Liiklusohutus (0)

LIIKLUSOHUTUS
AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID
1. Veojõud. 
     Veojõud tekitatakse auto vedavatel  ratastel . See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist 
(autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust.
2. Haardejõud.
      Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka 
auto ki rusest:
      -  Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime.  
         Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk  rehvis.
      - Teepinna  seisukord : mida libedam on tee, seda väiksem on  haardetegur . Näiteks:
Auto saab  liikuda  si s, kui haardejõud on 
suurem veojõust. Vastasel juhul hakkavad auto 
vedavad   rattad  suurema veojõu tõttu kohapeal 
ringi käima.
Rataste haardumine on oluline nii sõidu- kui ka 
külgsuunas. Sõidusuunas võib haardumine 
kaduda:
•  Järsul ki rendamisel. Veojõud võib 
suureneda liigselt ja rattad hakkavad 
•
“kaapima”. 
  Järsul  pidurdamisel . Rattad blokeeruvad ja auto hakkab libisema.  
•  Vihmasaju ajal võib rataste ja teepinna vahele tekkida veekiht (vesiliug)
Külgsuunas kaob haardumine siis, kui külgjõud ületab külgsuunalise haardejõu. Külgjõud tekib auto li kumisel 
kurvis  ja see sõltub auto massist,  kurvi  raadiusest ning auto ki rusest ( ruutfunktsioon ).
 
 
LIIKLUSOHUTUS
AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID
Auto li kumisele avaldavad takistust:
1. Rataste veeretakistus. See on suhteliselt väike ja püsiv suurus.
2. Inertsitakistus.Tekib auto kiirendamisel ja sõltub auto massist.
3. Õhutakistus. See suureneb ruutsõltuvuses auto kiirusest. Teatud ki rusel on õhutakistus nii 
      suur, et auto veojõud seda enam ületada ei jõua ning see ongi auto piirki ruseks.Peale selle
      sõltub õhutakistus ka auto lauppinna  suurusest  ja voolujoonelisusest.
4. Tõusutakistus. See tekib auto li kumisel tõusul ja sõltub tõusunurgast ning auto massist.
  Auto saab li kuda tingimusel, et veojõud on suurem takistusjõudude summast. 
Auto kineetiline energia:
Liikuva eseme kineetiline energia sõltub eseme massist ja ki rusest. Energia kasvab ruutsõltuvuses ki rusest. 
Näiteks auto otsasõidu energia ki rusel 50 km/h võrdub tema kukkumisega kolmekorruselise maja kõrguselt, 
ki rusel 120 km/h aga juba 18.korruse kõrguselt. Seega ki  ruse  vähendamine mõjutab oluliselt li klusõnnetuse
tagajärgi.
 
 
LIIKLUSOHUTUS
Pidurdamine
Auto täielikuks seismajäämiseks toimub pidurisüsteemis mitmeid  toiminguid  ja selle aja  jooksul läbib 
auto:
•   Reageerimisteekond. Juhi keskmiseks reageerimisajaks loetakse 0,8...1 sekundit. Auto ki rusel 50 
km/h läbib ta selle aja jooksul 12...15 m, ki rusel 90 km/h aga juba 25 m ja ki rusel 100 km/h – 30 m.
•   Pidurite rakendumisteekond on  teekond  selle aja jooksul, mil al  pidurid  tegelikult pidurdama hakkavad, 
alates pedaalile vajutamise hetkest. Sõiduautodel on see aeg keskmiselt 0,1 sekundit.
•   Aeglustusteekonnal toimub tegelik pidurdamine. Aeglustusteekond kasvab võrdeliselt ki ruse  ruuduga . 
 •   Pidurdusteekond on aeglusust  
eekonna ja rakendusteekonna summa.
•   Peatumisteekond on pidurdusteekonna ja reageerimisteekonna summa 
LIIKLUSOHUTUS
LIIKLEMISE ERIOLUKORRAD
Pidurdamine
Pidurdamise  efekti vsus sõltub suurel määral haardetegurist – mida väiksem see on, seda pikemaks võib 
minna pidurdusteekond. Kui autol puudub blokeerumatu pidurisüsteem (ABS), si s tuleks pidurdamisel libedal 
teel kasutada mootoripidurdust ning jalgpiduripedaalile vajutada nõrgemalt ja katkendlikult (tippides). Sellisel 
juhul välditakse juhitavate rataste blokeerumist ja auto on ka pidurdamise ajal juhitav. Seda põhimõtet on 
jälgitud ka blokeerumatute pidurite (ABS) loomisel. 
Libedal teel tuleb alati pidurdamisega ettevaatlik olla (näiteks munakivisil utisega teel, algava vihmasaju korral).
   Vesiliug
Vesiliug võib tekkida sõitmisel märjal teel, näiteks paduvihma ajal. 
Seda soodustavad:
•   Suur ki rus
Veekiil
•   Kulunud rehvid
•   Sissesõidetud rööpad sõiduteel, sõidutee madalamad kohad
Vesiliu tõttu kaotab auto  juhitavuse , pidurdusteekond pikeneb ja
sõiduk võib teelt välja sõita. 
Libedus
Teedel on väga ohtlik  nn. “musta jää” teke, sest seda on väga raske märgata. Selle tekkimine on väga 
tõenäoline 0°C temperatuuri juures  sildadel  ja metsavahelisel teel.  Kahtluse  korral tuleb ki rust vähendada ja 
rooli keeramisega tunnetada rooli  keeramise  raskust. Vältida tuleb suurt kiirust, järske pidurdamisi ja 
ki rendamisi. 
Libedus võib tekkida ka  pori  tõttu ehituste läheduses ja põlluteedega ristumiskohtades. Samuti vihmasaju 
alguses, kui esimesed vihmapiisad tekitavad teetolmuga segunedes küllalt libeda pori. Pikem vihmasadu 
peseb selle pori ära.
Ettevaatlik tuleb olla ka teel, mis on kaetud lahtise kil ustikuga: võimalisel mitte  pidurdada , hoida ohutut 
sõidujoont, sõita aeglaselt, et mitte loopida laiali  killustikku .  
 
 
LIIKLUSOHUTUS
Auto külglibisemine
Auto juhtimisel on väga oluline rataste külgsuunaline 
Esirataste  haardumise  kadudes kaotab auto 
haardumine. Külgsuunaline haardumine kaob, kui 
juhitavuse ja libiseb otse, vaatamata kurvi 
kurvis li kumisel auto kesktõukejõud ületab haardejõu.
pööratud ratastele. 
Auto kesktõukejõud sõltub kurvi 
raadiusest,  auto ki rusest ja 
massist:
•  Mida väiksem on kurvi raadius, 
seda suurem on kesktõukejõud
Tagarataste haardumise kadudes 
•  Kesktõukejõud on auto ki ruse 
libiseb auto tagaosa kurvi välisääre 
ruutfunktsioon. Seega ki ruse 
poole, pöörates paremkurvis sageli 
suurenemisl kurvis suureneb 
külje vastusõitjale ette. 
kesktõukejõud väga ki resti.
•  Mida suurem auto mass, seda 
suurem on ka kesktõukejõud.
 
 
LIIKLUSOHUTUS
Auto külglibisemine ja ümberpaiskumine
Auto rehvil ei ole mitut sorti haardumist – kui kaob sõidusuunaline haardumine, si s ei ole ka külgsuunalist 
haardumist. Näiteks, kui pidurdamisel blokeeruvad auto rattad (kaob sõidusuunaline haardumine), võib vabalt 
tekkida ka külglibisemine ( on kadunud ka külgsuunaline haardumine). Või kui nõiteks kurvis pidurdada, 
kulutatakse osa haardejõust pidurdamisele ja külgsuunaliseks haardumiseks jääb li ga vähe haardejõudu ja 
algabki külglibisemine. Seetõttu tuleb auto ki rust vähendada (pidurdada) enne kurvi, kui auto li gub veel otse, 
kurvis mitte pidurdada. Kurvi lõpus, kui auto rattad on juba otsesuunda keeratud, on soovitav tasahaaval 
ki rust suurendada. 
Külglibisemist soodustavad veel erinev rehvirõhk ühe telje ratastel ja mittetöötavad  amortisaatorid .
Auto ümberpaiskumine tekib suure külgjõu mõjul, kui auto raskuskese on suhteliselt kõrgel. Raskuskeskme  
asukoha vi vad kõrgeks auto konstruktsioon (suured rattad, kõrge pealisehitus jms) või katusele paigutatud 
koorem . Peale selle aga soodustab auto ümberpaiskumist veel väike rööbe (rattavahe)
ja külgtuul.
Auto juhitavus
Juhitavuse all mõistetakse auto omadust li kuda täpselt autojuhi poolt määratud trajektoori mööda. Juhitavust 
mõjutavad:
•   Auto  ehituslikud  lahendused:
    -  mootori võimsus, 
    -  jõuülekande kujundus – esi- või tagasil a vedu, nelivedu
•  Teeolud, haardetegur
•  Juhtimisvõtted
•  Auto koormatus, koorma  paigutus  ja kinnitus
•  Auto tehniline korrasolek :
   - rehvide  kuluvus  ja rõhk rehvides
   - rehvi tüüp
     - rooliseadme osade korrasolek  
            jne.
LIIKLUSOHUTUS
Keskkonnasästlik sõiduviis
Keskkonnasäästlikul sõiduvi sil valitakse sobiv ja võimalikult ühtlane sõidukiirus, mil ega mootori heitgaaside 
saastesisaldus on kõige väiksem. Välditakse järske pidurdusi ja ki rendusi. Sellega väheneb ka kütusekulu ja 
suureneb li klusohutus.
Keskkonna saastamist mõjutab ka  kasutatava  kütuse li k ja kvaliteet ning isegi rehvide  kulumine  (näiteks suurel 
ki rusel sõitmine  kulutab  samal teepikkusel tunduvalt rohkem  rehve , kui väiksemal ki rusel sõitmine, rääkimata 
rehvikulutamisest järskudel pidurdustel). Väga palju kulutab rehvi vale rõhk – nii liiga madal rõhk, kui ka li ga 
kõrge rõhk.
Väga suur roll on sõidusti lil: sujuv sõitmine (ki rendus) ja mõõdukas pidurdus vähendavad kahjulike ühendite 
paiskamist keskkonda.
Valgustusseadmete kasutamine, nähtavus
•   Ebaühtlaselt valgustatud teel sõitmisel tuleb arvestatda seda, et tee pimedamas osas li kuvad jalakäijad ja 
jalgratturid võivad jääda märkamatuks.
•   Sõites pingelise li klusega teel pimeda ajal  tihedas  vihmasajus tuleb arvestada nähtavuse halvenemisega 
ja valguse peegeldumisega märjalt asfaldilt.
•   Kui vastusõitev auto ei lülita kaugtulesid ümber lähituledeks, ei tohi vaadata nendesse tuledesse, 
suunates pilgu parempoolsele teeäärele.
•   Sõites sisselülitatud kaugtuledega võite pimestada  vastassuunas  sõitjaid, mistõttu nad ei 
märkaõigeaegselt jalakäijaid endapoolsel teeserval. Peale sellevõib tugev valgus vi a  segadusse  metsloomi, 
kelle käitumine võib muutuuda ettearvamatuks.
•   Lähituledega vastusõitvate autode juhid ei tohiks kaugtulede tagasilülitamisega hilineda, sest tugevam 
valgus aitab kompenseerida silma  kohanemise  puudujääke, juht märkab varem võimalikku takistust ja 
suureneb liikusohutus tugevama valgusallika sisselülitamise tõttu.
•   Udu võib suurema tõenäosusega tekkida niisketes kohtades : veekogude ääres, soistel aladel jne.
•      Ootamatu  udu tekke korral tul  
eb kohe ki rus  kohandada  nähtavusega ja sisse lülitada  udutuled  (lähituled).
LIIKLUSOHUTUS
Külgtuul
   Tugeva külgtuule mõjul võib auto juhitavuse kaotada. Eriti ohtlik on külgtuul suuremate kiiruste puhul, näiteks 
ki rteedel. Külgtuule mõju tuleb arvestada:
•  Sildadel
•  Metsa vahelt lagendikule sõites
•  Autorongist möödasõidul (nii tema varju sõites, kui ka sealt väljudes)
•  Tee ristumisel laia metsasihiga
Metsloomad
Metsloomade teeleilmumine võib alati kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi. Seetõttu tuleb nendesse 
suhtuda  suure ettevaatusega.
Ettevaatlik tuleb olla vastavate li klusmärkidega tähistatud teelõikudel ja metsavahelistel teelõikudel. 
Loomade teeleilmumise suurim tõenäoline aeg on  hommiku - ja õhtuhämaruses.
Kui teed ületab üks või mitu looma, tuleb alati arvestada võimalusega, et neile järgneb veel teisigi.
Nähes teel või tee ääresmetslooma, tuleb kohe vähendada ki rust, vajadusel ka seisma jääda ning lülitada 
kaugtuled ümber lähituledeks.
 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8