Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutivõrkude arhitektuur (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvutivõrgu topoloogiad Arvutivõrgud z Tavaliselt ehitatakse arvutivõrk jälgides mingit kindlat topoloogiat. z Võrgu topoloogia on võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsiline ja loogiline viis. z Peamised variandid on täht-, siin-, ring- ja puuvõrk. Siinvõrgud (bus network ) z Siinvõrk on võrk kus arvutid on ühendatud jadamisi. z Siinvõrk on selline võrgustruktuur, kus igal võrguseadmel on oma sideprotokoll ja keskne juhtarvuti (host) puudub. z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd. Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse puutumata ja see liigub edasi teise arvuti juurde. Siinvõrgud 3 z Siinvõrku on mõtet kasutada siis kui on suhteliselt väike arv mini- või mikroarvuteid z Sellised arvutid tavaliselt edastavad ainult faile või vahetavad elektronposti. z Ühiste ressursside jagamise seisukohast pole ta nii efektiivne kui tähtvõrk. Siinvõrgud 4 z Siinvõrgus puudub tavaliselt otseühendus saatja ja saaja vahel. z Siinvõrgu eeliseks on odavus ja lihtsus. z Kõik arvutid asetsevad ühel siinil. Siinvõrgud 5 z Ühe arvuti mittetöötamine rikub kogu võrgu töö. z Tuleb kasutada terminaatoreid z Arvuteid ei saa kergelt lisada. z Iga lisamine segab kogu võrgu tööd. Lubamarkeriga siinvõrk ( Token ­bus) z Lubamarkeriga siinvõrk on võrk, kus võrgus liigub ringi luba. z Loahaldusprotokoll tagab selle, et kõik arvutid saavad enam vähem võrdsetel alustel suhelda. z Juhtarvuti puudub, kuid on üks arvuti, mis väljastab loa. Lubamarkeriga siinvõrk 2 z Kui luba läheb kaduma või aegub, siis see arvuti väljastab uue loa. z Sellises võrgus saavad kõik arvutid edastada andmeid ühepikkuste ajaühikute kaupa. Siinvõrgu eelised ja miinused z Siinvõrgus uus arvuteid lihtne lisada. z Vajab tunduvalt vähem kaablit kui tähtvõrk ja muud lahendused. z Peakaabli purunemine rikub kogu võrgu töö. z Vajalikud terminaatorid kahel pool otsas. Siinvõrgu eelised ja miinused 2 z Võrgus tekkinud probleemist raske aru saada, sest töötamast lakkab ju kogu võrk. z Võrgu vigast kohta raske leida. z Ei sobi üksiku eraldiseisva võrguna. Võrgu töö käib läbi ühe siini. Siinvõrgu ehitus z Siinvõrgu loomiseks kasutatakse tavaliselt koaksiaalkaablit. z Ethernet ja LocalTalk võrgud kasutavad siinvõrgu topoloogiat. z Ühel segmendil olevate arvutite hulk sõltub kaabli tüübist. Puuvõrk z Puuvõrk on siinvõrgu üheks keerukamaks vormiks. z Sellise võrgu aluseks on ühissiin. z Ühise siini külge on lisatud puuokste kujuliselt lisaahelad. z Lisaahelas on ainult üks tee kahe jaama vahel. Puuvõrk 2 z Puuvõrgu kujuliselt on ehitatud tavaliselt ühisantenniga televisioonivõrk. z Puuvõrgu ühe lisaahela väljalangemine ei riku veel kogu võrgu tööd. z Peamise jaoturi mittetöötamine aga lõpetab kogu võrgu eksisteerimise. Puuvõrk 3 z Puuvõrgus kasutatakse mingeid jaoturseadmeid. z Jaoturid on tavaliselt hubid. z Arvuteid saab vabalt lisada ja eemaldada võrgust. Puuvõrgu plussid ja miinused z Individuaalsete segmentide vahel toimub point-to-point ühendust. z Sellist ehitust toetavad paljud riist ja tarkvaratootjad. z Iga segmendi pikkuse limiit on tingitud kaabli tüübist mida kasutatakse. z Võrgu alghäälestus on raske. Ringvõrk z Ringvõrgus on iga seade seotud kahe teise seadmega . z Kokku moodustub nendest seadmetest ring. z Puudub keskne failiserver või juhtarvuti, mis koordineeriks võrgu tööd. z Sõnumi saatmiseks saadetakse sõnum ringlusse. Ringvõrk 2 z Sõnum liigub võrgus seni kui leiab sihtkoha. z Andmed liiguvad ringis ühte pidi ja nii võib naabrini andmete saatmine võtta palju aega. z Seda kasutatakse personaalarvutite puhul, kuid vahel ka suurarvutite puhul. Ringvõrk 2 z Sõnum liigub võrgus seni kui leiab sihtkoha. z Andmed liiguvad ringis ühte pidi ja nii võib naabrini andmete saatmine võtta palju aega. z Seda kasutatakse personaalarvutite puhul, kuid vahel ka suurarvutite puhul. Ringvõrk 4 z Praktikas kasutatakse ringtopoloogiat kahe rööbitise ja vastas-suunalise ringi näol z Ühe ringi katkedes pannakse toimima teistpidi jooksev ring. z Üks on primaarring ja teine sekundaarne . z Primaarringi funktsioonid on võimalik täielikult üle võtta sekundaarringil. Tähtvõrk z Tähtvõrgus on kõik arvutid ( jaamad ) ühendatud keskse võrgukomponendi jaoturiga (hub). z Kõik sideprotseduurid toimuvad selle keskseadme kaudu. z Juhtimine toimub enamasti pideva küsitluse (pollimise) teel. Tähtvõrk 2 z Igat seadet küsitletakse perioodiliselt võrgus, et kas tal ei ole tekkinud soovi andmeid saata. z Ühe arvuti (või ühenduskaabli) vigastus ei mõjuta kogu võrgu tööd. z Tähtvõrgu baasil võib kergesti üles ehitada ajajaotusega arvutisüsteemi. Tähtvõrk 3 z Lihtne lisada ja eemaldada võrgust arvuteid. z Iga arvuti võib olla erineva häälestusega. z Tähtvõrk on tavapäraseks vahendiks suure hulga PC-de ühendamiseks. Tähtvõrk 4 z Hea võrk suhtlemiseks keskarvutiga, mis hoiab mingit andmebaasi või muid kõigile vajalike andmeid. z Tähtvõrgu ehitamine on küllalt kulukas , sest iga arvutini jookseb keskseadmest eraldi kaabel . Tähtvõrk 5 z Tähtvõrgus kasutab iga arvuti ühte ühendust jaoturseadmes. Jaoturseade peab omama niipalju porte kui on arvuteid, mida tahetakse ühendada. z Keskne juhtimisseade peab olema kvaliteetne, muidu selle rike lõpetab kõigi arvutite töö. Tähtvõrgu plussid ja miinused z Installatsioonlihtne. z Seadmete eemaldamisel ei juhtu võrguga midagi. z Lihtne leida ülesse vigane võrguosa või seade. Ühe võrguosa või seadme vahetus ei sega kogu ülejäänud võrgu tööd. Tähtvõrgu plussid ja miinused 2 z Kõige rohkem kaablit vajav topoloogia. z Kui võrku jagav seade lakkab töötamast, siis kogu võrk ei tööta. z Edastuskiirus on piisavalt suur ja ühe liiniosa koormatus ei sega teiste arvutite suhtlemiskiirust. z Võrgus ir Täht-ringvõrk (Star- Wired Ring) z Ringvõrk omab tähtvõrgu kujulisi laiendusi. z Ühe võrguosa töötamise lakkamine ei lõpeta veel kogu võrgu tööd. z Info liigub aga mööda ringi ja pääseb ainult ühest arvutist teise. Topoloogia kokkuvõte Füüsiline Kaabel Andmeedastuse topoloogia protokoll Siinvõrk Koaksiaal , Ethernet, fiiber , keerdpaar LocalTalk Tähtvõrk fiiber, keerdpaar Ethernet, LocalTalk Täht-ring võrk keerdpaar Token Ring
Puuvõrk Koaksiaal, Ethernet fiiber, keerdpaar
Vasakule Paremale
Arvutivõrkude arhitektuur #1 Arvutivõrkude arhitektuur #2 Arvutivõrkude arhitektuur #3 Arvutivõrkude arhitektuur #4 Arvutivõrkude arhitektuur #5 Arvutivõrkude arhitektuur #6 Arvutivõrkude arhitektuur #7 Arvutivõrkude arhitektuur #8 Arvutivõrkude arhitektuur #9 Arvutivõrkude arhitektuur #10 Arvutivõrkude arhitektuur #11 Arvutivõrkude arhitektuur #12 Arvutivõrkude arhitektuur #13 Arvutivõrkude arhitektuur #14 Arvutivõrkude arhitektuur #15 Arvutivõrkude arhitektuur #16 Arvutivõrkude arhitektuur #17 Arvutivõrkude arhitektuur #18 Arvutivõrkude arhitektuur #19 Arvutivõrkude arhitektuur #20 Arvutivõrkude arhitektuur #21 Arvutivõrkude arhitektuur #22 Arvutivõrkude arhitektuur #23 Arvutivõrkude arhitektuur #24 Arvutivõrkude arhitektuur #25 Arvutivõrkude arhitektuur #26 Arvutivõrkude arhitektuur #27 Arvutivõrkude arhitektuur #28 Arvutivõrkude arhitektuur #29
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tõnu Mägi Õppematerjali autor
Arvutivõrkude ahritektuuri materjal

