Bipolaarne häire ja kuritegevus (0)

Bipolaarne häire ja kuritegevus
Ehk uued tõendid bipolaarse häire ja kuritegevuse omavahelise seose kohta, mis põhinevad rahvastikupõhisel pikaajalisel uurimisel .
Cornelia Bormann
Sissejuhatus
Kuigi bipolaarset häiret (varasemalt: maniakaal-depressiivne psühhoos) on korduvalt seostatud vaenuliku käitumisega, on selle seos kuritegevuse/ kriminaalse käitumisega siiani ebakindel. Seega viis Oxfordi ülikooli psühhiaatriaosakond koostöös Rootsis asuva Karolinska instituudiga läbi pikaajalise uurimistöö. See viidi läbi Rootsis elavate bipolaarse häirega inimeste seas.
Uurimistöö aluseks kasutati Rootsi rahvastikuregistrit ning haiglate registreid, et leida uurimistöö läbiviimiseks vajalikud inimesed. See tähendab, inimesed, kellel on diagnoositud bipolaarne häire ning seda vähemalt kahel korral, et vältida valepositiivseid tulemusi. Veel võeti aluseks kuritegevuslikud andmed vahemikus 1.jaanuar 1973 kuni 31.detsember 2004 ja sotsiaaldemograafiline informatsioon. Uurimissubjektideks võeti kõik, kes vastasid antud vanuse ja haiglast vabastamise kriteeriumitele. Saadud tulemusi analüüsiti väga erinevatel meetoditel. Esmalt põhianalüüs, seejärel alamgrupi analüüs, koostati ka süstemaatiline ülevaade ning meta -analüüs. Järgnevalt kõigest ka lähemalt:
Tulemuse meetmed
Andmed kõikide süüdimõistmiste kohta vägivaldsete kuritegude eest 1 jaanuarist 1973, kuni 31 detsembrini 2004, koguti kokku kõikide vähemalt 15- aastaste (vanus kriminaalseks vastutuseks Rootsis) või vanemate isikute kohta. Põhilised kuriteod - mõrv, kallaletung , rööv, süütamine, ükskõik milline seksuaalne kuritegu (vägistamine, seksuaalne sundimine, lapse kuritarvitamine, ebasünnis paljastus, või seksuaalne väärkohtlemine), ebaseaduslik oht või hirmutamine . Kuriteo planeeritud või raskendatud vormid, kus rakendatav , olid samuti kaasa arvatud.
Süüdimõistmiseid kasutati, seetõttu, et Rootsi kriminaalkoodeks 21 määrab, et isikud on süüdi mõistetud vaatamata vaimsele haigusele/puudele. Nende hulka kuuluvad otsused, kus ei olda süüdi hullumeelsuse tõttu, mitte vabadusekaotuslikud karistused, trahvid ja hoiatused, ja üleviimised kohtuhaiglatesse. Lisaks on kuriteoregistril suurepärane katvus; ainult 0,05% vägivaldsetest kuritegudest oli kaduma läinud seotud isikukoodid 1988 ja 2000 vahel.
Sotsiaaldemograafilised muutujad
Perekonnaseisu ja sissetuleku andmed olid kogutud alates 1970 ja 1990 siseriiklikel loendustel. Kui andmed üksikisiku tulu kohta olid kadunud, siis kasutati leibkonna sissetulekut kas 1970 või 1990 aasta rahvaloendusest. Vallalise perekonnaseis oli määratletud kui abiellumata, lahutatud või lesestunud (aga sisaldas neid, kes olid vabaabielus). Immigrantidena määratleti isikud, kes on sündinud väljaspool Rootsit või kellel on vähemalt üks vanem sündinud väljaspool Rootsit. Peamistes analüüsides kadunud andmeid ei asendatud arvelepaneku ega teiste meetoditega.
Analüüsid
Põhianalüüsis uuriti seost bipolaarse häire ja kuritegevuse vahel, kusjuures arvestati vaid neid kuritegusid , mis olid sooritatud pärast teist bipolaarse häire diagnoosi. Õdede- vendade analüüsis võrreldi kõiki häireteta vendi/õdesid iga indiviidiga, kellel on bipolaarne häire. Vanus ja sugu olid kokku sobitatud kõikides analüüsides. Tavainimeste uuringus , kontrollisikud sobitati sünniaasta ja soo järgi. Testiti ka võimalikke kaasaspekte nagu sissetulek, perekonnaseis ja immigrandistaatus uurides, kas neist igaüks oli eraldi seotud juhtumi staatuse ja vägivaldsete kuritegudega. Sissetulekud ja perekonnaseis sobitusid kriteeriumitega ja olid lisatud kui kaasvariatsioonid. Immigratsioonistaatus oli kaasvariaadiks tavainimeste uuringus. Kuna ainete kuritarvitamine võib esineda kausaalsel teel bipolaarsete häirete ja vägivaldsete kuritegude vahel, seda uurimisse ei lisatud ning kaasaspektina ei arvestatud.
Alamgrupi analüüs kujutas endast grupisisest indiviidide võrdlust (näiteks icd-9 või icd-10 diagnoosidega) Esiteks võrreldi maniakaalse käitumisega indiviide, nende isikutega, kellel oli diagnoositud depressiivne käitumine. Teisena võrreldi indiviide, kellel oli diagnoositud ükskõik milline maaniakaalne käitumine, (näiteks sega- või hüpomaniakaalne.) depressiivsete indiviididega. Kolmandaks kasutati ainult icd-10 diagnoose (sest teised olid ebatäpsed) ning nad võrdlesid indiviide, kellel oli psühhoosi episood, nendega, kellel oli mittepsühhoos. Alamgrupi analüüsiks kasutati binaarset logistilist regressiooni (binary logistic regression) ning taaskord sobitati iskud vanuse, soo, sissetuleku, migratsioonistaatuse ja perekonnaseisu järgi. Analüüside, sotsiaaldemograafilise informatsiooni, pikaajalise uurimise tulemuste ning erinevate andmebaaside (MEDLINE, EMBASE, PsycINFO) põhjal koostati süstemaatiline ülevaade ning teostati meta-analüüs. ( Metaanalüüsis kasutati ka 8 varasemat uurimistööd samal teemal)
Tulemused
3743 indiviidi seas läbiviidud pikaajalise uurimistöö tulemusena selgus 2 põhilist aspekti: Esiteks, bipolaarse häirega inimeste seas oli kuritegevusele kaldumise tõenäosus tõepoolest suurem kui tavainimeste seas. Teiseks selgus asjaolu, et suurem oli see tõenäosus ka bipolaarse häirega indiviidi sugulaste( õe-venna või järglase ) seas. Alamgrupi uuringutest seoses kuritegevusega suurenenud riski ei tuvastatud, see tähendab, et pole oluline kas isikul on parasjagu maniakaalne või depressiivne periood. See riski ei suurenda. Küll aga leiti erinevus soo järgi. 13,8% bipolaarse häirega meestest olid seotud kuritegevusega, naistel oli see protsent 4,2%. Analüüsist selgus ka asjaolu, et ainult bipolaarse häirega inimeste seas oli kuritegevusele kaldumise tõenäosuse suurenemine minimaalne, kuid need patsiendid, kellel oli lisaks bipolaarsele häirele ka narkootikumide sõltuvus ( patients with comorbid substance abuse), oli risk suurenenud arvestataval määral ning seetõttu nägid uurimise koostajad vajadust uuteks analüüsideks ja kontrolliks seoses isikutega, kellel on tuvastatud bipolaarse häire ja narkootikumide sõltuvus. ( Nagu eelpool mainitud , siis narkootikumidega seotud juhtumid jäeti algselt välja.)
Kasutatud kirjandus:
Kokkuvõte on koostatud artikli põhjal: Bipolar disorder and violent crime.
http://web.ebscohost.com/ehost/detail?vid=3&hid=19&sid=39b5a1f4-46c2-43e6-a96f-640121d1ddc3%40sessionmgr13&bdata=JmxvZ2luLmFzcCZzaXRlPWVob3N0LWxpdmU%3d#db=psyh&AN=2010-19602-009