Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Korralik äriplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
larp, stus, lauam, varus, varustus, lauamäng, laen, klient, tood, lauamängud, mõõk, esim, siss, fantaasia, klientuur, turg, müüja, töötaja, kvart, etus, konkurents, oman, nõudlus, riide, kvartal, rõivastus, gist, laenutamise, osanik, investeeringud, osaka, toorain, äriplaan, ostmise, vanalinn, omakapital, excalibur, toodetele, sisus, sihtturgKontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Aruandeaasta kasum (-kahjum) 263 028 395 406 427 955 5.6. RAHAVOOGUDE PROGNOOS (esimene aasta on nõutav kuude kaupa) Rahavood 2008 2009 2010 Raha jääk perioodi alguseks 0 278 931 619 755 Laekumised 40 000 0 0 1. Omakapitali sissemaks 2. Laen 100 000 0 0 3. Laekumine müügist 2 224 080 2 780 100 3 347 980 4. Nõuete laekumine 0 0 0 Laekumised kokku 2 364 080 2 780 100 3 347 980 Väljamaksed 1. Muutuvkulud 1 415 999 1 770 000 2 131 000 2
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
ulatuses aktsiaid emiteerides. Projekti EBIT on 4 miljonit krooni. a. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis b. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 4. Ettevõtte EBIT on 50 000 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Ettevõtte finantseerimiseks on kaks võimalust: a. Omakapital summas 10 000 krooni 10 krooniste aktsiatega või b. Omakapital summas 5 000 krooni 10 krooniste aktsiatega ja laen summas 5 000 krooni intressiga 12% aastas. Ettevõttel on ka eelisaktsiad teiste projektide jaoks, millelt makstakse dividende 15 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1000 krooni aastas. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkti EBIT ja EPS. Kontrolltöö kordamisülesanne
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND Ärikorralduse instituut Kristi ROHTSALU ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN Juhendaja: A. Kamratov Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................................2 ..................................................................................................................................................................................2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE...................................................................................................................................3 ÄRIIDEE.............................................................................................................................................................3 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS......................................................................
49 + 1,75 = 2,95 49 = 1,2 49 = 1,2 = 40,8 Vastus: Kulud on ühesugused, kui kõneminuteid on kuus ligikaudu 41, seega tuleks valida firma B, kui kõneldakse alla 41 minuti kuus. ÜLESANDED Ülesanne 3-1 Üks klient toob keskmiselt sisse 60 kr. Mitu klienti päevas tuleks teenindada, et tulu päevas oleks 1500 kr? Ülesanne 3-2 Naisel kulus juuksuris kolm korda rohkem raha kui mehel. Kokku kulus neil raha 140 kr. Koostada võrrand. Mitu krooni kulutas juuksuri peale mees, mitu naine? Ülesanne 3-3 Kirjeldagu toote nõudlust turul nõudlusfunktsioon qD=-1000p+120000 ja pakkumist funktsioon qS=500p, kus p on toote hind kroonides. Leida hind, mille korral nõudmine ja pakkumine on tasakaalus. Ülesanne 3-4
Loomulikult on ka võimalik pöörduda meie poole kas enda poolt joonistatud visanditega või lausa fotode või maalidega. Idee lennukus ei ole meie tublidele töötajatele kohe kindlasti piirajaks. Toodete valmistamiseks kasutame me kleintide enda poolt valitud materjale ning kangaid. Kindlasti soovitame meie konsultandiga või mõne teise antud vadkonnas pädeva inimesega pidada nõu materjali soetamisel, kuna alati pole võimalik kõikidest materjalidest kõiki esemeid valmistada. Klient võib valida oma toote jaoks materjali, mille omadused ei vasta soovitud toote valmistamise tingumustele. Kuna oleme oma ettevõtte ainsaks esindajaks, siis on meie teenuseid võimalik kasutada vaid meie Tartu ateljees, kuid kui tekib soov ning ka võimalus avada mõnes teises suuremas linnas haruettevõte, siis kindlasti kaalutletakse seda põhjalikult ning langetatakse vastav otsus. OÜ Veture plaanib kasutada oma teenuste turustamiseks peamisi meediakanaleid, nagu
OÜ MINIBOAT asutatakse 2004. aasta kevadel. Plaanis on luua väikeettevõte, mis tegeleb väikepaatide valmistamisega. Kasutatakse palgatööjõudu, ettevõttes on töötajaid kokku 13. Kontoriks kasutatakse ühismajas olevat 3-toalist korterit, mis on töö jaoks korralikult sisustatud. Idee autor on planeerinud kasutada kõige paremaid arvuteid ning muid töövahendeid. Tootmishoone on ehitatud eraldi see asub Tartumaal Käreveres, emajõe kaldal asukoht on väga oluline, sest seal saab klient näha valmis paate ning samuti vajadusel kohapeal katsetada. Tootmisel kasutatakse tipptehnoloogiat, parimaid masinaid ning seadmeid. Loodud on ka töölistele kõik tingimused mugavaks töötamiseks, et tööd saaks teha täpselt ja korralikult. Töölised valitakse kindlatele reeglitele vastavalt, igaüks peab olema vastava ala spetsialist. Töö eesmärgi täitmiseks on planeeritud täita järgmised ülesanded: 1. Uurida lühidalt äriplaani teoreetiliselt olemust 2
Menüüs peaks olema erineva hinnaklassiga tooteid, kindlasti ka eripakkumisi 10 lastele. Sellises söögikohas käiakse sageli koos perega nädalavahetustel. Nädala sees tuleks panna põhirõhk lõunatajatele ja arvestada tuleb teeninduse kiirusega. Lisasissetulek tuleb pidude, sünnipäevad jt ürituste jaoks laudade pakkumisest. Seetõttu tuleks juba sisustades arvestada ka mõne suurema laua võimalusega muust saalist eraldatud kohas. Olgu klient kodu- või välismaine, igal juhul on tal toitlustusasutusse minnes teatud ootused. Nendeks on rikkalik valik, taskukohased hinnad, sõbralik, viisakas ja kiire teenindus, hügieeninõuete äärmiselt täpne järgimine ning meeldiv interjöör. Samuti tasuks kaaluda toidu kaasaostmise võimaluse pakkumist. 7.2. Turgude arenguvõimalused Igal juhul tuleb enda turuosa juurde võita ja põhiliseks võimaluseks on siin
1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,000,000 Aruandeaasta kasum
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku D ? 70 000 Käibevara kokku
(koostatakse kulude tulude aruande põhjal + mud väljaminekud, mis on seotud raha liikumisega) I kv II kv III kv IV kv Aasta 2.aasta 3.aasta I. Jääk perioodi algul 0 14,5 28,8 Rahaliste vahendite allikad (sissetulek) 1. Sissemakstud põhikapital 2,6 0 0 2. Laen 0 0 0 3. Laekumised müügist 85,2 85,2 108 II.Rahal.vahend.allikad kokku 87,8 85,2 108 Rahaliste vahend.kasutamine 1.Sisustus ja tehnika 2,5 0 0 2
Projekti maksumus Jrk.nr Kulu liik Maksumus (kr.) . Kokku projekti maksumus Projekti rahastamise allikad Jrk.nr. Planeeritud I kv. II kv. III kv. IV kv. Kokku kulu rahastaja Raha vajadus perioodil Laenu tagatised ja hinnang nende väärtusele Kui ettevõte esitab äriplaani laenu taotlemiseks, siis tuleks näidata, millega kavatsetakse laen tagada. Vajadusel esitatakse tagatisvara omamist tõendavad dokumendid ning eksperdi hinnang (tekstis ülevaade, dokumentide koopiad lisasse). Kui laenu tagamiseks kasutatakse kellegi garantiid, siis peaks siin esitama nende füüsiliste või juriidiliste isikute nimed ja viimaste puhul ka bilansid. 20 Äriplaan 3.8 PROJEKTI RISKIFAKTORID
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused........................................................................................................................... 9 2.4.
1. Ülesanne 11 aastase võlakirja, 1 000 kroonise nimiväärtusega võlakirja kestus on 6,9 aastat. Võlakiri maksab kupongintresse kord aastas 10%. a) milline on antud võlakirja kestus ning modifitseeritud kestus b) selgitage, mida kestus antud võlakirja kontekstis tähendab? T= 11 F= 1000 D= 6,9 i= 10% Kuna ülesandes pole antud ei võlakirja tootlust, ega ka turuväärtust (mille alusel saaks tootlust arvutada), siis võtan tinglikult tootluseks võlakirja kupongintressiga i võrdse määra ehk siis y=10%, millest lähtuvalt on võimalik leida modifitseeritud kestus MD = D/(1+y) MD= 6,9/(1+0,1)= 6,2727273 Duratsioon näitab algse investeeringu tegelikku tähtaega, st seda hetke, millal võlakirja müües me teeniksime ta Mis antud ülesande puhul oleks siis 6,9 aasta pärast. Modifitseeritud kestust saame tõlgendada nii, et MD=6,27 korral võlakirja intressi (nõutava tulususe) langemisel a müües me teenik
id probleeme bl võib õib jagada j d tinglikult kolme gruppi: 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist kinni maksmata (AS Claus). Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti
Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 4
Kuna selleks, et plaan ellu viia, on vaja 495 580 krooni, võtakse 150 000 krooni laenu SEB 7 OÜ Mustvee Kurk 8 pangast. Alloleval tabelis 3. on toodud osaühingu algbilanss. Tabel 3. Algbilanss (EEK) Aktiva Passiva Raha 395 040 Lühiajaline laen 150 000 Põhivara 100 540 Osakapital 345 580 Kokku 495 580 Kokku 495 580 Laenu võtakse 1 aastaks, intressiga 12 %, tagatisena on kinnisvara, tagasi makstakse 12 500 krooni iga kuu ja 1 500 krooni intressi ka makstakse välja iga kuu. Raha tuleb vajalikute vahendite soetamiseks, asutamiskuludeks ja esialgsteks tegevuskuludeks.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................................6 3.Raamatupidamise d
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ................................................................................
Hommikusöök 4,17 5,00 Lõunasöök 7,50 9,00 Õhtusöök 5,00 6,00 Puhkemaja 2.2. Tootmisprotsess Elamiseks vajalikud tarbed ostan erinevatest ehituspoodidest ning tuleb ka tellida Internetist. Jalgrattad, suusad ning kelgud tellin Internetist. Kui klient tellib hommiku-, lõuna- või õhtusöögi, siis selle jaoks lepin kokku toitlustusettevõttega, mis hakkab toite valmistama. Toidu toon kohale ise. Maja koristamine jääb koristaja hooleks. Palgatakse üks koristaja, kes käib peale öömaja külastamist, peale külaliste lahkumist, maja korda tegemas. Kliendid leiavad tee minuni Interneti teel või helistades. Kodulehel saab ka broneerida. Maksmine toimub kas sularahas või ülekandega. Algul tuleb teha 50% ettemaks vähemalt
Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 krooni. Selleks müüb ta 12 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 7000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind?
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Eneken Viks TH3 REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Margus Kõomägi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs.................................
Vastused A Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X B Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X C Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X Nimi: Kood: Õpperühm: Variant: Küsimus A B C D E 1 2 3 4 5 6 7
KASUM ( KAHJUM) 7,89 1358,1 2050,6 2655,8 MAJANDUSTEGEVUSEST (EBT) 16 17 18 5.5.2 RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) (koostatakse kulude tulude aruande põhjal + mud väljaminekud, mis on seotud raha liikumisega) 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I. Jääk perioodi algul 0 506,1 1544,2 3226,2 5473,5 1. Sissemakstud põhikapital 2000 2. Laen 3000 3. Laekumised müügist 20808,0 24324,0 27840,0 32356,0 34872,0 II.Rahal.vahend.allikad kokku 25808,0 24324,0 27840,0 31356,0 34872,0 Rahaliste vahend.kasutamine 3.Töötasu 9000 11000 12500 14200 15800 5.Telefon 150 150 170 180 200 6.Muud 1000 1400 1600 1600 1600 7
....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents...........................................................................................9 1.5 Turundusstrateegia ja hinnakujundus......................................................................9 2. Tegevusplaan...............................................................................................................12 2.1 Ettevõtte käivitamine.............................................................................................12 2.2 Riskianalüüs
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste o
turustus, hald.kulud 8A/- -22 965 -29 965 -31 465 -24 465 -108 860 avansiline TM tasumine/- -3 000 -3 000 -3 000 -3 000 -12 000 Rahavood majandustegevusest 107 828 112 182 186 383 26 527 432 920 3. Rahavood investeeringutest /- -70 000 -5 000 -75 000 4. Rahavood finantstegevusest saadud laen /+ 0 70 000 0 0 70 000 intressimaksed 2% /- 0 -1 400 -1 400 -1 400 -4 200 laenu tagasimaks /- -70 000 -70 000 Rahavood finantstegevusest 0 68 600 -1 400 -71 400 -4 200 5. Puhtad rahavood (2+3+4) 107 828 110 782 179 983 -44 873 353 720 6. Raha jääk pl
annaabi.ee 
