füüsika mittefüüsikutele eksamiks õpematerjal (0)
Microsoft Word - füssa eksamile.docx
Kui
kõik kaduvväikese takistusega liikuvale objektile mõjuvad jõud
kaovad silmapilkselt, siis objekt: jätkab ühtlase kiirusega
sirgjooneliselt
Kepleri teooria kohaselt: planeedid liiguvad elliptilistel
orbiitidel ümber Päikese
Kui te istute toolil ja Maa tõmbab teid enda poole jõuga, mis
võrdub teie kaaluga, siis Newtoni III seaduse kohaselt on selle
mõju vastasmõjuks: tooli elastsusest tingitud üleslükkejõud
Kui te olete vabalt pöörleva horisontaalse ketta keskel ja hakkate
ronima selle serva poole, siis süsteemi pöörlemishulk: jääb
samaks
Mingi töö tehakse ära aeglaselt ja kiiresti. Töö hulk on sama,
aga erinev on: võimsus
Entroopia ja temperatuuri korrutis annab: ülekantava
soojushulga
Bitt on: negatiivse entroopia mõõtühik
Punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel on muutuv
suurus: faas
Elektrivälja jõujooned negatiivse laengu ümber: on suunatud
radiaalselt laengust eemale
Ekvivalentsuse printsiip väidab, et: kiirendusest ja
gravitatsioonist tingitud nähtused on ekvivalentsed
Koordinaadistik O' liigub ühtlaselt koordinaadistiku O suhtes x-
telje positiivses suunas ja koordinaadistik O'' ühtlaselt x-telje
negatiivses suunas. Süsteemis O toimub sündmus, mille kestus
on: süsteemis O'' mõõdetuna sama, mis süsteemis O'
mõõdetuna
Oletuse, et osakese liikumishulk on pöördvõrdeline tema
lainepikkusega, tegi: de Broglie
Kui aine ja antiaine kohtuvad, siis toimub: tuumade
lõhustumine ja energia vabanemine
Elektroni laineomadused avastati esmakordselt: kaksikpilu
eksperimendis
Tuuma seisumass on võrreldes eraldiseisvate nukleonide
masside summaga: väiksem
Kui kõrgele tuleb tõsta keha massiga 1kg, et tehtud töö oleks 1
J?: 0.1m
Kahe laengu vahel mõjub jõud F. Kui me vähendame vahemaad
laengute vahel kaks korda, siis on see jõud: 8F
Velma on raketis, mis liigub itta ja möödub Mortist kiirusega
0.25c (c on valguse kiirus). Ta saadab ida suunas välja
laserkiire. Morti hinnangul liigub kiire tipp kiirusega:0.75c
Mitu kilovatt-tundi elektrit kulub 30 päeva jooksul, et hoida
põlemas 50 vatist pirni? 36000wh aka 36kwh
Mis on 3 kilogrammise seisumassiga objekti mass kui ta liigub
kiirusega 0.8c? 5kg
Kaks vektorit on põrandal nii, et a(nool) on suunatud põhja ja
b(nool) itta. Vektorkorrutis a(nool) x b(nool) on suunatud: Alla
Keha kiirendus on tingitud: Kiiruse muutumisest
Suur kast massiga m on liftis vannitoakaalu peal. Kaal näitab:
Rohkem kui mg, kui lift liigub kiirendusega üles
Kaks uisutajat põrkuvad kokku ja hoiavad teinineteisest kinni, et
mitte kukkuda. Poiss on tüdrukust mõnevõrra raskem. Edasi
libisevad nad tüdruku liikumise suunas. Sellest järeldame, et:
Tüdruku kiirus oli enne põrget suurem
Jõumoment mingi punkti suunas on suurim, kui: Jõuvektor on
risti sellest punktist jõu rakenduspunkti viiva kohavektoriga
Tõukejõudude töö laengutevaheline kauguse suurenemisel on:
Positiivne
Kui kehale mõjub ainult üks jõud, mis teeb negatiivset tööd, siis
keha kineetiline energia: Kahaneb
Seadus, mis väidab, et tehtav töö on alati väiksem kui
soojusmasinale antav energia, nimetatakse: Termodünaamika
teiseks seaduseks
Milline lause on vale?: Osakesed liiguvad ühesuguste
kiirustega
Magnetvälja energia tihedus aines on: Võrdeline magnetilise
induktsiooni suuruse ruuduga
Lennuk lendab ekvaatorilt horisontaalselt kiirusega maa suhtes
1500km/h. Maa teatavasti pöörleb. Kuhu peaks lennuk lendama,
et tema sisemus vastaks kõige paremini inertsiaalsele
taustsüsteemile?: Läände???
Elektronvoltidega mõõdetakse: Energiat
Iga kvargiga seotud värvide arv on: 3
Kahe vektori vektorkorrutis on null, kui: Vektorite vaheline
nurk on 180 kraadi
Milline lause on õige?: Nihkeks nimetatakse vektorit, mis viib
keha liikumise algpunktist lõpppunkti
Jõumoment on: Punkti kohavektori ja jõu vektorkorrutis
Horisontaalselt liikuvale kehale mõjuv raskusjõud: Ei tee tööd
Temperatuur on: Molekulide keskmise kineetilise energia
mõõt
Kui gaasihulga temperatuur langeb, aga rõhk ei muutu, siis
ruumala: Kahaneb
Milline lause on õige? Informatsioon mõõdab määratuse
vähendamist
Kui liikuva objekti kiirus kahekordistus, siis kahekordistub ka:
liikumishulk
Indutseeritud elektromotoorne jõud on: võrdeline magnetvooga
läbi kontuuri ja võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega
Milline neist osakestest on lepton?: tauon
Kaks vektorit on põrandal, nii et a on suunatud põhja ja b
läände. Vektorkorrutis a x b on suunatud: üles
Sirgjoonelisel liikumisel on kiirusevektor ja kiirendusvektor:
samasihilised
Kui konstantse suurusega jõud mõjutab massi nii, et ta on
paralleelne massi liikumise kiirusega, siis mass: liigub
konstantse kiirendusega
Kui keha kiirus kahekordistub, siis tema liikumishulk: kasvab
kaks korda
Et suurendada konstantsel rõhul hoitava gaasi ruumala kaks
korda, tuleb absoluutset temperatuuri: suurendada kaks korda
Esemega tehakse tööd, kui: teda liigutatakse mööda sirgjoont,
teda kiirendatakse sirgel teel, teda kantakse horisontaalselt
ühtalse kiirusega, temale mõjub suvaline jõud ehk kõik
ülalloetelu
Kahe laengu vahel mõjub jõud F. Kui me kahekordistame
mõlemad laengud ja vähendame vahemaad laengute vahel kaks
korda, on see jõud: 8F
Entroopia informatsiooniteoorias on: sama mis informatsioon,
sest seda saab mõõta bittides
Tehiskaaslane liigub ümber Maa kiirusega 25000 km/h. Kas ta
liigub kiirendusega? jah, sest ta kiiruse suund muutub
Kui lõigata katki nöör, mille otsa kinnitatud keha tiirleb, siis
keha edasist liikumist kirjeldab: Newtoni I seadus
Informatsioon on: määramatuse vähendamise mõõt
Mis on ühesugune kõigil elektromagnetlainetel? kiirus
Inimkeha kiirgab välja peamiselt: infrapunakiirgust
Jalgpall on õhus 6 sekundit ja lendab 54 m kaugusele. Kui suur
on ta horisontaalkiirus? Kui suur on ta vertikaalne algkiirus?
(t=6s, s=54m, g=10m/s2 -> vh=8m/s, vv0=30m/s)
Kuku raadio sagedus on umbes 100 MHz. Milline on Kuku
lainepikkus? (f=100MHz, c=3*108m/s ->λ=3m)
Saviplönn, mille mass on 50 kg ja kiirus 20m/s, põrkab vastu
teist plönni, mille mass on 150 kg ja kleepub selle külge.
Ühendplönni kiirus on: 5m/s
Maapinnal oleva eseme kaal on 40N. Maa raadius on 6700km.
Kui me tõstaksime selle eseme nii kõrgele, et ta kaugus Maa
keskpunktist oleks 67000km, oleks ta kaal: 0,4N
Lihavõttepühade rehkenduse aluseks on:juuliuse kalender
Seda, et looduse mõistmisel on kõige tähtsam teada tema osiste
suhteid, väidab: holism
Rong liigub läbi jaama kiirusega 1/2 c itta. Reisija jookseb rongi
saba poole (läände) ja tema kiirus on rongi suhtes 1/4 c. Reisija
käes on latern. Millise kiirusega kevib valgus itta, kui seda
vaadelda jaamast? c
Kordinaadistikus O’ paikneb varras, mille pikkus selles
koordinaadistikus mõõdetuna on ⌂X ’ . Kordinaadistik O’’
liigub kiirusega 0.9c x’-‐telje positiivses suunas, koordinaadistik
O kiirusega 0,6c X’-‐telje negatiivses suunas. Seesama varras
mõõdetuna.: koordinaadistikus O on lühem
Astronoomid avastasid, et kauge galaktika spektri struktuur on
samasugune nagu vesinikul, aga jooned on nihutatud spektri
punase osa poole. Sellest nad järeldasid, et galaktika: liigub
meist eemale
Lainefunktsioon kvantmehaanikas on: osakesega seotud välja
võnkumine
Kvargid ja leptonid jagatakse perekondadesse, mis määravad
nende stabiilsuse: massi järgi
Millisel osakesel pole antiosakest? footon
Kui tuum kiirgab gammakvandi, siis tuumas väheneb: mass
Seda, et katoodilt õhutühja ruumi väljunud kiired koosnevad
elektronidest, märkas: Sir J. J. Thomson
Seda, et osakestega seotud lainefunktsiooni saab tõlgendada
tõenäosuse abil, kirjeldas: Max Born
Valguslainete puhul tähendab erinev sagedus: Erinevat värvi
Vooluga juhi ümber oleva magnetvälja tugevus on: võrdeline
voolutugevusega
Magnetvälja energia tihedus on: paramagneetikus suurem kui
vaakumis
Liikumishulga momendi vektor on suunatud: liikumise
kiirusega samas suunas
Kui inimene kukub väga suurelt kõrguselt läbi õhu, siis ta
kiirendus: kahaneb seni, kuni on null
Sinusoidaalse ristlaine puhul liiguvad punktid: risti laine
levimise suunaga
Jõuimpulss võrdub: jõu ja aja korrutisega
Raadiumi järjekorranumber perioodilises tabelis on 88. Kui tema
tuum kiirgab alfaosakese, siis on tema: 86
Lainefunktsiooni superpositsioon kvantmehaanikas tähendab:
paljude lainefunktsioonide peitumist ühes lainefunktsioonis
Negatiivse elektrilaengu pioon koosneb: d-‐kvargist ja anti-‐
u-‐kvargist
Kahe vektori skalaarkorrutis on positiivne, kui: vektorite
vaheline nurk on 60 kraadi
Kui voolutugevus kasvab 2 korda, siis võimsus takistusel:
Kasvab 4 korda
Kui laetud kondensaatori katete vahele paigutada dieelektrik,
siis pinge katete vahel: kasvab
Laetud tasapinna elektrivälja tugevus: Kahaneb vördeliselt
kauguse ruuduga
Magnetväljas asuvale vooluga juhile möjuv jöud on suunatud:
magneetilise induktsiooni vektoriga risti
Pööriselektrivälja tekitamiseks on vaja: ajas muutuvat
magnetvälja
Kontuuris tekib indutseeritud vool, kui: magnetväli kontuuri
sees muutub
Erirelatiivsusteooria põhipostulaat, millest Einstein lähtus,
et:Valguse kiirus vaakumis on sama kõigis
intersiaalsüsteemides
Kvargid ja leptonid jagatakse perekondadesse, mis määravad
nende stabiilsuse: massi järgi
Kõverjoonelisel Iiikumisel on kiirusevektor ja kiirendusvektor:
mingi nurga all, mis vastavad liikumise iseloomule
Punkti Iiikumise kiirendus ühtlasel ringliikumisel on: võrdeline
joonkiiruse ruuduga ja pöördvõrdeline raadiusega
Sinusoidaalse pikilaine puhul Iiiguvad punktid: laine levimise
sihis
Kui gaasihulga temperatuur tõuseb, aga ruumala ei muutu, siis
rõhk: kasvab
Jõumomendi vektor on suunatud: jõuga samas suunas
Liikumishulga moment on: uuritava punkti kohavektori ja
Iiikumishulga vektorkorrutis
Kui laetud osake Iiigub mingis ruumiosas sirgjooneliselt, siis:
osake Iiigub piki magnetvälja jöujoont
Michelsoni katse eesmärk oli: mööta Maa Iiikumise kiirust
maailmaeetri suhtes
Kosmiline taustkiirgus kujutab endast: mikrolainekiirgust
Kauge galaktika spektris täheldatav vesiniku joonte nihkumine
suurema lainepikkuse poole tähendab, et see galaktika: Iiigub
meist eemale
Boltzmanni konstant kirjeldab seost: absoluutse temperatuuri
ja molekulide keskmise kineetilise energia vahel
Elektrostaatilise välja tugevus mingis punktis on: positiivsele
ühiklaengule möjuva jöu suurus selles punktis
Magnetilise induktsiooni suurus oleneb: laengu suurusest b)
voolutugevusest c) pingest d) elektrivälja tugevusest
Tuuma massiarvuks nimetatakse: tuumas olevate nukleonite
arvu
Kahe vektori skalaarkorrutis on null, kui: vektorite vaheline
nurk on 270 kraadi
Keha asukoha leidmiseks mingil ajahetkel on vaja teada: keha
algkoordinate ja nihkevektorit
Ühtlasel ringliikumisel on keha kiirendus: igas punktis
suunatud ringjoone keskpunkti poole
Punktmassi harmoonilisel sumbumatul vönkumjsel on jääv
suurus: sagedus
Maast ja teistest taevakehadest küllalt kaugel olevas
kosmoselaevas: keha mass jääb samaks, aga kaal väheneb
Sõitvat jalgratast on kergem püsti hoida kui seisvat, sest toimib:
Liikumishulga momendi jäävuse seadus
Tõmbejõudude töö laengutevahelise kauguse vähenemisel on:
positiivne
Elektrostaatilise välja potensiaal mingis punktis on: Positiivse
ühiklaengu energia selles punktis
Magnetnõela põhjapoolus näitab sirgvoolu kohal:Voolu suunda
vaadates 90 kraadi võrra paremale
Juhtivas kontuuris indutseeritakse elektromotoorne jõud, kui:
Kontuur Iiigub magnetväljas
Tuuma seoseenergiaks nimetatakse:Tuuma nukleonide
lõhustamiseks vajalikku energiat
Oletuse, et hööguv tahke keha eraldab kiirgust kvantidena, tegi:
Planck
Kõrgrenessansi esimeseks teoseks loetakse: Leonardo da Vinci
maal „Madonna kaljukoopas“ (1483-86)
Juugendstiili õitseaeg oli: XX sajandi alguses
Foovidest kuulsaim oli: Henri Matisse
Albert Einstein sai 1921. aastal Nobeli preemia: fotoelektrilise
efekti seletamise eest
sajandi leiutised ilmusid järjekorras:F, T, A, K
Füüsika kuldajastul XX sajandi esimesel poolel koondusid
teoreetikud peamiselt: Göttingeni ülikooli
Privavera autoriks on: Botticelli
Euroopa vanim ülikool on: Bolonga
Pablo Picasso oli esimene tõsiseltvõetav: Kubist
Barbarid vallutasid Lääne-Rooma keisririigi: V sajandil A.D
Hiina tsükliline kalender on:kuu-päikesekalender
Türklaste roll antiikteaduste taassünnis Lääne-Euroopas seisnes
selles, et nad: vallutasid XV sajandil Konstantinoopoli
XV-XVI sajandil toimunud tähtsamate sündmuste järjekord oli:
Trükikunsti leiutamine, Ameerika avastamine, Lutheri
teesid, Gregooriuse kalendrireform
Esimese maailmasõja lähenemist püüdsid ignoreerida:
ekspressionistid
Nobeli preemiaid ei jagata: matemaatikas
Eksperimentaalfüüsika keskus (ülikool) oli: Cambridge
Teoreetilise füüsika keskus (ülikool) oli: Göttingen
Rakendusfüüsika füüsika keskus (ülikool) oli: Bell Labs
Vabal langemisel keha liikumishulk: kasvab
Seda, et looduse mõistmisel on kõige tähtsam teada tema osiste
käitumist väidab a) reduktsionism
Juugendstiili õitseaeg oli:
b) XIX sajandi keskpaigas
Kui kiiresti peab objekt liikuma, et ta seisumass kahekordistuks?
Näidis. Objekt, mille mass on 2 kg, liigub kiirusega 10 m/s ja põrkab kokku paigalseisva objektiga,
mille mass on 3 kg. Pärast põrget liigub teine objekt kiirusega 8 m/s.
a) Leida süsteemi liikumishulk enne põrget
b) Leida teise objekti liikumishulk pärast põrget
c) Kasutades liikumishulga jäävuse seadust, leida esimese objekti liikumishulk pärast põrget d) Leida
esimese objekti kiirus pärast põrget Lahendus:
Süsteemi liikumishulk enne põrget: 𝟐 𝒌𝒈 × 𝟏𝟎 𝒎 𝒔 = 𝟐𝟎 𝒌𝒈 𝒎/𝒔
Teise objekti liikumishulk pärast põrget: 𝟑 𝒌𝒈 × 𝟖 𝒎 𝒔 = 𝟐𝟒 𝒌𝒈 𝒎/𝒔
Et süsteemi liikumishulk säiliks,
peab esimese objekti liikumishulk pärast põrget olema: 𝟐𝟎 𝒌𝒈 𝒎 𝒔 − 𝟐𝟒 𝒌𝒈 𝒎 𝒔 = − 𝟒 𝒌𝒈 𝒎 𝒔
Esimese objekti kiirus pärast põrget: −𝟒 𝒌𝒈 𝒎 𝒔 ∶ 𝟐 𝒌𝒈 = −𝟐 𝒎 �
Näidis. Auto sõidab üle järsaku ääre. Ta kiirus on 30 m/s ja ta kukub kuristiku põhja 2 s pärast. a) Kui
kõrge on klint?
b) Kui kaugele auto lendas?
Lahendus: Kui võtta raskuskiirenduseks 10 m/s2 ja kukkumise aeg on 2 s, siis auto kukkumise tee on:
𝟏𝟎 𝒎 𝒔 𝟐
× (𝟐 𝒔) 𝟐 ∶ 𝟐 = 𝟐𝟎 𝒎
Horisontaalsuunas toimub liikumine ühtlase kiirusega 2 s jooksul: 𝟑𝟎 𝒎 𝒔 × 𝟐 𝒔 = 𝟔𝟎 �
Näidis. Purilennukit, mille mass on 600 kg, tuleb õhku tõusmise eel vedada kiirendusega 5 m/s2 .
Millist jõudu tuleb rakendada?
Lahendus: Newtoni II seaduse järgi saab jõu arvutada massi ja kiirenduse korrutise abil:
𝟔𝟎𝟎 𝒌𝒈
× 𝟓 𝒎 𝒔 𝟐 = 𝟑𝟎𝟎𝟎 𝑵
Näidis. Auto läbib kurvi, mille raadius on 100 m, kiirusega 20 m/s. Leida kiirendus.
Lahendus: Kesktõmbekiirenduse arvutamiseks tuleb kiiruse ruut jagada trajektoori
kõverusraadiusega: (𝟐𝟎 𝒎 𝒔 ) 𝟐 ∶ 𝟏𝟎𝟎 𝒎 = 𝟒 𝒎/𝒔 �
Näidis. Lennuk lendab ühtlase kiirusega 100 m/s ja suurendab samal ajal 80 s jooksul oma kõrgust
1000 m võrra. Lennuki mass on 2000 kg ja mootorite veojõud 6000 N.
a) Leida mootorite võimsus
b) Leida tehtud töö
c) Leida potentsiaalse energia suurendamiseks kulunud töö
d) Leida õhutakistuse ületamiseks kulunud töö
Lahendus: Võimsuse saab arvutada jõu ja kiiruse korrutise abil: 𝟔𝟎𝟎𝟎 𝑵 × 𝟏𝟎𝟎 𝒎 𝒔 = 𝟔𝟎𝟎 𝒌𝑾
Et lennatud vahemaa on 𝟏𝟎𝟎 𝒎 𝒔 × 𝟖𝟎 𝒔 = 𝟖𝟎𝟎𝟎 𝒎, siis töö saab arvutada jõu ja teepikkuse
korrutise abil: 𝟔𝟎𝟎𝟎 𝑵 × 𝟖𝟎𝟎𝟎 𝒎 = 𝟒𝟖 𝟎𝟎𝟎 𝒌𝑱
Potentsiaalse energia suurendamine arvutatakse keha kaalu (massi ja raskuskiirenduse korrutise) ja
kõrguse muutuse korrutise abil: 𝟐𝟎𝟎𝟎 𝒌𝒈 × 𝟏𝟎 𝒎 𝒔 𝟐 × 𝟏𝟎𝟎𝟎 𝒎 = 𝟐𝟎 𝟎𝟎𝟎 𝒌𝑱
Õhutakistuse ületamiseks kulus 𝟒𝟖 𝟎𝟎𝟎 𝒌𝑱 − 𝟐𝟎 𝟎𝟎𝟎 𝒌𝑱 = 𝟐𝟖 𝟎𝟎𝟎 𝒌𝑱
Näidis. Kaks laengut, mõlema suurus 0.1 C, asuvad teineteisest 10 m kaugusel. Leida laengute vahel
mõjuv jõud.
Lahendus: Coulombi seadus väidab, et laengutevahelise jõu suurus on võrdeline mõlema laengu
suurusega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Võrdetegur on 𝒌 = 𝟗. 𝟎 · 𝟏𝟎𝟗𝑵 𝒎𝟐 /𝑪 𝟐 .
Seega on jõu suurus 𝟗. 𝟎 · 𝟏𝟎𝟗 × 𝟎. 𝟏 × 𝟎. 𝟏 ∶ 𝟏𝟎𝟐 = 𝟗𝟎𝟎 𝟎𝟎𝟎 𝑵
Näidis. Kui suur on elektrivälja tugevus 2.0 m kaugusel punktlaengust +4.0 nC? Lahendus: Elektrivälja
tugevus on ühiklaengule mõjuv jõud.
Seega 𝟗. 𝟎 · 𝟏𝟎𝟗𝑵 𝒎𝟐 / 𝑪 𝟐 × 𝟒. 𝟎 · 𝟏𝟎−𝟗 𝑪 ∶ (𝟐. 𝟎 𝒎) 𝟐 = 𝟗. 𝟎 𝑵/𝑪
Näidis. Kui suur jõud mõjub elektronile, kui see liigub kiirusega 106 m/s risti magnetvälja
väljajoontega? Magnetilise induktsiooni suurus on 10 mT ja elektroni laeng -1.602·10-19C. Kui suur
jõud mõjub elektronile siis, kui ta liigub piki magnetvälja väljajooni?
Lahendus: Magnetväljas risti magnetvälja väljajoontega liikuvale laengule mõjuva jõu suurus
arvutatakse laengu suuruse, laengu kiiruse suuruse, magnetilise induktsiooni suuruse ja kiirusvektori
ja magnetilise induktsiooni vektori vahelise nurga siinuse korrutisega. 𝑭 = 𝒒𝒗𝑩𝒔𝒊𝒏𝜽 Kui laeng liigub
risti magnetvälja väljajoontega, on nurk 90 kraadi ja siinus sellest
1. Arvestades,et10mTon10-2T,saame𝟏.𝟔𝟎𝟐·𝟏𝟎−𝟏𝟗×𝟏𝟎𝟔×𝟏𝟎−𝟐=𝟏.𝟔𝟎𝟐·𝟏𝟎−𝟏𝟓𝑵 2. Kui laeng liigub
piki magnetvälja väljajooni, ei mõju talle mingi jõud.
Näidis. Oreli madalaima heli sagedus on 85 Hz. See jõuab kuulajani kolmel viisil: otse piki 15 m
pikkust teed, peegeldudes laest piki 25 m pikkust teed ja peegeldudes tagaseinalt piki 27 m pikkust
teed.
a) Leida lainepikkus (hääle kiirus 340 m/s)
b) Leida teepikkuste erinevus otsetee ja laepeegelduse vahel ja otsustada, kas interferents on
konstruktiivne või destruktiivne
c) Leida teepikkuste erinevus otsetee ja tagaseinapeegelduse vahel ja otsustada, kas interferents on
konstruktiivne või destruktiivne
Lahendus:
Lainepikkus arvutatakse laine faasikiiruse ja sageduse suhte abil: 𝟑𝟒𝟎 𝒎 𝒔 : 𝟖𝟓 𝟏 𝒔 = 𝟒 𝒎
Vahe laepeegelduse ja otsetee vahel on 10 m. Interferentsi iseloomu määramiseks tuleb see vahe
jagada lainepikkusega: 𝟏𝟎 𝒎 ∶ 𝟒 𝒎 = 𝟐. 𝟓. Teekondade vahesse mahub 2.5 lainepikkust, järelikult on
interferents destruktiivne.
Vahe tagaseina ja otsetee vahel on 12 m. Siit 𝟏𝟐𝒎 ∶ 𝟒 𝒎 = 𝟑 Teekondade vahesse mahub täisarv
lainepikkusi, järelikult on interferents konstruktiivne.
Näidis. Noormees sõuab paadiga üle 200 m laiuse jõe ning soovib võimalikult ruttu kohtuda
sõbratariga, kes ootab teda teisel kaldal. Noormees suudab sõuda vee suhtes kiirusega 5 km/h. Jõe
voolu kiirus on 3 km/h. Sõbratari juurde jõudmiseks on põhimõtteliselt 2 erinevat võimalust:
a) hoides kurssi risti üle jõe, lasta end voolust alla kanda ning olles teise kalda äärde jõudnud,
aerutada vastuvoolu kuni sõbratarini,
b) hoides paadinina poolpõiki vastuvoolu, liikuda risti üle jõe otseteed sõbratarini. Kui palju selleks
kummalgi viisil aega kulub?
Jõe laius x = 0.2 km
Paadi kiirus vp = 5 km/h Veevoolu kiirus vv= 3 km/h
Kui paat püüab sõita risti üle jõe, siis ta kiirus on selline, mida sõudja suudab arendada ja aega kulub
t1 = 0.2/5 = 0.04 h
Samal ajal kannab veevool teda edasi, nii et ta jõuab teisele kaldale neiust tükk maad allavoolu. Selle
kauguse saab arvutada eeldusel, et vesi kannab paati olenemata sõudja võimetest, paadil on sama
kiirus mis veel ja kaugus s = 0.04 × 3 = 0.12 km.
Tagasi sõudes on tema kiirus hoopis väiksem kui muidu, sest vesi takistab: V = vp – vv = 5 – 3 = 2
km/h. Tagasitee aeg on t2 = s/V = 0.12 / 2 = 0.06 h
Kogu aeg T = t1 + t2 = 0.04 + 0.06 = 0.1 h ehk 6 minutit.
Kui paadi nina on õige nurga all poolpõiki vastuvoolu, saadakse summaarne kiirus risti üle jõe kahe
vektori liitmisel ehk joonisel olevast kolmnurgast
v 2 = vp 2 – vv 2 Siit 𝒗 = √𝒗𝒑 𝟐 – 𝒗𝒗 𝟐 ehk 𝒗 = √𝟐𝟓 − 𝟗 = 𝟒km/h
Aeg üle jõe on jõe laius jagatud selle kiirusega ehk t = x/v = 0.2/4 = 0.05 h ehk 3 minutit. Milline on
õige nurk? 𝒔𝒊𝒏 𝜶 = 𝒗𝒗⁄𝒗�
Sarnased õppematerjalid
25
pdf
Keemiatehnika põhieksami konspekt
1. PÕHIOPREATSIOONID
Staatika:
• Bilansid
• Tasakaal
Kineetika:
• Soojusjuhtivuse v
• Soojusülekande v
• Soojusläbikande v
1) Fluidumi voolamine - käsitleb printsiipe, mis määravad fluidumi voolamise või transpordi ühest punktist
teise.
2) Hüdromehaaniline separeerimine - käsitleb tahkete ainete, vedelike ja gaaside lahutamist mehaaniliste
meetoditega, nagu fitrimine, sadenemine, osakeste suuruse vähendamine.
3) Soojusvahetus - käsitleb printsiipe, mis juhivad soojuse või energia akumulatsiooni või ülekannet ühest
punktist teise.
4) Aurustamine - soojusvahetuse erijuhtum, milles toimub lenduva lahusti eraldamine lendumatust
lahustunud ainest (soolast või teisest materjalist lahuses).
5) Kuivatamine - lenduva vedeliku (vee) eraldamine tahkest materjalist.
6) Destillatsioon - vedeliksegude lahutamine, mis põhineb vedelike erinevatel keemistemperatuuridel, aur
vedelik tasakaalul
7
pdf
Füüsika 2009 kursuse töö ülesanded
VEKTORARVUTUS
1. Murdmaasuusataja sõidab 1.00 km põhja poole ja siis 2.00 km itta. Maa on
horisontaalne. Kui kaugel ja mis suunas asub ta lähtepunktist?
2. Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45° päripäeva. Kui suured on
selle vektori x- ja y-komponendid?
3. Kolm võistlejat on lagedal väljal. Igaühele antakse mõõdulint, kompass, kalkulaator
ja labidas ning järgmised andmed: Kui minna 32.0° põhjast itta arvestatud suunas
72.4 m, siis 36.0° läänest lõunasse arvestatud suunas 57.3 m ja lõpuks otse lõunasse
17.8 m, siis leiate paiga, kuhu on maetud Porsche võtmed. Kaks võistlejat asuvad
kohe mõõtma, kolmas aga arvutama. Mida ta arvutab ja mis tulemuse ta saab?
4. Lennuk lendab 10.4 km läände, 8.7 km põhja ja 2.1 km üles. Kui kaugel on ta
lähtepunktist?
D = 6i + 3 j - k
5. Antud on kaks vektorit: . Leida vektori F = 2 D - E pikkus.
38
pdf
Füüsika lahendused 45-86
LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS
45. Pall massiga 0.40 kg visatakse vastu kiviseina, nii et ta liigub horisontaalselt edasi-
tagasi. Tema kiirus enne põrget on 30 m/s ja pärast põrget 20 m/s. Leida
liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida sein avaldab pallile, kui põrge kestab
0.010 s.
Lahendus:
Joonis.
Palli mass m = 0,4 kg
Palli kiirus enne põrget v1= -30 m/s
Palli kiirus pärast põrget v2= 20 m/s
Põrke kestvus t = 0,010 s
Liikumishulk e. impulss (vektor) ⃗ ⃗
⃗ 0,4 30 / = 2 /
⃗ 0,4 20 8 /
Liikumishulga muut avaldub
⃗⃗⃗⃗⃗⃗ ⃗ ⃗ 8 2 /
Keskmise jõu leiame järgmiselt
⃗⃗⃗⃗⃗⃗ /
⃗⃗ = 2000 / = 2000 N
12
pdf
Keemiatehnika põhieksami kordamisküsimused
1. SEGAMINE
❖ Mis on segamise eesmärgid? Milliseid meetodeid on võimalik kasutada vedelike segamiseks?
Segamise eesmärgid:
• tahkete osakeste ühtlane jaotamine vedeliku mahus (suspensioonide saamine),
• vedeliku (või gaasi) osakeste ühtlane jaotamine ja selle osakeste vähendamine kuni etteantud mõõtmeteni
teises vedelikus (emulsioonide saamine, aereerimine),
• soojusvahetuse (töödeldavate ainete soojendamise või jahutamise) intensiivistamine,
• massivahetuse intensiivistamine (lahustamisel jne).
Segamise meetodid:
• Mehaaniline segamine – kasutatakse erinevate konstruktsioonidega segisteid.
• Pneumaatiline segamine – kasutatakse suruõhku või inertgaasi. Kasutatakse suruõhku või inertgaasi,
mille barboteerimisel läbi vedeliku vedelikukihid segunevad. Kasutatakse reaktsioonisüsteemides.
• Ringlussegamine – kasutatakse düüse ja pumpasid.
• Staatiline segamine – kasutatakse vedeliku läbipumpam
3
docx
Füüsika eksam
1) Kaks vektorit on põrandal nii, et a(nool) on suunatud põhja ja b(nool) itta.
Vektorkorrutis a(nool) x b(nool) on suunatud
a) Lõunasse
b) Läände
c) Alla
d) Üles
2) Keha kiirendus on tingitud
a) Keha inertsist
b) Teiste kehade mõjust sellele kehale
c) Maa külgetõmbejõust
d) Kiiruse muutumisest
3) Maa tehiskaaslane liigub orbiidil konstantse kiirusega 25000 km/h
a) Sateliidil on kiirendus, sest ta kiiruse suurus muutub
b) Satelliidil ei ole kiirendust, sest ta kiiruse suurus ei muutu
c) Sateliidil on kiirendus, sest ta liikumise suund muutub
d) Sateliidil ei ole kiirendust, sest ta liikumise suund ei muutu
4) Sinusoidaalse ristlaine puhul
a) Punktid liiguvad ruumis piki sinusoidi
b) Amplituud muutub ajas ja ruumis sinusoidaalselt
c) Punktid võnguvad tasakaaluasendi ümber sinusoidaalselt
d) Laine sagedus muutub ajas sinusoidaalselt
5) Suur kast massiga m on liftis vannitoakaalu peal. Kaal näitab
a) Rohkem kui mg, kui lif
21
doc
Kordmisküsimused eksamiks
KORDAMISKÜSIMUSED
1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne?
(Sin a >0) a ×b =ab sin
2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne?
a ×b =ab sin
(Sin a <0)
3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne?
kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand)
4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne?
kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand)
5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0?
Kui vektorid on paralleelsed
6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0?
Kui koosinus on null ehk vektorid on risti
7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud.
teepikkus meeter
massiühik kilogramm
ajaühik sekund
elektrivoolu tugevus amper
termodünaamiline temperatuur kelvin
ainehulk mool
valgusühik - kandela
8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu
kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga)
9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu.
a=1m/s2
10. Kirjutada s
4
pdf
Füüsika ülesanded lahendustega
LIIKUMISHULK
1. Kui suur on 10 tonni kaaluva veoki liikumishulk, kui ta kiirus on 12.0 m/s? Kui kiiresti peaks sõitma 2-tonnine sportauto, et ta
liikumishulk oleks sama?
p 10t p m v
v1 12.0m/s
p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s
p2 2t .
p 120'000kg m/s
v2 ? v 60 m
m 2'000kg s
2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas
kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund?
v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s
m2 0.0570kg
3
docx
Füüsika valemid
Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on
võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on
4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga.
v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg
a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg
s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab
paigalseisust.
Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib
liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne
liikumishulk jääb muutumatuks
m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk
-> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu
Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis.
F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus
Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt
& sirgjooneliselt.
Newtoni 2 seadus: Kiirendus on võrdeline mõjuva j?
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid