VÄIKELAEVA MATERJAL-OLULISEM (0)

KAARDID, MÄRGID, TULED
LOKSODROOM (Rhumb Line) Maakera pinnal kaht punkti ühendav kõverjoon mis lõikub 
kõikide meridiaanidega sama nurga all. 
• ORTODROOM (Great circle) lühim tee kahe punkti vahe maakera pinnal on neid ühendava
suurringi lühem kaar.
• Laeva kursijoon (loksodroom) peab olema sirge
Iga kaart kujutab maakera pinda või selle osa vähendatud kujul. Mingi kaardil kujutatud 
sirglõigu pikkuse suhet selle sirglõigu pikkusesse looduses nimetatakse mastaabiks.  • 
Arvmastaap on murd, mille lugejaks on 1 ja nimetajaks on arv, mis näitab, mitu pikkusühikut 
antud maaalal vastab ühele ühikule kaardil.  • Joonmastaapi kasutatakse laevajuhtimises, kus 
vaja kanda kaardile antud pikkusega sirglõik või mõõta kaugust kaardil. Joommastaap näitab,
mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil  • Mastaabi ülim täpsus on 
väikseim täpsus, mida võib kaardil mõõta.
MEREKAARTIDE SISU  Enne kaardi kasutamist selgita, millega tegu:  • Väljaandmise ja 
korrigeerimise aeg  • Rajoon  • Mastaap  • Määra ülim täpsus  • Eriline tähelepanu märkustel  
• Täiendavad plaanid, tabelid  • Milline on variatsiooni muutus  • Põhja reljeef, kaldamärgid  
• Punktiiriga näidatud kaldajoon näitab selle umbkaudsust.  • Rannasõidul kasuta kõige 
suurema mastaabiga kaarte  • Hoidu kursi võtmisest ümbruskonnast nähtavalt madalamale 
kohale 
• Sügavus • Põhja iseloom • Sadamad ja ankrualad • Objektid ja sügavused • Maismaamärgid 
• Laevateed • Toodrid ja poid
Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna 
ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või 
temperatuurierinevustest. • Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade 
koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid.
MADALIKULT PÄÄSEMINE, PUKSEERIMINE
Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid    keilutid, luugid, pealisehitused, korpus
Vajalik ankru kaal (kg) = paadi pikkus (m) + paadi laius (m) + paadi kaal (t).  Vajalik ankru 
pidavus saavutatakse, kui ankru otsa on viiratud vähemalt 4—5 veesügavust.
paadi kaal (t) ankruotsa läbimõõt (mm)
tõmbetugevus (kg) Paadi kaal tonnides 0,2 Otsa läbimõõt mm 10 tõmbetugevus kg 1500 0,5 
12 2200 1,0 12 2200 2,0 14 2900 3,0 16 3700 4,0 18 4500
VÄIKELAEVA KÄSITLEMINE
Ühe vindiga laev – käik edasi
■Liikumise algstaadiumis ahter kaldub parema sammuga vindi korral paremale, vasaku 
sammuga vindi korral vasakule 
■Kiiruse kasvades ja stabiliseerudes kaldub ahter aga vastupidiselt eelöeldule
■Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas
Ühe vindiga laev – käik tagasi
■Parema sammu vindi korral laeva ahter liigub vasakule
■Vasaku sammu vindi korral laeva ahter liigub paremale
■Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas
Kahe vindiga laev
■Reeglina paremas pardas parema sammuga vint ja vasakus pardas vasaku sammuga vint.
■Laev nii edasi- kui ka tagasikäigul liigub otse.
Sõit halva nähtavusega
■Vähendada veeväljasurvet, määrata asukoht, sügavus, teiste laevade positsioon, vaatlus.
■Lülitada sisse ja kasutada seadmeid koha ja avariiohu kindlaks tegemiseks. Vaikust!
■Päästevestid selga! 
■Radarpeegeldi masti. Ankrud valmis.


■Ootamatu ohtlik sügavus: stopp, tagasikäik, ankrusse olukorra täpsustamiseks
Sõit ranna lähedal ja kitsustes
■ Sõitmine liitsihtide (ka looduslike) järgi
■ Suuremastaabiline kaart.
■ Kontrollida kohta ujuvmärgistuse ja tuletornide sektorite järgi. 
■ Ohtlikud peilingud ja distantsid.
■ Pöördepeilingud ja distantsid.
■ Kiiruse vähendamine.
■ Kohamääramine enne ja pärast pööret ning iga 10 min tagant
■ Lihtsaim observatsioon: sõitmine piki ⊥ ⊥ ja kaldamärgi ⊥
■ Kajaloodi pidev kasutamine
■ Laevateedel pööretel nurki mitte lõigata.
Sõit tormiga
■Laev tormiklaariks (avaused, varustus, pv)
■Kontrollida: pilsipump, ämber, hauskar
■Likvideerida tankides vabad pinnad
■Tormitross tekile
■Tuule suund beidevind või bakstaak
■Varjusadam, kinnine reid, varjav neem
■Ohutu kurss ja kiirus
■Päramootori kinnitus trossiga Avarii, tormiohu jm juhtudel otsustab väikelaevajuht, 
lähtudes konkreetsest olukorrast, kas jätkata sõitu, suunduda varjusadamasse, ankrukohale 
või paluda kõrvalist abi.  
Ohud tormiga, ohutud võtted ■Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber poordi 
või isegi üle täävi.
■Laineharjale jõudes ja laskudes hoida laev 90° nurga all laine frondiga.
■Murdunud laine ületamine on ohutum .
■Vastulaine korral väike diferent ahtrisse, kui vöör pole liiga kerge (muidu lainele tõusul 
kuuletub halvasti). 
■Tagasipööre sooritada laineharjade vahel.
■Hoiduda madalast veest.
Küljega vastu lainet
Suur kreen, esemete vallandumine, ümber paiskumine.
Risti laineharjaga
Laineharjal võib kaotada püstuvuse, kui kauaks sinna püsima jääda, kui laev on kerge.
Sõit ahtrilaines
Ohtlik siis, kui laine kiirus on võrdne või peaaegu võrdne laeva kiirusega.
Randumine tormiga
■Triivankur ahtrist vette.
■Sõita laine merepoolse nõlva peal, kuni laine murdub.
■Oodata järgmist lainet järgi vähendades V või jäädes seisma ja sõita laine peal edasi.
■Kaldale tuleb sõita laineharjal.
■Kaldal kaater kiiresti laineulatusest edasi tõmmata.
Pukseerimine ehk sleppimine
■ Üks või enam laeva slepptou abil (suuremad ja raskemad eespool, vältida tuleb järske 
tõmbeid, diferent ahtrisse ja roolimees jeerimise vähendamiseks, korpuse vigastuse tõttu 
pooluppunust heita välja varustus ja varud, käepärast olgu terav nuga või kirves).
■ Pardaga (lühike sõit, vaikne vesi, vendrid, ahtrid kohakuti, tagasipööre). RISKID: •  
Korpuse ja vindi vigastamine •  Slepptou pollari või knaabi väljarebimine •  Slepptou 


katkemine ja sattumine vinti •  Kreen slepptou kinnitamisest ühte poordi •  Ümberminek 
tekkinud vastu
Väikelaeva kategooriad 
Konstruktsioonikategooria: A, B, C, D 
A – tuule tugevus üle 8 palli, laine kõrgus üle 4m: avameri, ookean B – tuule tugevus kuni 8 
palli, laine kõrgus kuni 4m: avameri C – tuule tugevus kuni 6 palli, laine kõrgus kuni 2m: 
rannalähedane sõit, suured lahed, järved D – tuule tugevus kuni 4 palli, laine kõrgus kuni 
0,3m: kaitstud veed 
Suurim koormatus (inimesed + pagas), arvestatud mootori võimsus, püstivus ja ujuvus 
suurima koormatusega, kütusesüsteemid, roolimissüsteemid, elektrisüsteemid, 
gaasisüsteemid, tulekaitsesüsteemid, vaateväli juhtimiskohast, jne
SIDE, VÄIKELAEVAJUHI VASTUTUS
Igal raadiol on oma MMSI kood 
276XXXXXX            276 tähistab Eestit
MAYDAY, MAYDAY, MAYDAY Laeva nimi 3X MAYDAY Laeva nimi Asukoht Mis 
juhtus Inimeste arv, kas inimesed on ohus MAYDAY
Merevalvekeskus VHF 16 ja 69 (Hädateade) • Tallinn VTS VHF 13 (Laevaliikluse juhtimise 
keskus) • Tallinn Raadio VHF 16 (Väljakutsekanal, meditsiiniabi, ilmateade kell 06:33 ja 
15:33) • Navigatsioonilised ja tormihoiatused: 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC 
(Eesti +3h)  • Väikelaevnike jaoks on nii meil kui naaberriikides kanalid 72 ja 77, aga ka L1 
ja L2 Manööverdussignaalid
Kui laevad on üksteisele nähtavad, peab reeglitega lubatud manöövreid teostav laev andma   ühe lühikese heli, kui ta muudab oma kurssi paremale  kaks lühikest heli, kui muudab oma kurssi vasakule  kolm lühikest heli, kui tema käiturid töötavad täiskäigul tagasi Manööverdussignaalid möödasõidul  Kui laevad on üksteisele nähtavad sõidul kitsustes või faarvaatris, peab teisest laevast 
vasakult poolt mööda sõita kavatsev laev andma signaali, mis koosneb kahest pikast 
ja kahest lühikesest helist.  Kui möödasõit on kavatsetud paremalt poolt, siis peab signaal koosnema kahest pikast
ja ühest lühikesest helist.  Laev, millest kavatsetakse mööda sõita, peab oma nõusoleku väljendama signaaliga, 
mis koosneb ühest pikast, ühest lühikesest, ühest pikast ja ühest lühikesest helist.  Kui üksteisele nähtavad laevad lähenevad teineteisele ja üks laev ei saa aru teise laeva
kavatsusest, tuleb kahtleval laeval anda signaal, mis koosneb viiest lühikesest helist. Signaalid piiratud nähtavuse korral  Piiratud nähtavuse korral peab vees edasi liikuv laev andma iga 2 minuti järel ühe 
pika heli.  Käigus olev, aga vee suhtes mitte edasi liikuv laev, peab andma iga 2 minuti järel 
kaks teineteisele järgnevat pikka heli vahega 2 sekundit.  Juhitavuse kaotanud laev peab andma iga 2 minuti järel signaali, mis koosneb ühest 
pikast ja kahest lühikesest helist.  Pukseeritav laev peab andma iga 2 minuti järel signaali, mis koosneb ühest pikast ja 
kolmest lühikesest helist.  Ankrus seisev laev peab iga minuti järel 5 sekundi jooksul helistama pidevalt 
signaalkella ja võib lisaks anda signaali, mis koosneb ühest lühikesest, ühest pikast ja 
ühest lühikesest helist.


 Kui lootsilaev on lootsivahis, võib ta anda lisaks neljast lühikesest helist koosneva 
tunnussignaali. Tähelepanusignaalid
Kui on vaja äratada teise laeva tähelpanu, võib laev anda helisignaali, mida ei ole võimalik 
segi ajada muude eeskirjas ettenähtud helidega. 
Hädasignaalid
Hädaolukorda ja vajadust abi järele tähendab heli, mis koosneb minutiliste vaheaegadega 
antud kahuripaukudest või muudest paukudest.  Flag 
Hoist  Code Meaning  Flag 
Hoist  Code Meaning  Flag 
Hoist  Code Meaning  AC  I am 
abandoning 
my vessel.  AD  I am abandoning
my vessel which
has suffered a 
nuclear accident
and is a possible
source of 
radiation 
danger.  AN  I need a doctor. AN 1 I need a 
doctor; I have 
severe burns.  AN 2  I need a doctor; 
I have radiation 
casualties.  EL  Repeat the 
distress 
position.  EL 1  What is the 
position of 
vessel in 
distress?  GM  I cannot save 
my vessel.  GN  You should 
take off 
persons.  GN 1 I wish some 
persons taken 
off. Skeleton 
crew will 
remain on 
board.  GN 2  I will take off 
persons.  GN 3 Can you take 
off persons?  IT  I am on fire.  MAA I request urgent 
medical advice.  MAB I request you to
make 
rendezvous in 
position 
indicated.  MAC I request you  to arrange  MAD I am . . .  (indicate  MS 1 My vessel is a  dangerous 


hospital 
admission.  number) hours 
from the nearest 
port.  source of 
radiation; you 
may approach 
from my 
starboard side.  VG  The coverage 
of low clouds 
is… (number 
of octants or 
eighths of sky 
covered).  US 4  Nothing can be 
done until 
weather 
moderates.  NC  I am in distress
and require 
immediate 
assistance 
(Distress 
signal).