Sarnased õppematerjalid

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused
52
docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); •• Adresseerimine; •• Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); •• Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): •• Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid); •• Turvalisus; ••Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja- >postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on

Tehnoloogia
Eksami küsimuste põhjalikud vastused
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); ·· Adresseerimine; ·· Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); ·· Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): ·· Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine- >samad kodeerimise viisid); ·· Turvalisus; ··Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on

Arvutivõrgud
Arvutivõrgud eksami vastused
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

11)Sõnumite formaatimine ­ Selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru, on vaja ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 12)Turvalisus ­ See on väga vajalik, sest saatja soovib üldiselt, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi teine. 13)Võrgu juhtimine ­ See on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei toimi iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Meil on kaks osapoolt: üks, kes kirjutab kirja ja teine, kes loeb kirja. Nad on omavahel kokku leppinud, kuidas nad kirjutavad ja mis keeles nad kirjutavad ehk saatja ja vastuvõtja vahel on paika pandud teatud kokkulepete hulk, mida võib vaadelda kui protokolli. Selleks, et seda kirja saaks edasi toimetada, on vaja postisüsteemi teenust ehk oleks vaja kedagi või midagi, kes kirja kohale toimetab

Arvutivõrgud
Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ
38
docx

Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ

S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorite (eelprotsessorite) //front-end processor// rakendamine). 2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned). 1. põlvkond - aastad 1946 - 1954; elementbaasi moodustasid elektronlambid; jõudlus jäi vahemikku 2x103 kuni 16x103; arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele; igal arvutil oli ainuslik protsessor; operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2kb; progemine masinkeeles; mõõtmed ja mass suur, töökindlus madal. 2. põlvkond - aastad 1954 - 1965; elementbaasi moodustasid transistorid; jõudlus jäi vahemikku 6x103 kuni 3x106; progemisel arvkood asendati sõnaliste käskudega; hakati arendama süsteemset tarkvara; väiksemad, kiiremad ja töökindlamad 3

Arvuti arhitektuur
Kommunikatsioonimudel
102
pdf

Kommunikatsioonimudel

• Adresseerimine • Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine) • Taastumine(vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata) • Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid) • Turvalisus • Võrgunduse haldamine 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite baasil faili edastus rakendus(failid ja faili edastuse käsud)->suhtlemise teenuse moodul(suhtlemisega seotud sõnumid, paketid)->võrgu juurdepääsu moodul(suhtlemise võrk) Igal osal on omad ülesanded, osa mingist suuremast protsessist. Näiteks kolmekihiline arhitektuur: Rakenduse kiht->transpordi kiht->võrgu juurdepääsu kiht; erinevad ühenduse pooled suhtlevad sama taseme kihtide tasemel protokollide alusel

Tehnoloogia
Arvutivõrkude alused
14
docx

Arvutivõrkude alused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus

Arvutivõrgud
Sidevõrgud
8
odt

Sidevõrgud

Sidevõrk (Communication network) on elektrivõrkude eriliik, mis tegeleb analoog- või digitaalinfo ülekandmisega. Andmesidevõrk (andmevõrk) on sidevõrgu eriliik, mis on ette nähtud ainult digitaalinfo edastamiseks kõne, video või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) ­ koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja

Arvutiõpetus
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
41
pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 11)Turvalisus ­ on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi teine. 12)Võrgu juhtimine ­ on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted toimivad täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt nagu ühes võrgus on ka siin meil saatja ja vastuvõtja. Saatja kirjutab kirja, paneb selle ümbrikusse ja siis ümbriku omakorda postkasti. Kiri viiakse postkastist postkontorisse ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja

Arvutivõrgud




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun