Võrkude seadmed (0)

Arvutivõrgu komponendid,
võrgukaardid ja aktiivseadmed
Järgur
Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada
ja edastada võrgu teistele segmentidele.
Segment on võrgu osa, mille piires kehtib
üks ja sama reeglistik.
Korrektseks edastuseks peab iga võrgu
segment kasutama samasuguseid
andmepakette.
Järgur 2
Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi
võrkude vahel.
Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja
Token Ring.
Mõlemad segmendid peavad kasutama
samasugust pöördumisviisi (näiteks
lubamarkeriga pöördumist).
Järgur 3
Järgurid saavad ühendada erinevaid
füüsilisi kandjaid (valguskaabel,
koaksiaalkaabel).
Järgur võib olla ka mitmepordine.
Port on seadme üks ühenduspistik ja neid
saab olla seadmetel erinev hulk.
Hub
Hub on enamlevinud järguri tüüp.
Hubi abil saab ühendada omavahel kokku
arvuteid üheks arvutivõrguks.
Hub saadab päringud kõikidesse portidesse
ja nii saab sellist infovahetust kergesti pealt
kuulata.
Hub 2
Hube ei saa järjest rohkem ühendada kui
ainult 4-5. Kui hube on rohkem, siis signaal
enam edasi ei levi.
Hubide kasutamisel kehtib reegel 5-4-3.
5-4-3 reegel ütleb et võrgus peab kehtima
reegel: 5 segmenti, 4 ühendusseadet ja 3
segmenti saab olla täidetud arvutitega.
Sild
Ülesandeks ühendada võrgusegmente või
üksikuid kohtvõrke.
Silda saab kasutada ka võrgu
tükeldamiseks.
Saab eraldada kas osa arvuteid või osa
mingist võrgust, et see ei koormaks terve
asutuse võrku.
Silla ülesanded
Suurendada võrgu mõõtmeid.
Suurendada võrgu maksimaalset arvutite
arvu.
Ülekoormatud võrkude tükeldamine.
Ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid.
Ühendada eri tüüpi võrke (Etherneti ja
Token Ringi).
Silla ülesanded 2
Sild koostab marsruutimise tabelit ja selle
alusel hakkab toimuma andmete edastus.
Silla marsruutimise tabel on tühi tema töö
alustamisel ja see täieneb vastavalt andmete
saatmisele.
Tabeli koostamisel pannakse kirja nii
päringu saatja kui ka vastuse saatja
aadressid.
Silla ülesanded 3
Sillad on arukamad kui järgurid.
Silda kasutades on põrkeolukordade
tekkimise võimalus väiksem.
Sildade abil saab kokku ühendada ka kahte
üksteisest eemal olevat võrku.
Switch
Switch on silla üks liike.
Täidab samu ülesandeid kui hub.
Switch saadab vastused ainult sellesse porti
kuhu nad peavad minema.
Switchi ei ole nii lihtne pealt kuulata kui
hubi.
Switch on tihti tarkvaraliselt juhitav.
Switch 2
Switch võimaldab muuta võrgu koormatus
väiksemaks, sest ei saada päringuid kõigile
arvutitele.
Switchid on kergesti paigaldatavad ja
kasutajate jaoks nähtamatud.
Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse
erinevaid protokolle ja erinevaid
edastusmeediumeid.
Router (Marsruuter)
Router valib välja parima tee
andmeedastuseks.
Parim tee ei pruugi olla alati lühim tee, kuid
kindlasti on see kiireim tee.
Router suudab välja filtreerida levisignaale,
need on signaalid, mida saadetakse kõigile
arvutitele võrgus.
Router 2
Router suudab vigase sideliini asemele leida
uue ja töötava.
Iga protokolli jaoks koostatakse eraldi
marsruutimise tabel.
Marsruutimise tabel sisaldab saabuvatele
andmetele sobivaid sihtkoha aadresse.
Router 3
Router suudab filtreerida ebakorrektseid
(adresseerimata) andmeid ja levisõnumeid.
Filtreerimine vähendab võrgukoormust ja
tagab andmete korrektse edastuse.
Router on aeglasem kui sild, sest ta peab
palju põhjalikumalt töötlema andmepakette
ja neid siis edastama teisele routerile.
Router 4
Routerist on kasu siis kui protokollid on
marsruuditavad.
Marsruuditavad on: DECnet, IP, IPX, OSI,
XNS, DDS (AppleTalk).
Pidevalt võrku jälgides valib router
optimaalse ühendustee, jättes kõrvale
ülekoormatud segmendid.
Silla ja marsruuteri erinevus
Sild "näeb" ja kasutab ainult sõlmede
aadresse, kuid mitte võrguaadresse.
Sild võib tuvastada ainult ühe ühendustee
võrkude vahel. Marsruuter leiab mitme
võimaliku teeraja hulgast antud hetkel parima.
Sild ei tõkesta levipakettide levikut. Seda teeb
marsruuter, eristades mitte ainult aadressi,
vaid ka protokolli tüübi.
Sild-marsruuter
Ühendab silla ja marsruuteri parimaid
omadusi.
Marsruuditavate protokollide puhul toimib
ta marsruuterina.
Mittemarsruuditavate protokollide puhul
toimib ta sillana.
Gateway (Lüüs)
Lüüs võimaldab ühendust üksteisest erineva
arhitektuuriga võrgukeskkondade vahel.
Lüüs oskab andmeid ise ümber vormindada
vastavalt sihtsüsteemi nõuetele.
Lüüs ühendab kaks süsteemi, millel on
erinevad sideprotokollid, andmestruktuurid
ja ­vormingud, keeled ning arhitektuurid.
Gateway 2
Lüüside pearakenduseks on side loomine
PC-de ja suurarvutite keskkonna vahel.
Lüüsiks kasutatakse tavaliselt ühte tavalist
PC arvutit, milles kasutatakse vastavat
tarkvara.
Lüüsi kaudu saavad PC arvutid ühenduse
suurarvutitega või teise võrgu arvutitega.
Gateway 3
Lüüsid on kallid.
Lüüsid pole universaalsed (nad on ainult
kindla ülesande täitmiseks).
Lüüsi töötlusvõime (töökiirus) pole eriti
kõrge.
Lüüs saab olla ka eraldi seade.
Lüüs on vajalik TCP/IP liikluse
reguleerimiseks.
LAN adapter (Võrgukaart)
Võrgukaart on liides arvuti ja võrgukaabli
vahel.
Võrgukaarte on erinevate ühendustega ja
erinevatele siinidele.
Võrgukaardi kvaliteedist sõltub ka
andmeedastuse kvaliteet.
Võrgukaardi ülesanded
Arvutist saabuvate andmete
ettevalmistamine edastamiseks
võrgukaablisse.
Andmeteisaldus nende saatmiseks teise
arvutisse.
Andmevoo juhtimine arvuti ja
kaabelsüsteemi vahel.
Võrgukaardi ülesanded 2
Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine
vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule.
Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme,
mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi
protokolle.
OSI on andmeedastuse mudel.
Võrgukaardi ehitus
Võrgukaart on kas 8, 16, 32 või 64 bitine.
Mida suurem on bitide arv, seda kiiremini
saab võrgukaart saata andmeid
võrgukaablile.
Võrgukaart peab muundama rööpühenduse
signaali jadaühenduse signaaliks, sest
kaablis liigub info jadamisi.
Andmeedastus kahe
võrgukaardi vahel
Võrgukaardid peavad kokku leppima
edastatavate andmeplokkide suuruses.
Leidma andmehulga, mis saadetakse välja
ilma kättesaamiskinnituseta.
Leppima kokku andmeedastuse vahele
jäävad ajaintervallid.
Andmeedastus kahe
võrgukaardi vahel 2
Leidma ajavahemiku, mille jooksul tuleb
kättesaamise kinnitus välja saata.
Leida maksimaalne andmehulk, mis
vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita.
Kokku leppida sobiv edastuskiirus (tihti on
uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida,
et säilitada koostöö vanemate ja
aeglasemate plaatidega)
Võrgukaardi siinid
ISA (Industry Standard Architecture).
EISA (Extended Industry Standard
Architecture).
MCA (Micro Channel Architecture).
VLB (Video Electronics Standards
Association Local Bus)
PCI (Peripheral Component Interconnect)
Võrgukaarti sobivad kaablid
BNC pistik ­ peen koaksiaalkaabli
ühendamiseks
DB-15 pistik ­ jämeda koaksiaalkaabli
ühendamiseks
RJ-45 pistik ­ keerdpaar kaabli
ühendamiseks
FDDI pistik ­ fiiberoptilise kaabli
ühendamiseks
Traadita võrgu võrgukaardid
Infrapuna võrgu loomiseks on vaja
vähemalt kahte seaded, mis omavad IrDA
liidest.
Wi-Fi võrgu loomiseks on vaja arvutisse
vastavat liidest ja kuhugi võrgu jagamise
seadet.
Raadiolingi loomiseks on vaja arvutisse
vastavat liidest ja kuhugi vastavat saatjat.
Transiiver
Transiiver on seade, mis muundab teatava
signaali teistsuguseks.
Transiiver võib olla ka üleminekuks ühelt
meediumilt teisele.
Transiiver võib muuta võrgu töö
aeglasemaks, sest ta peab tegema teatud
teisendusi.