Ühinguõigus (0)

3. Ühinguõigus

3.1 Füüsilisest isikust ettevõtja

• Füüsilisest isikust ettevõtjat puudutavaid üldsätteid reguleerib äriseadustiku paragrahv 1, 3 ja 8, millest tulenevalt ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müüks või teenuste ostuamine on talle püsivaks tegevuseks.
  
• Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik.
  
• Alates 01.01.2009 jõudtunud seadusemuudatusega on FIE-d kohustatud end registreerima enne äritegevuse alguses Äriregistris (enne piisas registreerimisest kohalikus Maksu- ja Tolliametis v.a. erandjuhul).
  
• FIE asutamiseks on 2 võimalust.:
  
• Notariaalset tõestatud avalduse alusel, mis esitatakse Äriregistrile
  
• E-äriregistri ettevõtjaportaali või kodanikuportaali vahendusel (vajalik ID-kaardi olemasolu)
  
• Algkapital ja asutamiskulud:
  
• FIE puhul puudub miinimumkapitali nõue
  
• Riigilõiv äriregistrisse kandmise eest on kirjas Riigilõivuseaduses ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13310822 ).
  
• Juhul, kui ettevõtja teeb kande äriregistrisse notariaalselt tõestatud avalduse alusel, siis lisanduvad notarikulud avalduse eest.
  
• Juhul, kui tulenevalt tegevusala spetsiifikast peab FIE end registreerima Majandustegeuvuse registries, siis võib lisanduda asutamiskuludele riigilõiv.majandustegevuse registries registreerimise eest.
  
• Raamatupidamine FIE-l on kassapõhine, st tulud ja kulud kajastatakse aasta algusest kronoloogilises järjekorras, arvestades raha tegelikku laekumist või tasumist. ( Raamatupidamisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12769864 ).
  
• Riiklikud maksud tulult:
  
• Tulumaks : 21%
  
• Sotsiaalmaks 33%
  
• Tootuskinldustusmaks FIE-l endal puudub.
  
• Kohumispensionimakse 2% juhul kui FIE on liitunud kogumispensioni 2. sambaga
  
• Juhul kui FIE-l on töötajaid, swiis maksab ta töötajale makstavatelt tasudelt kõik riiklikud maksud vastavalt seadusele või lepingule (nt töövõtulepingu alusel töötajate puhul).
  
• FIE-t ettevõtlusvormina soovitatakse pigem lisatööde tegemiseks, põhitööks soovitatakse valida mõni äriühingu liik.
  
• Loe FIE maksustamise kohta Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.
  

3.2 Osaühing

• OÜ on äriühing, millal on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest. OÜ vastutab oma kohustutste täitmise eest kogu oma varaga.
  
• Autamisel kaks võimalust:
  
• Notariaalselt tõestatud asutuslepingu (või –otsuse) alusel, millele lisatakse asutamise spetsiifikast tulenevad llisadokumendid jam is seejärek esitatakse Äriregistile kande tegemiseks. OÜ asutamist reguleerib täpsemalt Äriseadustik.
  
• E-Äriregister Ettevõtjaportaali vahendusel tingimusel, et OÜ asutamine toimub rahalise sissemakse 100% osakapitali ulatuses (kõigil asuitajatel peab olema ID-kaart).
  
• Äriregister asub kohtu juures – Tartu Maakohtus
  
• Osakapital peab olema vähemalt 2500€
  
• Notarikulud sõltuvad osakapitalis suurusest, asutajate arvutst, tõendamist vajava dokumendi lehekülgede arvust. NB! Notrikulud puuduvad, kuui OÜ asutatakse läbi e-äriregistri ettevõtteportaali.
  
• OÜ raamatupidamine on tekkepõhine ehk majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele.
  
• Tulumaks 21% makstakse juhul, kui ettevõtte osanike otsuse alusel otsustati maksta osanikele dividende.
  
• OÜ on Eestis levinuim äriühinguvorme.
  
• OÜ-d on võimalik osta valmiskujul.
  

3.3 Akstsiaselt

• Akstsiaselt on äriühing, millal on akstiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuse eest. AS vastutab oma kohustre täimise eest kohu oma varaga.
  
