5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Greeteo
Õppematerjali autor
Ott Arder referaat 2011 Sisukord : · Ott Arderist............................................................................... 1. 1.1 Ott Arderi elust..................................................................... 1. 1.2 Ott Arderi loomingust.......................................................... 3. · Ott Arderi luuletusi.................................................................. 4. 2.1 Millimallikas........................................................................ 4. 2.2 Maasikad.............................................................................. 5. 2.3 Pisike puu............................................................................. 6. 2.4 Laul punktist ja komast........................................................ 7. 2.5 Hea muusika......................................................................... 8. 2.6 Kes hiilib aias otsatus........................................................... 9. · Kasutatud materjal
2.28 Marko Aleksejev 2005 2.24 Rainer Piirimets 2004 2.20 Olavi Paavo 2003 2.16 Ramon Kaju 2002 2.16 Anton Gorjatsihh 2004 2.15 h Tarmo Kobin 2001 2.15 Andrei Marhel 2001 2.13 Mikk Pahapill 2005 2.12 h Karl Lumi 2005 2.12 Tarmo Saar 2005 Meeste teivashüpe 2001-2005 5.40 Erki Nool 2001 5.15 Eigo Siimu 2005 5.10 Kaspar Valgepea 2004 5.01 Indrek Turi 2004 5.00 Aivar Normak 2001 5.00 Lennart Oja 2001 4
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Karoliine Mellis 12.I KARL RISTIKIVI Referaat Pürksi 2010 1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus
kujunes talle väga viljakaks. 1935 ilmus tema kuulsaim töö: "Kalevipoja" illustratsioonid. Kristjani 75. sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. märtsil 1940 välja temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut... nii lõpmatuseni."9 8 URL http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/?str=40&artCat=27 &artID=275 9 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 7 LOOMING Paul Raua loomingu ülevaade
Edward Hopper · Elas vahemikus 22. juuli 1882 15. mai 1967 · USA realistlik maalikunstnik · Sündis hollandi päritolu kõrgema keskklassi peres · Oli juba 5-aastaselt kunsti vastu huvi · Õppis 1899 1907 New Yorgi kunsti- ja disainikoolis · Töötas pikka aega illustraatorina reklaamiagentuurides · Esindab urbanistlikku realismi · Kujutab enamasti suurlinna elu · Kasutab suuri ühetoonilisi värvipindu ja täpselt väljajoonistatud figuure · Parim defineerija XX sajandi realistlikus kunstis · Suvine Sisustus Tee Maine's Tüdruk õmblusmasina taga öökullid Kontor väikses linnas Allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Edward_Hopper 25.11.2012 · http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=15412:erak 26.11.2012 · Rolf Günter Renner Edward Hopper
Vanemuise teatri sümfooniaorkester Vanemuise teatri sümfooniaorkester loodi 1908. aastal, algselt olid dirigentideks Juhan Simm, Juhan Aavik ja Samuel Lindpere ning kontsertmeistriks A. Liiv. Orkestri koosseisus mängis 20 meest: J. Simm, V. Klassen, K. Neuland, J. Paulmann, J. Kuusik, S. Gottbeter, A. Fuchs, J. Aavik, J. Koger, V. Vadi, A. Kuusik, J. Paabo, A. Paris, R. Kuusik, A. Severn, W. Alävdin, S. Lindpere, dirigent A. Liiv, A. Nieländer, S. Goldmann, H. Sack. I hääli mängisid alguses eestist pärit Peterburi üliõpilased: V. Luts -- oboe, V. Tago -- corno, A. Nieländer -- fagott, S. Goldmann -- I viiul, J. Aavik -- trompet. Vanemuise Seltsi Sümfooniaorkestri kontserdid toimusid põhiliselt suvehooajal suveaias. Mängiti kolm korda nädalas -- teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuid orkester on ka mujal esinenud, näiteks esimese suure üritusena 21. Juunil, esimesel Eesti muusikapäeval. 1930. aastatel oli orkestril madals
Looduslik valik ja liikide tekkimine ETTEKANNE Reimo Kuik Romet Linnas EV10 Ø Populatsioonis elavad isendid erinevad üksteisest nii välimuse,elutegevuse kui ka käitumise poolest Ø Seal on edukad vaid need isendid(loomad,linnud jne), kes on keskkonna tingimustega kohastunud Ø Isenditel, kellel on alleele, mis määravad omadusi, mis tagavad hea kohustus võime on suurem tõonäosus ellu jääda ja saada järglasi Click to edit Master text styles Evolutsiooni Second level Third level liikumapanev Fourth level jõud Fifth level Looduslik valik Pärilik muutlikkus
Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool KRISTJAN RAUD Referaat Koostaja: Indrek Kuusk 9.Klass Juhendaja: Õp. Ulvi Unt Kambja 2014 Kristjan Raud Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid