Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamisküsimuste vastused eksamiks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pärand, kinnis, valdus, hagi, kinnisasja, hoonestusõigus, pärimisleping, annak, kohtunik, kostja, hoonestusõiguse, asjas, kohtuistung, tagaseljaotsus, pidama, testament, kautsjon, teovõime, abikaasade, riigikohtu, istungil, kassatsioon, tõend, ühisvara, lahusvara, hageja, sihtkäsund, sihtmäärang, kaja, tõendi, õigusvõime, kadunuks, kestelhuvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus;
(teo- ja otsusevõimeline) 12 Testament viimse tahte avaldamise vorm. Pärandi avanemine pärandaja surm või tema surnuks tunnistamine. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, (isiku kadunuks jäämine) pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg. Surnuks tunnistamine toimub kohtu kaudu. Pärand = pärandvara pärandajale kuulunud varalised õigused ja kohustused. Vara ei saa jääda ilma pärijata. Surnuks tunnistamine isik hukkunud õnnetuse tagajärjel, pärast 6 kuulist kaduma jäämist. Sõjategevuse või loodusõnnetuse tõttu 2 aasta jooksul, ei ole elus olemise kohta andmeid. Pärida ei ole võimalik a) isikuga lahutamatult seotud õigusi ja kohustusi (elatis raha, meest/lapsi/naist, poliitilisi õigusi, tööd)
ülalpidamiskohustuste määramine peal abielu lõppemist kuid need pole kohustuslikud 1 . abikaasade vastastikune ülalpidamine Kui töövõimetus oli abilelu ajal siis on võimalik alatus rahasid saada 2. vanemad ja lapsed kohustused kuni 18 aastani lapsed kes on üle 18 ja abi vajavad vanemad siis peab neid aitama Vanavanemad on samuti kohustatud oma lapsi ülal pidama Abielu kehtetuks sõlmimine : rikutud abielu sõlmimist korda Kohtu kaudu toimub hagi esitab abielus olev isik või selle isiku vanemad pettuse või ähvarduse teel sõlmitud abielud hagi võib esitada ka see kelle huvisid on rikutud kui mees sureb siis 10 kuud enne lapse surma siis loetakse seda selle mehe lapseks kunstlikul viljastajal pole mingit õigust lapsele. Lapse perekonnanimi kuu pärast sündi kuid eesnimi kohe . Sünnitunnistus : isa ja ema nimed ja abielu tunnistus Vabaabielus siis avaldus lapse sünniregistreerimiseks
Otsustusvõimetu inimese tehing. Kui 2nädala jooksul inimene ei vaidlusta, siis loetakse et on tehingu heaks kiitnud. §13 (3) kui isiku suhtes on kahtlust kas ta oli otsustus võimetu või mitte, kui ta on teinud ilmselgelt kahjuliku tehingu siis loetakse et on teinud selle otsustusvõimetult. Elukoht Elukoha määramise aluseks on tsüs § 14 ja §15 mille alusel saab isiku elukohta määrata koht kus isik faktiliselt, tegelikult alaliselt või peamiselt elab. Hagi tuleb esitada kostja elukoha järgi. ' Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine Teadmata kadunud isik Tema varast võib olla vaja kedagi ülal pidada (lapsi nt). Isikut ei tunnistata teadmata kadunuks, see asjaolu lihtsalt tuvastatakse kui isik on piisavalt kaua kadunud ja kohus otsustab kas määrata tema varale hooldaja või mitte. Hooldaja peab: · tagama vara säilimise · Peab tagama ülalpidamise neile kellel on õigust seda saada · Peab teadmata kadunud isiku võlad maksma
2) subjektiivses mõttes tekib pärimisõigus varalistele õigustele ja kohustustele Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Testaator inimene, kes kirjutab testamendi. Testament viimse tahte avaldamise vorm. Pärandi avanemine pärandaja surma aeg. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg. Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused Pärida ei ole võimalik a) isikuga lahutamatult seotud õigusi (naist, poliitilisi õigusi) Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo 1) tapmine 2) testamendi mõjutamine 3) testamendi hävitamine 4) pettusega tehtud testament
või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused (Kohtute seaduse § 47). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel;
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus
määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt · kui pärandaja oma testamendis ja/või pärimislepingus ei pidanud kinni seadusjärgse pärija subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele (pärija(te)le) on seotud esimese sundosaõigusest (PärS § 104), siin võib juhtuda, et testamendijärgne (pärimislepingujärgne)
Notari võib kutsuda ka koju. Füüsilise puudega inimesel on aseallakirjutaja. Vajalik 2 tunnistaja juureolu, keda pole testamendis märgitud. Tehakse 2 eksemplari. *Notari juurde hoiule viidud – testaator on ise kirjutanud või lasknud kirjutada a viib hoiule. Viiakse ümbriku sees ja testamendi sisuga notar ei tutvu. Ümbriku peale kirjutab notar andmed. Järgmisel päeval peab notar teavitama pärimisregistrit testamendist. 34.Korraldused testamendis: annak, sihtkäsund, sihtmäärang. Testamenditäitja. Annak – saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Saaja ei pea maksma võlgu Sihtkäsud – pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Ntx kuidas peavad toimuma matused, kes peab vastutama surnu lemmiklooma eest vms. Sihtmäärang – mingile osale varast määratakse sihtotstarve. Testamendi täitja – on isik, kes
kuuluvad pärandvarasse ja millised on kohustused(võlad). Notar nimetab isiku, kes on kohustatud inventuuri läbi viimiseks ja annab tõendi, et sellel isikul on õigus pääseda pärandaja andmete ligi ntx pangas. Inventuuri tegemiseks on tähtaeg kuu ja selle tegemisega seotud kulutused kaetakse pärandavara arvelt. Kui on inventuur tehtud, siis see pärija vastutab võlgade eest ainult pärandvara arvelt. Kui inventuuri tehtud pole, siis vastutab pärija kogu võlakoorma eest. 39. Pärimisleping Pärimisleping vähemalt 2 poolne leping. Võib sõlmida 10 aasta peale. 2 poolt on pärija ja pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi
kuuluvad pärandvarasse ja millised on kohustused(võlad). Notar nimetab isiku, kes on kohustatud inventuuri läbi viimiseks ja annab tõendi, et sellel isikul on õigus pääseda pärandaja andmete ligi ntx pangas. Inventuuri tegemiseks on tähtaeg kuu ja selle tegemisega seotud kulutused kaetakse pärandavara arvelt. Kui on inventuur tehtud, siis see pärija vastutab võlgade eest ainult pärandvara arvelt. Kui inventuuri tehtud pole, siis vastutab pärija kogu võlakoorma eest. 39. Pärimisleping Pärimisleping vähemalt 2 poolne leping. Võib sõlmida 10 aasta peale. 2 poolt on pärija ja pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi
- iga lapse kohta al. 2006.a(lindade, valdade poolt juurde). lapsendamistoetus, 20x lapsetoetuse määr (20x150.-). elluastumistoetus, ainult lastekodulastele (40x150) Kord Kvartalis:3 ja enam lapselisele ja ka kolmikutele. Kord aastas: koolitoetus (enne kooli 3x150.-)PÄRIMINE:Pärimine - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja - isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Pärija Kui on pärand vastu võetud (on tekkinud õigused) Pärimiskõlbmatus Pärimiskõlbmatu on isik, kes:on toime pannud pärandaja või eelpärija vastu suunatud nende surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitsepiire ületades toimepandu;teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli võimetu tegema või muutma viimse tahte avaldust;sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või
Lapesendamsiel võib kohus lapsendaja avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja perekonnanime 8. PÄRIMINE JA PÄRANDAMINE 8.1. Mida tähendab pärimine ja pärandamine Eestis kehtib (2010. a.) pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja on füüsiline isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb (juriidiline isik ei sure, vaid lakvideeritakse) Pärand on pärandaja vara Pärand avaneb isiku surma korral Pärija võib olla füüsiline või juriidiline isik Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut 8.2. Pärimine seaduse järgi Seadus seab sugulased 3 järjekorda: 1. Järjekorra pärijad: alanejad sugulased – lapsed, lapselapsed 2. Järjekorra pärijad: pärandaja isa ja ema ning nende alanejad sugulased –
Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 6. kohtuniku taandamise alused
asutus. Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides. · Kohus ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt. Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel materiaalõiguse pinnal. Subjektiks on kohus kui institutsioon, mitte kohtunik. Isegi siis kui arutatakse ainuisikuliselt või kollegiaalset. Menetlusosalised ei ole menetlusõigussuhtes. Avaldus esitatakse kohtule. Kohtul on õigus nõuda dokumente, tõendeid, rakendada sanktsioone eesmärgiga lahendada pooltevaheline vaidlus. Kohtunik peab olema erapooletu. Menetlusosalisel on õigus nõuda kohtuniku taandamist esitades kohtule avaldus. Kohtunik taandab ennast kui avaldus oli põhjendatud, kui mitte, tegeleb asjaga edasi kohtu
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. 3 Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi kehaline ese (loomad), mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad, asi saab olla: kinnisasi (maalapp, maja) ja vallasasi (kõik see mis ei ole maa küljes kinni). Asi saab olla: asendatav (kompensatsioon- saab nõuda asendamist või raha) või äratarvitatav (seda ei saa tagasi nõuda, nt õun) Omand võib tekkida läbi pärimise, kinkimise, leidmise. Alla 50 eurose leiu puhul ei pea veel politseisse
(2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. 10 § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.
(2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.
Otsusevõimetus- otsusevõimetu abikaasa kinnitab pärast otsusevõime taastumist, et ta soovib abielu jätkata; Näilik abielu- abikaasad on pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi. Abielu kehtetuks tunnistamine on kohtu pädevuses (abielu tühisuse vastuväide/tuvastushagi). Õigustatud huvi olemasolu korral on isikul õigus esitada abielu kehtetuks tunnistamise hagi. Seda võivad esitada abikaasad, eestkostja, regionaalminister, sotsiaalminister, muu isik. Abielu kehtetuks tunnistamise nõude suhtes ei kohaldata aegumist. Abielu kehtetuse tagajärjed-tühine abielu on tühine algusest peale, kehtetuks tunnistatud abielu on tühine algusest peale, abielu tühisuse korral on ka abieluvaraleping tühine, varalistele suhetele kohaldatakse seltsingu sätteid, õigusvastaselt käitunud abikaasa vastu on õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse kohaldamist.
Esindaja loobub volitusest Volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb Esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb Kuulutatakse välja esindatava pankrot Esineb mõni muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta – isegi siis, kui volitus oli tähtajaline!! 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 130-144) Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid ASI Asi – kehaline ese; tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad 2) Asendatavad asjad 3) Äratarvitatavad asjad Kinnisasi – maatükk ehk maapinna piiritletud osa
KOHTUPIDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Kohtunikud peavad kandma talaari. Kohut mõistetakse seaduse alusel. Asjade arutamine on avalik. Kohtukeel on eesti keel. Kõik isikud on kohtu ja seaduse ees võrdsed. Maakohtute juures asuvad kinnistusametid ja kriminaalhooldusosakonnad. Tsiviilkohtumenetlus: hageja-kes kaebab, kostja-kelle peale kaevatakse. Mõlemal on advokaadid. Kohus ei otsi tõendeid. Eelistungid. Kui hageja ei tule istungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kui kostja ei ilmu, võidakse teha tagaseljaotsus. Halduskohtumenetlus: menetlus algab kaebuse esitamisega. Tõendeid koguvad nii kohus kui ka asjaosalised. Kriminaalmenetlus: Uurimise algatab prokurör ja ka juhib seda. Menetluses on kaks võistlevat poolt advokaat ja prokurör. Kasutatakse kiirmenetlust. KRIMINAALMENETLUSE PÕHIMÕTTED 1. Keegi ei pea iseenda vastu tunnistama 2. Igaühel on õigus omada kaitsjat 3. Keegi ei pea tunnistama oma lähedase vastu 4
kaebaja on kõrges eas; laste ja vanemate ning perekonnaeluga seotud vaidlused ning üksikisiku perekonnaseisu, tema õigus- ja teovõimet puudutavad vaidlused. Hüvitiste mehhanismid liigse viivitamise eest kohtulahendid Kudla v. Poola ja Scordino v. Itaalia, (otsus nr 36813/97, ECHR 2003 IV) Menetluse pikkuse arvutamisel loeb inimõiguste kohus tsiviilasjades menetluse alguspunktiks päeva, mil esitati hagi ning menetluse lõppkuupäevaks tuleb lugeda päeva, mil otsus muutub lõplikuks. Tsiviilasjades tuleb arvestada ka täitemenetluse pikkusega ja muude vajalike rakendusprotseduuridega, sest täitemenetlus on tsiviilmenetluse lahutamatu osa. Seega on menetluse pikku alguseks aeg, hetkest, mil riigil tekib vastutus isiku ees tema õigusi kaitsta ja kuni lõpliku lahendi jõustumisega. Inimõiguste kohus on hoidunud sätestamast konkreetseid ajalisi piiranguid ja nõudmisis
andmeid elusolemise kohta, saab tunnistada isiku surnuks. Pärimiskõlbamatuks tunnistatakse kohtu poolt isik, kes on toime pannud pärandaja vastu suunatud raske isikuvastase kuriteo, kui ta on hävitanud võõra testamendi, kui pärandaja on sunnitud testamendi ümber kirjutama. Pärimiskõlbamtut isikut ennast vaadeldakse kui surnud isikut (pärijateks on ju ainult elus inimesed ning tema ei saa pärida). Pärimine võib toimuda 3 erineval alusel: · seadus · testament · pärimisleping Pärandvara pärimise kohta annab dokumendi notar. Seadusjärgne pärimine: Pärijateks on sugulased ja abikaasa. Esimese järjekorra pärijateks on alanejad sugulased, teise järjekorra pärijad on sugulastest vanemad ja nende alanejad, kolmanda järjekorra pärijad on vanavanemad ja nende alanejad. Pärandaja üleelanud abikaasa (surnud inimese abikaasa). Abikaasa pärib lastega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼. Testament on viimse tahte avaldamise vorm
Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui
o Tegelik asja enda käes pidamine Valduse liigitused: o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks) Valduse objektiks võivad olla käibelised asjad. Valduse saamiseks vajalik: tahe ja tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks. Valdus kaob kui kaob üks ta elementidest. Valduse kaitsevahendid preetorite poolt loodud interdiktid. Possessoorsed interdiktid: o Valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud o Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust rünnete vastu o Interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine OMANDIÕIGUS Omand on suurim õigus, mis omanikul saab olla asja suhtes. Omandiõigus on õigus, mida kaitseb riik oma organitega
a.koolitoetus 3kordne lapsetoetusmäär 29.pärimine, pärandaja, pärimiskõlbmatus Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused Pärida on võimalik: 1) seaduse alusel 2) testamendi alusel pärimislepingu alusel Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo 1)tapmine 2)testamendi mõjutamine 3)testamendi hävitamine 4)pettusega tehtud testament 30.korraldused testamendis: annak, sihtkäsund, sihtmäärang; testamenditäitja Annak ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Sihtkäsund korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid Sihtmäärang testaatori korraldus antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtosta Testamendi täitja valvab, et testament täidetakse. 31.sundosa, eelpärand Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. (s
3. Enda perekonnanimele lisatakse teise poole perekonnanimi. · Lapse perekonnanimeks on vanema järgi, see nimi, kellel on see lühem. · Abielu lõpeb: 1. Ühepoolse surmaga. 2. Lahutusega: Lahutada on võimalik: perekonnaseisu asutus, kohus, notar. Puuduvad vaidlused, siis perekonnaseisu asutus. Kohtusse ehk MAAKOHTUSSE. Vaieldakse: abielu üle, vara üle, laste üle. Igat asja(kriminaalkaristus jne.) kohtus lahendatakse keskmiselt 1 aasta. Kohtunik on kohustatud andma 6 kuulise leppimistähtaja. 6 kuulist tähtaega ei anta enam siis, kui paar on lahus elanud 2 aastat. · Perekonnanimi pärast abielu: 1. Võib jääda kandma abielu ajal kantud nime. 2. Võtta tagasi abielu eelne perekonnanimi. 3. Võtta tagasi enne esimest abiellumist kantud perekonnanimi. · Varasuhete valik: 1. Vara ühisus: ühisvara ja lahusus. Ühisvara on abielu jooksul soetatud vara. Ühisvara kasutatakse ja jagatakse kokkuleppeliselt
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
jooksul sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest ei ole tema elusoleku kohta andmeid Näited: 1.) 2015.a. teatati 3880 korral isikute kadumisest, surnuna leiti 39 teadmata kadunud isikut, teadmata kadunuks jäi 45 isikut 2.) 16- aastast tüdrukut on politsei otsinud 61 korral 3.) 2016.a. teadmata kadunuks jäi 48 isikut PÄRIMISE ALUSED Seadus – (Seadusjärgne pärimine) Pärandaja viimse tahte avaldamine, kas: Testament või Pärimisleping (kahepoolne otsustamine) Juriidiliselt on kõige tähtsamad on testament ja pärimisleping. Seaduse järgi asjad, mis ei ole märgitud testamendis pärib surnud isiku perekonna liikmed. PÄRIMISE SEADUSE JÄRGI Ei ole testamenti või pärimislepingut Pärijateks on abikaasa ja sugulased Sugulased pärivad kolmes järjekorras: 1. Järjekord – alanejad sugulased (lapsed) 2. Järjekord – vanemad ja nende alanejad sugulased (lapsed) 3
tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise. Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum- Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks
Rühmatöö Inimeseõpetus Millisel abielul on õiguslik alus? · Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. · 15-17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt Millised dok
kasutamiseks seadusest. Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust. Asjaõigus sisaldab eelkõige norme, mis reguleerivad isiku suhet asjasse. Asjaõigusseadus võeti vastu 9.juunil 1993 ja jõustus 1.sept 1993. Asjaõiguse allikad: 1. Põhiallikas:asjaõigusseadus 2. Eesti vabariigi PS 3. TsÜS 4. Asjaõiguse rakendamise seauds 5. Kinnisturaamatuseadus 6. Võlaõigusseadus 7. Korteriomandiseadus 8. Laeva asjaõigusseadus 9. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus 10. Kommertspandiseadus. Asjaõiguse printsiibid: Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa. Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat.
üksnes see vara, mis omandati abielu sõlmimisest kuni abielusuhete lõppemiseni, s.o abikaasade isiklike ja varaliste suhete lõppemiseni (p 12, 13). Ühisvaraga tehingute tegemine: 13.11.2013 3-2-1-127-13 Abielu kestel ühe abikaasa tehingute tulemusena omandatud kinnisasjad on abikaasade ühisvara, sõltumata sellest, kas kinnisasi kantakse kinnistusraamatus mõlema abikaasa nimele. Kui ühisvaras oleva kinnisasja omanikuna kantakse kinnistusraamatusse üksnes üks abikaasa, võib teine abikaasa nõuda kinnistusraamatusse kantud abikaasalt nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks AÕS § 65 lg 1 ja PKS § 28 lg 4 alusel. (p 18) Abikaasade ühisvarasse vara omandamine ja ühisvarasse kuuluva kinnisasjaga tehingute tegemise kehtivuse eelduseks on mõlema abikaasa tahteavaldus. Teise
annaabi.ee 