• Asutamine: notariaalselt tõestatud asutamisleoingu aluse, millele lisatakse asutamise spetsiifikast tulenevad lisadokumendid jam is see järel esitatakse Äriregistrisse kande tegemiseks.
  
• AS-I asutamisel tuleb aktsiad enne dokumentide esitamiseks Äriregistrile kanda Eesti väärtpaberite keskregistrisse ja lisada asutamisdokumentidele teatis akstiate registreerimise kohta.
  
• NB! AS-I ei ole võimalik asutada e-äriregistri ettevõtjaportaali vahendusel.
  
• Miinimumkapital peab olema vähemalt ¼ maksimumkapitalist.
  
• AS-I raamatupidamine ont tekkepõhine.
  
• Tulumaks 21% makstakse juhul, kui ettevõtte osanike otsusel otsustati maksta osanikele dividende.
  

3.4 Täisühing

• Täisühingu puhul tuleb lähtuda Äriseadustiku sätetest.
  
• Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku (füüsiline ja/või juriidiline isik) tagutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
  
• Asutamisel samad tingimused nagu eelneval AS-il.
  
• Puudub nõue täisühingu miinimumkapitalile.
  
• Täisühingu osanikud peavad tegema sissemakse, mille suurus nähakse ette ühingulepinguga.
  
• Raamatupidamine on tekkepõhine.
  
• Tulumaks 21%, juhul kui makstakse dividende.
  
• Täisühingu maksustamisel lähtutakse põhimõteterst, mis on äriühingute makasustamiseks sätestatud.
  

3.5 Usaldusühing

• Ühingus võivad olla nii füüsiline ja/või juriidiline isik.
  
• Vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks vastutab oma sissemakse ulatuses.
  
• Kaks võimalust – samad mis eelmistel.
  
• Puudub miinimumkapital.
  
• Raamatupidamine on tekkepõhine.
  
• Maksud nagu eelmisel.
  

4. Pankrotiõigus/pankrotiseadus

4.1 Pankroti mõiste

• Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.
  
• Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
  
• Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenebalt ajutine.
  

4.2 Pankrotimenetluse eesmärgid

• Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabandeda oma kohustustes käesolaveas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.
  
• Määrus, millega pankrot välja kuulutatakse, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemist.
  
• Määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata, samuti määrtus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumises.
  
• Ametlikud teadaanded – kohus loeb seal avaldatu kättesaaduks ja pärast seda võib teha tagaselja otsuseid.
  
• Krediidiinfo – äripartnerite kohta info saamine.
  

4.3 Pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja ja pankrotiavaluse eistamine

• Võlgnik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on kohus välja kuulutanud pankroti
  
• Võlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgnik ei saa olla riik ega KOV
  
• Usaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
  
• Pankrotiavaldus võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja.
  
• Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testaminditäitja või pärandi hooldaja . Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatud
  

4.4 Deposiit ajutise halduri tasu ja kulutste katteks

• Kohus võib määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu mööratud rahasumma , kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.
  

4.5 Ajutise halduri nimetamine

• .Võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otusustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohu 10 päeva jooksul poankroavalduse saamisest istungi tiumumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhtub otsustab kohust ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest.
  
• Kui kohus ei nimeta ajutist haldurit, siis protsess lõppeb.
  

4.6 Elukohast lahkumise keeld

• Juriidilise isiku suhtes võidakse kehtestada elukohtast lahkumise keelu juhorgani liikme, likvideerija , täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või katsioniri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.
  
• Võidakse kohaldada aresti .
  

4.6 Ajutine pankrotihaldur

• Annab kohtule info, mis on talle vastava isiku suhtes teatavaks saanud. Täidab kohtupoolt määratus ülesandeid. Ta peab olema asjas erapoolik.
  

4.7 Kuritegu ja raske juhtimisviga

• Kui ilmneb et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnusega teo teatab halfur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
  
• Rakse juhtimisviga on kohustuste rikkumine tahtlikult või hooletuse tõttu. Koheselt vastutatakse ka oma isikliku varaga.