teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3. INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus) 4. KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus) 5. SOTSIAALNE IMIDZ (maine, traditsioonid, sümboolika) 6. ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud) 7. VÄLISTEGUR (hariduspoliitika, üleriigilised programmid, riiklik õppekava) Kategooria VARIA sisaldab maininguid, mis antud süsteemi kategooriate alla ei paigutunud. Toodud 6 põhifaktorit peegeldavad seda, millest kvalitatiivsetest näitajatest kollektiiv lähtub oma
olnud valmis olema peremeesteks. Maa võõrandamisega muutusid elujõuetuks paljud seni heas korras olnud talud. Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid. Talupoegadel olid mitmed riiklikud koormised ja kohustused. Esmatähtsaks oli põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. Nad pidid sümboolse tasu eest andma riigile kindlaksmääratud normis teravilja, kartulit, liha mune jt. põllumajandussaadusi. Suuremate talude koormatus nende normide täitmisel oli märgatavalt rängem kui väiketaludel. Maareformi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklike põllumajandusettevõtteid- sovhoose, masina-traktorijaamu, hobulaenutuspunkte. Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis maksvusele majanduspoliitika, mis ei arvestanus siinseid tooraine- ega tööjõressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ning vajadusi. Majanduselu allutati
e kiirus/Mbps/ Ethernet 10BASE-2 10 Ethernet 10BASE-T 10 Fast .... 10BASE-TX 100 Gigabit ... 1000BASE-TX 1000 Keerupaarikaabli valmistamine · kaabel (Cat6) · Tangid · Pistik · Murdumiskaitse Ethernetti protokoll Põrge (collision) Mõlemad osalised katkestavad saatmise, mingi aja pärast proovivad jälle Põrkedomeen (collision domain) Võrgu koormatus (utilization) ~30 % Võrguaadress IPv4 aadressid on 32-bitilised, koosnedes neljast oktetist · 193.40.11.14 · Alamvõrgu mask o (00)A klassi võrkude puhul 255.0.0.0 (0-126) o (10)B klassi 255.255.0.0 (128-191) o (110)C klassi 255.255.255.0 (192-223) · Võrgu address 193.40.11.0 (255.255.255.0 Konkreetse arvuti osa adressis 0.0.0.14 IP adressi saamine Fikseeritud IP-aadress DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)
arvutite töö. Tähtvõrgu plussid ja miinused z Installatsioonlihtne. z Seadmete eemaldamisel ei juhtu võrguga midagi. z Lihtne leida ülesse vigane võrguosa või seade. Ühe võrguosa või seadme vahetus ei sega kogu ülejäänud võrgu tööd. Tähtvõrgu plussid ja miinused 2 z Kõige rohkem kaablit vajav topoloogia. z Kui võrku jagav seade lakkab töötamast, siis kogu võrk ei tööta. z Edastuskiirus on piisavalt suur ja ühe liiniosa koormatus ei sega teiste arvutite suhtlemiskiirust. z Võrgus ir Täht-ringvõrk (Star-Wired Ring) z Ringvõrk omab tähtvõrgu kujulisi laiendusi. z Ühe võrguosa töötamise lakkamine ei lõpeta veel kogu võrgu tööd. z Info liigub aga mööda ringi ja pääseb ainult ühest arvutist teise. Topoloogia kokkuvõte Füüsiline Kaabel Andmeedastuse topoloogia protokoll Siinvõrk Koaksiaal, Ethernet,
Sillad on arukamad kui järgurid. Silda kasutades on põrkeolukordade tekkimise võimalus väiksem. Sildade abil saab kokku ühendada ka kahte üksteisest eemal olevat võrku. Switch Switch on silla üks liike. Täidab samu ülesandeid kui hub. Switch saadab vastused ainult sellesse porti kuhu nad peavad minema. Switchi ei ole nii lihtne pealt kuulata kui hubi. Switch on tihti tarkvaraliselt juhitav. Switch 2 Switch võimaldab muuta võrgu koormatus väiksemaks, sest ei saada päringuid kõigile arvutitele. Switchid on kergesti paigaldatavad ja kasutajate jaoks nähtamatud. Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse erinevaid protokolle ja erinevaid edastusmeediumeid. Router (Marsruuter) Router valib välja parima tee andmeedastuseks. Parim tee ei pruugi olla alati lühim tee, kuid kindlasti on see kiireim tee. Router suudab välja filtreerida levisignaale, need on signaalid, mida saadetakse kõigile
Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks). Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, Y) nim SKP lõheks. Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise
Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks). Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, Y) nim SKP lõheks. Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise
koorem. Peale selle aga soodustab auto ümberpaiskumist veel väike rööbe (rattavahe) ja külgtuul. Auto juhitavus Juhitavuse all mõistetakse auto omadust liikuda täpselt autojuhi poolt määratud trajektoori mööda. Juhitavust mõjutavad: · Auto ehituslikud lahendused: - mootori võimsus, - jõuülekande kujundus esi- või tagasilla vedu, nelivedu · Teeolud, haardetegur · Juhtimisvõtted · Auto koormatus, koorma paigutus ja kinnitus · Auto tehniline korrasolek : - rehvide kuluvus ja rõhk rehvides - rehvi tüüp - rooliseadme osade korrasolek jne. LIIKLUSOHUTUS Keskkonnasästlik sõiduviis Keskkonnasäästlikul sõiduviisil valitakse sobiv ja võimalikult ühtlane sõidukiirus, millega mootori heitgaaside saastesisaldus on kõige väiksem. Välditakse järske pidurdusi ja kiirendusi
Staap kui liini konkurent Staabitöötajate mõningane praktikakaugus Protsessiorganisatsioon Protsessiorganisatsioon on keskendunud tööprotsessidele, nende seostele ja reeglitele Olulised kategooriad: o Aeg o Ruum o Töövahendid Printsiibid o Tähtajast kinnipidamine o Aja minimiseerimine (võimalikult vähe ooteaega) o Võimsuste koormatus (võimalikult suur koormatus ja väike tühiaeg) Eesmärgid o Töödeldavate objektide optimaalne läbimisaeg o Tööjõu parim võimalik koormatus o Kvaliteedi tagamine o Tähtaegadest kinnipidamine o Hea töökliima saavutamine (tööergonoomika) Kujundamine o Tööprotsesside liigendamine Funktsiooni järgi (planeerimine, elluviimine, kontroll) Tegevusala
Kaupa võib vedada kaubaveole spetsialiseerunud lennukitega.( või tellimuslennuga ehk charter flight ) 5.2. Meretransport Meretransporti kasutatakse tavaliselt suurte kaubakoguste vedamiseks. Meretransport on enamasti ühe kaalu-või mahuühiku kohta oluliselt odavam teistest veoviisidest, kui ei ole tegemist väga väikeste vahemaadega. Meretransport on suhteliselt aeglane ja kaupade saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest, nagu ilm, sadamate koormatus, jääolud jms. Kauba vigasaamise oht on suurem kui teistel veoviisidel, seetõttu on pakendamise ja kinnitamise nõuded rangemad. 5.2.1. Merekaubaveo liigid Merekaubavedusid võib klassifitseerida: veetavate kaupade, kasutatavate laevatüüpide, sõidupiirkonna jms järgi. Kõige laiemalt võib merevedusid jagada tramp-ja liinivedudeks. 5.2.2. Tramplaevandus
katkemine ja sattumine vinti • Kreen slepptou kinnitamisest ühte poordi • Ümberminek tekkinud vastu Väikelaeva kategooriad Konstruktsioonikategooria: A, B, C, D A – tuule tugevus üle 8 palli, laine kõrgus üle 4m: avameri, ookean B – tuule tugevus kuni 8 palli, laine kõrgus kuni 4m: avameri C – tuule tugevus kuni 6 palli, laine kõrgus kuni 2m: rannalähedane sõit, suured lahed, järved D – tuule tugevus kuni 4 palli, laine kõrgus kuni 0,3m: kaitstud veed Suurim koormatus (inimesed + pagas), arvestatud mootori võimsus, püstivus ja ujuvus suurima koormatusega, kütusesüsteemid, roolimissüsteemid, elektrisüsteemid, gaasisüsteemid, tulekaitsesüsteemid, vaateväli juhtimiskohast, jne SIDE, VÄIKELAEVAJUHI VASTUTUS Igal raadiol on oma MMSI kood 276XXXXXX 276 tähistab Eestit MAYDAY, MAYDAY, MAYDAY Laeva nimi 3X MAYDAY Laeva nimi Asukoht Mis juhtus Inimeste arv, kas inimesed on ohus MAYDAY
kandidaadi suhtlemisoskust. 9 KOKKUVÕTE Kommunikatsioon on eduka organisatsiooni üheks aluseks ning see ei ole pelgalt rääkimine. Hea kommunikatsioon eeldab motiveeritud ning oskuslikke juhte ning head meeskonda, kus info liigub hästi nii ülevalt alla kui ka alt üles ja ka samal tasandil. Kommunikatsiooni probleeme võivad põhjustada füüsikalised tegurid nagu näiteks infoga üle koormatus, aja puudus ja häirimine vestluse ajal. Lisaks neile on ka tajuga seotud kommunikatsiooni tõrked, mis on põhjustatud inimese eripärast kuulata valikuliselt. Kommunikatsiooni parandamise võimalused on näiteks juhi aktiivne ohjade enda kätte võtmine ehk juht läheb ise alluvate juurde, mitte ei oota kuni tema juurde tullakse. Lisaks tuleb luua usalduslik õhkkond. Äärmiselt oluline on juhi oskus kuulata ning anda tagasisidet.
on inimlik), mis teeb selle hindamise subjektiivseks. Kui hakata tõde otsima nii, et kõik allikad üksipulgi üle kontrollida, siis läheb nende kontrollitavate aspektide koguarv lõpmatusse ja seega on võimatu neid kõiki ära kontrollida. 6. Miks peab Popper pragmatismi ja instrumentalismi nö pessimismi liikideks? 7. Milles pessimistid, sh pragmatism eksivad? 8. Milline on Popperi lahendus? 9. Mis on vaatluse teooriast koormatus ja kas see sobitub Popperi skeemi? 10. Induktivismi ja empirismi väljavaated pärast Popperi kriitikat. See on parim olemasolev meetod pole paremat alternatiivi. Teatud kontekstis suure tõenäosusega vaatlusotsustused siiski toimivad. Suund on tõele suunatud liigume siiski õiges suunas.
põlemiskambri üldmahust. kõrge ,sellega saavutatakse mootori hea ökonoomsus , kasulikku tööd. Ka neil mootoritüüpidel pole küttesegu moodustamine sõltuv mootori kuid suureneb detailide mehaaniline koormatus . Teoreetilises termodünaamilises tsüklis , kus termiline kasutegur ja koormusest. kasulik tehtud töö on kõige suurem, vaadeldi paisumisprotsessi Pööriskambris tekitatud pöörisliikumine tagab homogeense küttesegu Pz praktilised väärtused : adiabaatsena st
erinevad tegevused, osapooled, nende vahelised seosed ja toimimisloogika. Eeldab ettevalmistusi, mis on seotud organisatsioonis olevate inimeste motiveerimisega ning ka üldise töökorraldusega on oht vertikaalse struktuuri konfliktiks protsesside pigem horisontaalse (st erinevaid allüksusi läbiva) loogikaga. Edukaks läbiviimiseks on vajalik organisatsiooni eri osade soov ja võime koostööks. Sageli esineb inimeste vastuseisu, põhjuseks nt koormatus muude tegevustega, soovimatus tegeleda igapäevatöös kohest kasu mitteandvaga jms. Seda aitab vältida teavitus eesmärkidest, sobiva protsessiorganisatsiooni komplekteerimine ning (eriti võtmeisikutel) vajaliku aja reserveerimine. Osategevused Dokumenteerimine kaardistus on ülevaade organisatsiooni tegevusest (as-is vaade), mida saab kasutada nt uute töötajate koolitamiseks, organisatsiooni kirjeldamiseks välistele huvigruppidele.
Tc = Ta * n1-1 (K) Tc = 336 * 121,34-1 = 782 (K) Põlemis protsess töötsükli maksimaalne põlemisrõhk Pz arvutakse välja valemiga: Pz = * Pc (MPa) Pz = 1,35 * 5,6 = 7,56 (MPa) mootori rõhu tõusu aste, püütakse võtta võimalikult kõrge, sellega saavutatakse mootori hea ökonoomsus, kuid suureneb detailide mehaaniline koormatus, keskmise pööretega mootoritel = 1,35...1,55. Valin = 1,35 teoreetiliselt põlemiseks vajalik õhuhulk Lo arvutakse välja valemiga: 1 C H S O Lo = * + + - (kmol/kg) 0,21 12 4 32 32 1 0,863 0,133 0,03 0,01 Lo = * + + - = 0,5034 (kmol/kg) 0,21 12 4 32 32
5 ja ka teistel joonistel kuvatakse vaid neid andmeid, mis on sisestatud Xpoweri programmi. See tähendab, et graafikud ei ole pruugi olla üdini objektiivsed. Joonis 4.5 näitab, et vanimad alajaamad Saare- ja Hiiumaal pärinevad 1970-ndatest. Joonis 4.6. Alajaamade eeldatav seisukord arvestades peamiselt alajaamade vanust ja tüüpi Paljude alajaamade seisukord on mitterahuldav (joonis 4.6), mis tähendab, lähiajal peaks need alajaamad rekonstrueerima. Joonis 4.7. Trafo koormatus Trafo koormatus ületab osades alajaamades 100 % piiri (joonis 4.7). Kõnealustes objektides tuleks kaaluda trafode vahetamist võimsamate riistapuude vastu, sest eeldatavasti kasvab tulevikus tarbimine veelgi ja probleem süveneb. Joonis 4.8. Trafo õli leke Joonis 4.9. Trafo isolaator mustunud Joonisel 4.8 tuuakse välja kerge trafoõli leke näiteks keeviste juurest, lekke jäljed trafol. Üldiselt on
4. Optilised mõjurid: · valgustus (intensiivsus, värvus), 6 · vaateväli, · ümbruse värvus, esemete värvus. 5. Inimesest endast tulenevad mõjurid: · tegevus, vaimne või füüsiline töö, · üldine psüühiline ja füüsiline seisund, · tervislik seisund, · rõivastus, · vanus, · sugu. Hubasust mõjutavad veel ruumis viibimise kestus, inimeste paigutustihedus ja ruumi koormatus. Eelpool toodud ruumikeskkonna soojuslikud ja keemilised mõjurid moodustavad sisekliima. 1.2. Temperatuur Olulisim sisekliima parameeter on ruumi õhutemperatuur. Ruumi õhutempera- tuuriga kohaneb soojavereline elusorganism, seega ka inimene termoregulatsiooni abil. Optimaalse õhutemperatuuri juures on termoregulatsioon minimaalne. Optimaalne temperatuur, °C on selline temperatuur, mis rahuldab enamikku (95%)
· kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; 12 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste. Praktika näitab, et alati ei piisa üksnes
· Impulssajam Elektriajami põhiomadused · Võimsus · Moment · Kiirus Mehaaniline võimsus Pöörlemiskiirusel Pmeh=T* T-moment,N*m -nurkkiirus, rad/s (omega) Lineaarne liikumine Pmeh= F*v F - jõud v - joonkiirus, m/s Elektromagneetiline moment T = em - magnetvoog I voolutugevus Elektriajami mehaanika El.mootorit kasutatakse el.energia muundamiseks mehaaniliseks energiaks. Mootori max koormatus sõltub masina tüübist ning talitlusoludest. Töömasinate tööorganite liikumine · Pidevalt ühtlase kiirusega pööreldes · Muutuva kiirusega pööreldes · Muutuva kiirusega ja pöörlemissuunaga · Ühtlaselt lineaarselt · Perioodiliselt edasi tagasi · Mitteperioodiliselt edasi tagasi Ajamite liigitus koormuse järgi 1. Valdavalt staatiline · Olla konstatne või sõltuda kiirusest · Sõltuda asendist või läbitud tegelikkusest
Vastastikuste kohustuste ja usalduse atmosföör Raha on lühiajaline motivaator – pikemalt loeb milline on töö sisu, töökeskkond, suhtumine inimestesse. Protsesside juhtimisega tuleks võtta ka vastutus. Juhid peaksid usaldama alluvaid ja andma neile vastutust. Muidu peab kõikidest asjadest hoidma ülevaadet ning kätt. Inimressursside kasutamise strateegia - what? procedure? who? how? where? when? what? Protsesside erinevatel etappidel on erinevad ajad, igal kohal on oma koormatus. Tuleb valida nõuded, mida on vaja inimestel, keda tööle võetakse. seejärel tuleb kontrollida, mis on nende oskused ja kas neid on antud protsessides vaja. Inimeste kasutamise juures on vaja teada ka millal neid vaja läheb. Töökoha disain: Millistele nõudmistele peab vastama? Mis tehnoloogiat on vaja töö tegemiseks ja kuidas seda kasutatakse? Mis on töötaja tööülesanded? Kuidas seda tööd peaks tegema?
võimsuse Formaalne verifitseerimine i on lõtvus (laxity or slack), defineeritud kui Universal Time Coordinated (UTC) vähendamine Formaalne kontroll, kasutades formaalseid i = di - ci UTC is defined by astronomical standards · Kiibil asuvad ja töötavad ainult need ressursid, mudeleid, Keskmine koormatus: UTC ja TAI on identsed alates 01.01.1958. mida tõesti vaja matemaatikat (loogikat) Keskmine koormatus Sellest ajast alates on lisatud 30 sekundit. on · Model checking, equivalence checking
· organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; · motivatsioon; · konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; · koordineerimiseelised; · ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: · ajakulu, kulud; · kompromisside oht, pikad diskussioonid; · kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. 12) Milline erinevus on juhil ja liidril? Eestvedamine on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste. Praktika näitab, et alati ei piisa üksnes ametiseisundist, et
organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; motivatsioon; konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; koordineerimiseelised; ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: ajakulu, kulud; kompromisside oht, pikad diskussioonid; kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; üksikute kaastöötajate domineerivus; konfliktid grupis; meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Inimene, kes oma tõelisi tundeid alla surub, tunneb vestluses pinget ja ebamugavust, on hajevil ja mures, tema vererõhk tõuseb vestluse käigus pidevalt. Häirivate tunnete allasurumisel on füsioloogiline tagajärg, emotsionaalset pingutust peegeldab kõrgenenud vererõhk. 2) Miks ei tohiks inimene reageerida solvangule vaikimisega?
noomenifraas ja verb või verbifraas. Lause põhistruktuuri saadi niisiis kirjeldada reegliga S NP + VP. Kumbagi peamoodustajat saadi siis edasi jagada struktuuriosadeks koos nende jaoks tarvilike reeglite esitamisega, mis määrasid, mis osadest miski moodustaja võib koosneda. frikatiiv e hõõrdhäälik- konsonant, mille hääldamisel õhuvool läbib küllaltki kitsast kohta ja tekitab müra funktor- eriline grammatiline sõna, mille abil saab lause teemat tähistada funktsionaalne koormatus- sellest räägitakse eelkõige siis, kui statistilistel loendamistel pööratakse tähelepanu teatavate häälikute vahelistele vastandustele (opositsioonidele) ja selle tähtsusele tegelikus keelekasutuses. Nt. on n ja s eesti keele tavalisemaid konsonante ja just nende vastandusest on tingitud otsustav tähenduserinevus (nisu sisu). Kõnealuse opositsiooni koormatuse on seega suur. fusiivsed e. fusioonkeeled- flektiivseid keeli nimetatakse nii, kui tahetakse just
Teeninduskanal üksteisest sõltumatult erinevaid tellimusi täitev teenindaja (teenindajad). Sisendvoog süsteemi saabuvad tellimused (teenindatavad). Väljundvoog süsteemist lahkuvad tellimused (teenindatavad). Järjekord teeninduse ootel olevate tellimuste hulk süsteemis. Kannatamatud tellimused järjekorrast lahkuvad teenindamata tellimused. Teenindussüsteemi tegevust iseloomustavad peamised näitajad: teenindussüsteemi koormatus, süsteemi tühiseisaku tõenäosus järjekorra tekkimise tõenäosus ja selle pikkuse keskväärtus tellimuse teenindussüsteemis ja järjekorras oleku keskmine aeg ajaühikus rahuldamata jäänud tellimuste arvu keskväärtus. 11 Teenindussüsteem (Kendalli tähistusviis) X|Y|S -> X & Y sisendvoog & teenindusaja jaotus, S kanalite arv. Poissoni või eksponentsiaalse jaotusega M|M|S S- teeninduskanalite arv
autotranspordil, kuid madalamad kui teistel liikidel. Lennutranspordi muutuvkulud on kõrged tööjõu ja kütuse kulude tõttu. VEETRANSPORT Meretransporti kasutatakse tavaliselt suurte kaubakoguste vedamiseks. Meretransport on enamasti ühe kaalu-või mahuühiku kohta oluliselt odavam teistest veoviisidest, kui ei ole tegemist väga väikeste vahemaadega. Meretransport on suhteliselt aeglane ja kaupade saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest, nagu ilm, sadamate koormatus, jääolud jms. Kauba vigasaamise oht on suurem kui teistel veoviisidel, seetõttu on pakendamise ja kinnitamise nõuded rangemad. Meretranspordi liigid : Merekaubavedusid võib klassifitseerida: veetavate kaupade, kasutatavate laevatüüpide, sõidupiirkonna jms järgi. Kõige laiemalt võib merevedusid jagada tramp-ja liinivedudeks. · Tramplaevandus Tramplaevandus (ingl. Tramp- hulkur, rändur ) on iseloomulik nn lahtiste veoste suurte partiide
Kuura (2013) 12 Põhikriteeriumid laenu andmise otsustamisel on: Põhiküsimused ettevõtja krediidikõlbulikkuse üle otsustamisel on: · tõestatud netotulu (aluseks finantsaruanded, ehk - ka makse tuleb maksta); · mis inimestega on tegu? (tihti vaadatakse eeskätt inimesi, siis äri) · varade ja kohustuste suhe, varade likviidsus ja koormatus; · mida rahaga tehakse? (kas on tagatud raha sihipärane kasutus) · varasemate ja olemasolevate kohustuste täitmise korrektsus; · millal ja kuidas suudetakse intresse tasuda ja laen tagasi maksta? · juhtkonna taust ning võimekus; · kas ettevõtja seisund, tagatised, käendused jms on piisavalt head? · tagatised;
organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; motivatsioon; konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; koordineerimiseelised; ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: ajakulu, kulud; kompromisside oht, pikad diskussioonid; kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; üksikute kaastöötajate domineerivus; konfliktid grupis; meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Kaks naist olid vabatahtlikud Stanfordi ülikooli eksperimendis, mis uuris emotsioonide allasurumise sotsiaalseid tagajärgi. Ühele naisele öeldi, et ta peab oma tõelisi tundeid varjama. Arusaadavalt tundis emotsionaalselt avatud naine, et ta ei leia oma vestluskaaslasega kontakti tõepoolest, tal oli tunne, et sellist inimest ta endale sõbraks ei tahaks.
poeetika - see poeetika on luulekunsti (ilukirjanduslikkuse) õpetus; poeetika õpetab tundma kirjanduse ehitusviise ja kokkuseatust. stilistika vaheala lingvistka ja kirjandusteaduste vahel (retoorikast välja kujunenud), kese, rõhuasetus erinev (lingvistiline aste selgem kui poe./ret puhul, kõneehituse). stilistika eelistab kirjeldada keelelise paradigma toimumist. Värss värsiõpetus on poeetika osa, mis uurib värsteoste ülesehitust, stilistlisi võtteid jm, teksti koormatus on suurem, keelelisuse erinevus tuleb välja luules paremini kui proosas. Jaak Põldmäe, Eesti värsiõpetus (1978, 2.trükk 2002) - graafiline eristatus - kalduvus avalduda ühtsusena nii rütmi-, intonatsiooni-, süntaksi- kui ka sisu tasandil Värsiõpetuse kolm alustala 1. foonika uurib sõnade kunstilist kasutamist lähtuvalt nende foneemikoostisest 2. meetrika uurib teksti ülesehitust rütmi seisukohalt 3
Tagajärjeks aju funktsiooni häirumine Primaarne: häire aluseks on peaajuhaigus või kahjustus Sekundaarne: sümptomaatiline, põhjuseks on süsteemne ajuväline haigus või kahjustus, peaaju haaratus on sekundaarne. Peaajuhaigus või süsteemne somaatiline haigus Ajaline seos põhihaiguse ja psühhosündroomi alguse vahel Põhjustava haiguse taandumine psüühikahäire paranemine Muude põhjuste puudumine(pärilik koormatus, eelnev stress) Põhjused: Epilepsia, entsefaliit, huntingtoni tõbi, peatrauma, peaajukasvaja, vaskulaarne tserebraalne haigus, väärarengud, kollageenhaigused, endokriinne haigus, ainevahetushäired, troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid)
Kliinilise psühholoogia aines on olulisem see, milliseid küsimusi see teaduslikule uurimisele püstitab, kui see, mis vastuseid ta neile annab. Küsimusi see- eest on palju. Tegelikult on ka seda, mis juba teada on, piisavalt palju. Võib-olla isegi tülikalt palju selle jaoks, kes kliinilise psühholoogia õppimist alustab ja seda kõike eksamiks ära õppima peab. Teine asjaolu, mis ebanormaalsuse psühholoogia õppimise raskeks teeb, on aine tugev emotsionaalne koormatus. Ei saa nii hõlpsasti õpitavast distantseeruda kui füsioloog. Võib- olla on mõnel endalgi irratsionaalseid ideid peas olnud? Või on mõnel olnud sõber või sugulane, kelle käitumist on võimatu taluda? Ei saa unustada ka Briti Terviseentsüklopeedia lugemise efekti, mis Jerome K.Jerome’i raamatu “Kolm meest paadis...” tegelase kannatuste kaudu üldtuntuks on saanud. Aga teisest küljest teeb lähedus õpitavale ainele motivatsiooni tugevaks. Nii meil Eestis kui
2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid Kõikides tootmisprotsessides olulist tähtsust omab tööviljakus. Tuleb tööliste vahel teha tööjaotus. Töö organiseerimise viisid: vooltootmine ja seeriatootmine. Vooltootmiseks valitakse üksikoperatsioonideks spetsiaalsed masinad. Kui toodete arv, tootmistähtajad ja sort aasta jooksul on määratud vaid ligikaudu, tuleb töötada seeriatootmise printsiibil. Iga kord muutub tööliste arv, masinate koormatus, seadeldiste kasutamine, tööliste kvalifikatsioon. Selleks tuleb rohkem kasutada universaalmasinaid, rohkem töölisi, sest osa tuleb teha käsitsi, vajatakse kõrgemat kvalifikatsiooni. Organiseerimisel on vajalik suurem paindlikus. Tisleritoodete valmistamise protsess algab kuivatamisest või toorikuteks juurdelõikamisest. Need staadiumid võivad vahetuda, mis sõltub tootmise liigist ja võimalusest teistega koopereeruda.. Töödeldes
13.Sageduse planeering. Interferentsi vähendamise meetodid. Kuigi nõrkade signaalide mõju võib olla enamusel arvutataval alal Sageduse tühine, tuleb tema mõjuga arvestada siseruumide levi määramisel koormatus Sagedusplaneerimine (%) Mahu planeerimise otsene jätk on sagedusplaneerimine, sest iga TRU 13. GPRS. Õhuliides. tugijaamas tuleb häälestada omale sagedusele nii, et sageduskordus Kuigi GPRS kasutab sama õhukiidest, kui GSM kõneteenus, on
D teenused - valdavalt rahvuslik (näiteks: solaariumid, juuksur, kosmeetika); D mitme erineva maa turgudel tegutsev firma on paremini kaitstud riigisiseste turukonjunktuuri kõikumiste eest - vähenevad äritegevuse riskid; D arenenud kodumaisel turul küpsuse saavutanud ja vananeva toote elutsüklit on võimalik pikendada, kui seda müüa mõnel vähem arenenud turul D tootmisvõimsuste parem koormatus D rahvusvahelise konkurentsi kogemus arenenud välisturul aitab ka koduturul oma turuosa kaitsta ja suurendada; D eksport stimuleerib tootmise tehnoloogilist taset tõstma; D ettevõttel on võimalik kiiremini kasvada. Rahvusvahelise turunduse erilisus: D infovajadus: rahvusvahelisele turule sisenemine eeldab suure hulga spetsiaalse info hankimist; D risk: piireületav äritegevus on seotud suuremate riskidega;
olevate tellimuste hulk, mis on teenindamise ootel. x Tellimissüsteemist lahkuvad tellimused moodustavad süsteemi väljundnivoo. Võib sisaldada ka kannatamatuid tellimusi ehk järjekorrast lahkuvad teenindamata tellimused. x Teenindussüsteemide matemaatilisel uurimisel piirdutakse enamasti stabiliseerunud olukordadega eeldades, et teenindussüsteemi tegevust iseloomustavad peamised näitajad ajas ei muutu. Peamised iseloomustavad näitajad on: o teenindussüsteemi koormatus, süsteemi tühiseisaku tõenäosus; o järjekorra tekkimise tõenäosus ja selle pikkuse keskväärtus; o tellimuse teenindussüsteemis ja järjekorras olevate keskmine aeg; o ajaühikus rahuldamata jäänud tellimuste arvu keskväärtus. x Poissoni jaotus - M/M/1 tähistab Poissoni või eksponentsiaalse jaotusega sisendnivoo ja teenindusajaga ja S paralleelse kanaliga teenindussüsteemi. 4.6. Mänguteooria Mängude puhul oluline paika panna tingimused, eeldused.
tulemite salvestus mälumooduleisse. SIMD-arhitektuuriga arvutid sobivad kõrge programse regulaarsusega, silmusorienteeritud ülesannete lahendamisel. Tüüpilistes SIMD-arhitektuuriga arvuteis on kasutusel näiteks maatriksiprotsessorid, assotsiatiivprotsessorid või süstoolseid protsessorid //systolic array// 45. MISD-arhitektuur. Süstoolsetes maatriksites püütakse saavutada süstolite maksimaalse koormatus optimeerides töödeldavate andmete liikumist läbi maatriksi töötluselementide. MISD-arhitektuuri korral suunatakse üks andmevoog läbi jadamisi ühendatud töötlusüksuste (EU) struktuuri (lineaarne maatriks), kusjuures iga töötlusüksuse tööd juhitakse individuaalse käsuvoo (I1, I2, ..., In) poolt. Iga töötlusüksus sooritab temasse sisestatud andmetega sellise infoteisenduse, mis on määratud temale edastatud käsu poolt.
maksustamist Eesti Vabariigis. Vastavaid ametnikke koolitati Maksuinspektorite Instituudis, mis oli Eestis Vene võimude poolt loodud juba 1885.aastal. Eestis domineerisid ülekaalukalt kaudsed maksud. Otseste ja kaudsete maksude suhe oli 1924.a 1:3-le ning 1930 koguni 1:5-le. Väga tähtsat osa etendas riigi tulude laekumises tollimaksud 1924 moodustas see kogu maksutulust 44,9% ja 1930.aastal 42,1%. Üldine maksu koormatus jagunes: 1) Maksud riigi heaks 78,5% kõikidest avalikest maksudest 2) Maksud maavalitsuse heaks 4,0% 3) Maksud linnavalitsuse heaks 9,4% 4) Maksud alevivalitsuse heaks 0,4% 5) Maksud vallavalitsuse heaks 7,7% 13.3 Maksukorralduse seadus Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi maksusüteemi hakati välja ehitama 1989.a lõpus (28.detsember) Eesti NSV poolt vastuvõetud Maksukorralduse seaduse alusel. See seadus oli
Esitlemine, istekoha pakkumine. Selgitus, milliseks kujuneb intervjuu: informatsioon ja kokkulepe intervjuu struktuuri, aja, konfidentsiaalsuspiiride, õiguste ja vastutuse osas. Motiveeritus: kuidas sai informatsiooni, kes kutsus, tuli ise, mida teab firmast?) ANDMETE TÄPSUSTUS. (esitatud dokumentide osas) II INFO KOGUMINE KANDIDAADI KOHTA TULEVIKUPLAANID (selle ametikoha osa karjääriteel) VARASEM TÖÖKOGEMUS Eriala, ametikoha töövaldkond, tööoskused, koormatus, pingetaluvus. Võtmetulemuste, tööprotsessi, kvaliteedi, kriteeriumide meenutus; emotsionaalne külg: mis vihastab, mis rõõmu valmistab) KOOSTÖÖ Meeskonnatööoskused, läbisaamine juhiga, kolleegidega, ametialane suhtlusring väljaspool. TÖÖTINGIMUSED Töövahendid, töö- ja puhketingimused, töötasu Motiveeritus, väärtushinnangud, töörahulolu iseloomustus. AMETIALANE ARENG. Kvalifikatsioon, teadmiste valdkonnad, enesetäiendamine, silmaring, mitmekülgsus.
põllumajandussaaduste riigile müümine. torijaamu (MTJ), ka hobulaenutuspunkte. Minimaalse tasu eest tuli anda riigile Viimastega püüdis nõukogude võim aidata kindlaksmääratud normi ulatuses teravilja, eelkõige uusmaasaajaid. Riigimajandite kartulit, liha, mune jt. põllumajandussaadusi. osatähtsus põllumajanduse kogutoodangus ja Suuremate talude koormatus nende normide maaharimisel jäi aga esialgu tagasihoidlikuks. täitmisel oli väiketaludest märgatavalt rängem. Hobulaenutuspunktid kaotati massilise Lisaks tuli talunikel täita ka mitmesuguseid kollektiviseerimise ajal 1949. aastal, masina konkreetseid töökohustusi (näiteks talvine traktorijaamad püsisid kuni 1958. aastani.
töötlemata puit loetakse tooraineks, millele rakenduvad tollimaksud 22. Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis? saavutatakse parem lastiruumi täiteaste tollil on lihtsam teha pistelist kontrolli kauba käsitlemise kiirendamine, lihtsustumine ja odavdamine võimaldab kasutada kõrgemaid veovahendeid 23. Kauba liikumistee kujundamisel omab vähimat tähtsust veo maksumus kliendile veoaeg transpordivahendi koormatus kaupade käsitlemise kiirus logistikaahelas 24. Pealelaadimise jaotusautole ja mahalaadimise jaotusautolt teostab üldjuhul laotöötaja jaotusauto juht laotöötaja, kuna tema teab konkreetse kauba käsitsemise nõudeid jaotusauto juht, kuna tema planeerib üldjuhul koorma ja laadimisjärjekorra 25. Suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) on süsteem, mille puhul sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega
Selline olukord on murettekitav, sest euroopa üldine suund on vabadusekaotusliku karistuste vähendamisele ning pigem võimalike alternatiivide rakendamisel. Eelkõige on selline suund tuletatud mitmete teadusharude koostööst, milliste tulemusena on selgunud teatud kuriteokoosseisude (sh ametialaste) vangistuse vähene efektiivsus üld- ja eri preventiivsetel eesmärkidel ning liigne koormatus ühiskonnale. Karistusregistri andmetest selgub, et aastate 1992 kuni 2005 on mõistetud süüdlasele karistuseks rahatrahv 62-l korral, kokku summas 355 730.- Eesti krooni, mis teeb keskmise trahvi suuruseks 5738.- krooni. 52 Uuritaval perioodil on 184-l korral määranud kohus vabadusekaotuse tingimisi, kokku 345 aastat. 139-l korral on kohus aga otsustanud reaalse vangistuse kasuks ning mõistnud seda kokku 437 aastat
Lokaalse sidususe (koherentsuse) strateegia. Eesmärgiks on seostada ütluse (sidusa lauserühma) propositsioonid. Valdavalt on tegemist kõrvuti asuvate lausete või lauseosade tähenduste ühendamisega tervikuks. Strateegia kirjeldamiseks kasutatakse ka metafoorseid väljendeid nagu mõtete haakumine või mõtete liitmine. Lastele tekitavad probleeme samaviitelised sõnad (eriti ase- ja määrsõnad), samuti operatiivmälu piiratus või koormatus mingi muu tegevusega (ilmneb sageli primitiivse lugemistehnika korral) ja mõttelüngad lausete vahel. Nimelt on igas tekstis hulk argiteadmisi sõnastamata ning neid aktualiseerimata seost lausete vahel sageli ei teki. Näiteks lausete Karu ja jänes tulid uksest välja. Siis istusid nad autosse. sisu modelleerimisel aplikatsioonidega võib intellektipuudega lapsele osutuda probleemiks puuduva teabe läksid auto juurde tuletamine.
tegevusvaldkonda või tööde kogumit ei saa või ei ole otstarbekas väiksemateks osadeks jagada. Puuduseks on see, et suurtes organisatsioonides määratakse kõigepealt kindlaks juhtide ametikohad, jättes täitmistasandi ametikohtade sisu ja mahu umbmääraseks. Alt üles ehk induktiivne toimimisviis tuleb kõne alla eelkõige suure ettevõtte või asutuse puhul. Lähtekohaks on täitmistasandi ametikoht. Seda analüüsides selgub ametikoha vajadus, eripära, kordumatus, koormatus jne. Edasi siirdutakse ülespoole ametikohti kokkusiduvatele ja kooskõlastavatele tasanditele. Selle eelis on ametikohtade ja allüksuste põhjendatuse üksikasjalik kindlakstegemine. Puuduseks on suur töömaht ja asjatundjate nappus ning raskused tulemuste erapooletuste tagamisel ja muudatuste sisseviimisel. Ametikoht on organisatsiooni siseehituse algosis, mida esindab üksikisik. Ametikoht moodustatakse kindlapiiriliste ülesannete ja kohustuste täideviimiseks, mis on jõukohane
Paljude elementide kohta on antud soovitusi, mis on sobilikud enamustel juhtudelkasutamiseks. Nt faasid, ümardusraadiused, laagrite sõlmed, kinnituselemendid jne. Nimimõõtmed soovitatakse valida joonmõõtmete standardreast. Tegelikkuses konstrueerimisel on tõsiasi, et paljude mõjurite väärtusi ei ole teada kuid nende toimet tuleb aga käsitada koos väga erinevate ja vastuaoluliste ekspluatatsiooniliste nõuetega. Nt masinatel esinevad erinevad kiirused, sõidustiilid, pinnase, koormatus, löögid, väsimust põhjustavad vibratsioonid ja erinevad koormuste tsüklid. Selliseid asjaolusid annab parandada konstruktori "talendiga" ning vajadusel mudelite katsetamisega. Seega kujunevad nimimõõtmed joonisele konstruktsiooni arenedes järkjärgulise lähenemise teel, arvestades etteantud parameetreid kui tõenäosuslikke suurusi, arvestades eelmiste toodete väljatöötamise kogemusi ja mitmesuguste normidega ette nähtud kitsendusi
1lr.rlr,"rl otr olemas koortnusest sõlttrv toitepinge optinraalväärtr-rs (joonis 4.4)' Seepärast annab ioitepirrge reguleet.inrine sõļtuvalt mootori koortnattrsest nii aktiivenergia säästri kui ka parandab a.ļarli võitnsrrstegrrr'it (s. t. väļrendab reaktiiverrergia tar'bimist). Mootorī energīatarue Koormatus 100 olo 0 Mootori toitepīnge Joonis 4.4. Ajarni energiatarbe sõļ tuvus trrootori ktlortl atusest j a toitepirrgest A< -ĪJ võrrralciab operaatoril vajaclr.rse
välistatud. Haiguse sagedust kindlustatud isikute juures iseloomustatakse haigusseisundiga. Haigusseisund näitab mõneti selget tööturu sõltuvust. Haigusseisund langeb, kui suureneb tööpuudus. Hirm töökoha kaotamise ees sunnib kindlustatut vähem töövõimetuslehel viibima. Töö liik mõjutab samuti haigusseisundit. Tööliste puhul on see reeglina kõrgem kui teenistujate puhul. Põhjus on kõrgem keskmine vanus, kõrgem füüsiline koormus, nende ühekülgne koormatus monotoonse töö tegemise kaudu, samuti suhteliselt tihe osalemine vahetustega töödel, mis haiguste sagenemist igal juhul suurendab. 3.2.3. Invaliidsus Püsiva töövõimetuse asemel kasutatakse mõnede riikide seadusandluses indvaliidsuse mõistet. Püsiva töövõimetuse mõistet rakendatakse seoses erinevate sotsiaaltoetustega seotud mõistetega (nt puue, kahjustus, töövõime alanemine, töövõimetus). Enamik sotsiaaltoetusi püsiva töövõimetuse tõttu on
informatsioon kulutuste tekkepõhjustest, ka võimalus neid muuta ning töövõtja pole kohustatud avaldama ka andmeid tegelikest kulutustest. Tellijale on sellise lepingu sõlmimisest vähe abi ka tulevaste lepingute sõlmimistel, sest puuduvad andmed tegelikest ressursikuludest. Kogusummal põhinevat töövõtulepingut on otstarbekas kasutada suuremahulise töö puhul. Eeliseks investorile/ tellijale on väiksem koormatus (tellija ei pea olema kursis "iga liigutusega", aja säästmine- tellijat huvitab eelkõige lõpptulemus). On hea meetod kui Ehitaja on professionaalne, tellijal on ehitajaga usaldusväärne suhe. Töömahtudel põhinevad lepingud (tagab täpseima kontrolli) Enamlevinud moodus- võetakse aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Põhikontseptsiooni variandid: a) Võistupakkumine (kes kõige madalama hinna pakub, see võidab). Lepingutüüp
saavutatakse parem lastiruumi täiteaste tollil on lihtsam teha pistelist kontrolli kauba käsitlemise kiirendamine, lihtsustumine ja odavdamine võimaldab kasutada kõrgemaid veovahendeid 23. Kauba liikumistee kujundamisel omab vähimat tähtsust 81 veo maksumus kliendile veoaeg transpordivahendi koormatus kaupade käsitlemise kiirus logistikaahelas 24. Pealelaadimise jaotusautole ja mahalaadimise jaotusautolt teostab üldjuhul laotöötaja jaotusauto juht laotöötaja, kuna tema teab konkreetse kauba käsitsemise nõudeid jaotusauto juht, kuna tema planeerib üldjuhul koorma ja laadimisjärjekorra 25. Suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) on
töötlemata puit loetakse tooraineks, millele rakenduvad tollimaksud 22. Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis? saavutatakse parem lastiruumi täiteaste tollil on lihtsam teha pistelist kontrolli kauba käsitlemise kiirendamine, lihtsustumine ja odavdamine võimaldab kasutada kõrgemaid veovahendeid 23. Kauba liikumistee kujundamisel omab vähimat tähtsust veo maksumus kliendile veoaeg transpordivahendi koormatus kaupade käsitlemise kiirus logistikaahelas 24. Pealelaadimise jaotusautole ja mahalaadimise jaotusautolt teostab üldjuhul laotöötaja jaotusauto juht laotöötaja, kuna tema teab konkreetse kauba käsitsemise nõudeid jaotusauto juht, kuna tema planeerib üldjuhul koorma ja laadimisjärjekorra 25. Suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) on süsteem, mille puhul sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega