Eesti kirjandus eksiilis, paguluses (4)

Gert Helbemäe (1913-1974)
Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu.
Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja
hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma
soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge
loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu.
" Ohvrilaev "(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja
Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse,
kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus.
Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse
Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte
mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus armub äkitselt noorde klaverimängijasse Isebeli
hetkel, kui viimane on teinud otsuse oma elu lõpetada. Justuse "Ohvrilaeva" teekonna mõjul lükkab
temagi oma kohtuotsuse 30 päeva edasi. Justusel pole jõudu loobuda oma senisest elust ja tulevasest
karjäärist, temas jääb peale ikkagi mõistuseinimene. Isebel sooritab enesetapu veel enne kui 30
päeva on möödas. Justus pöördub oma endise elu juurde tagasi. "Ohvrilaev" ei ole hinnanguline
romaan. Justuse valikut ei mõisteta hukka. Romaan rõhutab elu hingelise poole tähtsust
vaimuharimise kõrval.
Ilmar Laaban (1921 -2000)
..onvastuolulineluuletaja,oli jubavarakultsihiteadlik sürrealist.Temaluulekogu"Ankruketilõpp
on laulu algus", on esimene sürrealistlik luulekogu Eesti kirjanduses. Luulekogu maailm on
unenäoline, st muuhulgas tekstide suhtelist ruumitust ja ajatust. Laaban kasutab keeleuuendislikke
võtteidjavõõrsõnu,luulevorminakasutabvabavärssi.Teineluulekogu"Rroosi Selaviste" onkaugel
traditsioonilisest luulest, kuid selles leidub jooni, mis muudavad Laabani lugejale natukene
lähedasemaks ja arusaadavamaks. Piltluule kõrval pöörab Laaban tähelepanu keele kõlale. Häälutus
on eksperimentaalne kunstivorm , mis seob kirjanduse, muusika ja teatrivõtteid ning nüüdisaegseid
elektroakustilisi vahendeid. Laaban vastandus sageli üldlevinud vaadetele.
Ivar Grünthal (1924 -1996)
Temaloomingu kõrgaegoli 50.,60.aastatel.Esimenekogu"Uni lahtistesilamdega" ilmus 1951.
Tema loomingu läbivaks printsiibiks on vastandite ühendamine. Ta ühendas traditsioonilise vormi ja
moodseelutunnetuse.Inspiratsioonileidis takooli-jasõjaaastatest.Temaloomingutvõibjagada
kaheks perioodiks .
Karl Ristikivi (1912-1977)
Ristikivi saituntuksjuba1930.,1940.aastatevahetusel,mililmus temaTallinnatriloogia
("Tuli jaraud","Õigemehekoda" ja " Rohtaed ").Needkolmrealistlikku romaanijälgisid
peategelaste kujunemislugu aastakümnete vältel. Ristikivi loomingu põhiosa sündis aga paguluses .
Alustas ta nostalgilise realistliku tagasivaatega Eesti ellu traagiliste ajaloosündmuste eelõhtul,
seejärel valmis modernistlik tippteos "Hingede öö" ja pärast aastate pikkust vaheaega kirjutas
ajaloolisi romaane.Esimenepaguluseskirjutatudromaankannabtähendusrikastpealkirja "Kõik,
mis kunagi oli" (1946). Kogu Eesti vaba minevik on selles romaanis nagu üks kirgas käest libisenud
hetk. See hetk on kaunis aga varjutatud nukrusest. Romaani keskmes on äsja gümnaasiumi
lõpetanud tütarlaps Inga , kes veedab suve koos praostist vanaisaga kuni vanaisa surmani. Inga
armub esmakordselt elus ja selle uue tunde erakordsus täidab kogu suve erilise auraga. Romaan
lõppeb sõja alguspäeval, kuid romaani tegelased ei aimagi veel tulevasi pöördelisi sündmusi.
Romaan jälgib inimese elu viimastel õnnelikel aegadel .
"Higede öö"(1953) Romaankoosnebkahestpõhiosast: "SurnudMeheMaja" ja "7
tunnistajat".Nendevaheleonpaigutatudautoripöördumisevormis " Kiri prouaAgnes Rohumale".
Romaani tegevus leiab aset lühikese ajavahemiku vältel uusaastaööl (umbes 23:00 -00:05).
Minategelane jalutab lärmakail tänavail, kuni hingeahistus sunnib teda sisse astuma avatud uksest
majja, kus ta loodab uue aasta tulekuni viibida avalikul peol teiste inimeste keskel. Maja aga näib
olevatotsekui Minategelasemälestustejasüdametunnistuseruum.Majasliikudeskohtab
peategelane pidevalt inimesi, kes teda tunnevad . Majas ei kehti tavalised aja ja ruumi
seaduspärasused, ruumid muutuvad ja aeg liigub arusaamatul kombel . Majas valitseb umbne
ängistav õhkkond. "Hinegde öö" kulmineerub kummalise äraspidise kohtuistungiga. Kaebealuseid
süüdistatakse ülimalt ülekohtusel viisil sellistes pattudes nagu uhkus, ahnus või kadedus.
Minategelane mõistetakse süüdi koguni kahes kuriteos: kodumaalt pagemises ja elutüdimuses.
Karistus on karm: edasi elamine. "Hingede ööd" võib mõista kui peategelase katset mõtestada oma
enese eksistentsi praegu ja minevikus. Romaani õhustik meenutab Kafka loomingut ja sarnaneb
Hesse "Stepihundiga"."Hingedeöö" kujutabmaailma,kus polekindlatsisemistloogikat,kus kõik
on võimalik. Peategelasel ei ole ühtegi kindlat tugipunkti, millele toetuda, tal pole vähimatki
teadmist sellest, mis teda ees võiks oodata.
Ajaloolised romaanid
1) Kroonikatetriloogia:"Põlev lipp " (1961), " Surmaratsanikud " (1963), "Viimnelinn" (1962).
Põhiteemaks sündmused Euroopas keskaja lõpus.
Vaheteos "Imede saar"
2) Isikuloolinetriloogia: "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduseõpilane" (1967).
Ajaliselt käsitlevad teosed 14.saj lõpu ja 15.saj alguse sündmusi. Iga romaan keskendub ühe
tegelase loo ümber.
Vaheteosnovellikogu"Siktunavärav" (1968)
3) Ajaloolis- filosoofiline triloogia : "Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970),
"Lohehambad" (1970), "Kahekordnemäng" (1972).Kolmandatsükli romaanidesonühteromaani
koondatud kaks lugu. Tegevus toimub paralleelselt kahel eri ajastul. Üks lugu peegeldab teist.
Ristikivi ajaloolistes romaanides on tunda autori mängulusti. Iga triloogia esimene romaan
on täidetud suurtest ideedest ja pühendunud tegelastest, teises romaanis võib aimata soovide
täitumist, kolmas romaan on kirjutatud paroodilises vaimus, pöörab algse hingehardavaimsuse
peapeale. "Kahekordnemäng" tahaks nagutagantjärelekinnitada,etmitteajaloolisetõeotsing ei
olnud autori ajaloolistes romaanides eesmärgiks. Ristikivi huvitus sellest kuidas inimesed elavad
suurte ideede nimel. Oluline pole mitte inimese saavutatu vaid püüded ja inimene ise, tema isiksus,
tähtisonteekond.Ristikivi viimaneromaan"Roomapäevik" (1976) onkirjapandud18.sajandil
Rooma linnas oma elu viimaseid päevi veetva Kaspari päevikuna.
Paguluskirjandus
Pagulus (e. eksiil) ja pagulased
40.aastatellahkus Eestist70 000 -75000eestlast.SatutiRootsi,Kanadasse,USA'sse,
Austraaliasse, Inglismaale ja Saksamaale. Pagulaselu võrdpildina on räägitud kohvritest. Etapid:
·kohvritel istumine aeg (40. aastate2. pool)
·kohvrite lahtipakkimise aeg (50., 60. aastad)
·aeg, mil kohvrid viiakse pööningule (70. ja 80. aastate algus) (-rahvusaktiivsus vähenes, noored
olid suured, eesti keel ainult kodudes, noored ei kippunud Eestisse)
·poliitilise paguluse lõpp on 1991. aastal, seoses Eesti taasiseseisvumisega
Poliitiline võitlus ning seltsi-ja kultuurielu said Eesti identiteedi kandjateks välismaal. Kirja sõna
muutus paguluses rahvusliku enesetunnetuse seisukohalt oluliseks kultuuriliseks jõuks. Eestlasi
ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ilukirjandus. Bernard Kangro eestvedamisel loodi 1950. aastal
Lundis kõige olulisem Eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv.Kangro toimetas ka keskset
kirjandusajakirja " Tulimuld "(1950-1993).Teinesilmapaistevajakirioli " Mana "(1957-1999).Seda
iseloomustabvabameelsus jaauroridolidealtnooremad. "Mana" esimenepeatoimetajaoli Ivar
Grünthal. Pagulaskirjanduse ilme jäi sõjajärgsetel aastatel traditsiooniliseks. Suur osa proosa ja
draamakirjanikke jätkas endistviisi realistlikkus laadis, luules valitses uusromantiline värss.
Muutused tulid kirjanike hilisemates töödes ja nooremate autorite loomingus. Pagulaskultuur
saavutas kõrgpunkti 50., 60. aastatel.
Luule
Eksiilis rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist, mis omakorda aitas säilitada
kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid. Pagulase enesetunnetusel on luules 3 eristuvat
avaldusviisi:
·lihtsalt kirjeldada oma seisundit
·end lohutada
·kuulutada vastuhakku
Kirjutati igatsusluuletusi, romantilisi mälestuspilte, idüllilisi värsse ja hümne aga ka sõjalaule,
tõotus-ja needmissalme, poliitilist satiiri . Keskseks jäi rahvuslik tunnetus. Pagulastundeid on
esitatud palju uusromantilise luulena, mis oli jõudnud Eesti kirjandusse sajandi algupoolel.
Modernismi mõjud sagenesid pagulasluules 1950. aastate alguses. Teiseks uuemaks suunaks võiks
pidadaunustatudvanataasavastamist.VanemastpõlvkonnastlahkusidEestist3 luuleklassikut:
G.Suits, M.Under ja H.Visnapuu. I ms eelõhtul sündinud kirjanikud said oma esimesi tekste
avaldada Eestis, kuid pidid keskea küpsuseni jõudma välismaal. Need olid Bernard Kangro,
K.RistikivijaArnoVihalemm.EV algusaastatelsündinudpõlvkondsaipagulastraditsioonidekõige
mõjukamaks teisendajaks:RaimondKolk jaArturAdson.Nooremadkirjanikudtõusidesile1960.
ja 1970. aastate alguses. Silma paistavad Ivar Ivask , Ilona Laaman ja Urve Karuks .
Kalju Lepik 1920-1999
Lepiku luules oli algusest lõpuni olemas rahvuslik ja laululine alge, hiljem hakkas ta selle kõrvalt
kirjutama modernistlikumat ja ekperimentaalsemat luulet.Lepiku debüütraamat on "Nägu
koduaknast" (1946),järgnes"Mängumees" (1948).Lepik saigi selajaltuntuksmängumehena,kes
eelarvamusteta kasutab uuema rahvalaulu stiili. Hiljem Lepiku laad muutub, teda jääb
iseloomustamaaktiivseltvõitlevhoiak.Luulekogus"Kerjusedtreppidel" onLepik jõudnud
modernistliku kirjutamisviisini. Vana stiili kõrvale lisandus moodne vabavärss. Luulekogus
"Kivimurd" pöördub ta regivärsipoeetika poole. 1960. aastate kogudes lisandub Lepiku luulesse
senisest lõikavamalt iroonia kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes,
mis levisid pagulaseestlaste seas. Lepik on alati poliitiline ja rahvuslik. Väga vähe on tal
traditsioonilisi looduspilte, rohkem armastusluulet, tema luules on tunda ühiskondlikku
kohusetunnet, nt järelhüüetes lahkunutele, tervitusi sünnipäevadeks jms. Murelikkust ja sarkasmi
asus tõrjuma uus lootustelaine Eesti iseseisvumise aegu: "Öötüdruk" (1992) ja "Pihlakamarjarist"
(1997).
Proosa
Suurem osa tulevastest pagulaskirjanikest oli Eestis oma kirjanikukarjääri. Eesti proosa paguluses
kujunes ennesõjaeelse kirjandustraditsiooni loogilkiseks jätkuks. Kaunid mälestuspildid kadunud
kodustjavõõrvõimurealistlik kujutaminekosutasidräsitudhingi.Romaanpidilugejatehinges
hoidma alles neid tundeid millega kodumaalt oli lahkutud: vik´hkamist vaenlase vastu, kurbust
kaotuse pärast ja kindlat teadmist kaotuse suurusest. Kaotusvalu oli kergem kanda, kui seda sai
võttakui rahvuslikku,mittekui isiklikku tragöödiat.
Teemad, žanrid
Pagulase esimese aastate romaanid ja novellid kirjutasid lahti Eesti mälestust ja sõjakogemust. Palju
kirjutati põgenemisteekonnast, sageli vastandati teekonna koledusi eelnenud õnneajale. Paljude
romaanide tähtsus on ennekõike ajaloolise dokumendina. Oluline oli sündmus, tegelaskujutus jäi
teisejärguliseks. Domineeris romaan, palju kirjutati ka mamuaare.
Sõda ja kodumaalt põgenemine
A. Viirlaid"Ristidetahauad" (1952).Kirjeldabsõjaviimastmeeleheidlikku etappi1944.aastal,mis
soomepoisidnaasidEestissejanendeümbersulgus kommunistidepiiramisrõngas.Mingil hetkelon
selge, et riigi päästmiseks ei anna enam midagi teha, küsimus on vaid üksikuis inimeludes.
Peategelane Taavi Raudoja võitleb lootusetust võitlust, ent ka kõige lootusetumast võitlusest on
võimalik eluga välja tulla. Romaan on tunnistus inimese raugematust elujänust, pääsemislootuse
püsimisest.
I. Talve " Juhansoni reisid" ( 1959 ). On optimistlik sõjaromaan, mis käsitleb peategelase heitlusi
sõjakaoses kui turismireisi. Tegelased liiguvad läbi Euroopa sõjatandri püüdes igast situatsioonist
võtta parimat .
A. Mälk "Teekaevule" (1952-53).Kaheköitelineromaan.KujutabedukakoolidirektoriHugoTeisi
hngelist krahhi. Hugo Teis on tasakaaluka ja mõistusliku eluvaatega õpetaja, kellel on lootusi
ministrikohale.Ta onkomplitseeritudtegelane,haritudmees,kes suudabilmseltnähaelu
sügavamalt kui paljud teised. Samas on temas peidus varjukülgi, mida ta iseendale ei tunnista.
Romaanist võib rääkida kui pagulaseprobleemide asetamisest väljapoole pagulusest.
Uuenev romaan
Hakati kirjutama reaalsest elust paguluses, pöörduti Piibli ainestiku poole, hakati huvituma ka
kaugemast minevikust.
1)Ajaloolineromaan -P. Krusten "Tormülemetsa","Laul kõrgelkaldal" ja "Neiukeläks
roosiaeda" -Kaldametsa triloogia (1953-63). See teos jälgib Kaldametsa mõisniku aedniku Martini
elukäiku, tema kaudu saame teada mõisateenustajate elust 19. saj lõpust Eesti Vabariidi
algusaastateni.A. Mägi "Karvikutekroonika" Jälgibüheperekonnalugukolmekümnesugupõlve
vältel,hõlmatesneljasraamatuköitespea800 aastat.(1187-1972).Autorloetlebigaajastu
tähtsamaid fakte ja jälgib nende taustal ajajärgu võimaluste kohaselt arenevaid inimsaatusi. Kuidas
elada ja oma elujärge parandada valitsevate olude kiuste. Romaani tegelased ei otsi suurt õnne ega
ülemaidväärtusi -kõik nadonmaiseeluvaatejakaineotsustamisvõimega.A. Kalmus "Prohvet",
"Tulised vankrid", " Juudas " moodustavad usuteemalise triloogia. Kõik need romaanid vastandavad
ühiskonna ja üksikisiku. Inimese püüdlused igaveste väärtuste ja sügavalt eetilse käitumise poole,
põrkavad vastu ühiskonna piiratust. Romaanis "Juudas" igatseb Juudas ennekõike vaba ühiskonda
jatemameelestonsellesaavutamiseks ainultüks tee -vägivalla,rahvaülestõusutee.Jeesusmõtleb
teisiti, tema tahab muuta inimesi, võita kurjuse inimese südames.
2) Psüholoogiline romaan -V. Uibopuu romaanide tegelased on sageli üksildased inimesed, keda
lahutab muust maailmast kas haigus, elukoht või erinev mõtteviis. Tihti elavad nad pigem oma
unistustes, kujutlustes ja mälestustes kui kahe jalaga maa peal. Romaan "Janu" (1957) tõestab
veenvalt,etköitvaloo kirjutamiseks poletarvis verevalamisi egamöllavaidkirgi.Peategelane
Maria, luutuberkuloosi põdev tütarlaps, tõuseb voodist alles romaani lõpus. Tegevustik on piiratud
Helga Nõu
"Pea suu!" ja "Tõmba uttu !" ja " Tiiger , tiiger" ja "Paha poiss"
Bernard Kangro (1910-1994)
On kirjutanud kokku 16 romaani. Esimesed keerlevad reaalsuse ja kujutluse piirimail, fantastiline
seguneb neis igapäevasega. Ta katsetab erinevaid moodernistlikke vormivõtteid, romaanides on
sageli mitujutustajat,sündmustelelähenetakseerinevakandipealt,igaltegelaselonomaarusaam.
TuntumadonTartu-romaanid:"Jäälätted"(tegevusaeg1937-38), "Emajõgi" (tegevusaeg1938),
"Tartu" (tegevusaeg1938-39), "Kivisild" (tegevusaeg1939-41),"Mustraamat" (tegevusaeg194144),"
Keeristuli" (tegevusaegaug -28.sept1944+ 20aastathiljem)Kogu tsükli peategelastekson
Tartu Ülikooli humanitaarüliõpilased. Romaan annab edasi üliõpilaselu igipõlist värvikirevust.
Romaani tsükkel seab lugejate ette ka mõistatusi. Tartu romaanides leidub modernistlikke ja
postmodernistlikke vormivõtteid.Tartu romaanid ilmusid aastail 1958-1969.