Valgustusajastu (0)

Valgustusajastu .
Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime.
Voltaire - tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism.
Ütlused : „kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda” ja” kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik”
Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : „ pärsia kirjad” ja „ seaduste vaim”.
Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline (parlamentaarne) monarhia , kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud.
Rousseau - Teosed: „ühiskondlik leping” ja „ arutlus teadusest ja kunstidest ”. Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides
Preisimaa
Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, teda nimetati nii, sest ta kandis kogu oma elu sõjaväemundrit ja nimi viitab ka tema jõupingutustele selleks, et luua tohutu suur ja võimas sõjavägi. Kuningas jagas sõjaväelased üle maa paiknevatesse gansionidesse. Reformis ohvitseriks saamise reegleid. Ohvitseriks ei saanud enam vaid aadliku päritoluga, nüüd nõuti ka sõjalisi oskusi ja haridust.
1717. aastal kehtesas kuningas üldise koolikohustuse, mille elluviimist kahjuks takistas koomeistrite vähesus. Õpetajate arvu suurenadmiseks ei võetud ka midagi ette.
Valgustatud absolutistlik valitseja Preisi oli Friedrich ІІ, kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Freitz.Tema reformid : tahtis vähendada teotööd . seniselt 5-6päeval 3 päevale. Kuid kuna see ei sobinud aadlikele, ja valitseja et tahtnud ajada aadlikavastast asja, siis sai ta päevade arvu vähendada vaid mõnes regioonis. Teiseks reformiks tahtis ta takistada talumaade mõisastumist. Seegi õnnestus vaid mõnes piirkonnas, aadlike pärast. FriedrichІІ rajas palju uusi külasid ja talusid. Et rahvas tühjadele aladele meelitada jagas kuningas neile tasuta ehitusmaterjali ja vabastas neid mitmeks aastaks igasugustest maksudest ja sõjaväkke värbamisest. Preisi noor kuningas nägi palju vaeva et õpetada oma rahvale kartulikasvatust. Alles peale suurt näljahädda 1771 -1172 aastal tõestas lartuli vajalikkust.
Sõjad: Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. Preisil tuli vastu astuda euroopa koalitsioonile. Preisi võitis.
Austria
Valgustatud absolutisimi läbiviiateks olid austrias keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph2. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Uue korra alusel pidi iga piirkond austriast riigile maksma kindla summa ja tagama kindla arvu sõjalisi. Ainsana olid sõjaväekohustusest vabastatud aadlikud , vainulikud, arstid, ametnikud.
Edasi reformitifinantsasju. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollimaksud /piirid. Uus kriminaalkoodeks kaotas riigis piinamise, oluline oli ka uus õigusemõistmine talupoegade üle. Maria laiendasrahvakoolide võrgustikku. Loodi kutsekoolid tööliste ettevalmistamiseks. Joseph2 andis välja tolerantsuspatendi, mis lubas moodustada luterlastel, kalvinistidel oma kogudusi. Alamate patendiga kaotati pärisorjus.
Austria riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks.
Venemaa
PeeterІ reformis oluliselt riigikorda.1711. aastast oli kõrgeim riigiasutus Senat . Loodi kolleegiumid-uues keskasutused . kolleegiumi juhtis president , kellele allus hulk ametnikke, viitsepresident, nõunikud, assessorid. Kuningas jagas maa kubermangudeks. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus igalühel oli oma õuekohus, ja sellele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud.