Krediid mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Krediidiriski on võimalik vähendada, kuid seda ei saa täielikult vältida, järelikult peavad finantsjuhid uurima põhjalikult kõiki tehinguga kaasnevaid võimalikke rahavoogusid, kuid paraku on nende põhjusi väga palju ning seetõttu raske prognoosida, nt juhtkonna muutus, valuutakursid, turuprobleemid. • Krediidiriski hindamist raskendavad lisaks ebavõrdne informeeritus, mis seisneb selles, et laenuvõtja teab laenuandjast paremini tema tegevusega kaasnevaid riske ja ta püüab neid varjata.

Finantsjuhtimine - konspekt

0

Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

0

Krediidiasutuse pankroti - või moratooriumihaldur või likvideerija on kohustatud hiljemalt 24 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast: − tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; − esitama Fondile andmed hoiustajate ning nende hoiuste saldode kohta.

EESTI KREDIIDIASUTUSTE HOIUSTE TAGAMINE

0

Krediidiasutused – korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid.

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

0

Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene o laenu-hoiuühistud o krediidiühingud o finantseerimisfirmad o faktooringfirmad o krediidigaranteerimisfondid o rahaturu fondid o liisingettevõtted o investeerimisfondid o kindlustusfondid o laenukontorid o pandimajad

Panganduse konspekt 2007

1

Krediidivõime on võime ja valmidus tagasi maksta laen koos intressidega vastavalt laenulepingule.

Finantsjuhtimine: Pangandus

0

Krediidiasutuste seaduses on üpris põhjalikult fikseeritud korporatiivsete finantsasutuste siseaudit, käsitletakse sõltumatuse küsimust, efektiivse tegutsemise probleeme, raporteerimise valdkonda jne. Seaduse põhimõtted on rakendatavad ka erasektori muudes valdkondades.

SISEKONTROLL JA SISEAUDIT

0

Krediidi asutusi on kahte liiki: 1. Äri- ehk kommerts pangad (tegutsevad aktsiaseltsi vormis). 2. Ühistegelikud krediidi asutused (laenu-hoiu ühistud, ühispangad). Raha emisjooni (käibele laskmist) teostavad tänapäeval riikide keskpangad.

Rassid, rahvad ja usundid

0

Krediidiandjad on praeguseni olnud peamiselt rahvusvahelised organisatsioonid (Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Liit jne.). Senises ulatuses ei kujuta välisvôlgade teenindamine Eesti majanduse jaoks kriitilist probleemi.

Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

0

Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Õiguse alused konspekt

0

Krediidipanga visioon - On olla atraktiivne või teiste sõnadega öeldes tähelepanu vääriv pank. See tähendab, et lähtuvad oma tegevuses AAA põhimõttest ehk on ATRAKTIIVNE kliendile, ATRAKTIIVNE töötajale ja ATRAKTIIVNE investorile.

ARENGUKAVAD ja Visioonid

0

Krediidilepinguks on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediidi), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

KASUTUSLEPINGUD

0

Krediidivahendaja on tasu kokku leppinud ka krediidiandjaga, tuleb lepingus märkida ka see. Krediidivahendusleping ja taotlus krediidi saamiseks ei või sisalduda ühes dokumendis.

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD

0

Krediidiasutus on kohustatud hoidma osa oma vabadest vahenditest kohustusliku reservina Eesti Pangas, kui Eesti Pank ei ole määranud teisiti 1. Kohustusliku reservi määra ja selle kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.

Panga finantsjuhtimine

0

Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.

Raha ja pangandus

0

Krediidiasutuse juured on sügaval Rootsi hoiupankade ajaloos ning tänu kõigele sellele on Swedbank klientide arvu poolest Rootsi suurim pank ning juhtpositsioonil ka oma teistel koduturgudel: Eestis, Lätis ja Leedus.

Pankadevaheline konkurents Eesti turul

0

Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused; •• aktsiakapitali voib vahendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 mln euroni.

Raha ja pangandus

0

Krediidifunktsioon - mis seinseb finantsabis turu osapooltele- tootja saab tootmise jätkamiseks vajaliku raha enne toodangu jõudmist tarbijani, tarijale võimaldatav järelmaks lubab tarbida enne tasumist.

Kaupluse müügitöökorraldus

0

Krediidileping on oma olemuselt kestvusleping, kuna on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Seega toimub laenulepingu lõpetamine ennekõike ülesütlemise kaudu.

KASUTUSLEPINGUD

0

Krediid – võlgu antud (võetud) raha või kaup, mis saajal (debitooril) tuleb andjale (kreditoorile) kokkulepitud kujul ja tähtajaks tagastada, makstes enamasti ka intresse.

Raha ja panganduse kordamine

0

Krediidilimiit on kas: - garanteeritud – tähendab seda, et kliendil on õigus pangast igal ajal ilma täiendavate lisaläbirääkimisteta varem kokkulepitud summas laenu saada.

Pangandus konspekt

0

Krediidirisk on tõenäosus, et laenusaaja jätab oma kohustused täitamata ning põhjustab sellega laenuandjale raha täieliku või osalise kaotuse ning tulu saamatajäämise.

Finantsjuhtimine: Pangandus

0

Krediidiandjal on sõnaselge kohustus hinnata enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid andmekogusid.

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

0

Krediidipank - hoiustamine ja laenud) Pangalaadsed pangad- mis ei ole otseselt pangad, kuid tegelevad sellelaadsete tehingutega ( NT: laenukontorid, kiirlaenuandjad jms. )

Rahandus ja pangandus konspekt

0

Krediidiandja on tulenevalt VÕS § 416 lg 2 kohustatud pakkuma tarbijale võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

KASUTUSLEPINGUD

0

Krediidilepingu lõpetamine tähendab tarbijale ennekõike rahasumma kasutamise õiguse lõppemist, mis aga omakorda annab krediidiandjale õiguse nõuda tarbijalt laenu tagastamist.

KASUTUSLEPINGUD

0

Krediidileping - krediidiandja kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma, saaja kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Õiguse alused mõisted

0

Krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud.

Kohustuslikud majandusterminid

0

Krediidiasutus e. rahavahendusasutus - ettevõt kõik etapid alates hankest ja lõpetades müügi te, mis osaleb rahaloome protsessis, teeb arvel- ga kauplustes.

Geograafia mõisted 10kl

0

Krediidiriskidest on seotud küpsete turgudega (näiteks Rootsi). Riskide hajutamine saavutatakse ka laia kliendibaasi ja eri sektorites tegutsevate ettevõtete kaudu.

SWEDBANK

0

Krediidiasutused on suunanud mitmeid kampaaniaid ja soodustusi just eraisikuturule, et püsida konkurentsis ning meelitada teiste pankade kliente enda ettevõttesse.

Pankadevaheline konkurents Eesti turul

0

Krediidiriski on võimalik vähendada diversifitseerimise kaudu, mis tähendab riskide hajutamist, mida saab teha kasutades samaaegselt erinevaid projekte.

Finantsjuhtimine - konspekt

0

Krediidirisk - on seotud võimalusega, et panga ja klientide vahelisi finantslepinguid ei täideta viimaste poolt esialgselt kokkulepitud tingimustel.

Panga finantsjuhtimine

0

Krediidiasutus on äriühing, mille põhiliseks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja teiste tagasimakstavate vahendite kaasamine.

Raha ja valuuta

0

Krediidiasutuste asutus - § 123 ja 124. nende §-de kohaselt võib esitada Finantsinspektsioon, juhul kui võ-ks on kindlustusselts või krediidiasutus.

Nimetu

0

Krediidi andmine on Rumeenias lubatud vaid teatud asutustele (non-bank financial institutions), mis on registreeritud keskpanga juures.

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

0

Krediidimeetod - TuMS § 45 – residendiriigi maksukohustusest on võimalik maha arvata tuluallikariigi maksukohustuse võrra.

RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS

0

Krediidirisk – fond investeerib otseselt või kaudselt võlakirjadesse või muudesse fikseeritud tuluga instrumentidesse.

INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE

0

Krediidiandjal on õigus krediidileping lõpetada erakorraliselt, kui tarbija ei maksa või viivitab intressi maksmisega.

KASUTUSLEPINGUD

0

Krediidiasutus – on ettevõte, mis võtab vastu avalikkuse rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene.

Rahanduse alused arvestus

0

Krediidiasutuste vormideks on kommertspangad, hoiupangad, investeerimispangad, investeerimisfondid ja kindlustuskompaniid.

Portugali põhjalik referaat

0

Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal selgitused. vastutusel laenu.

Rahanduse Kontrolltöö

0

Krediidirisk tähendab seda, et laenuvõtja ei suuda või ei taha lepingu lõppedes oma laenukohustust.

Panga finantsjuhtimine

0

Krediidirisk – risk, et laenuvõtja ei suuda või isegi ei taha võlausaldajale laenu tagasi maksta.

Ainetöö Laen ja liising

0

Krediidiasutuste seadusele on sisse viidud nõue, et tuleb tähelepanu juhtida ka häid ühingujuhtimise tavasid.

Pangandusõigus

0

Krediidilepingu lõpetamise ehk ülesütlemise tagajärjeks on lepingust tulenevate kohustuste lõppemine tuleviku

KASUTUSLEPINGUD

0

Krediidiasutusi on kahte liiki : 1) äri - ehk kommertspangad 2) ühistegelikud krediidiasutused.

Rahandus ja majandus

0

Krediidisüsteem - süsteem, kus kauba eest ei pidanud kohe maksma, vaid lepiti kokku tähtaeg

Mõisted

0

Krediidi eelised - kohene võimalus asju omandada, planeerimata ostud, paindlikkus, ohutus.

Tarbija majanduses

0

Krediidivormiks on lühiajalised kommertspaberid, millega kaubeldakse finantsturgudel.

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused

0

Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank.

Eestis tegutsevad pangad

0

Krediidiallikana on suhteliselt madal intressimäär, võrreldes pangalaenuga.

Finants juhtimine II töö

0

Krediidiinfo põhjal on aga aktiivselt turul tegutsejate arv vaid ligikaudu 2000.

Ettevõtlus, ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond.

0

Krediidirisk on risk, et klient jätab krediidi tagastamata.

Finantsjuhtimine: Pangandus

0

Krediidiseadustes on ära toodud pangasaladuste hoidmise seadus.

Rahandus ja pangandus konspekt

0

Krediidiasutusteks on (kommerts)pangad ning laenu- hoiuühistud.

Rahanduse alused arvestus

0

Krediidiasutuse rajamiseks on vajalik luba finantsinspektsioonist.

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid

0

Krediidiinfo – äripartnerite kohta info saamine.

Ühinguõigus

0

Krediidi ratsioneerimine – Väljaantava laenumahu piiramine.

PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

0

Krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus

Majandusterminid

0

Krediidi puudused - ülekulutamine, kõrgem maksumus.

Tarbija majanduses

0

Krediidipank – spetsialiseerunud laenudele

Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

0

Krediidireiting - krediidivõime hinnang

Majandusterminid

-1

Krediidivõime - kliendi võime saada krediiti tulenevalt eelnenud ja käesolevast krediiditegevusest kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud.

Majandusterminid

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti