Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TaIlinna Tehnikaülikool
Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut
Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts


SUJUVKÄIWTiD JA
sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ
rÕruu LEHTtA

...
'r'..
.,-.:r'i,,ili. 'r ".1

i '\Ļ 1 )-
'':' : .,. 'l
..-:
.- :ī-


Īallinn
1 999
Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa
iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr,
l999. 90 lk'


Saaįeks
turrti seda kuį
Asünkroor1tnootor on tällapäeva levįtruinr.įa odavaim elektrirnootol'. Kaua aega
väga töökindlat, kLrid rįskesti juhitavat eiektr'inasinat, rrlis sobis vaid püsikiir'usega
töö1avatele ajarrritele. Kõige enatl] kastrtataksegi asülrklooittrtootot'it nritnresuguste
üldotstarbeliste rnasirrate nagu ventilaatorite, konrpressorite
ja pr"urrpade- aga ka ketassaagide'
puiduiröör,elpinkide jni. erioįstarbeļiste masitrate käitamiseks' Valdavait talitlevad
treecļ
Ļasinad püsikiiruset, ķuia protsesside optirrreerimise ja energiasäästu seisukt-:ļralt on
sageĮi
r'eguleeritrrine oļi veeļ
otstarbekas kiir.ust regtrleelida. Kuna asįįnkroolurrootori kiirr-rsę sujuv
kürnnrekond aastat tįasi väga tüiikas' lepiti ocįava lrįrma
ja iötlkirrcĮltlse iruvides erramikeĮ
julrtudel masitlate ebaīõhusa töö, rrradalanra kasuteņrri r,õi toodangLr lraļvetria kvaliteediga.
ntltudes tehnika-
Eclttsalrlnlud jõupooŲul-rtteļllikas, rnikroeļektroonikas, arvutt-lsteļrllikas .ļa
'lrat.r.tcles
ol] tänasel sr-rjr-rvl f'īr'rnad. KāęsoĮev iaittrrat
su"iuvĮ probleenr ide tį]1 \'ĮlS1 al]liseks.


@ T. Leļrtla , 1999 ' tlehtla@cc.ttu-ee
o TTÜ eļektl'ia_ianrite ja jõrrelektroonika iristitutrt, 1999'
Kopli 82, ialļirrrr, 70412
Tei. 620 37C0, 620 3102, 620 3104
@ Flesti Molitz Hert.nann Jacobi Selts. 1999.

ISBN 9985-69-016-8


Ttij tttikikoda. Koskl a 2l9,'faĮļirrrr
Teļ. 552 10_5
O TaļĮinna Tehnikaįįlikooli elektriajarnite ja jõuelektroonika irrstitttLrt
1. SISSEJUHATUS
1.1. Pooljuhtmuundurite ajaloost

Į952 Esitrrese gernraanuim-jõudioodi valnristanrine firmas Genetaļ Electr.ic
ļ953 EsinreserärritransistorivalmistatninefirnrasTexaslrlstrunrent
1956 Tįįristor'i ļeirrtarnine USA teadļase Joļrrr Moļli juhtirrrisel
1951 Firttla Sienrens valnristas Saksa Raudteele (Detrtschen Burrdesbaļm) maailnra
esitrrese ränidioodalaldiga veduri E 800l
ļ964 Pirlsiļair"rsnrodtlĮatsiooni põliirrrõtte kasutuselevõtt sagedusnlltltndurites
A. Schölrungi.įa H. Stemrr-rleri poolt
ļ968 Firrna Darri'oss hakkas tootļna maailnra esinrest laiatarbe sagedusmur-urdur-it
VLT _5, rtlis kaaļus 54 kg ja sisaldas 20 liitrit jahuitrsõii.
1911 Vektor-julrtirrrise põhirrrõtete r,äliatöötarrrirre Saksa teacllas Ij' Bļaschlte tloolt ia
ava ļ datn ne ai akir'i as S ienrerrs Zeitschri ft 1 97 1 . p.e.,1 51
i


1980 Fit't,'tzt Siernens hakkas rtaltnistanra uue põlvkortna .iõrrpooljtrhte SļPlvjoS
(S' i r:ltt ens P oyver
^ĮoS)
l982 lriI'rrta Danrlfoss lrakkas tootma õhkjahutuseqa, pr-rlsilaiusrtlcldulatsioorliea
.ļa
arraloogjrrĮitirrrisega sagedusnruutldurit VLT@ 200
ļ985 F-ilnra Sierrrens valnristas pr'ojekti ICE (ĮnterciŅ Experiment'uĮ) l'aaįlleS Saksa
raudteele rongi katse,rnudeli, rrrilļe esitluseļ saar,r:tati kiirLrseks 300 kn/lr.
1989 Firnra Dannfoss hakļias toottla digitaaĮuhtinrisega, pirlgevel VVC (voliage vector cc.rntrol) sagedusmuundurite sarja VL'f@ 3000
r,õimsusteįe 0.75...250 kW.
Sisukord
i, SISSEJUI_IATUS 3
1. i PooĮuhtmuuttdurite ajaloost 3
t Ą ii'
ļ .2 ĮJ įciorobleerrrid 5
i.: Sagedusnruuncļurite põlrimõisteicl ja onradusi 1
ļ .4 Lįįlri stootori ga asįhrkroorunootori onradusi 9
1.5 Sįįnkroorr- ja reluk1antsmootorite oirradusi T1
2. ASÜNKRooNMoo]'oRITE xa.tvtttls' PIDURDUS JA
KTTRUS E REG U LEE.RIMINE 20
2. ļ Käivitus 20
2.2 Piduldus 22
2.3 Kiiruse reguieelimine 23
3. MOOTORI JA MUTINDURI KAITSE 3t
3. i ÜĮdpolrirrrõtted 31
3,2 Ebar:ortrlaaļtre talitļLrs ja rnootor.i kurmrenemine 32
3.1 Kaitseaparaadid ja nende tumusjooned ?'l
3.4 Plogranrnreeritavad kaitseaparaadid 39
4' SUJUVKÄnztlņ 42
4. l L]lcļonladtlsecį ja kasrrtainine Ī-
,1)
4.2 Ehittts ja tööpõhirnõte +J
5. SACiEDUSĪ\,IULjNDURID 48
5.ļ Ehitus ja tööpõhinrõte 48
5.2 Sättepar'ameetrid 52
6. SAGtrDUSN{UU}.]DUzuTE ANDMESĮDE 68
7. ELEļ 7. 1 Sageciustrru'Ltltdut'i taļitluse iseärasr-rsed 1Į
7.2 MLrurrduri elektronraņetiline ühildrrvus 12
7.i l\4uunduli paigaldussoovitusi 15
1 .4 P1kad kaabļid tb
8. SAGEDUSJUĮ-ITļMISEGA AJAĪ\,Iļ VALIK 19
8. 1 Lįilrisrootoriga asįhkroonmootori j a sagedusrlruundttri va ļi k 10
8.2 Sagedusinuuttduri taļitlus koos įįhe mootoriga 83
8.3 Sagedtrsnruutrduli talitĮtrs koos trrootorite rülrnraga 84
8.4 MLrud ajarrri valikr.rga seotud probleernid 85
KOKKUVÕTE 89
Kasutatr-rd kiriandus 90
Sagedusjuhtimine on traditsioorriliselt ette rrähtud tnootori monretrdi, kiiruse või võlli
pöördentrrga (asendi) juhtimiseks avatud või srrletud juhtimisalrelaga süsteemides tirigirrrusel,
et väĮurldsuurust reguleeritakse sulrteļiselt aeglaselt ning lrrootor töötab pearrriselt
püsitalitĮuses, Suletr"rd juhtimisahelaga stisteernid võimaldavad võrreldes avatud siisteerrridega
suurendada oluliselt väĮundsuuruste reguleerimise täpstrst ning parandada nrõrrevõrra ajami
dünaanrilisi rräitajaid, nõnda et ajamit saab kasrrtada ka toitepinge trrätgatarlate
fluktr.ratsioonide rring nruutļiku koormuse korral. Sageduse muutttnrise kiirus ehk kiirendus-
ja aeglustusrampide kestus on tavaļise sagedusjuhtimise prrhul aga rangelt piiratrrcl.
DünaarniĮised protsessid võivad kergesti põhjustada mootori vääratr.lmise, S. t. tööpurrkti
nihkumise üļe vääratuspunkti' mootori seiskumise või teņra taļitluse väikesel nll
"rooū1amiskiiruseļ'' koos suutte kadude ja mälriste tetnperatuuri järsu tõtrsuga. ķ\encįeļ
põhjustel kasr-rtatakse tavalist sagedusjuhtirnist peamiselt pi.isikiirLrsel töötavate või "aeglast''
kiįruse reguleerirlist nõrtdvate nrasinate nagu pumpade, '",etttiļaa.toiite ja korlrpreSsorite,
käitarrriseks.
Mikroprotsessorteļtnika kasutuselevõtt on võimaldarrud tänapäeva juhtirnissüsteenrrc]eS, Sh
ka elektriajarlrite jLültinrisel rakendada kõige uuemaid juhtirnisrrreetodeid' Traditsiooiriļise
süsteeltrį väĮurrdi ehk vea jär'gi julrtirtiise aseulel r'akendaįakse üha etlaĪn lllootorite
nratenraatilise rrrudeli järgi jr"rlrtinrist rlõi hoopiski inimese irrtuitiivseteļ teadrnisteĮ põlrinevat
irrtellektr"raalset jrilrtirrrist. Tänapäeva elektriajamite puhul täherrdab mootori nrLrcleli järgi
julrtirnine eelkõige vahelduwoolumasinate vektorjuhtinrist' Nirnetus "vekl.otjuhtinritre"
tuleneb sellest, et jrūltirniseks vajalikktt infornratsioorri tnootori olekti kohta saiiclakse tena
rnudeĮi järgi Įeitud vaļreļdr"rwoolu. -pinge ja nragnetvoo lretkväärtustest. tnis tnitnteiaasiļises
sįįsteenris kir'įeldavad vastavaid pöörlevaid vektoreid. Seepär'ast täļrenclab nintettts
vektorjLrhtirrrine eelkõige juhtirnist nragnetväĻa pöörleva sutļnavektori järgi. Siit tLrĮerreb ka
r-tlõiste - juhtirrlirre väljasuunistuse järgi (fieĮd orientatįon contraĮ). Võrdluseks r,õiĮ"l tavalisį
sagedusjuhtinrist rtimetada ka skalaarjulrtimiseks, sest seljuhul toiltrub juhtimine sagedr.rse ja
pirtge efektiivväärtr"rse järgi' ilis ttrõļetrrad on ajas rrrõõdetavad keskrrrisecl suurusecļ.
Asütrkroonmootorite vektorjulrtinriseks kasutatakse samrrti sagedusnrLlurdureid, kuįd rrende
nruundurite jrrhtinrisalgot'itnl eriireb oļuliseļt tavalise sagedusjr-ūitirrrise algoritrrrist. MLrcļelite
ļ nruunduriteS Stļure jõudlusega ,mikrokorrtrollereicį. Vektorjuhtinrine võimaldab ļuua
asünklooirajanri jacrks niisugr"rse jūrtimisalgorittni, mis murrdab selļe teļrrriĮiste näitajate
pooiest võrreldavaks kõige Sįlurema toirnekiirrrsega alaĮisvooluajamitega. SeepärasĪ saab
vektorjuhtimisega astūrkroonajarrreid kasutada elektertratlspordivalrendite, ļifĪide. tööpinkicle,
robotite jt. diinaanrilise koornrrrsega ja pidevaĮt muutuva kiirr"rsega masinate käitanriseks.


1.3' Sagedusmuundurite põhimõisteid ja omadusi
Enamik tänapäeval kasutatavatest sagedusmurrnduritest kuuluvad alaļisvoolu vaheli-iliga
muundurite hulka (vt. põhirnõtteskeenr joonisel l.l). Muundur' koosneb mittejuhitavast
kolrnefaasilisest sildaļaldist (bridge rectifier), alalisvooluahelasse lįįļitatud filtrist (vahelülist)
(DC Įink) nirig valreldist (inverter), kus valdavalt kasutatakse transistore. Sageclusrluuncļur
lülitatakse eļektrivõrku jadamisi lüiitus- ja kaitseaparaatidega. Väiksemate võimsuste (a|la 2
kW) korral võib toitealaldi oĮļa ka įįhefaasiline. Muurrcltrri vahelüliga cln rööbiti ühendatud
pidrrriĮülitist (brake chopper) ja pidurdustakistist koosnev pidurdusalrel. Konstarrtse või
reguleeritava pingega vahelüli puhul on tegemist sagedusmuunduriga, mis töötab
pingevahe|dina (VI, voĮtage įnverter). Kui lroitakse konstantsena või reguleer'itakse valreļüli
voollt, on tegetnist sagedusnrttunduriga, nris töötab vooluvaheldina (CĮ c1ļrrent įnverter).
Muundurit juhtitakse vaheidi transistoride tüürirriisega. Reguleeritava arnpiituudi ja
sagedusega väljurrdpinge saamiseks kasutatakse pulsilaitrsmoduļatsioorti põliirnõtet. Seejuures
saab pinget teguleeri sõltrrb iiii rrrur-urduri r.aļreļüli pingest kui ka pulsimclduļatsioorri iseärasustest, Sagedtrse
t'eguleelimispiirkond on elektriajamites tavaliselt vahernikus 0...100 Hz, eliotstarbelistes
ajamites ka sLĮurenl' Muutldtrrite väljurrdpinge reguleeritniseks kasutatava pulsilairrs-
rrroduiatsįooni sagedus (kandevsagedus) valitakse ļ0...100 korda SįtĮļrem kui pinge põhi-
harrrroorriļise sagedus. Tihti kasutatakse aga veeĮgi suttremaid sagedusi. ttt. et väheridada
nrttundut'i nrįila rrõi elektror-nagnetilisi häireid. Elektrirnootoris rting toitenlurrttclul'is tekkivad
kaod orr r_n inirnaal sed teatud optirrraalsei modulatsiooni sasedrrseļ .


Alaldi Filter Pidurdusahel


ą-l
" l
"f1 3-un


joonis l. l. Alalisvoolu vahelįįļiga sagedusInuutrdut.

Sagedtsnrr"tunclurite julrtirrlissiisteetrre täiustatakse pidevalt ja trerrde aļ'engĮļs võilr täheļcļacļa
alĻ ärgnevaid tendentse.

Seadmete ja funktsioonide süt'enev integreerumine. Mikroprotsessorjrrlrtilrrįrre r,õitnaldab
tarkvaraļiselt lahenrlada kõikijrrhtirnisülesandeid, sh. nii mtttmdlri krri ka sagecltrsjrrlrtirrlisega
ajanli energiavahetr"rse ja kaitse nirlg isegi telrrroloogiapr'otsesside järjerrdloogikaga seotud
įiiesalrdeid. Seepärast võib sagedttsmuundurit vaadelda komplektse.iuhtseaclrlrenA, I-ttiS täidab
nii nruurtduri kui ka programĪneeritava korrtrolleri įįļesarrdeid. Muurrdurite progralnl}leerimine
ja juhtinrilre toinrub rnerrįjįicįest valitavatę käskude ja eriftlnktsioonide täitrrriseks ettenälrtud
alanrprogrammidega. Uute nluundurite tarkvara täierrdatakse pidevalt trritmete
lisafunktsioorticlega. nris varasemaiel muunduritel puudusid. Kuna niii-idisaja tööSiĮĮssįisteernicl
põhiirevad aildirresidevõrkudel, on uuemad sagedusnruundurid etterrähtr-rci taļitluseks
tööväĻasiiiridega. Lisaks paindlikule kiiruse reguleerimisele tagab sagedltsnruundur l mootori tõhusa kaitsc.
Kõik ideed tarkvara kaudu praktikasse. on saabutrud aeg, nril õpikute ja monograafiate
kaante valreļe kcgutud teoclriad leiavad üha enam praktilist rakendamist ja teadusideed
realiseeritakse seadnrete tarkvaras. Jtrba täna võib väita, et sagedusmttundurid on valmis
lahendatna kõiki neid ülesandeid, mida kirjeldatakse elektriajanreid käsitļevates õpikutes ja
telrnikakirjanduses. Sagedusmurrndurites rakendatakse üha laiernaĮt rnitmeid automaat-
juhtimise nüüdisteooria saavutttsi nagu hägusloogilist julrtirrrist, isekolrastuvat elrk
adaptiivjuhtinrist, objehi rnudeĮitel põhirrevat juhtirrrist jne. Vaheļdtrvvooluajarrrite
vektorjuhtinlille, mis veeļ 9O-ndate aastate alguses oli reļiniļine rtudissaar,'utus. on tätlastes
muutrdurites juba laiaļt kasutusel.
Muunduri kasutajaliidese poolt loodud mugavused tlraksavad. Mur.rnduri furrktsiolraaĮsed
ornadused ja tenra kasutajaliidese täiuslikkus ei prttugi olla omavalreļ kooskõlas. Trrrg surrnib
tootjaid alandama tnttuttduri hinda ja sageli tehakse seda kasutajaliidese arveļ. Seeuures
väherrdaiakse juhtrruppude ja tälrt_numbęmäidiku koļrtade arvu (3.'.5-ni). Har'vad pole
juhtumid, kus kasutajaļiidese näidiku 7-segmendilise nr"irnbri igale segrrrendile on onristatud
rningi kindeļ väljrtlidfunktsioon, rrt. kindla sigrraali olenrasolu, vaStav riļikettttrnus vttrs.
Mirrgist n]UgavLĮSest ei saa sel jtrlrul juttugi olla, sest nende "kriipsukeste" ja "konksttkestega"
sr-rhtlerrlirre nõLrab pikka õppirrrist või kasutusjuhendi pidevat lappamist. onraette ļ nruidugi ka See, kas kasirta.jal on rnuundurit üldse tilrti vaja ünrber progl'an]ljleericla ja piisab.
kui sellega tegeleb nlõtri nruundurite paigaldarrrisele ja hooļdarnisele pülrendrtnud t-irma.
Täirislikr-rrna ja kallirrra kasrrtajaliidese puiruĮ valretatakse infot kņvarile iltluvate
įiļdarltsaadavate tekstidega, kusjuures suhtlenriskeel cn valitar,. Veelgi paindlikr"rmat
suļrtlenrist tnuttndririga r,õinraļdavad aga arvutiliides ja vaStav kasutajatait kvara' rrrilļe
rakettdanriseļ saab arvlrti ekraanile tuua kogu ntuuttdltri, ajarni või telrttoloogiaprotsessi tööd
pttudutava info, sh, tarbitud errergia tnaksumuse, võinlsuse, pinged, vooļud, töötsüklite
(toodete) arvu jne. Kuigi muundureid tootvad firrlad tamivad kasr"rtaja soovi korral vastava
tarkvara. võib nįisuguse tarkvara hirrd olla nrõnikord surtrenr krri rnurrrrduriļ.


1.4. į_ührisrootoriga asünkroonmootori omadusi
l.4.I' Võrgutoitel asünkroonmootori tunnussuurused
Li-ilrisrootoLiga asüttkroontitootori peamiseks eeļiseks alalisvooļrrlrrootorite, siinkroon- ja
faasirootor'iga asĮirlkr'oorttiiasiIrate ęeS on liikuvate korrtaktide (koliektori r,õi kontaktrõngaste)
pttuclutnine ja sellest tuļetrev ļiļrtne elritus, väike ļlind ja suur töõkindļus' Liļitrie eļritus ei
täherrda aga tnootorts įoinluvate fuüsikaliste protsesside ļiļrtsust. Pigeiri vastupi liihisrootoriga asįinkroonIirootcr on oļĪ1a oletltuseļt kõige keerukatla tööpõhimõttega
elektrinrasitr. See keeruktts on tingitud staatori ja rootoriaheļa pidevalt nlttttttllu ast
induktiivsest sidestusest, nris omakorda põhjustab seal toilrruvate elektrrrrlragrre tiļiste
protsesside tnittelineaaIsuSe' l,isaks seļlele avaldub sur"rre ristlõikepirrnaga rootorirnälrtses
vaļrelduwoolr-ralielatele iseloornuĮik voolu väĮatõrjunrise eļik pirrnaefekt, nlis teistes
elektrimasiuates praktiliselt puudub.
Asünkroorrnrootori rrrehaallilise karakteristiku kuju sõltub suurel rnääraļ rootori ļįįhisrrrähise
ehitusest, eriti aga rootori uurete kujust. Lihtsustatud arvutustes seda sageli ei aruestata ning
arvuttrslik nreļraanilirre tutltrusjootr vastab tegelikule vaid nimikiirusele lähedases piirkoruras,
s. t. vääratrrslibistusest väiksernatel libistusteļ. Arvutuste aļuseks võetakse enamasti
ühefaasiline aseskeem fioonis 1.2). Täpsustagem, et aseskeem on objekti eļektriline tnudel,
mis iseloomustab seda eelkõige teatud vaatenurgast, ttt. elektrilisest ja rnehaanilisest, jättes
osaĮiselt kõrvaļe tnultcļ objekti puudutavad firüsikalised, Irt. soojttslikLrd nähtr-rsecį.
,s , \s Ls t- lr


Rr/ s


Joorri s ] . 2. Asįįnkroonmootori ļi Įrtsustatud aseskeenr

Aseskeemi parameetrid on:
,R, - staatorimäirise aktiivtakistus,
Į, - staatorir-rräh is e pr"ri stel,oost iingitud puisteirrdr"rkti ivsus,
L r, - mootari põhiindtrktiivsus,
Į,. - t'ootoI'inrähise puistevoost tingitud puisteirrdukIiivsus,
R. - rootoriniähise aktiivtakistus,
Ā _ õliupilu eļektronrotoorjõud,
,' _ rootcrri ļibistrrs staatorivälia suhtes.

Aseskeerni koļraseļt on rootoris elalduv energja võrdeļine võimsusega takistrtsel R,.A. TegeliĮ I'ootori errergiakadr"r võrdub aga võimsusega takistil ,R/"' Nende kahe sltttrttse l,ahę iseļoo-
nrustab l11ooįoli eļ
Pn,ch= 3/;Ļ
.(R,. ) . /t-s) (ļ.I)
;-Rl.):mIĮR,l., J,
kits nr on staatoritnähise faaside arv.
Mootori pöördenrornendi saab aryutada valemiga
P.....,. [l-s)
T= :-ļ]]9ļl'
(.t)
= m/!" n,.l:|'
' \
t o. (1.2)
kus rr; otr lootori nLrrkkiirus. Rootori nurkkiirus otl arvutatav vaļenrisa
a = 0r(1 - s) =2n' f(1- s) I p, (1.3)
kus al, on rootori sürrĮa'ooirkiirus ja p pooluste arv. Järeļikult, nrootori pöördert_rottrendi saab
avaldada ka aĮĻärgneval kujLrl
T= Pn' ļ?' Ļ (1.4 )
2r.f s
kus rootorivoolu saab arvutada vastavalt aseskeemiļe.
Rootorimähise pirulaefekti tõttur jaotub vool rnähise lattide ristļõike ulatuses suurematel
sagedrrstel ebaühtlaseļt. Mootori käivituse alghetkel on rootorimäliise sagedus ntaksimaalne ja
väherreb edaspidi koos libistusega. Nimitalitluses on rootorivooļu sagedus väike, tavaliselt
vaid rnõni herts. Seepärast avaldub piruraefekt pearniselt käivituse alghetkel, vähendades
rootorirnäļrise lartide efektįivset ristlõikepinda ja suurendades sellega rnähise takistusį. Seega

į0
toitnub käivitusel rootoritakistuse automaatne suurenemine. Võrdluseks võįb öeļda, et
faasirootoriga rnasinates lülitatakse käivitarnisel rootoriahelasse lisatakistus. PiruraefeĮcti nrõju
ja ühtlasi ka mootori käivitusmoment on määratud rootori uurete ja lattide tistlõikepinna
kujuga. Suurenra käivitusmornendi saamiseks on lįįhisrootoritel stigav- või kaksikuurded
fioonis 1.3).

Si.igav- ja kaksikuuretega lülrisrootoriga asünkoonmootori rrreltaanilise karakteristiļttr
atwutanrine otr võrdlemisi tįįlikas. Mitmed autorid soovitavad seļleks aseskeenri. ktts rootorit
iseiootnustatakse jaotatud paratneeritega. Joonisel 1.4 näidatr"rd aseskeemi soor.,it-ab firtna
''BaĮdor'' ortra vektorjulrtimisega ajarrlite nrootorįte karakteristikute arvutamiseks. kusjuurcs
teatucļ nrootorite kohta antakse kataļoosis kõik aseskeenrį oarameetrid.


H-=-


Joorris ļ.3. Asįįnļc'oonrnootori lįihisrootori sügav- ia kaksikr-r'Lrrcļed


D
,.s !^ Lrt L12
/s -5 Įr lr.


R1/ s R72/ s

R.i s
Joonis 1 .4. Lüļrisrootoriga asünkroorurrootori täpsustatud aseskcent

Jaotatud rootoriahela paran-reeūite määranriseks on TTĮ] elektriajamite ja jõuelektr'oonika
institutrdis väĮja töötatud hägusIoogilisel aproksimeerimisel põhirrev nretoodika Ill. niida saab
teadaoleva lnehaanilise karakteristiku puhul rakendada kõigi lüliisrootoriga asünkroon-
masitrate aseskeemi parameetrite määramiseks. Näiteks, AS Voltas toodetava 7,5 kW
võimsusega 4-pooluselise mootori I32M4 täpsustatud aseskeenli kohta orr leitud järgnrised
paranleetrid: Är:0,23; 1,.r:0.0038, L,r:0,l7; Lr:0,00i5; Ä,. = 0,065, ]'r2:0,0047
R11:2'4; R,.2=0,28. Mootori nimitoitepinge on seejuures 220 v, ninliļibistus 0,033;
nimikasutegLĮT ņ: 0,88 ja cos rpn:0,86.


ll
Täpsustattrd aseskeem aryestab täįelikurnalt pirrnaefektist tingittrd rootoritakisttlse sõļtuvttst
libisttrsest. Vclolude jagurierline aseskeemi rootoriaļreļa kahe haru vahel ning voolude jaotuse
nrltutunrine sõlttrvalt libįstusest irniteerib analoogilist pirrnaefektist tingittrd voolude
ür-rrber_jaotr-irrrise protsessi rootorinrähise varrastes. Teadaolevate parattreetrite korraļ
võimaļdab toodtrd aseskeenr küļļaļdase täpstrsega vžiĮa arvutada ltil-risrootor'iga
asįinkroonnrootori trrehaatrilise elrk kiiruse-nromendi-tutrtrusjoone fioonis 1.5). Nagu jooniselt
näIra, võib lįįhisrootoriga asürrkroonmootori rrrehaanilisel tr.rnnusjoonel oļla roļrken-r kui üks
nraksimtrnrurrnkt. Enarrrikul jūtudel on teine maksimunrpr-rnkt ļnootol'i vastĮliįiļįtĮĮStalitluse
aļas elrk kiiruse-motnerrdi tasandi kvadrandis, kus libisttts s ) 1 ja vaid ļrarvadeļ jtrlrtudel on
rnõļernad nraksimrrmid esitneses kvadran trlonrendikõvera rlriirrimunrpunkt (sadulpunkt) on aga tavaliseit esitrreses kvaclraIrdis rring
rrrõjtrtab oļuliselt mootori käivitusprotsessi. MinirrraaIse mometrdi T,,,i,, väät1lisest sõļtttĮr
ntcotori koormatavus käivitanriseļ.
Erranrik asünkroonmootoreid tootvaid firmasid annab kataloogides mootol'i tttoIrlettdi StĮuruse
ninrįtltonrerrdi suhtes kolnres punktis, s. o. tnaksitnaaļse nromerrdi Tnra\jT,1' rliiIrintaalse
lriotrrendi T,nr,/T, rring nrrllkiirusel arendatava käivitusrr,orrrendi Tķ;iir/Tņ. ļ-isaks seĮļele on
kar'akteristiktrļ rrirrrilibistuseļ s, arendatav nitnirrrotrrent T'n ja sįįrrkroorikiirLrs C0!; kus
trtontent võrcįub nulĮiga (7':0).

Asįinkr'oontnootori nrehaarrilirie tunnusjoorr võib olĮa veelgi keerukanra krļrrga. ktti nrootori
iööd rnõiutavad vooļude kõrgerrrad lrarrrrooniļised või rrläļiiste ebasütttttleetr'ia. Seļļe įõttr-r võlib
nrootori ntotltent rrrõrreĮ ļibistuse väärtusel sadulnronrerrdiga võt'r'eļdes vee1gi väheneda.
Seejtrtrres tekib oht, et käivitrrsel või koornrttse nrurttumisel jääb nlo01Oļ'įöõle allpoo1
väĮir'attispuitkį rrtl. ttliltttatlriskiįrusele. Mootori sįaaįorivooļ orr sel juhtri r,ätii stiLtl. tuootori
tetlpet'atutĮr tõuseb kiirestija vajaliku kaitse puudrrnrisel võib rnälLis läbi põleda
otsevõrktt1įįl.ituses asįirtkroontrroototi talitĮus ol1 rnääratucį masina nitrlir,õitllsttse I'n ja
staatorinrähise poolr.isepaar'ide aļ'vuge' Masinat iseloonrustavad alljärgtrevad põhiclnradtrsed.
n Suur kāivittrsvool ļķairĢ.''] I), kus ļ, on nrasina nirnivool.
* Käivitusmoment Tktii''(1 ..3 Tr), ktts Z,z ort nlasitla nitnimonrettt.
. Mitteiil-ieaalĪe kiit'use-niotrrendi_tururusjoon.
" I-įbistus trinrinromendi pulrirl on2'..8 oÄ'
o Nllasina lubatav įiiekoorrntts nlornendi järgi ol1 Į,6..'ļ,8 T11 või 0,'i T,l1ĮĮx' Suuretla
koorntustrrotnerrdi puhul võib rnootor vääratuda; siis kiirus välrerleb iärsLr]t lring nrootori
llrähised lrakkavad väga kiiresti ohtļikult (10...30 s jool . Piiraiud ltilitussagedr-rs, s. o' nrasitta soojenenrise seisukohalt lltaksinraaļse lt ļubattrd
käirlituste atv tttrutis' mis sõltub käitatava masįna Sum[Iaar'Sest iner1sirrromendist.
Asįirrkroonniootori põlrilised tururusjooned on näidatucį joonistel 1.5 ja ļ.6. Joonisel 1.5
kujirtatud kõver vastab sLturendatud käivitusrnomerrdiga ja suurerrdatud libistrrsega nrasinale.
Joonisel I.6 esitatud kõveraid võib käsįtleda kui asünkroorunasirra üidisi tttnnLtskõveraid. mis
konkreetse Inasina puhrrl võivad esitatutest oluliselt erineda.


12
t/tn,1T/Tn
r ļ -\-l
Vääratusmoment Tr", l
I

"'"1 Käivitusvool lu*u

4,0t ļ


ļl
2,0
Käivitusmoment Tu'u
g,oĮ r's _i-----l
I il
|T'n
z,o Į r,o
ļitt --ļ
ļ


l-l
I


r,o -f c,s
o ļo
0
1,0 n/n rt

Joonis l.5. otscrlõrkuĮūļinrses lüIrisrootoriga asüttkloonmooįori kiįrtrse-tlrotlt:ncįi-
j a kiiruse-voolu-tururus-i o,rned


l/i n, s/sn
t?, cosi?
1,C
0,9
0,8
0,7
0,6

na
0,3
0,2
0 0,25 0,5 0,75 1 ,0 1 ,25 1 ,5 P/ P rt

Joorris ļ.6. PüSitaļitlrrseļ lįįlrjsr'outorig, asünkroonmocrtori voolu, iibistuse, cosro.ļa kaSLļįeguri
sõļįtvus koonrrusest

1.4.2. Sagedusnruundrrrist toidetava asünkroonmootori tunnussuĮlruscd
Asįinkroolrmootori kasr.rtusvõimalrrsed laienevad sagedusmttundur'ist toitrriiseļ rnärgatavalt.
Õigesti vaļitud trrootorį ja sagedusmuunduri puhul ning kui nluutrdttr talitleį) optirrraalseĮt.
võib sagedrrsjulrtinrisega ajanrit iseloomustada alĮärgnevate omadustega.
o Käivitusvooļ ol1tavaliselt kurri 1,5 1, ja selĮele Vastav käivitusrnotrtetlt ļ ,2.'.1,5 Tn.
. Koormusmonrencįist tirrgitud kiirusę vähenemine on l ...3 % nimikiirr"rsest il,, ning sõļtLrb
libistuse kompenseerimise ulatusest ning reguleerimispiirkonnast.
o Masina lühiajaliselt lubatav įįlekoormus mornendi järgi ulatub kurri ajarni piirrnomendirri.
Kui rnasirrat toidetakse sagedusmuutrdurist, siis vääratumise ohtu pole.

ļ3
. Käivitamine ei põhjtrsta masina ülekoomrust, sest sagedusmuunduri kasutanrisel töötab
mootor pidevalt stabiilse koormuse piirkonnas ja vool ei įileta |,5 ļt1.
' Kiiruse reguleerirrrispiirkond on enanrasti l...20 nirrg sõĮtub nrasitla ninrikiirusest ia
_võimsusest. Krrį masįna jahutusolud on väikestel kiirustel
halverlraci. siis vaheneb įl
juhul ka masina ļr"rbatud koormus.
c Sagedusjuhtirnisel võib suurtel pöörlemissagedustel nii verrtilatsioorrįniįira kui ka
pulsilaiusmoduļatsioonist tingitud nragrretiline rnįira suureneda, eriti kLri
pulsilaiusrnodulatsiooni sagedus on kuuidesagedusribas (0,5...8 kHz) ia seeiuures ka
suhteļiselt väike (aila 3 kHz).
Sagedusnrtrundurist toinr;set saab ajam töötada nrootori rrimikiir'r-rsest suuretrratel kiirLrsteļ.
Seejuures r'õib moottlri toitepinge sageduse suurendamiseļ įile rtinrisageclurse jääcta
konstantseks või suureneda võrdeliselt koos sagedusega. Kiirirse sttltretrcļatnisel üļe nrootot.i
rrilrrikiirrrse tuļeb alati arvestada nrootorile lubatud nraksimaaļkiir'ust' Eriti oļulilre on lubattrcl
kiiruse kontroll 2-pooir-rseliste mootorite puhul.

l.4.3. väljatugevuse välrendamine nimisagedusest suurematel sagedustel
Kui rnootori toitepingc sageduse suurendatnisel üle rritrrisageclr-rse jääb korlstatitseks. hakkab
nrootori 'zool ja järelikuit ka rrragnetväĮa tugevus vähenetna. Seepärast tiltrtakse antucl
t'eguleerilrrisviisi kiri kiirtrse reguleerimįsena välrerrdatucį väljatLrgevr,r.go. Ninrikiirrrsest ja
rrinrisagedusest allpooļ arerrdab mootoļ' kottstantset nrotrrentį
.ja toitepinget trruucletakse
ligikaudrr sagedusega võrdeļiselt. Kui rrirnipirrge ptūrrrl toidetakse rrrootorit teįiud arv-r-rtttslikr-r
sagedr-rsega, siis llirnetatakse vastavat sageclust ajarni põirisagecluseks (brl'te j"cc1t-tctlcy).
Paljudel juhtirdel langeb põhisagedus kokku nrootori ninrisagedLrsega. Põllisaģedusest
suurematel sagedustel ļrakkab mootori väljatugevus väļrenenra (mtttttutltatrr pirlge ja suirreneva
sageduse tõtttr), r-lris ornakor'da põhjustab mootori momencįi l,äļlenetrrise l.liiLusį
suu.enetnisel
fioonised 1.7 ja I .8).

u/u n
Į' consį * Ųn

r 7,-1
i


1..
r-l ļļ
ļ

+-

/ir
^
-ļ_--l

0,6 lļ
0,57 Un _+ļ
l

Q,4

0,2
fpAni = 50 Hz
0
0 10 40 70 B0 87 tlzrt/n,

Joonis ļ.7. Sagedusmuunduri pinge lineaarne sage

T4
"n
T/T
fpõn1 = 50 Hz

ņ
,,0
I
I
I

1.5
I
I
I
i
1,0 _l I
I
ļ

n?
I


-i

I


87 Hz n/rt n


Joon.is 1,8. lt4,lotori kiiruse-mcnrendi-tunnusjoorred sõituvalt toitepingest.ia sagedussest

ļ.4.4. Koņstanfse irlomendiga talitlus kuni 87 Hz sageduseni
Sageclusjulrtinrisega ajanii põhisagedust võib rrrõnel juhul surtretrdada kurri V3 kor'da. Kui
mootori nirrrisageclus orr 50 Hz, siis võib põlrisagedus olla kuni .5(t x ri3 =- 8j Hz. Kurra 50 Hz
sageduse pulrr.rl toicictakse nrootorit sel juhul {3 korda väikscnra pirigcga (nt. 400 : t3 =,
230 V), siis pezib ka nlootori rrimipinge 50 Hz puhul olema {3 korc]a väiksetn elrk 230 V. See
tinginrrrs orr täidetud' kui nrootori staatorinrähised on 230 / 400 V rrirrripirrge pulrul kolnirrru'k-
ļülituses.
on ohrlirre. et nicloįori pirrge sttureneb koos sagedusega ning ninripingest 230 v suurenrateļ
pūrgetel on pinge ja sageduse sulre kotrstantne (U/f : const) ning satrra r,äärtusega kui
nimipingest allpool.
Mäikigem, et ettattljke lllo(}īorisäIjacle prrhul toodetakse SuuJ:ell1a (tile 4 kW) võinlsLļSega
rnootoreicį ka sutreniale toitepingele, trt. pingele 400 l690 V. Neride nrasittate puhul pole
võinralik rakerrdada põhisagedttse suuretrdarrrist kuni 87 Hz. See1lärast tlrleb jälgida, et
suurendatucl põhisageduSega ajarnites kasutataks vaid 230 / 400 V rritrlipirlgega rnootoreįd.
Pinge ja sageduse r,õr'deĮisel suurendanrisci 50 Hz kuri 81 Hz ļaierreb ka tnootot'i konstarrtse
momerrdiga tööpiirkorrd kurri 87 Hz trirrg mootori võinrsus suuretleb seejuules nirrri-
võimsusega võrreļdes kLrni {3 korda fioonis i.9). optimaaļselt taļitleva sagedusmuunduri
kotral, eriti kLri töötatakse täispingel ja siinuselise vooluga, võib seda lubada ka ļühiajaliSe
ülekoormuse (shol"t-time d"Ņ) puhul, tingirnusel, et mootor'i nrähised on F klassi
isolatsiooniga. Oluline on seejuures, et sel juhul suureneb (kiiruse suurenemisel paraneva
jahutuse tõttu) isegi mootorile lubatud püSitalitļuse (S1) võimsus 35 oÄ võrra, nris tähendab, et
rnootorit võib kastrtada startdardsete võimsuste rea järgmise suurusasttle rnootori asemel.
Näiteks. 3 kW kolIlnur'kļülituses mootorile lubatakse püsitalitluses S1 sageduse 87 Hz puhrrl
4 kw võimsust.


1.5
Tfrn


Ą
lzo
l-'-
I
I


1,0

o,2


80 87 llzn/n,.,

Joonis l.9. Asįitrkroonrnootori konstantse motnerrdiga taļitļus kuni põhisagecļuseni įi7 Įļz

l.4.5. Lühisr'ootoriga asünkroonmootori generaaforitalitlus
Ajanr lälreb qertęraatoritaiitlusse krri nlootori toitepinge SagedLĮS ol'ļ ntootori tegelikLrle
kiiruseļe rlaSta\laSt pöörlernissagedusest väiksern (rnootoritalitļrises on toitepirrge sagecĮus
libistussagedr.lsc võt'ra Suufetlļ trroototi tegelikule kiir'usele vasįat,asį pöörlernissagedusest).
SeĮiest järeidub. et generaatoritalitluses on iibistus tregatiivrre fioonis 1.l0). Joorriseļ esitattrd
kõr'erat ttrleb käsitĮeda kui asįįnĮ nasitla puhLrl võib esįtatust oluliselt erineda.

A Tnn
2,0


i so ļuo ļro


er)

Joonis l . l0. i\'iootori- ja generaetofiįalitļuse kiiruse-moniendi-tulrnusioorlccl


t6
Mootori generaatoritalitlust põŅustavad ajarnis alljärgrrevad tinginrused.
Mootorit käitab töönrasin, s. t. kiirr.rse suurenetnįsel üle sünkroorrkiiruse arendab trrootor
töölnasinat pidurdavat getreraatormotrtent Iķ (nt. koonnuse latlgetarnilre tõstemasirtaga
kui kiirus v: const.).
Mootorįt pidurdatakse rekuperatiivpicurdĮļsega. Toitepinge sageduse vähendarrrjseļ
ligikarrdu mootori k_ahekor'dse ļibistuse väärtuse r,õrra muudab rlootori rr:onretrdi rnälki
Tu: -Tc Sageduse jätkuval väļrendamisel (nt. aeglustusr'anlbi ptrlrirĮ) kestaįr
rekuperatiivpidurdr-rs kuni ajami peatumisetti. See tāļrerrdab, et ajarrrit peatatakse
konstantse rrrorrrendiga (rtt. veoajatri, rrrida peatatakse nraksirrlaaļkiiruseit v,,,r,, kltrti
paigalseisuni).


1.5. Sünkroon_ ja reluktantsmootorid
Peale asįittkr'ootrlllasinafe võib sagedrtsmuundurite abiļ käitada ka sįinkl'oon- ja
reluktarrtsrrlootoleid. Sürrkroonmasina peamiseks erinevr-rseks asįirlkloollllļootoriga võrreldes
on asjaolu' et trlasina er'gutamiseks ei kasutata indtttseeritud vooļusid. vai.J er'aļdi
ergutusrnähist või püsitnagrreteid. Maņetvälja ja vooIu sõļturttattt juhtinlise 1loolest
sarnanevad sįinkioottlnootor'id alalisvoolunrootoriteie. Kui sįįtrkroottnrootorite toitepilrge
sagedust juhitakse sagedustnuundurist, sõltuvalt rootori pöördenurgast (rragr"r aļaiisvooļr"ķ
rnootori kollektor korrurruteerib ankr'uvooIu), saadakse aļalisvooĮuajamile Sarnaste
otnaciustega a.;alrl. ReĮuktantsmootorid (reaktiivsed sünkroorrttootorici) įiļlerrdavad etldas tlii
asünkroorunootorite krri ka sünkroonmootorite onradusi. Käivitr-rsprotsessis ja liigkooLrnuse
puhul töötab l'elLtktantsitlootor rrii nagu asütrkroorunootof, püsitalitluses. S. o. pät'ast käivitust
ja juhnl kui koolrnusrr.ioment pole liiga suur I Viimaseljtrhrrl r,õrcl'"rb tttootori Įibistus nulliga s : 0. Need duaalsed ontacjused cltr jälgitavad
ka reluktantsntootori kiirr"rse - monrendi turrnusjoontelt (|oonis ļ. ļ 1). Joorriseļ esitattrd kõverat
tuleb käsitļeda kui r'eluktantsmootori üldist mehaarrilist tunrrusioottt, rlis konļ prrhLrl võib esitattrst oluļiselt erirredą,

Reltrktantsrrrootori StaatoĮ' orr eltitatud sanrutį nagtr astinktoonnrootori staator, kLricļ rootor'iļ on
selgeĮt trrääratļetud asetuscga poolusecl fioorris 1.12)' Rootori radiaalsrlunaline trtagnetiļiire
takistus (reluktarrts) t-truutltb Suuftes piirides. Ivlagnetväli on kotrtserttreei'itr"rd rootorinrä}rise
piirkondadesse. Sarrraselt asütrkroonmootorile asuvad LĮĮĮI'eteS valtralunliilriirrnist
Įįrlrismähised. Need nlälrised toirnivad ainult asünkroontaļitļuse pulrul. Sürrkroorrtaļitluse
korral lįihisnrähistes voclu eį indutseerita ja masin ei ergutu. Staatorirriälris peab arendanta
rootori nragneetimiseks reaktiivvõirrrsust. See on rootori õhupiĮu tõttu väga suur, sest õhupiltr
määrab nii nrasina r,õitrrsusteguri kui ka kasutegr.rri väärtused.
Reluktarrtsntootor'i sįįnkroontalitluse eeliseid kasutatakse grupiajanrite pr"rltrrl krrs nõr.rtakse
odavat sürrkroonliikunlist. Mootorid ühendatakse süsteemi lattidega nirrg neid toidetakse įįlrest
ja samast sagedusnrulrndurist. Reluktantsnrootorit ei saa siiski tööstuses rltassiļiselt kastrtada'
sest tal on rida oļulisi purrdusija kasutuspiiranguid.


'K/ ' \
T/T
','n Vāāratusmoment T.",
5,0

4,0
an
Käivitusmoment Tķ5iu
an Nimiv'ool t,' jä
xaivitusvoĮt tķ61u
nimimoment Tn
1,0

U


0,5 1,0
Joonis I. I I. Reluktantsmootori kiiruse-r,o,rencli-tunnus.iocln


Joonis l.l2. Neljapooļuselise reļuktantsmootori rootori ristlõikepind, millel on näha 4 radiaaļselt
asetsevat su]ęfud uuret (a) ja staaįori maņetvooņ srtunavad siseuurded (b)


Suur reaktiivenergia tatve, mis sõltub pooluste atvust ja masina võinrsusest.
otsevõI'kuļü]ituses on reluktantsnrootori võirnsustegur cos rp = 0,4...0,5
: -ia kasutegur
ņ 0,_55...0'8. Järelikult ttrleb relr-rktantsrnootorit toitva sageciusntuunduri võitltsLts valida
välrenraļt 60 o/o surrrenr kui sanra väĮultdvõimsusega asünkroonmootori pulrul.

Reluktantsrlrootori lubatav ülekoornrusmoment on ainult 1,2Tn. Kui tegelik ļIoment
on
suurelĪ, siis mootor vääratub sįįnkroontaļitlusest asünkroontalitiusse (ū. joonis l2).
Mootorit saab viia tagasi sünkroontaļitlr-rsse ainuļt koormusmomęndi väherrdanrisesa aļļa

l8
sünkroonseerimisnromenti Tsįjnkr (puĮĮ-in nlontent), nrilļe puhul nlootor siircįub
asünkroontal itlusest tagasi sünkrootltalitļusse.
Reļuktarrtsnrootoriga ajarni välise inertsirnomerrcļi väärtus on piiratud ligikaudu
3...6.]M.
Järelikrrlt. niisugust ajanrit saab kasutada suhteliselt väikese dürraamiĮise koortlruse
prrlrul.
Seda põhjustab asjaolu, et astlrkroontaļitlrrses arendab nlootor libistussaged,.rsel
pulseet'urlat monrenti. Kui mootor'sütlkroniseer'icįa. siis peab ta įįhe eĮektriļise
perioodi
kestel at'eIrdatrra piisavat täierrdavat dįįnaamiļist rrlornenti, et kiir.endada trii nrootori
enda
kui ka koormuse inerlsmassi.
Pulseeruva koonnusnromendiga ajamite pr-ürul (rrt. lrrrļknurksete ketir.ataste või
vänttnelrļranismide poolt põh.iustatud pulsatsioon) võib tekĮ eriti
nradaļanraiel sagedr-rsteļ alļa 25 Hz tring niootor võib vääratuda. Niisrrguste ajarnite puhrrl
on vvä ga r'a ske kasutada reluk1ants irrootoreid.
o Sürrkroorrtaļitļuse vääratusnronrettt sõltub Väga sultrel rrtääral ja enam kui
asünļ on väga
oļuļirre ĮJlf sõļtuvus sageciusest ja vähendattrd väĮatugevtrsega talitltlst po1e võimaļik
rakendada.
ReIuktatrrtstttootclrit toitvaļe sagedusmutrndurile esitatakse nõue. et ntrtunciur ei väliastaks
täispinget airrrrlt rrirlisagedr-rseļ vaid ka madalamatel sagecltrstel. et rlootolit piisa'aĮt e.rqutada
ja korrrperiseeiida pingeiarrg nlootori mäļrisęl ja toitealrelas.
Sagedusnluuncįui'i pararneetrite sättimiseļ on kastrļik arvetacĮa alļärgrre'aįcl sool,itusi.

" .f,rro^':.fpõhi== lttootori ninri- või arvutuslik sagedus.
e Libistuse konrpensatsioorrisäte = 0.
o Sünkroorrtaļitļtrse vääratusoltu tõttu ei kasutata aļļa 0,5...0,8 s kestusega käivitus- ia
aeglustuslarnpe.
' Väikestei saged ustel ķf kompen sats ioon).


t9

_,.&*-_-_
2. AsUNKRooNAJAMITE ķÄrulrus,
PIDURDUS JA KIIRUSE REGULEERIMINE
2.1. Käivitus
Tänapäeval on paĻu telrrroloogilisi seadmeid, mille puhul vaiatakse
masinate kįir.errc]r-rse ia
aeglustuse pairrdlikku reguleerimist. Eļektrivõrkudį seisukoļraļt
tuleb ,į;iį;;';u;ri;
elektrimasinate käivitarrrisel tekkivaid vooltrtõukeid. Suure koornrus- ja
irrertsirnclrrrendiga
masinate käivitan-risęļ võib olla aga vajalik käivitusprotsessi jrrhtimįne
vältįrnaks rriootori
liigkoornrust' Nerrdel põhjustel ei saa aļati kasutada ka ļįįhisrootoriga
asiirrkroorurrootorite
otsevõrkukäivitust. TraditsiooIriļiseļt kasr-rtatakse sel juhrrl kaivitusūs
väįrendatud pinget.
Täļrt-kolnrnurkkäivitust, tnil käivituse algrrl ltilitatakse rnootori
rnähistele faasipirrge hiljenr
aga korda suurenl Įiinipinge, saab satrruti lLrgeda vähendatud pingega
'13 käivittrseks. Pinge
mõju asünkrootnnrootori melraanilise trrnnusjoone kujule on näidatudloonisel
tutrtud käivitLrsviisidel kasutatakse käivituspinge ja voolu
2.ļ. l-ejstel
mr-rutntiseks autotrafot' lįiliratakse
lisatakisteid (reostaate või reaktoreiā) staatoriaļreļasse või lülitatakse įirrr ber.
erikottstruktsioorri ga nrasinate rnähįsesektsioone.
Kõidi Ioet]etud käivitusviiside puhui välręneb koos käivitusvooluga įiļrtlasi ka
käivitusrrron]ent. Lisaks sellele tekivad astmelisel käivitr.iseļ
siiski teĮtircį pinge- ja
voolutõtrked, trris kahjristavad tnootorit. Nerrdest puudustest
saab vabaneda srrjirvkäivitite
(soft-starter) ja sagedusnruunclurite kasutarrrisega.
įu."nlu įilevaate saanriseks oli elillc'aid
traditsioorrilisi käivitrrsviise ja stļrrvkäivitust võūeldrrc1 tabeļis
2.1 .
Märkigerlr, et kõikideļ julrttrclel on ttrootori nroment ligikaudu
võrdeline staatori i-aasi.,,ooļtr
ruudltga' Konstantsel sageduseļ töötarniseļ on staatārivool ligikaudu
võrdeļine ltrcotori
toitepingega' Seega ei atuta türistoņirrgeregulaatoril põhinev
sujuvkäivitus tracļįtsioorli]iste
käivitusviisidega paremat tnootori monrendi-voolu suhet, ktrid
võimaIcļaĮ.. valicla
käivitusmomendi suurust. Su.jrivkäivitr-rse peamiseks eeļiseks
traditsiooIriļisįe
käivitusviisidega võrręļdes oll aga võittraļus
pidurdusrambi kuju nirrg valida
įaindlikult iuhtida käivitusralnįri 'ia
se,da vastavaļt töörrrasina või teĻroloogia vajaclr-rstele.
Ütcņunut kastttaįakse s{rrvkäivittrst kõiŲal, kus seni
rakerrdati tavalisi käivitussįisįeen]e.
Sujuvkäiviti puhul on võinralik otsevõrktrkäivitusega võrreldes
saavutacla nraksinraaļselt kirni
80 % nrootori nirnikäivitt"lsmomenclist. Lisagetn, įt
astirrkroontrrootori käivittrsrlollleIlt oI]
tavaliseļt 1,5 . . '2,4 T]1. Selļest järeĮdub, et srįuvkäivitusel on
võirnalik saacįa ttlootori
nįmimotnendisį suilremat käivitttsnrontenti, micla nt. täht-koļnrrrurkkäivitus
Pumpade, ventiļaatorite jms. masinate puhul, kus käivitusmomęnt
ei r,õilnaļcļa.
ei įiļeta tavaļiseļt 60 %
ninrimomendist, saab sirjuvkäivitr-rst ecltrkalt rakendada.
Erinevate käivitusviiside telrniļistest lahendustest atrnab ülevaate joonis
2.2' ļļęaktor- ja
reostaatkäivituse puhul käivitatakse nrootor lüļiti K1 kontaktide
sulgĻisega. Staatoriahelasse
lülitatud reaktori või reostaadi tõttu on käivitusvool algul
tnõttevõrra väikserlr kui
otsekäivitusel. Ī.üĮiti K2 sulgenlisega jätkub mootori töö täispingel.


20
Tabel 2. I

Käivitusviiside võrdlus
Otse- Autotratb- Reostaat- Mähįste Täht- Su.įuv-
käivirus käivinrs käivitus sektsioon- koļnuurk- käivitus
käir itrrs käivitr-rs
KäivitusvooĮ r,õrt'eļcles r00 30. . .40 58. . .70 65 l3 Kr,uri 90
otsekäivitrrsega o/o või 64
Käivitustrroment r,õn'el- 100 30...40 33...49 48 33 KLrni Įi0
des otsekäir.,ituse ga 7o vot o.+
Käivitusasttlete arv l Į+. 5 vol ! J \/O1 Z 2 2 ilūū_l
Asttrteįeįa
uluv
r_-l
i

Mootori įįhendrrs- 3 3 3 o 6 -1ųjuv
iuhtrnete arv
I


Liini ligikaudne 15 )l 3...3.5 3.25 r.0) ļtul,aļt
Sõļtul,aļt
l
üļekoornlus x In või 3.2 5į ktrni
SättcSį NLļļlļ 5
J l

Käivitrrspaus PuudttĮl Puudub Puudub Puudr"rl: On ļį{ļq]
ļ)tttl,.lū

1 500
p/mrn ļ
U=3BOV
1 20C
t--
I

U = 220V
I


900 r-__
I


į-_----.
I


600 I


I

300 t_
I
į
i


50
I

100 15C Nm
-t'įiļit-kolrnrurkkäiviįuseļ välrenevad mootori Staatoripįnge.1a irrälrise
.loorris 2. ļ.
vooi {3 korcla, ļiinii,ooļ ļa rnootori lloment aga 3 korcĮa

I


Ļ-
i


!,.....'t
((
/l
Žl-*j
|


J ooni s 2. 2. As įinkr'oonmootori tavapäraseid käivitusvi ise :


a reaktorkäivitus, b reosįaatkäivittts, c atltotrafokäiviįus

21
Autotrafokäivitusel srrletakse esnralt kontaktid Ki. Mootor käivitub autotraIb abil väherrdatud
pirrgega. See.|ärel avatakse kontaktid K3 ning suletakse kontaktid K2. Mootor jääb täispirreele
lülitattrna tööĮe. Reaktor, reostaat ja atrtotrafokäivitrrse pulrtrl saab käivitttsvooļu .ļa InoIrrendi
sLļul'ust vaļida aheįasse lülitatava r'eaktori või reostaadi takistusega või autotrafost saaclal,a
käivituspirrgega. Valitird käivituselemente on aga hiljenr ļįįļikas ntuuta.


2.2. Pidurdus
Asįirrkroonnrootori vastulüļituspidurdus seistreb nrootori staatorirnälrise iāasijärjestuse
ūrrberlįįļita.nrises. Mootori libistrrs suuręneb lretkega tnõneļt protserldil kuni 200 protsendirri
(s : 2). Mootor'i pöördenrorrrent tnuutub pöcirlernissuutrale vastupidiseks elrk pidr.rrdavaks ning
mooįot'i kiirus hakkab väļrenetrra. Vastulülitrrspidurdusega kaasneb SLļįir vr:crir-rtõLrge
(kĮiivitrrsvclo1rrst veidi Stļįuenl vool 1n , ] ļ)'Krri kiirLrse väherrerrrisel rrrtlļir:i ei l.akettdata
nrootot'i autonlaatset väljalülitanrist, toimub nrootori käivitus algsele vastupidises SLļullaS.
Seepärast kasutatakse vasttrlįįlituspidtudust peamiselt väikese võimsusega .įa kiiret piclur-ciust
nõudvates ajarnites.
Etrirnl on levinud asįinkrootlrrootorite dünaamilįne pidurdus. Kļassikaįise ilįirraarrriįise
pidur'dr.rse kort'al ļülitatakse niootori staatorimälris võrgrrst välja rrirrg kot'titltuteeI.itakse
nräirisęd aļalisvooļutoitele. T'ekib oļukord kus iner1sirrronrerrdi tõftu pöörleva rooic-ri'i-ga trtrlsiita
staator'i rrragnetväli seisab paigal. Liikuvas rootoritrräļrises indutseeritakse ertcļiseļt voo].
Scisva staatorivälja ja rooįor'ivo Alalisvoolu toiteallika tõttir rrinletatakse seda ka alaļisvoolupidurduseks. ļ)icļLrlcltlse
fiiiisikaIised protsessid satrranevad sütrkr'oongenet'aatoris tojntuvateļe 1;t.ois,-lssiciele.
Asütrkroonrnootorį dürraarniĮise pidurduse nrehaaniļised tuturtts!ootrecl eritievate
pidur'dtrsvooļr"rde puhul on näidatr"rd joonisel 2'3.


1 500


ļ
pimin
i.
--t- I
pia 1200 ļ


I

900

OUU

300

/Tn 1,5

Joorri s 2. 3. Asünkroonmootori clünaamil ise pidurduse mehaaniĮi si turtn us į ot-ltti


22
Joorriseļt on nfia. et suurtel kiirustel on dįįnaamilise pidurduse moment suhteĮiselt väike nirrg
See suureneb järsult alles valretuĮt etrne peatumist. Seepärast rakendatakse dįirraanriĮist
pidurdust tavaļiselt pärast seda kui kiirus pärast mootot'i väŲalülitamist või sageduse
välreridarrrist on langenrrd allapooļe teatud piir- ehk pidurduskiirust 0,2. '.0.5 n,',. Dįirlaarniļise
pidtrrdtrse erijulrtumiks on staatorirträhiste mittesįįnrrrreetrilirre lühistanrine r,õi neirde
üļrerldatrritre Įäbi poo Į uhtdioodide.


2.3. Kiiruse reguleerimine
Järņrevalt vaadeļciakse asįįnkroontlrootori kiiruse r'eguieerimise põlrinrõtteid tavaliseļ
sagedus- ehk skalaarjuhtirrriselja rreile vastavaid süsteenre. JLürtimise seisukolraįt on sel.įulrul
põhikiisirrruseks nrootori sageduse ja pirlge suhte optinraalrre reguleet'itrritie. Į-evinunlad ott
j ärgnr i secl j ulrtim isrrreetodi d :


1. Īiiiruse reguleer'imine vastavait etteantud pirrge-sagedussõItuvuseĮe.
2. I{iįrtrse reguleerirrlitle ļ j. Kiirr"rse reguleerirrtinc koristalrtse pinge või konstarrtse voolirga.
4. Kiirirse reguleerinrine konstalltse võimsusega.
5. Kiiluse reguleerimine optimaalse iibistusega.
Kiiruse reguleelinrisel tirleb arvestada, et ajami püsikiirus ja tööpunkt kujunevacį r,lilja
mootorį ja seda koornrava töönrasina mehaarriliste tunnusjoonte iistLrtliisptrriktis elrk
tingimusei, nril irlootot'illronretlį võrdub koortnusmomerrdiga. Siirdetaļitluses "kltļub'' üks osa
rņootorimomendist koormuse ja mootori rootori kiirendamiseks (aeglustamiselis). Seega on
kiirrrse regrrleerimine alati seotud töömasirra rrrehaanilise turutr-isjoolļega eļrk
koot'nrusutomęrrcli sõltuvusega nrasina pöörlerniskiirusest. Tüüpilisernad koortlrttsed on
kiir'trsest sõItunratit el_rk korrstanttre koormrts, kiirusest ĮineaarseĮt sõIttrv koorttttls ja kiiLuse
ruuduga võrdelirre koornrus ehk ventiļaatorkoornrrts.

2.3.|' Juhtimįnesõltuvuse Įl:f (f) järgi
Loetletucl kiirtrse t'egtrleerinrise viisiclest kasutatakse kõige elrarn esitrrest, klts tttootot'i pinge
antakse ette sageduse fi.rrrktsioonina U : -f (f). Kõige ļihtsarrral juhLrl lioitakse pinge.ļa
sageduse suhe korrstantsena U/f : const Sageduse väļrendanrisel hakkab siis vįiikestel
kiir'ustel vältenema ka mootori nraksimaalne montent ning suureneb libistrrs. Joorrisel 2.4 on
näiciatud asünkroonnrootori rrrelraanilised tunrrusjooned, julruļ kui kiirust r'egirieer'itakse
seaclr,rspärasttse U//: const järgi. Seljirlrul väherreb väiļ moment kurri kolnratrdiklr võrra
JäreĮiktrlt on ĮJ / f:
järgi kiiruse reguleerinrist otstarbekas kasirtada juliul, kui irrootor'i
corrst
koormtts väikestel kiirustel samuti väheneb. Sanruti on ilmne, et pirrge regltleerimise
seaduspärasus mootori sagedusjrrhtimisel sõļtub otseSelt koormustunnusjoone kuiust.
Konstantse koormusmomendi puhul püütakse tavaliseļt konstantsena ļroida ka nrootori rtraksi-
maalset mometrti' Sobiva alņinge rJy valikuga saavutatakse nraksimaaĮse niomendi
konstantsus kogu reguleerirnispiirkonnas. ūrtĮasi tagatakse rnootori konstantne lühiajaline
ülekoonnatavus erinevatel kiirustel.

aa
L.)


-.Ļ*_
a b
1 500 'r '1500
p/min i p/min i
Masina tÖÖpunkt
_.-:1
l = K(ļf eri kiirusteĮ
i
''.-'
1200 I lzoo
900

600


100 150 50 rn ,100 150 Nm

Joonis 2.4. Asįrrrkrtlolritrot;toli iegLlļeet'inrine litreaarse piIrge sagedussõltuvusc (Lj / [ - const).jäi-gi
cr mootori tööpirrlktid koļlstaļltse tnomendi i: const ja lineaarse momettcĮi 'ļ^ = k a pirhul.
1r mootori tööpun}itid kclclrl-truSttronretrdi trtutsõļtur,use (venti1aatot1rtrrIrtts.ļoottc)
1lultr-il


Ī]rittevate koomuste pĮļļ1ĮlĮ tLrĮeb ntootori optirnaaļseks tööks rakendacļa ka erinevat prrrge .ļa
SagedĮļSe regĮļleeliļniSe Seadl_ļspärasust. Märkigern, et kui Sageduse regirieer'ilnisesa tagatakse
ļllootoļi vajalik pöörlelrriskiirtrs. siis pinge legltleerirriisega tagatakse nlootori optiirraalsecl
energeeiilised rräitajad. Sagedttsnluundurites on kottstantse koornrusmomendi prrhlrl võetrtcl
kasrttrtsele algpirigega (Į/i;) konrpenseerįtud lirreaanre seaduspärasrts, vetrtilaaįorkoortltlrse (?į
: k(ļ},\ pulrul aga rnittelilleaarlle r'r:utsõltuvusega pirrge regrtleer'inrise seacius1:äi.asits. (ļoorris
2.5). Sõltuvalt koortlillsiitnnusjoone kujust võib rrrõļerrraid võtteid raļ Sarltuti saab algpirrget (Į/9) r'egLrieerida autotriaatselt sagedr:srrruuurdltt'i tįjö iiäirzrrs'
NõuĮava pirlge regtrleerinlise seadtispärasuse võib tuļetacla ka Įeot'eeiiliSeļt, iāhtLrcįes
asįįtlkrootttrrootori aseskeeirrist rriirg tirrginttrsest, et igal Į tegeiikule koorntltseļe, S. t. tilootori moment peab olenra koornrrrsnrotrrclicļist ļ vaj al iku l isanronrettcii (diirla a nr il ise nrornendi) võr'ra S uur.em.


2,3.2. Juhtimine konstantse magnefvooga
Kiiruse reguleerirnisel. kui õhupilu magnetvoog on konstantne, jääb asünkloontrrootol.i
rnaksinraalne momellt kogu reguĮeerinispiirkor:rras sanraks. JäreĮiktrļt on lrrooįor väikestel
kiirustel Salnuti koortrratav nagu nimitalitluses. Õhupilu magnetvoog Oo =- kĖt l rDl oll
võr'deline eļektronrotoorjõu ja sageduse suhtega ning on võrdeļine ka põhiiriduktijvsLlse L,n
iu
trragneetimisvocllu ļr, korrtrtisega: Er= jXr,Įn = jcorLn,Ir,. Lugedes eļektrontotoor_|õu ā1
konstantsekS, Saab asünkroontnootori täpsustatud aseskeemi põlįal välia arvutada terna

24
mehaanilised tunnusjooned, alates nullkiirusest kuni nimikiiruseni. Niisuguse arvutuse
tulemused AS Voltas toodetava rnootoritüübi 132M4 kohta on näidatud joorrisel2.7.


Põhitalitlu se röö pu nkt


L^-.^^.,.-
\....."-.............-...._
MitĮeĮineaarne


Ipõhj f
'ĪnaKS 'pont


PõhitaliĮluse tkt


i. ,:' Kontpenseeituci
i' ntitielineaame
''--."Xt'*ļļgu'vus)
t
põhl L Ipõhi t põhl a


Joonįs 2.5. AsįlrrĮirooļlnloOtori sageduslcguleerinlise U:"f a
etlatliliasutatavad scaduspär'asuscc
a lineaarne, ä kontpenseeriįrrd Įirlcaarne. c (korrrperrseeritud) nrittelilteaarIte.!a
d a,",į,rraatkotttpetrseeritud pinge-sageclrrssõ Įtuvus

ļ(iiruse-rrromeļldi kõveratest on näha, et õIrupilLr kotlstailtse tnagnetvoo korraļ oil lllootoļ'i
koormatavlrs 2 kuni 3 kor'da SĮļurem kr-ri nimirežiirr-ris töötarnise ajal. Kulra asįinkroonnlootor
arenclab sellal kurri 6-kordset trirtritrtotrrenti ning tetna trrelraanilirre tttnttus1ootl oll Sįįures
piirkonnas lineaame, siis orr tema onradusęd võrreldavad aĮalisvoolunootoriga. Sarla võib
järeldada, kui leida rtrootori ttrehaanilise tunnusjoone anaļüütiline avaldis aseskeeltri põhjal.
Kui magnetaheĮ ei oļe kürllastunucJ(Lnr: const), siis on õhrrpilu magnetvoog oo võrdeļįne
magneetinrisvooluga /,,,,.

Staatorivoolu avalclise analüüsist selgub, et konstantse magnetvooga kiirr"rse regttleerinrisel on
mootori vool Suurem kui ninripingel ja -sagedusel töötamiseĮ. Seepärasi otl töö suurte
koormusmomentide korraļ võimaļik ainult lühiajaliselt või juhul, kui kasutatakse mootori
iahutamiseks erimeetodeid. Mootori toitepinge arvutatakse õhupilu konstantse ntagnetvoo

25
korraļ valemiga: Ul = Et * (R, + jatZr)1r. Avaldisest järeldub, et konstantse magnetvoo
hoidrrriseks tuleb nrootorile r'akerrdada nimipingest suurenrat pirrget. Ninrisagecltrsel töötarnisel
võr'dub vajalik toitepinge vää-ratuspunktis ligikar.rdu kahekordse nirnipingega.


Kiiruseancļur

.Īoonis 2.6. Asįįnkroonajarlri sagedrrsjuhtimine' kui iringe-sagedrrse sõltuvus on eįįe anĮucļ


600

300


įl 4,0 6,0 TĪn

Joonis 2.7. Asünkroonmootori 1 3 2 M4 alvutuslikud m ehaani i ised turrrrusj ooned kii rtrse regLrieer.ūni se l
korrstantse magnelvooga (E = const)



Magtretvoo ja pöör'denromeltdi sõlturnatu juhtimise korraļ ļäherrevad asütrkroonnrootori
omadused alalisvooltrajamiie. Jooriiseļ 2.8 on asünkroonajarni struktuuriskeerrr. Märgitagu
siirrkolral, et monretrdiręgulaator toirnib sisuļiselt libistussageduse @l ehk libistuse
regulaatorina.

26
Mootori maksinraaĮtle n]oment ja maksimaaĮselt lr.rbatud staatorivoolud
piiI.atakse voolu
tagasisidega' Magnetvoo ja moInendi arvrttus toirnub rnõõdetud
faasipirrgete jĮ _voolucte järgi.
Magnetvoo ja monrerrdi sõlturnatu julrtimine toimub vektorjulrtirnisega-ajalnis.
Arrtud juhul
kasrttatakse rnõõtetuļemitena ja .iuhtsuurustena ainult trruutrtjate
keskväärtusi ehk
skalaarsuurusi, vek1orjuhtirrrise korraļ aga lretkväärtrrsi ning vektorsitttrusi.


2.3.3. Juhtimine konstantse pinge või konstantse vooluga
Konstantse pingega reguleerinrist kasutatakse nendel juhtudel,
ktii kiirust ttrleb reguleerida įįle
nirnikiiruse' Siis on toitemuundrrri pinge ļrarilikulĮ reguleeritud
rnaksimuirritli ning selle
edasine sutrendamirre pole võirrraļik. Pinge laius- inipul-ssmoduļaator
ltįļitub sel juhtrl tööst
väĻa ning vaheļdi töötab kuuetaktilises režiirnis. alaļį pinge
on sanlutį ntaksimaaļrre. Seega
pole sageciuse suurencįanriseļ üļe nimiväärtuse enaūl võimalik
reguleerida trrooĮorį pirrget, s. t.
kasutada seaduspärasust Į] /.f : ccrlst või teisi ligilähedasi
seaduspärasrrsi.
aseskeenri järgi arvutatud asünkroorurrootori rņehaaniįised tunnusjoonecl
TäpsLrstatucį
kiiruse
reguleerimisel konstantse pirrgega tilalpool nimikiirust on joonisel
2.9. Nagu nälra, välreneb
trrootori maksįmaalne n1onlent võrdeliselt kiir'ųse rring jareliktrļt
ka toiiepirrge sageduse
ruuduga' Seepärast saab suttrteļ kiirusteļ nrootoi'it koourrata väga
väikese ,tl,.l,tlencįiga või
tuieb ajamis kaslttada ttlillt korda võinrsanrat įiledirlrensioneeritrrcl
ilrootorit' kui see otl
ninlireŽi irrtis töötamisel. 'aJalik

3-U


Kiiruseandur
Joonis 2.8' Magnetvoo ja ttromendi eraldi (sõlturlatu) jūtirnisega asünĮiroonaialn


2l
0 50 100 150 Nm

pirrgega tiiaļpool niirrikiirLrsį
Joonis 2.9. Asünkroorutrootori kjirusę reguleerirnine konstantse


2.3.4. Juhtimine konstantse võimsusega
Kotlstantse võintsusega regrrĮeeritrrist kasutatakse mootori nirrrikiirusęst
suut'etrLateĮ kiirr-rstei
regtrĮeer'itakse ttlrlo1ori
ning.jtrlirrl, kui ļr-rbatūcļ l-nāksirrlaalrre võimstrs on piiratud. I-Iariļikult
toitĮriruulrduri pirrge rrraksitllttt:iitli rrirrg hoitakse kotlstatltsetra,
ttrooįct'i sttgoclusĮ' įĮų3
nrr'rr"tdetakse nii, et valjLrrrc1võirrtstts oleks kotrstanttre.
Erinevus konstantse pingega jtrlrtirnisest
kiir'trse suutenenriseļ '''iįntasega
seisrreb selles, et ļ võrcļelisęļt. Konstantse pingega reguleerirnisel väheneb aga monretrt võr'deļiseļt kiiruse
rur-tduga. Konstantse r,õinrsusega regrrleerimine on otstarbekas
sulirte kiirr"rsįe piir'konrras.
Konstāntse pirrgega regrrleerimine ei oļe sel
jtrhul t'akendatav, SeSt tllootoLi trrontettt osutttLt
liiga väikeseks.

li:::
2.3.5. Juhtimine konsta ntse libistusega
lugeda r'õrcleļiseks
Asünkroonnrootori trronlendi ..lõib teatttcl nrööncļlrstega tema tööpiirkonrras
libistusega, s. t. melraalriļine tuIrtlusjootr loetakse tööpiirkonnas ļineaarseks.
}'JiisLrgLĮSCSt
järeldusĀt tulen.eb, et rlrootori nromenti saab juhtida tetlia libistr-rse kaudu. Libisttrs
Ū)l-(D (ļ)
,
,i=Ļ-ļ-_-_
CŪ1 OĮ

elrk staatoripirrge sagedus (samuti ka sünkroonkiirus) aĮ= a2+ 0), kus 0z ol1 rootori
juhtirrrisel antakse etįe
libistussageclus ning a,l t'ootori pöörlernise nurkkiirus. Libistuse
soovitud rootorivooļ chk libistussaged,-rs @2, mis summeeritakse kiiruseandltrist
saaducl
kiirussigrraaliga ol.Leitud summa 0 on nrootot'į toitenruundurile
elteantav seadesagedus (ū.
joonis 2.8). Libistuse valemist järeldub, et a suurenemiseļ ļibistus väherreb. Kui oletada, et

28
rnucĮeļi põhja' t'lläärata
tļlilļe tarkvara võirrlaĮdab l,ootol'i
c (ajarni j;ii;i,r. pöörĮerrlisarrdr,rr'ita -
Kasutatakse sagedusmuundurit, sensorĮess conĮroĮ)'
väljavektoli ..,r;;;uĻ"u
i
ami al ij ärgnev ai d otrradus
dab parandacia aj
V ektorj ulrtinri ne r'õ irrraļ

oSuurendacįakiirusereguleerimispiirkoncla.fn,nr:50Įlzpulrr-rlkuni1:100.Sagedttse
suureneb vastavait ka leguleerimispiirkond'
f,,n, suurendamisei' kr_rni 0'3 %
elrk väherrdada kiiruse regtrleerinris'iga
. Suurendada ajami staatiļist
täpsust
,rr;o rakendatakse kurri 80 %
riirnikoollĪlustTlolllel]ĪlJ'
(ulrui tui uiom^iĮotĮrrirrrikii*..r
rakendatakse kr-uri
kuni 0'3"'0'6 sekutrdini (iuhul kui
o Välrencļada siirecįeprotsessi
kestust
ist trruutust)'
8
ozį,
O or r,-""'"'''o Ä""di tiüppel
ko
oSuttretrdadaoļuļiseltmootoritnonrenti(eritiltihiajalisetaļitlusepuirul).
veĮctorjrrhtinrise kõige oĮuļisemaks
ja rnootorinronrendi suurenertitre on
Juhtintispiirkorura asiinkrconajatrr aļa,is_
poĮr* läheneb vektorjuhtiÄir.gu
tulenruseks. RegulĮerirnisomadusr. võirriaidaü vcktorjulrtimisega
asi-itrkrootra'1anr
voo1uajalrrir.. soķi* Įrį"d.r.,ru,.,"o*ir.riķuga ptrhtll'
suuretnat kui mįotori otser'õrkulürlituse
arettciada liihiajaliselt "1o'"nti
(nrootori otsevõrkulülittrses u' 2"'3
T,,) on
vääratusmonrendist
Sõļtuvaļt täpselt määrattld otseselt sõļtrrvad
vääratuspunĮcti ümbruses
suurest voolttst (I:3...4,5 /,r)
määratud ka AĮJķ 1a AU'v)
aktiiv- ja in pingeiarrgird nlootori staatorirrräļlise
magnetvoog ja mo.trrent'
Krri nrootorit
Needpirrgelangudpõlrjtrstavadmagtleetinriņrnge,|:^)^niagireetirtrisvoolu1,,r,ähenenrist,
ornakotda trrootori
rrrilļe tulerl1usetla vähetrevad pirgĮlungudĮst /Up ja ArJ'ķ tuļette'rlõju'
Suurema pingega, siis komįenseeritakse
toidetaksę
suureneD'
Mootori kriitiline moment
toitepirrge L]'
on mootori kriiti,ine tnotĪent 26 Nrr"r, siis
}.Įäiteks, kui nonrraalta.itļuses Tuļeb aga al'vestada' et sõļtttllrata
oÄ vörra suureneb.:":..I':i
suurenetriisg1 +20 1'1,):' Mähiste vooļud
sur-rreÄalpingel'
mootori püsitalitlust nirrripingest
koornrrtsest ei saa ļubacļa nrootor kuuĮ-ie,reb üle ļubatud
pii(errrperatuurt'
suurecl ning
võivad olla seļ juhul liiga seļ lretkeļ kui rriooįoril otl stiur
nrotrtent'
juhtrl suurendauįse "r"";;.i';;g", "inut, nrotrrelldi
lcleaaļseļ
uo;'ialdab niisugust juhtinrist konstanįse jalvõi voolu
Väljasirunistrrsega sagedusnrurrnaro^ ,r""ķįi*uor'et väljtrnclpingei
regr.lleerirnispiirĮonnasseclavõrd, kuivõrd ei üļetata
ļubatrrcļ pi i rr'äät1l"tst'


30
lllootori libistr"rs rrringil põlįusel (näiteks kocrt'ttruse sLiurenenrise tõtĮtr) suut'etreb. S. t. fr)
välreneb, siis väherieb ka co rring libistus s välreneb. Seega toiriliį-. ļįbistrrse re-9uleeritttisel
rtegatiivne tagasiside ning tlrootori lįbisttls hoitakse kctlstantne. KuIta asįinkroonttrootori
tööpiirkorrrras on lįbistLrse absoluutväärtus nirrg ka seļļe t-trttttttlsed r,äikesed, r,õrreļdes kogr-r
kiirr.rse nrõõtrttise ciiapasoorriga' peab Iibistrrse nrääraIrliseks kasutatav kiirusearrdr"tl' olenra
väga täprre. Ertainiklrļjulrttlclei sobivad seļļeks diskreetsed fotoeļektrilisecl inrpuissandr"rr'id.
Erinevaici asiillkr'oonajatrtitę sagedtls- ehk skalaarjtrhtilllise tööpiiLkondi iseļoonrtrstab
joonis 2.10. NagLr lräha, jaotatak_se kogtr kiirLrse regrrleerinrise piilkclrrd kcline os';a:
I) konstantse ntomend iga piiLkonnaks;
2) konstarrtse võittisusega regLrleerirrrise piirkorulaks rritrg
3) konstantse pingega reguleerimise piirkornaks.
Kctrstantse '-,õintsitsega reguleerinriseļ suureneb rootori ļibįstus kur,i väät'atirslibistr-rseni ia
võrdsustub sellega kaļrekoLdse nitlikiirtrse jr-rur'es. kus edasįile le_{uieerimine osutltb
võimatuir_s. Regr-rleer'inrispiirkonda saab ļaierrdada mootori įiļedirnensioneeritnisega. PLaktikas
tuleb aga rootori ļibistrrst sageli piirata. SeSt vääratrrsļibistuse lähedal oĪ-l nlootol'i töö
ebastabii ļne rrilr g energeetiliselt väh eefekti vrr e. i


TÖö konstantse Töö konstantse Töo iadaerctutuseoa
monlendiga võimsusega ahisvcloļu-nlooĮorī reziimis
Käivįttls T = const I&;= const

f
I Staatcri pinge
Y !-ibistus
I


Pidurdu
Nimįkįirus
|v!omenļ

.J oorl i s 2. 1 0. .Īrrh i tava asįįnk'roonaj arrii töopi ir'koriri ad


2.3.6. Välj as uu nis tusel põhi nev kiiruse vektorjuhtirnine
Sageriusnlrturtdltrisį t.oidetava koļrlefaasilise asütrkroontnootorj otttacusi s;aab oluliselt
parandacla väŲasuurtistuseĮ põ}rirreva jr"rhtinrisega ehk nn vektol'itihiiIrlisega. Vektorji'rlitilrrise
rakendarliseks on vajalikud lisameettned. Tänapäevai on seļleks kaks põhilist vaļįklrt.
o Mooįori võlļile monteeritakse pöörlemisandur ning kasutatakse sagedusnluuttdut'it, rrriļļe
juhtseade võirrialdab pööriernisarrdr-rri signaalide töötlenlisi ja vaļle ldi toitepingete
hetkväärtuste juhtinrist (vrd. alalisvooļttnrootori kolIektor).


29
3. MOOTORI JA MUI.JNDURI KAITSE
3.1 U,ldpõhimõtted
Elektrirnootori kaitse seistręb oļrtIiku talitluse r,äljaseļgitatrrises' olrust õigeaegses
signaliseerinrises. trrootori välįali.iiitanrises või tetna taĮitlusviisi rrruutIrrises. Pearrriselt olrustaĮl
nrootorit liigkuurlrerremine, nrida põŅustab elektrienergia kadu mähiste aktiivtakistr-rsel riing
pöörisvoolust tilrgitud kadu magtretalrelas, samuti hõõrdulrrine laagrites nirrg väliskeskkottna
tenrperatuur. Liigkrrurnenemise tõttu kiirelreb mähise isolatsiotlni vananemine .ia tekib
elektrilise läbilöögi olrt. Erranrikul juhtrrdel on keskkotrna tellpetatltur nrootot'i olnast
tnadaĮam ning osa s mootoris, põhjLrstades temperatuuri tõustr. Teatud temperatuttrist alatęs mriutub see ohtlikuks
rnäļriste j a j ulrtnrete isoļatsioorrile.

Mäļtistele oIl olrtlikud liigpingeirnpulsid, rrris võivaci põlrjrrstada isoļatsiooni elektriļise
lähilöögi ka trornraalsetes keskkoruraoludes.
Teoreetiļiseļt on nrootorit kõige lihtsam kaitsta temperatultt'i vahetr; kontrollinrisega
KaĘttks on mootori nrähise temperatuu'i objektiivseĮt raske rrtõõta.
(rrt. termistorreļee abil).
ÜĮleks põhjuseks on tetlperatuur'i ebaįiļrtlane jaotumirre mootoris nirrg tenrperatuuriväĮja
sõļtuvus töörežiimist. Teiseks on temperatuuriandureid mootori mähistesse tüĮikas paigrrtada,
nende taļitlus seal on aga l,äikese töökindlusega. Seepärast põhineb enatniku kaitseapar'aatide
töö eleļctrirnootori soojusliku oleku kaudsel hindarnisel toitepinge, voolu ja sageduse ning
keskkorura tetrlperatuuri.iärgi. Sisuliselt peab kaitseaparaat modeļĮeerirna mootori töötanlisel
toimuvaid soojettenlis- ja jahtunrisprotsesse. Laialt ļevirrud kaitseapar'aatideks orr ļiļrtsad
voolu-tertnoreleed. kus koornruse soojuslikke protsesse imiteerib bimetaļi-leļrt. Kasutatakse
ka sulavkaitsmeid ja kaitselüliteid. Kahjuks ei kaitse need lihtsad aparaadicl paljtrdel julrtudei
mootorit piisavalt. Eriti problemaatilirie on olnttcl asįļnkroonrnootori kaitse, sest ttlootori
staatot'ivool ei iseIoor:tusta lttootori soojerrelirise intensiivsttst piisava täpsusega. Seepärast
saab įįldļevinud vooIule reageerivaid kaitseaparaate (sr"rĮavkaitsrneicl, kaitselüiiteid. vooļu-
ternroreleesid) kasutada asünkrocnmootori kaitseks vaid teatucĮ niöörrdustega.
Aļates 8O-datest aastatest on paljud firrrrad hakarrLrd nlootoreici kaitsrrra tnikroptotsessoritel
põhirrevate aparaatide ja programrrliliste kaitsefunktsiooriidega. Asünkroonnlootot'ite
progranrmilisi kaitsefuirktsioone täidavad ka sujLrvkäivitid ja sagedusniur-rnclu;'ici.
Programmeeritav kaitseaparaat peab turlastama mo ohtlikkuse nräärale reageerima .ohusiņaaliga või väiialülituskäsuga. EbzurornraaĮseteks
režiinrideks loetakse :

. kõiki ļįįhiseid.
o liigkoounust,
o asünkroonnrootori vääratust,
" isolatsiooni rikkeid ning rikkevoolu tekkimist,
o toitepingekatkemist,
. mälrise vooiude nrittesümnteetriat ning mõnel juhul ka
. koormusvoolujärsku vähenerrist.

31
3.2 Ebanormaalne talitlus ia mootori kuurnenemine
Asįinkroorrtnootori pulrr.rl on ebanortrraalse taļitluse tttvastatnitre küllalt keet'r"tkas pr'obleetl'l
sest anaļüįįsi aluseks saab tavaliseļt võtta vaid rnootori nrõõdetavaid faasivooļLlsicį. Pärast
ebatrotnraaļse talitlr-tse tuvastatnist tuļeb ļälremaļt analįiįisida kaitse rakendunrįse korrkreetseicį
tirrgirrrusi. Ptcrgranlnreeritava strjrrvkäiviti, sagedusrrrttutrdttt'i r,õi kaitseaparaacli kasLrta_iati
võivad SLĮtĮį1eS piir'ides mįĮįĮta kaitse teļrrriļisi näitajaid ja tr'rrrtrr-rsjoonte krļu. SeiIega tagaiakse
iga korrkreetse nrootori r,õir-rralikr'rlt kirrdel kaitse. ELi tiitipi kaitseaparaatideļ rlõivaci sätete
reguleerir1-tispiirid oluliselt et'ineda. Seepärast vaadeldagu.!ärgnevait esitattrd säteįe al_vr'äättusį
vaid kui võirrraļįkke variante.
Moototi kaitse programļneerirrriseļ on vaja kõigepealt nräär'ata püsitaiitlLrsel rtlaksįttraalsclt
ļubattrcļ vciol ehk rrn. täiskoortrrusvool iįr: (0,5...1,5) 1,7' kus 1r, on nrootori nintį,,'ocrļ.

Lühiseks ļoetakse reziirni, kus mootot'i staator'ivool 1 ', ln' Lühisekaitse t'aļ valitakse piirides Į1': (2...ļ2) In Kaitse rakendumisaeg peab sel julrul olenra l'ä'iksen"r kui
5C ils.
Liigkoorrnus fikseeritakse julrul, kr'ri mootori vooļ oll Suurem täiskoortnusvooļttst (rlris r'õib
oludest sõlttrvalt ttirnivoolust erineda), s. t 1> l,05 /r. Seejur"rt'es al'Vestįįtakse käivitus-
protsessi el'aldi. Enne käivituse algust nrootor seisab nin-q vooļ I kasvab vooļ 60 rns jooksuļ niitnrekordseks ļ>2,51r. Käivituse võihr iugeda lõppentrks. ktri
vooļ i00 nrs jooksul järsult väheneb Į flkseeritakse käivttuse totlrrutnine nirrg leitakse käivitusaeg' Need andtrlecļ on aļtrseks ka
käivitusprotsessis eraldtttitrd soojusenergia aruutarnisel.
Mootori soojenernisprotsessidest annab ülevaate joonis 3.ļ. Konstantse kaoerrergia l'oo _ia
soojussiirdeteguri korral iseloomustavad temperatuuri ajalist muuttttnist eksponerttsiaalsed
kõveracļ. Aja jooksril (t 3t, kus r on mootori soojenernise ajakonstant) lälreneb
iileternperatuur v äļ akuj un errtrd väärtuseļ e.


o_- AP o
Ūü_ C
u
S T.
u
K

,q o-
" įjI LJ.. - So, 0- e-"')

n-
Į7''_
u
S.ua e"'


Joonis 3. ļ . l]lektrirnootori soojeneIrriskõr,eraid a püsitalitiuses, Ö r,aheajaļises korduvtalitluses

Muutlik koormus põhjustab mootori vahelduvat soojenemist rring jalrturnist. Pöörleva ja
seisva mootori jahtunrise irrtensiivsLts on erinev. Samuti eritrevad 2..'3 korcįa vastavad
sooj uslikud aj akonstandid.

JZ
3.2.1 Standardsed talitlusviisid
Mootorite talįtltrsviisid on nrääratr.rd standardiga EN 60034. Mootori ttitrrivõinrsus cln alati
seotud terrra taļitlr'rs.riisi ja koorttluse kesttrsega. Tavaliseļt nrääratakse püsitalitluse (S1,t
nirrrivõirrrsrts kolrsta;rtseĮ koorrnttsel eeļdrrsel. et rnootori tööaeg on piisav sooļenenrisel p tisi te rrrper'atttrrr' į It i .


Lühia.iaIise talitluse (S2) lliuiir,õirrlstts r-rlääratakse konstan1seļ kooritrttseļ vastavaIt taļitlLrs_
ajale eeldrrseļ, et töiiperioodile järgneb paLĮS, irriļle kesteļ mooįor jahttrb įinrbrus-
ternperatuurini.
Vaheajalise korrļuvt:rlitluse (S3) ninrir,õinrsus ei arvesta nlootori soojenenrist käivitrrs-
protsessis. Mootor'i taļitĮrrst iseļoonrrrstab tsįikļilise koormuse suļrteline kestils (q,clįc dttra|įotl
.factcst', crļfl võļ ntcotori sulrteline Iįilįtuskestus. Perioodilise taiitlLrse pr"ūiLrl tįjötab ll1o()tOf
konstatttse koorIrrttsega ja ühesugrrsed tööper'ioodid vahelduvad par.rsiciega, nrįi ntooįor'seisaLl
pai gal. Paus i vä ltel lrtootor ei j alrtrr ütltbrusteirrperatuLrrini.
VaheajaIise korduvtalitluse (S4) rrimivõimsus arvestab nļooįcri täiendavat soojelterrlist
käivituspLotsessis. Seda iseloomustab mootori talitlust tsüklilise koormuse sttļltelitre kestrr:; ja
käivitr-rste ja peaturliste sagedus ehk ļüļituste arv l turrni jooksul.

TaIitlusviiside S5-S10 pLrhul Ol1 mootori talitlus osaliseit Sa]TIaĪle eespooi kirjclctatLrd
taļitlusviisįdega Sļ ...S4.
Krti nrootor on ette rräirtud pįįSiįaĮitluseks (täiskoormuse suļrteline kestus on l00 9'o). siis
liiherna keqtttqeqa
ļ\9.Jį\l.,..DĻļ.........-'.J'. taliilrrsaia nLthill srtureneb tema nimivõinlstts vastavalt tabe!is c'sitatrrd
võitrrsttsetesuritele K.

Ta'ueļ 3. ]

Mootori koormatavuse sõltuvus tali tļ u sviisįst
'Ialitiusviįs
60 inil
3tJ rnin
I 0 iriin
Täiskoornrtrse sitltreļ ine 60 oÄ
kestLrs (crfJ 40% 1.ļ-5
25% i.3c
15% Į.40
Taiirļusviisi niņrivõinrsusc riräār'alniseks tuĮeb leida käivįtirste .ļa A.niakse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #1 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #2 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #3 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #4 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #5 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #6 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #7 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #8 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #9 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #10 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #11 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #12 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #13 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #14 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #15 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #16 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #17 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #18 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #19 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #20 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #21 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #22 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #23 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #24 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #25 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #26 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #27 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #28 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #29 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #30 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #31 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #32 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #33 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #34 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #35 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #36 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #37 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #38 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #39 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #40 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #41 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #42 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #43 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #44 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #45 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #46 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #47 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #48 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #49 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #50 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #51 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #52 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #53 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #54 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #55 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #56 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #57 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #58 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #59 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #60 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #61 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #62 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #63 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #64 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #65 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #66 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #67 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #68 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #69 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #70 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #71 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #72 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #73 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #74 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #75 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #76 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #77 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #78 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #79 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #80 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #81 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #82 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #83 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #84 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #85 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #86 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #87 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #88 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #89 Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid #90
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 90 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sylekoer Õppematerjali autor

Lisainfo

Sujuvkäivitid ia sagedusmuundurid. Koostanud T. Lehtla.
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts. Tallinn 1999 90 lk.

Märksõnad

Mõisted

asünkroor1tnootor, ntltudes tehnika, ttu, esitrrese gernraanuim, põhjustel kasr, jal, soojttsliklrd nähtr, staatorir, kits nr, nimitalitluses, võimsusega 4, mitteiil, piiraiud ltilitussagedr, kiiruse reguleerirrrispiirkond, pulsilaiusrnodulatsiooni sagedus, sagedr, rekuperatiivpidurdr, käivitr, ivlagnetväli, reluktantsmootori kiiruse, lttootori ninri, suure koornrus, jrivkäivitr, valitird käivituselemente, etrirnl, välreridarrrist, sanruti, sagedttsnluundurites, pinge laius, rur, rakendatakse kr, sur, tööpiirkorrrras, regr, rakendarliseks, tänapäevai, erranrikul juhtrrdel, toimuvaid soojettenlis, reguleerir1, käivitr, käivitr, taiitlusviiside s5, krti nrootor, vooir, ko1nle binretali, tlrootori liigkoon, trrootori korral, letud fr, võr, seejutrres, nerrdeks ftlnktsioorrideks, asl, käivitus, klemnride 5, jlrhlahelale pinge, käivitus, käiyitus, strjuvkäiviti pinge, l a, errergiasäästutalitlus, kiirr, llris võldr, sugtr, sõlttrvalt paratr, võib r, pidr, p10 öz, roomamissagedus, kestr, programmeeritavad kiirendus, paratneetri a02, ajami leguleerirnis, nimiar, väljur, b00, 828, ib2b, 821, töötaniist rr, plokkskeerrr, b24, sageduse pinge, 823, 823, si send, idevsignaal, gz6, sättega b26, b2g, 830, b3c, ajarni reguleerirnis, 831, käivitus, b32, taimer832, 820, 820, sageclustnrrr, rs2, lvapttsdiood, profibus, interbus, algatajaks, andmepakette, kriitilisteks, elektromag, rtr, väliund, vajalitru, sagedusrnutrndr, elemendiks, kaabli lainetakistus, kaablite puhul, tavapäraselt, peegeldurriis, jooniselt, vaheldi sagedussätted, fpõhi, tnootori võinrsrrs, nilne, kiilendus, piirväärtused, puhui, viimaseid, transistor, drive engineerirrg, drive engineering, lmpulss

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

162
pdf
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
240
pdf
Elektriajamite elektroonsed susteemid
13
pdf
Elektrotehnika eksamiküsimused
158
pdf
Elektriajami juhtimine
3
pdf
Elektrotehnika
62
pdf
Lihtajamid
138
pdf
Elektrotehnika alused
33
docx
Elektriajamid





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun