Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrgutehnoloogiad (1)

1 Hindamata
Punktid
Võrgutehnoloogiad
Arvuti ühendus:
võrguadapter( network adapter, network interface card, NIC)
PCI- käib laiuskaart
Sülearvutites PC CardBus
WiFi
modem
Bluetooth, IrDa +mobiiltelefon
Arvutivõrgu koostisoasad
järgur e .repiiter (repeater)
Kasutatakse limiitide suurednamiseks
jaotur-mitmepordiline järgur HUB
  • Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina
  • Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk
kommutaator ( switch ) –edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad
iga pordi taga eraldi võrgudomeen
levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised
multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni
paigutakse seina peale
ruuter- router , broadcast domain , tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv)
lüüs- gateway , protocol coverter.
IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile.
Võrgutüübid
LAN- Local Area Network
HAN-Home Area ....
Erinetaves asukohtades paiknevad LAN-id, mis on omavahel ühenduses optilise kaabliga , satelliitühendusega või renditud telefoniliini pidi moodustavad laivõrgu
WAN- Wide Area Network
TCP/IP –Transmission Control Protocol ja Internet Protocol. Kohtvõrkude omavahelisel ühendamisel saame int.
WWW-World Wide Web
FTP-File Trasfer Protocol
Klien- server võrk-tööjaamad---LAN kaabliga ühendadud failiserveriga----printer
peer -to peer
Võrgu topoloogiad
Siin- kaabel tuleb 1-st, kuini viimaseni
ring -algusots ja lõpuots ühendatakse kokku
täht-keskel on seade võrgukonsetraator, eraldi kaablid
Kaablitehn
Bifilaarkaabel (twisted-pair cable )

10, 100,100- andmeedastuskiirus
T-keerupaarikaabel
  • Koaksiaalkaabel (coaxial cable)
  • 10BASE-2 maks 185 m
  • 10BASE-5 (backbone) maks 500m

10 mbit
Võrguarhitektuur
Võrgu tüüp
Standart
Andmevahetuse kiirus/Mbps/
Ethernet
10BASE-2
10
Ethernet
10BASE-T
10
Fast ....
10BASE-TX
100
Gigabit ...
1000BASE-TX
1000
Keerupaarikaabli valmistamine
  • kaabel (Cat6)
  • Tangid
  • Pistik
  • Murdumiskaitse

Ethernetti protokoll
Põrge (collision)
Mõlemad osalised katkestavad saatmise , mingi aja pärast proovivad jälle
Põrkedomeen (collision domain)
Võrgu koormatus (utilization) ~30 %
Võrguaadress
IPv4 aadressid on 32-bitilised, koosnedes neljast oktetist
  • 193.40.11.14
  • Alamvõrgu mask
    • (00)A klassi võrkude puhul 255.0.0.0 (0-126)
    • (10)B klassi – 255.255.0.0 (128-191)
    • (110)C klassi 255.255.255.0 (192-223)

  • Võrgu address

193.40.11.0 (255.255.255.0
Konkreetse arvuti osa adressis 0.0.0.14
IP adressi saamine
Fikseeritud IP-aadress
DHCP ( Dynamic Host Configuration Protocol)
Traadita võrk
WiFi ( Wireless Fidelity) IEEE 802.11
Standard
Sagedus /GHz/
Andmevahetuse kiirus/Mbps/
IEEE 802.11a
5
54
IEEE 802.11b
2,4
11
IEEE 802.11g
2,4
54
Aga praktiliselt:
kaugus
˂46 m
˂61 m
˃61 m
kiirus
> 5,5 Mbps
~5,5 Mbps
~2 Mbps
~1 Mbps
WiFi turvalisus
  • MAC (Media Access Control) aadress
Start-˃ Run-˃cmd˃ipconfig/all
64 või 128 bitine krüpteerimisvõti
NB! võti on iga sessiooni puhul sama
  • WPA (Wifi Protected Access)
  • võtme pikkus 128, 192 või 256 bitti
  • iga kord on uus võtmesõna

Kiirustest
www. cyber .pri.ee/kiirusetest
Internet telefoni abil
ISDN
Integrated Services Digital Network
võimaldab kuni 128 kbps andmeedastamis kiirust
3 andmekanalit
B- kanaleid kasutatakse kõne ja andmete edastuseks (64 kbps)
D-kanalid on liikluse juhtimiseks (16 kbps või 64 kbps)
BRI ( basic rate interface) on mõeldud erakasutajale
  • 2 B kanalit(64) ja 1 D kanalit(16) = kokku 144
PRI ( primary rate interface)
  • 30 B-kanalit (64) ja 1 D- kanal (64)= 1984

DSL (Digital Subscriber Line)
ADSL- Asymmetrical DSL
SDSL –Symmetrical DSL
Ühendus mob-tel
GPRS (General Packet Radio Service)
ca 32-40 kbps
EDGE (Enhanced Data Rates for GSM Evolution )
384 kbps
3G- kolmas põlvkond (3rd Generation)
384 kbps mobiilsed sys
2 Mbps statsionaarsed sys
Võrgutehnoloogiad #1 Võrgutehnoloogiad #2 Võrgutehnoloogiad #3 Võrgutehnoloogiad #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor narkosex Õppematerjali autor
Tegu on konspektiga Arvutiriistvara I alla käiva "Võrgutehnoloogiate" videoloengu kohta.Siit saab põhimõtteliselt leida kõikidele testides olevate küsimustele vastuseid.Kuigi videoloeng on väga huvitav, kellel ei ole aega, leiab äkki seda materjali kasulikuks.Materjal on koostatud 2010 aastal, nii et ei vastuta, kui õppejõud mingeid muudatusi teeb. (Kuigi, ei usu)PS!!!! Ei ole üldse kasulik seal, kus vt käsitletakse täpsemalt näiteks "Võrgutehnoloogia I,II", kuna nii videos kui ka konspektis käsitletakse teemat pealiskaudselt...PS, mul google drive'is suur University kaust, kus leiab kõike õppematerjale perioodil 2010-2013 informaatika erialal. Kellel soov ligi saada, kirjutage :)

Sarnased õppematerjalid

Side Eksam 2016
42
pdf

Side Eksam 2016

Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel 
 TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid s

Side
Kommunikatsioonimudel
102
pdf

Kommunikatsioonimudel

1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kont

Tehnoloogia
Side- spikker eksamiks
1
doc

Side- spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes pak

Side
Side
122
docx

Side

1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik.  Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko

Side
Lühendite seletus
120
doc

Lühendite seletus

A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanced Mode ABR Available Bit Rate ABRD

Informaatika
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

Arvutiõpetus
Arvutivõrgud eksamiks
2
doc

Arvutivõrgud eksamiks

1.Üldine kommunikatsiooni mudel 12.Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X)eeld. RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused

Arvutivõrgud
Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused
52
docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signa

Tehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

reksss profiilipilt
reksss: Kasulik materjal
15:57 02-11-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun