Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Microsoft Word - füssa eksamile.docx



Kui
 kõik kaduvväikese takistusega liikuvale objektile mõjuvad jõud 
kaovad silmapilkselt, siis objekt: jätkab ühtlase kiirusega 
sirgjooneliselt
 
Kepleri teooria kohaselt: planeedid liiguvad elliptilistel 
orbiitidel ümber Päikese
 
Kui te istute toolil ja Maa tõmbab teid enda poole jõuga, mis 
võrdub teie kaaluga, siis Newtoni III seaduse kohaselt on selle 
mõju vastasmõjuks: tooli elastsusest tingitud üleslükkejõud 
Kui te olete vabalt pöörleva horisontaalse ketta keskel ja hakkate 
ronima selle serva poole, siis süsteemi pöörlemishulk: jääb 
samaks
 
Mingi töö tehakse ära aeglaselt ja kiiresti. Töö hulk on sama, 
aga erinev on: võimsus 
Entroopia ja temperatuuri korrutis annab: ülekantava 
soojushulga
 
Bitt on: negatiivse entroopia mõõtühik 
Punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel on muutuv 
suurus: faas 
Elektrivälja jõujooned negatiivse laengu ümber: on suunatud 
radiaalselt laengust eemale
 
Ekvivalentsuse printsiip väidab, et: kiirendusest ja 
gravitatsioonist tingitud nähtused on ekvivalentsed
 
Koordinaadistik O' liigub ühtlaselt koordinaadistiku O suhtes x-
telje positiivses suunas ja koordinaadistik O'' ühtlaselt x-telje 
negatiivses suunas. Süsteemis O toimub sündmus, mille kestus 
on: süsteemis O'' mõõdetuna sama, mis süsteemis O' 
mõõdetuna
 
Oletuse, et osakese liikumishulk on pöördvõrdeline tema 
lainepikkusega, tegi: de Broglie 
Kui aine ja antiaine kohtuvad, siis toimub: tuumade 
lõhustumine ja energia vabanemine
 
Elektroni laineomadused avastati esmakordselt: kaksikpilu 
eksperimendis
 
Tuuma seisumass on võrreldes eraldiseisvate nukleonide 
masside summaga: väiksem 
Kui kõrgele tuleb tõsta keha massiga 1kg, et tehtud töö oleks 1 
J?: 0.1m 
Kahe laengu vahel mõjub jõud F. Kui me vähendame vahemaad 
laengute vahel kaks korda, siis on see jõud: 8F 
Velma on raketis, mis liigub itta ja möödub Mortist kiirusega 
0.25c (c on valguse kiirus). Ta saadab ida suunas välja 
laserkiire. Morti hinnangul liigub kiire tipp kiirusega:0.75c 
Mitu kilovatt-tundi elektrit kulub 30 päeva jooksul, et hoida 
põlemas 50 vatist pirni? 36000wh aka 36kwh 
Mis on 3 kilogrammise seisumassiga objekti mass kui ta liigub 
kiirusega 0.8c? 5kg 
Kaks vektorit on põrandal nii, et a(nool) on suunatud põhja ja 
b(nool) itta. Vektorkorrutis a(nool) x b(nool) on suunatud: Alla 
Keha kiirendus on tingitud: Kiiruse muutumisest 
Suur kast massiga m on liftis vannitoakaalu peal. Kaal näitab: 
Rohkem kui mg, kui lift liigub kiirendusega üles 
Kaks uisutajat põrkuvad kokku ja hoiavad teinineteisest kinni, et 
mitte kukkuda. Poiss on tüdrukust mõnevõrra raskem. Edasi 
libisevad nad tüdruku liikumise suunas. Sellest järeldame, et: 
Tüdruku kiirus oli enne põrget suurem 
Jõumoment mingi punkti suunas on suurim, kui: Jõuvektor on 
risti sellest punktist jõu rakenduspunkti viiva kohavektoriga
 
Tõukejõudude töö laengutevaheline kauguse suurenemisel on: 
Positiivne 
Kui kehale mõjub ainult üks jõud, mis teeb negatiivset tööd, siis 
keha kineetiline energia: Kahaneb 
Seadus, mis väidab, et tehtav töö on alati väiksem kui 
soojusmasinale antav energia, nimetatakse: Termodünaamika 
teiseks seaduseks
 
Milline lause on vale?: Osakesed liiguvad ühesuguste 
kiirustega
 
Magnetvälja energia tihedus aines on: Võrdeline magnetilise 
induktsiooni suuruse ruuduga
 
Lennuk lendab ekvaatorilt horisontaalselt kiirusega maa suhtes 
1500km/h. Maa teatavasti pöörleb. Kuhu peaks lennuk lendama, 
et tema sisemus vastaks kõige paremini inertsiaalsele 
taustsüsteemile?: Läände??? 
Elektronvoltidega mõõdetakse: Energiat 
Iga kvargiga seotud värvide arv on: 3  Kahe vektori vektorkorrutis on null, kui: Vektorite vaheline 
nurk on 180 kraadi
 
Milline lause on õige?: Nihkeks nimetatakse vektorit, mis viib 
keha liikumise algpunktist lõpppunkti
 
Jõumoment on: Punkti kohavektori ja jõu vektorkorrutis 
Horisontaalselt liikuvale kehale mõjuv raskusjõud: Ei tee tööd 
Temperatuur on: Molekulide keskmise kineetilise energia 
mõõt
 
Kui gaasihulga temperatuur langeb, aga rõhk ei muutu, siis 
ruumala: Kahaneb 
Milline lause on õige? Informatsioon mõõdab määratuse 
vähendamist
 
Kui liikuva objekti kiirus kahekordistus, siis kahekordistub ka: 
liikumishulk 
Indutseeritud elektromotoorne jõud on: võrdeline magnetvooga 
läbi kontuuri
 ja võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega 
Milline neist osakestest on lepton?: tauon 
Kaks vektorit on põrandal, nii et a on suunatud põhja ja b 
läände. Vektorkorrutis a x b on suunatud: üles 
Sirgjoonelisel liikumisel on kiirusevektor ja kiirendusvektor: 
samasihilised 
Kui konstantse suurusega jõud mõjutab massi nii, et ta on 
paralleelne massi liikumise kiirusega, siis mass: liigub 
konstantse kiirendusega
 
Kui keha kiirus kahekordistub, siis tema liikumishulk: kasvab 
kaks korda
 
Et suurendada konstantsel rõhul hoitava gaasi ruumala kaks 
korda, tuleb absoluutset temperatuuri: suurendada kaks korda 
Esemega tehakse tööd, kui: teda liigutatakse mööda sirgjoont, 
teda kiirendatakse sirgel teel, teda kantakse horisontaalselt 
ühtalse kiirusega, temale mõjub suvaline jõud ehk kõik 
ülalloetelu
 
Kahe laengu vahel mõjub jõud F. Kui me kahekordistame 
mõlemad laengud ja vähendame vahemaad laengute vahel kaks 
korda, on see jõud: 8F 
Entroopia informatsiooniteoorias on: sama mis informatsioon, 
sest seda saab mõõta bittides
 
Tehiskaaslane liigub ümber Maa kiirusega 25000 km/h. Kas ta 
liigub kiirendusega? jah, sest ta kiiruse suund muutub 
Kui lõigata katki nöör, mille otsa kinnitatud keha tiirleb, siis 
keha edasist liikumist kirjeldab: Newtoni I seadus 
Informatsioon on: määramatuse vähendamise mõõt 
Mis on ühesugune kõigil elektromagnetlainetel? kiirus 
Inimkeha kiirgab välja peamiselt: infrapunakiirgust 
Jalgpall on õhus 6 sekundit ja lendab 54 m kaugusele. Kui suur 
on ta horisontaalkiirus? Kui suur on ta vertikaalne algkiirus? 
(t=6s, s=54m, g=10m/s2 -> vh=8m/s, vv0=30m/s) 
Kuku raadio sagedus on umbes 100 MHz. Milline on Kuku 
lainepikkus? (f=100MHz, c=3*108m/s ->λ=3m) 
Saviplönn, mille mass on 50 kg ja kiirus 20m/s, põrkab vastu 
teist plönni, mille mass on 150 kg ja kleepub selle külge. 
Ühendplönni kiirus on: 5m/s 
Maapinnal oleva eseme kaal on 40N. Maa raadius on 6700km. 
Kui me tõstaksime selle eseme nii kõrgele, et ta kaugus Maa 
keskpunktist oleks 67000km, oleks ta kaal: 0,4N 
Lihavõttepühade rehkenduse aluseks on:juuliuse kalender 
Seda, et looduse mõistmisel on kõige tähtsam teada tema osiste 
suhteid, väidab: holism 
Rong liigub läbi jaama kiirusega 1/2 c itta. Reisija jookseb rongi 
saba poole (läände) ja tema kiirus on rongi suhtes 1/4 c. Reisija 
käes on latern. Millise kiirusega kevib valgus itta, kui seda 
vaadelda jaamast? c 
Kordinaadistikus O’ paikneb varras, mille pikkus selles 
koordinaadistikus mõõdetuna on ⌂X ’ . Kordinaadistik O’’ 
liigub kiirusega 0.9c x’-‐telje positiivses suunas, koordinaadistik 
O kiirusega 0,6c X’-‐telje negatiivses suunas. Seesama varras 
mõõdetuna.: koordinaadistikus O on lühem 
Astronoomid avastasid, et kauge galaktika spektri struktuur on 
samasugune nagu vesinikul, aga jooned on nihutatud spektri 
punase osa poole. Sellest nad järeldasid, et galaktika: liigub 
meist eemale
 
Lainefunktsioon kvantmehaanikas on: osakesega seotud välja 
võnkumine
 


Kvargid ja leptonid jagatakse perekondadesse, mis määravad 
nende stabiilsuse: massi järgi 
Millisel osakesel pole antiosakest? footon 
Kui tuum kiirgab gammakvandi, siis tuumas väheneb: mass 
Seda, et katoodilt õhutühja ruumi väljunud kiired koosnevad 
elektronidest, märkas: Sir J. J. Thomson 
Seda, et osakestega seotud lainefunktsiooni saab tõlgendada 
tõenäosuse abil, kirjeldas: Max Born 
Valguslainete puhul tähendab erinev sagedus: Erinevat värvi 
Vooluga juhi ümber oleva magnetvälja tugevus on: võrdeline 
voolutugevusega
 
Magnetvälja energia tihedus on: paramagneetikus suurem kui 
vaakumis
 
Liikumishulga momendi vektor on suunatud: liikumise 
kiirusega samas suunas
 
Kui inimene kukub väga suurelt kõrguselt läbi õhu, siis ta 
kiirendus: kahaneb seni, kuni on null 
Sinusoidaalse ristlaine puhul liiguvad punktid: risti laine 
levimise suunaga
 
Jõuimpulss võrdub: jõu ja aja korrutisega 
Raadiumi järjekorranumber perioodilises tabelis on 88. Kui tema 
tuum kiirgab alfaosakese, siis on tema: 86 
Lainefunktsiooni superpositsioon kvantmehaanikas tähendab: 
paljude lainefunktsioonide peitumist ühes lainefunktsioonis 
Negatiivse elektrilaengu pioon koosneb: d-‐kvargist ja anti-‐
u-‐kvargist
 
Kahe vektori skalaarkorrutis on positiivne, kui: vektorite 
vaheline nurk on 60 kraadi
 
Kui voolutugevus kasvab 2 korda, siis võimsus takistusel: 
Kasvab 4 korda 
Kui laetud kondensaatori katete vahele paigutada dieelektrik, 
siis pinge katete vahel: kasvab  
Laetud tasapinna elektrivälja tugevus: Kahaneb vördeliselt 
kauguse ruuduga
  
Magnetväljas asuvale vooluga juhile möjuv jöud on suunatud: 
magneetilise induktsiooni vektoriga risti 
Pööriselektrivälja tekitamiseks on vaja: ajas muutuvat 
magnetvälja  
Kontuuris tekib indutseeritud vool, kui: magnetväli kontuuri 
sees muutub  
Erirelatiivsusteooria põhipostulaat, millest Einstein lähtus, 
et:Valguse kiirus vaakumis on sama kõigis 
intersiaalsüsteemides
  
Kvargid ja leptonid jagatakse perekondadesse, mis määravad 
nende stabiilsuse: massi järgi  
Kõverjoonelisel Iiikumisel on kiirusevektor ja kiirendusvektor: 
mingi nurga all, mis vastavad liikumise iseloomule 
Punkti Iiikumise kiirendus ühtlasel ringliikumisel on: võrdeline 
joonkiiruse ruuduga ja pöördvõrdeline raadiusega  
Sinusoidaalse pikilaine puhul Iiiguvad punktid: laine levimise 
sihis 
Kui gaasihulga temperatuur tõuseb, aga ruumala ei muutu, siis 
rõhk: kasvab  
Jõumomendi vektor on suunatud: jõuga samas suunas  
Liikumishulga moment on: uuritava punkti kohavektori ja 
Iiikumishulga vektorkorrutis 
 
Kui laetud osake Iiigub mingis ruumiosas sirgjooneliselt, siis: 
osake Iiigub piki magnetvälja jöujoont  
Michelsoni katse eesmärk oli: mööta Maa Iiikumise kiirust 
maailmaeetri suhtes  
Kosmiline taustkiirgus kujutab endast: mikrolainekiirgust  
Kauge galaktika spektris täheldatav vesiniku joonte nihkumine 
suurema lainepikkuse poole tähendab, et see galaktika: Iiigub 
meist eemale
   Boltzmanni konstant kirjeldab seost: absoluutse temperatuuri 
ja molekulide keskmise kineetilise energia vahel
  
Elektrostaatilise välja tugevus mingis punktis on: positiivsele 
ühiklaengule möjuva jöu suurus selles punktis 
 
Magnetilise induktsiooni suurus oleneb: laengu suurusest b) 
voolutugevusest c) pingest d) elektrivälja tugevusest 
Tuuma massiarvuks nimetatakse: tuumas olevate nukleonite 
arvu 
Kahe vektori skalaarkorrutis on null, kui: vektorite vaheline 
nurk on 270 kraadi  
Keha asukoha leidmiseks mingil ajahetkel on vaja teada: keha 
algkoordinate ja nihkevektorit  
Ühtlasel ringliikumisel on keha kiirendus: igas punktis 
suunatud ringjoone keskpunkti poole
  
Punktmassi harmoonilisel sumbumatul vönkumjsel on jääv 
suurus: sagedus  
Maast ja teistest taevakehadest küllalt kaugel olevas 
kosmoselaevas: keha mass jääb samaks, aga kaal väheneb  
Sõitvat jalgratast on kergem püsti hoida kui seisvat, sest toimib: 
Liikumishulga momendi jäävuse seadus  
Tõmbejõudude töö laengutevahelise kauguse vähenemisel on: 
positiivne 
Elektrostaatilise välja potensiaal mingis punktis on: Positiivse 
ühiklaengu energia selles punktis  
Magnetnõela põhjapoolus näitab sirgvoolu kohal:Voolu suunda 
vaadates 90 kraadi võrra paremale
  
Juhtivas kontuuris indutseeritakse elektromotoorne jõud, kui:  
Kontuur Iiigub magnetväljas  
Tuuma seoseenergiaks nimetatakse:Tuuma nukleonide 
lõhustamiseks vajalikku energiat  
Oletuse, et hööguv tahke keha eraldab kiirgust kvantidena, tegi: 
Planck 
Kõrgrenessansi esimeseks teoseks loetakse: Leonardo da Vinci 
maal „Madonna kaljukoopas“ (1483-86) 
Juugendstiili õitseaeg oli: XX sajandi alguses 
Foovidest kuulsaim oli: Henri Matisse 
Albert Einstein sai 1921. aastal Nobeli preemia: fotoelektrilise 
efekti seletamise eest 
sajandi leiutised ilmusid järjekorras:F, T, A, K 
Füüsika kuldajastul XX sajandi esimesel poolel koondusid 
teoreetikud peamiselt: Göttingeni ülikooli 
Privavera autoriks on: Botticelli 
Euroopa vanim ülikool on: Bolonga 
Pablo Picasso oli esimene tõsiseltvõetav: Kubist 
Barbarid vallutasid Lääne-Rooma keisririigi: V sajandil A.D 
Hiina tsükliline kalender on:kuu-päikesekalender 
Türklaste roll antiikteaduste taassünnis Lääne-Euroopas seisnes 
selles, et nad: vallutasid XV sajandil Konstantinoopoli 
XV-XVI sajandil toimunud tähtsamate sündmuste järjekord oli: 
Trükikunsti leiutamine, Ameerika avastamine, Lutheri 
teesid, Gregooriuse kalendrireform 
Esimese maailmasõja lähenemist püüdsid ignoreerida: 
ekspressionistid 
Nobeli preemiaid ei jagata: matemaatikas 
Eksperimentaalfüüsika keskus (ülikool) oli: Cambridge 
Teoreetilise füüsika keskus (ülikool) oli: Göttingen 
Rakendusfüüsika füüsika keskus (ülikool) oli: Bell Labs 
Vabal langemisel keha liikumishulk: kasvab  Seda, et looduse mõistmisel on kõige tähtsam teada tema osiste 
käitumist väidab a) reduktsionism    Juugendstiili õitseaeg oli:   b) XIX sajandi keskpaigas           


Kui kiiresti peab objekt liikuma, et ta seisumass kahekordistuks?     Näidis. Objekt, mille mass on 2 kg, liigub kiirusega 10 m/s ja põrkab kokku paigalseisva objektiga,   mille mass on 3 kg. Pärast põrget liigub teine objekt kiirusega 8 m/s.  a) Leida süsteemi liikumishulk enne põrget  b) Leida teise objekti liikumishulk pärast põrget  c) Kasutades liikumishulga jäävuse seadust, leida esimese objekti liikumishulk pärast põrget d) Leida  esimese objekti kiirus pärast põrget Lahendus:   Süsteemi liikumishulk enne põrget: 𝟐 𝒌𝒈 × 𝟏𝟎 𝒎 𝒔 = 𝟐𝟎 𝒌𝒈 𝒎/𝒔   Teise objekti liikumishulk pärast põrget: 𝟑 𝒌𝒈 × 𝟖 𝒎 𝒔 = 𝟐𝟒 𝒌𝒈 𝒎/𝒔   Et süsteemi liikumishulk säiliks,   peab esimese objekti liikumishulk pärast põrget olema: 𝟐𝟎 𝒌𝒈 𝒎 𝒔 − 𝟐𝟒 𝒌𝒈 𝒎 𝒔 = − 𝟒 𝒌𝒈 𝒎 𝒔 
Esimese objekti kiirus pärast põrget: −𝟒 𝒌𝒈 𝒎 𝒔 ∶ 𝟐 𝒌𝒈 = −𝟐 𝒎 �   Näidis. Auto sõidab üle järsaku ääre. Ta kiirus on 30 m/s ja ta kukub kuristiku põhja 2 s pärast. a) Kui  kõrge on klint?   b) Kui kaugele auto lendas?  Lahendus: Kui võtta raskuskiirenduseks 10 m/s2 ja kukkumise aeg on 2 s, siis auto kukkumise tee on:   𝟏𝟎 𝒎 𝒔 𝟐  × (𝟐 𝒔) 𝟐 ∶ 𝟐 = 𝟐𝟎 𝒎  Horisontaalsuunas toimub liikumine ühtlase kiirusega 2 s jooksul: 𝟑𝟎 𝒎 𝒔 × 𝟐 𝒔 = 𝟔𝟎 �   Näidis. Purilennukit, mille mass on 600 kg, tuleb õhku tõusmise eel vedada kiirendusega 5 m/s2 .  Millist jõudu tuleb rakendada?   Lahendus: Newtoni II seaduse järgi saab jõu arvutada massi ja kiirenduse korrutise abil:   𝟔𝟎𝟎 𝒌𝒈  × 𝟓 𝒎 𝒔 𝟐 = 𝟑𝟎𝟎𝟎 𝑵   Näidis. Auto läbib kurvi, mille raadius on 100 m, kiirusega 20 m/s. Leida kiirendus.   Lahendus: Kesktõmbekiirenduse arvutamiseks tuleb kiiruse ruut jagada trajektoori 
kõverusraadiusega: (𝟐𝟎 𝒎 𝒔 ) 𝟐 ∶ 𝟏𝟎𝟎 𝒎 = 𝟒 𝒎/𝒔 �   Näidis. Lennuk lendab ühtlase kiirusega 100 m/s ja suurendab samal ajal 80 s jooksul oma kõrgust  1000 m võrra. Lennuki mass on 2000 kg ja mootorite veojõud 6000 N.   a) Leida mootorite võimsus  


b) Leida tehtud töö   c) Leida potentsiaalse energia suurendamiseks kulunud töö   d) Leida õhutakistuse ületamiseks kulunud töö   Lahendus: Võimsuse saab arvutada jõu ja kiiruse korrutise abil: 𝟔𝟎𝟎𝟎 𝑵 × 𝟏𝟎𝟎 𝒎 𝒔 = 𝟔𝟎𝟎 𝒌𝑾   Et lennatud vahemaa on 𝟏𝟎𝟎 𝒎 𝒔 × 𝟖𝟎 𝒔 = 𝟖𝟎𝟎𝟎 𝒎, siis töö saab arvutada jõu ja teepikkuse  korrutise abil: 𝟔𝟎𝟎𝟎 𝑵 × 𝟖𝟎𝟎𝟎 𝒎 = 𝟒𝟖 𝟎𝟎𝟎 𝒌𝑱   Potentsiaalse energia suurendamine arvutatakse keha kaalu (massi ja raskuskiirenduse korrutise) ja  kõrguse muutuse korrutise abil: 𝟐𝟎𝟎𝟎 𝒌𝒈 × 𝟏𝟎 𝒎 𝒔 𝟐 × 𝟏𝟎𝟎𝟎 𝒎 = 𝟐𝟎 𝟎𝟎𝟎 𝒌𝑱   Õhutakistuse ületamiseks kulus 𝟒𝟖 𝟎𝟎𝟎 𝒌𝑱 − 𝟐𝟎 𝟎𝟎𝟎 𝒌𝑱 = 𝟐𝟖 𝟎𝟎𝟎 𝒌𝑱   Näidis. Kaks laengut, mõlema suurus 0.1 C, asuvad teineteisest 10 m kaugusel. Leida laengute vahel  mõjuv jõud.   Lahendus: Coulombi seadus väidab, et laengutevahelise jõu suurus on võrdeline mõlema laengu  suurusega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.   Võrdetegur on 𝒌 = 𝟗. 𝟎 · 𝟏𝟎𝟗𝑵 𝒎𝟐 /𝑪 𝟐 .  Seega on jõu suurus 𝟗. 𝟎 · 𝟏𝟎𝟗 × 𝟎. 𝟏 × 𝟎. 𝟏 ∶ 𝟏𝟎𝟐 = 𝟗𝟎𝟎 𝟎𝟎𝟎 𝑵   Näidis. Kui suur on elektrivälja tugevus 2.0 m kaugusel punktlaengust +4.0 nC? Lahendus: Elektrivälja  tugevus on ühiklaengule mõjuv jõud.  Seega 𝟗. 𝟎 · 𝟏𝟎𝟗𝑵 𝒎𝟐 / 𝑪 𝟐 × 𝟒. 𝟎 · 𝟏𝟎−𝟗 𝑪 ∶ (𝟐. 𝟎 𝒎) 𝟐 = 𝟗. 𝟎 𝑵/𝑪   Näidis. Kui suur jõud mõjub elektronile, kui see liigub kiirusega 106 m/s risti magnetvälja  väljajoontega? Magnetilise induktsiooni suurus on 10 mT ja elektroni laeng -1.602·10-19C. Kui suur  jõud mõjub elektronile siis, kui ta liigub piki magnetvälja väljajooni?   Lahendus: Magnetväljas risti magnetvälja väljajoontega liikuvale laengule mõjuva jõu suurus  arvutatakse laengu suuruse, laengu kiiruse suuruse, magnetilise induktsiooni suuruse ja kiirusvektori  ja magnetilise induktsiooni vektori vahelise nurga siinuse korrutisega. 𝑭 = 𝒒𝒗𝑩𝒔𝒊𝒏𝜽 Kui laeng liigub  risti magnetvälja väljajoontega, on nurk 90 kraadi ja siinus sellest   1. Arvestades,et10mTon10-2T,saame𝟏.𝟔𝟎𝟐·𝟏𝟎−𝟏𝟗×𝟏𝟎𝟔×𝟏𝟎−𝟐=𝟏.𝟔𝟎𝟐·𝟏𝟎−𝟏𝟓𝑵 2. Kui laeng liigub  piki magnetvälja väljajooni, ei mõju talle mingi jõud.   Näidis. Oreli madalaima heli sagedus on 85 Hz. See jõuab kuulajani kolmel viisil: otse piki 15 m  pikkust teed, peegeldudes laest piki 25 m pikkust teed ja peegeldudes tagaseinalt piki 27 m pikkust  teed.   a) Leida lainepikkus (hääle kiirus 340 m/s)   b) Leida teepikkuste erinevus otsetee ja laepeegelduse vahel ja otsustada, kas interferents on  konstruktiivne või destruktiivne  


c) Leida teepikkuste erinevus otsetee ja tagaseinapeegelduse vahel ja otsustada, kas interferents on  konstruktiivne või destruktiivne   Lahendus:  Lainepikkus arvutatakse laine faasikiiruse ja sageduse suhte abil: 𝟑𝟒𝟎 𝒎 𝒔 : 𝟖𝟓 𝟏 𝒔 = 𝟒 𝒎   Vahe laepeegelduse ja otsetee vahel on 10 m. Interferentsi iseloomu määramiseks tuleb see vahe  jagada lainepikkusega: 𝟏𝟎 𝒎 ∶ 𝟒 𝒎 = 𝟐. 𝟓. Teekondade vahesse mahub 2.5 lainepikkust, järelikult on  interferents destruktiivne.   Vahe tagaseina ja otsetee vahel on 12 m. Siit 𝟏𝟐𝒎 ∶ 𝟒 𝒎 = 𝟑 Teekondade vahesse mahub täisarv  lainepikkusi, järelikult on interferents konstruktiivne.   Näidis. Noormees sõuab paadiga üle 200 m laiuse jõe ning soovib võimalikult ruttu kohtuda  sõbratariga, kes ootab teda teisel kaldal. Noormees suudab sõuda vee suhtes kiirusega 5 km/h. Jõe  voolu kiirus on 3 km/h. Sõbratari juurde jõudmiseks on põhimõtteliselt 2 erinevat võimalust:   a) hoides kurssi risti üle jõe, lasta end voolust alla kanda ning olles teise kalda äärde jõudnud,  aerutada vastuvoolu kuni sõbratarini,   b) hoides paadinina poolpõiki vastuvoolu, liikuda risti üle jõe otseteed sõbratarini. Kui palju selleks  kummalgi viisil aega kulub?   Jõe laius x = 0.2 km  Paadi kiirus vp = 5 km/h Veevoolu kiirus vv= 3 km/h       Kui paat püüab sõita risti üle jõe, siis ta kiirus on selline, mida sõudja suudab arendada ja aega kulub 
t1 = 0.2/5 = 0.04 h   Samal ajal kannab veevool teda edasi, nii et ta jõuab teisele kaldale neiust tükk maad allavoolu. Selle  kauguse saab arvutada eeldusel, et vesi kannab paati olenemata sõudja võimetest, paadil on sama  kiirus mis veel ja kaugus s = 0.04 × 3 = 0.12 km.   Tagasi sõudes on tema kiirus hoopis väiksem kui muidu, sest vesi takistab: V = vp – vv = 5 – 3 = 2  km/h. Tagasitee aeg on t2 = s/V = 0.12 / 2 = 0.06 h   Kogu aeg T = t1 + t2 = 0.04 + 0.06 = 0.1 h ehk 6 minutit.  


Kui paadi nina on õige nurga all poolpõiki vastuvoolu, saadakse summaarne kiirus risti üle jõe kahe  vektori liitmisel ehk joonisel olevast kolmnurgast   v 2 = vp 2 – vv 2 Siit 𝒗 = √𝒗𝒑 𝟐 – 𝒗𝒗 𝟐 ehk 𝒗 = √𝟐𝟓 − 𝟗 = 𝟒km/h  Aeg üle jõe on jõe laius jagatud selle kiirusega ehk t = x/v = 0.2/4 = 0.05 h ehk 3 minutit. Milline on 
õige nurk? 𝒔𝒊𝒏 𝜶 = 𝒗𝒗⁄𝒗�      


     
Vasakule Paremale
füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal #1 füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal #2 füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal #3 füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal #4 füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal #5 füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal #6 füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2023-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor angelzsz Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keemiatehnika põhieksami konspekt
25
pdf

Keemiatehnika põhieksami konspekt

1. PÕHIOPREATSIOONID Staatika: • Bilansid • Tasakaal Kineetika: • Soojusjuhtivuse v • Soojusülekande v • Soojusläbikande v 1) Fluidumi voolamine - käsitleb printsiipe, mis määravad fluidumi voolamise või transpordi ühest punktist teise. 2) Hüdromehaaniline separeerimine - käsitleb tahkete ainete, vedelike ja gaaside lahutamist mehaaniliste meetoditega, nagu fitrimine, sadenemine, osakeste suuruse vähendamine. 3) Soojusvahetus - käsitleb printsiipe, mis juhivad soojuse või energia akumulatsiooni või ülekannet ühest punktist teise. 4) Aurustamine - soojusvahetuse erijuhtum, milles toimub lenduva lahusti eraldamine lendumatust lahustunud ainest (soolast või teisest materjalist lahuses). 5) Kuivatamine - lenduva vedeliku (vee) eraldamine tahkest materjalist. 6) Destillatsioon - vedeliksegude lahutamine, mis põhineb vedelike erinevatel keemistemperatuuridel, aur vedelik tasakaalul

Keemiatehnika
Füüsika 2009 kursuse töö ülesanded
7
pdf

Füüsika 2009 kursuse töö ülesanded

VEKTORARVUTUS 1. Murdmaasuusataja sõidab 1.00 km põhja poole ja siis 2.00 km itta. Maa on horisontaalne. Kui kaugel ja mis suunas asub ta lähtepunktist? 2. Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45° päripäeva. Kui suured on selle vektori x- ja y-komponendid? 3. Kolm võistlejat on lagedal väljal. Igaühele antakse mõõdulint, kompass, kalkulaator ja labidas ning järgmised andmed: Kui minna 32.0° põhjast itta arvestatud suunas 72.4 m, siis 36.0° läänest lõunasse arvestatud suunas 57.3 m ja lõpuks otse lõunasse 17.8 m, siis leiate paiga, kuhu on maetud Porsche võtmed. Kaks võistlejat asuvad kohe mõõtma, kolmas aga arvutama. Mida ta arvutab ja mis tulemuse ta saab? 4. Lennuk lendab 10.4 km läände, 8.7 km põhja ja 2.1 km üles. Kui kaugel on ta lähtepunktist? D = 6i + 3 j - k 5. Antud on kaks vektorit: . Leida vektori F = 2 D - E pikkus.

Füüsika
Füüsika lahendused 45-86
38
pdf

Füüsika lahendused 45-86

LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS 45. Pall massiga 0.40 kg visatakse vastu kiviseina, nii et ta liigub horisontaalselt edasi- tagasi. Tema kiirus enne põrget on 30 m/s ja pärast põrget 20 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida sein avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. Lahendus: Joonis. Palli mass m = 0,4 kg Palli kiirus enne põrget v1= -30 m/s Palli kiirus pärast põrget v2= 20 m/s Põrke kestvus t = 0,010 s Liikumishulk e. impulss (vektor) ⃗ ⃗ ⃗ 0,4 30 / = 2 / ⃗ 0,4 20 8 / Liikumishulga muut avaldub ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ ⃗ ⃗ 8 2 / Keskmise jõu leiame järgmiselt ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ / ⃗⃗ = 2000 / = 2000 N

Füüsika
Keemiatehnika põhieksami kordamisküsimused
12
pdf

Keemiatehnika põhieksami kordamisküsimused

1. SEGAMINE ❖ Mis on segamise eesmärgid? Milliseid meetodeid on võimalik kasutada vedelike segamiseks? Segamise eesmärgid: • tahkete osakeste ühtlane jaotamine vedeliku mahus (suspensioonide saamine), • vedeliku (või gaasi) osakeste ühtlane jaotamine ja selle osakeste vähendamine kuni etteantud mõõtmeteni teises vedelikus (emulsioonide saamine, aereerimine), • soojusvahetuse (töödeldavate ainete soojendamise või jahutamise) intensiivistamine, • massivahetuse intensiivistamine (lahustamisel jne). Segamise meetodid: • Mehaaniline segamine – kasutatakse erinevate konstruktsioonidega segisteid. • Pneumaatiline segamine – kasutatakse suruõhku või inertgaasi. Kasutatakse suruõhku või inertgaasi, mille barboteerimisel läbi vedeliku vedelikukihid segunevad. Kasutatakse reaktsioonisüsteemides. • Ringlussegamine – kasutatakse düüse ja pumpasid. • Staatiline segamine – kasutatakse vedeliku läbipumpam

Keemiatehnika
Füüsika eksam
3
docx

Füüsika eksam

1) Kaks vektorit on põrandal nii, et a(nool) on suunatud põhja ja b(nool) itta. Vektorkorrutis a(nool) x b(nool) on suunatud a) Lõunasse b) Läände c) Alla d) Üles 2) Keha kiirendus on tingitud a) Keha inertsist b) Teiste kehade mõjust sellele kehale c) Maa külgetõmbejõust d) Kiiruse muutumisest 3) Maa tehiskaaslane liigub orbiidil konstantse kiirusega 25000 km/h a) Sateliidil on kiirendus, sest ta kiiruse suurus muutub b) Satelliidil ei ole kiirendust, sest ta kiiruse suurus ei muutu c) Sateliidil on kiirendus, sest ta liikumise suund muutub d) Sateliidil ei ole kiirendust, sest ta liikumise suund ei muutu 4) Sinusoidaalse ristlaine puhul a) Punktid liiguvad ruumis piki sinusoidi b) Amplituud muutub ajas ja ruumis sinusoidaalselt c) Punktid võnguvad tasakaaluasendi ümber sinusoidaalselt d) Laine sagedus muutub ajas sinusoidaalselt 5) Suur kast massiga m on liftis vannitoakaalu peal. Kaal näitab a) Rohkem kui mg, kui lif

Füüsika
Kordmisküsimused eksamiks
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus ­ meeter massiühik ­ kilogramm ajaühik ­ sekund elektrivoolu tugevus ­ amper termodünaamiline temperatuur ­ kelvin ainehulk ­ mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. a=1m/s2 10. Kirjutada s

Füüsika
Füüsika ülesanded lahendustega
4
pdf

Füüsika ülesanded lahendustega

LIIKUMISHULK 1. Kui suur on 10 tonni kaaluva veoki liikumishulk, kui ta kiirus on 12.0 m/s? Kui kiiresti peaks sõitma 2-tonnine sportauto, et ta liikumishulk oleks sama? p 10t p m v v1 12.0m/s p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 0.0570kg

Füüsika
Füüsika valemid
3
docx

Füüsika valemid

Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt & sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus: Kiirendus on võrdeline mõjuva j?

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun