Kristel Keskküla MT1-10 Õppepuhkus Õppepuhkus on töölepingu või teenistussuhte peatumine töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutel koolituses osalemiseks. Õppepuhkuse eesmärgiks on anda töötajale vaba aega õppimiseks ja koolitustel osalemiseks. Õppepuhkust on võimalik saada koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 päeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeval säilitatakse töötajale keskmine töötasu ja ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata puhkus. Õppe lõpetamiseks on võimalik ühekordselt saada täiendavalt õppepuhkust 15 päeva,
Juhid kontrollisid oma teadmisi selle kohta umbes 3 korda,et oli kindel, et ma olin tutvunud ohudega ja nende vältimisega. Peale selle, meil oli reeglid mis on seotud meie töörõivasega, näiteks me olime pidanud kandma jalas kingad, mis ei ole libe. Veel töötasin köögis, kus on liiga palju erinevaid köögipliite, mis võivad haavata. Õnneks, ma olin hästi õppenud ja ei oli kunagi haavanud oma töökohal. Samuti McDonalds on suur korparatsioon, kus on kõrge tase koolituses ja nad hoolitsevad oma töötajate tervise eest. Lõpuks, tahan öelda, et riskide hindamine ja kõrvldamine ja õppetamine on väga tähtis asi, sest on seotud imeste elu ja tervisega ja kõik tööandjad peavad neid järgima. Arvan, et ainult suurtel korparatsioonis on kvaliteetseid koolitusi korraldatakse ja õppetakse, kontrollitakse. Valeria Prostjakova
Õppepuhkus Töötajal on TLS § 67 kohaselt õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras ning tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Õppepuhkus (2) tasemekoolituses ehk omandada õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust; tööalases koolituses ehk omandada ja täiendada kutse-, ameti- ja/või erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi, samuti osaleda ümberõppes kas töökohas või koolitusasutuses; vabahariduslikus koolituses ehk arendada oma isiksust, loovust, andeid, initsiatiivi ja sotsiaalset vastutustunnet ning omandada elus vajalikke teadmisi, oskusi ja võimeid kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis. Õppepuhkus (3) Kõigil koolitustel osalemiseks on töötajal õigus saada
Sel tasandil on uurimus suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele. Makrotasandil on seisukoht, et koolitus on sotsiaalne institutsioon, mille aluseks on selle ühiskondlikud ülesanded, sel tasandil on uurimused suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele. Näide: Uuritakse ühe kooliklassi haridustaset ja seda, kuidas erinevad õpilased klassis sama informatsiooni omandavad. Hariduse majandamise teadus paikneb kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialal. Näeb koolituses investeeringut, mis nõuab kulutusi, kuid toodab hiljem kasumit. Uurib koolitusega seotud kulutusi ning koolitusest saadavat kasu organisatsioonide ning indiviidi seisukohast. Näide: Uurib ühe inimese haridusteele kuluvaid summasid ning seda, kui palju kasu peale õpingute lõppemist õpingutest saadud on ning palju kasu ühiskond sellest saab. Võrdlev kasvatusteadus võrdleb ja analüüsib eri maade hariduspoliitikat, kasvatuslikku
jooksul. 240 Täiskasvanu koolitusseadususes on defineeritud eri liigid tasemekoolitus, tööalane koolitus ja vabahariduslik koolitus. Asutuse juhi jaoks on olulisim tööalane koolitus. See võimaldab ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses, samuti ameti- või erialaste teadmiste ning oskuste omandamist ja täiendamist. § 8 on punktid, mis puudutavad puhkust: Töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutele antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust. Õppepuhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist seadusega ettenähtud korras. Puhkuse kestuse arvutamine toimub puhkuseseaduse sätetega. Tasemekoolituses osalemiseks on õppepuhkust õigust saada vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul. Õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale säilitab tööandja keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja
ka ● Raamatupidamine, maksundus, finantsjuhtimine ja finantsanalüüs ● Juriidilised teadmised ● Võõrkeeled ● Üld-ja personalijuhtimise küsimused (töö organiseerimine, meeskonnatöö, projektijuhtimine, motiveerimine, suhtlemispsühholoogia, läbirääkimise oskus ● Turundus ● Infotehnoloogia Täienduskoolitustes ei osaleta,sest ● Lühiajaline koolitus pole piisavalt efektiivne ● Koolituse läbimine on kallis ● Puudub aeg koolituses osalemiseks ● Edukad ettevõtjad teavad, mida nad teavad ja mida mitte ning on enda vastu selles osas ausad ● Administratiivse töö koormus ning bürokraatia Bill Gates astus tagasi Microsofti tegevjuhi kohalt, sest soovis väljatöötada uue põlvkonna tarvkvara ja teenuseid. ● Läbikukkumise oht – pankrot ● Kokkupuude kuritegevusega ● Omanikevahelised lahkhelid ● Suur üksindus Omanikevahelisi probleeme on tekitanud näiteks:
tingimuste kohaselt. Koolitusel osaleva töötajaga sõlmitakse koolitusleping. 4.10 Personalijuht vormistab koolituslepingu töölepingu lisana. Koolituslepingu sõlmib töötajaga tööandja. 4.11 Erinevate koolituste eest tasumise ja õppepuhkuste andmise põhimõtted on kirjas koolituse eeskirjas. 4.12 Koolitustegevuse tulemuslikkuse hindamise eesmärgiks on koolituse eesmärkide täitmise jälgimine ning saadud tagasiside ja informatsiooni abil edasise koolituse planeerimine. 4.13 Koolituses osalenu annab personalijuhi nõudmisel infot koolituse kohta. 4.14Andmed töötaja osalemise kohta mistahes koolitusel säilitatakse personaliosakonnas. Koolitusdokumendid 5 Koolituse korraldamise eeskiri Käesolev eeskiri sätestab personali koolituse vajaduste kindlaksmääramise ja korraldamise ettevõttes X. Personalikoolituse eesmärk
äriühingu filiaali juhataja; · pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; · vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. · Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. · Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu teenindab kohtunike koolitamiseks loodud sihtasutus. · Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunikud · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises
..............11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 12 X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 4 SISSEJUHATUS X Koolitus on alates 2003 aastast tegutsev ettevõte, mille tegevusalaks on kaasaegsele psühholoogiale ja juhtimisteooriatele tuginevate koolitus- ja arendusteenuste pakkumine. Ettevõttes töötab 4 inimest. Müügijuht, 2 koolitajat ja infojuht. X Koolituses pole fikseeritud palgapoliitika ja palgakorralduse aluseid. Selle referaadi eesmärgiks on luua nägemus toimivast palgasüsteemist kasutades selleks SWOT analüüsi metoodikat ning tuues välja omapoolsed ettepanekud palgasüsteemi rakendamiseks. X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 5 1. PALGAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED Palgapoliitika peab olema lihtne ja selge (üheselt mõistetav), õiglane, palk on seotud
annab välja teabematerjale osaleb rahvusvahelises ametiühingutöös soetab, haldab ja võõrandab vara Liikmed liikmeks võib olla Eestis üleriigiliselt tegutsev tegevus- või kutseala ametiühing või ametiühingute liit, kes täidab EAKLi põhikirja ning tegevuskava Liikmete õigused Olla esindatud EAKLi juhtorganites ning võtta osa nende tööst Saada õigusabi ning nõustamist töö- ja sotsiaalküsimustes Saada toetust Osaleda koolituses Osaleda varakasutamise ja käsutamise otsustamises Tutvuda EAKLi vara ja rahaliste vahendite kasutamise dokumentatsiooniga Esitada arupärimisi ning teha ettepanekuid Saada regulaarselt teavet EAKLi tegevusest EAKLi liikmel on õigus astuda välja EAKLi liikmeskonnast Liikme kohustused Peab rakendama demokraatia ja avatuse põhimõtteid Arendama üleriigilist tegevust ja koostööd Täitma juhtorganite otsuseid, olema solidaarne töövõitluses Tasuma EAKLi liikmemaksu
...................................... LISA 1 3.2.Mitmel koolitusel osalesid lõppeva aasta jooksul? Kas seda oli Sinu arvates piisavalt? ..................................................................................................................... ..................................................................................................................... 3.3.Kuidas oled koolituses omandanud teadmisi rakendanud / kavatsed rakendada oma töös? ..................................................................................................................... ..................................................................................................................... II OSA PLAANID JÄRGMISEKS PERIOODIKS, ETTEPANEKUD 1.Tööalased eesmärgid 1.1
D Tööturuamet. Ümbritsevast keskkonnast tulenevad Täiskasvanute tööalast koolitust takistused. on hakatud süsteemsemalt rahastama. Tahet õppida ja tuge õppimiseks annavad kõige paremini õppijaga lähedased inimesed – tööandja ja töökaaslased, perekond, aga ka elukeskkond. Vabahariduslikus koolituses pööratakse eraldi tähelepanu riskirühmadele. Arendatakse eesti keele oskuse tasemeeksamite süsteemi. Eestis on täiskasvanuhariduse üks suuremaid probleeme, et meil õpivad peamiselt need täiskasvanud, kes on juba niigi palju õppinud, samal ajal kui madalama haridustasemega inimesed jäävad kõrvale. Ümbritsevast keskkonnast tulenevad takistuseks on inimese oma arusaam, et tal pole tarvis õppida, talle ei sobi
Tööandjat tuleb teavitada Õppepuhkuse kasutamise soovist tuleb tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatada. Teade peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (st teatada saab ka e-posti teel). Kui koolitusel osalemiseks planeeritud ajavahemik on puhkuse ajakava koostamise hetkeks teada, võib sellega seotud puhkuse kanda ka puhkuste ajakavasse. Sellisel juhul ei ole õppepuhkuse kasutamisest vaja eraldi ette teatada. Koolituses osalemiseks saab koolitusasutus väljastada teatise. Seadus jätab täpsustamata, mida teatis sisaldama peab. Tuleb asuda seisukohale, et see sõltub sellest, mida teatisega tõendama peab. Nt konkreetsel õppesessioonil osalemiseks saab kool väljastada teatise sellise sessiooni toimumise kohta. Iseseisva töö tegemise soovi korral õppepuhkuse võtmisel saab kool tõendada ainult asjaolu, et töötaja selles
Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui lähetusest jääb sama kuupäeva sisse vähemalt 3 tundi. Näiteks: välisriiki suunduv sõiduk väljub mineku päeval hiljemalt kell 21.00 või jõuab saabumise päeval tagasi pärast kella 3.00. Õppepuhkus Õppepuhkusega seotud regulatsiooni käsitleb Täiskasvanute Koolituse Seadus. Seaduse alusel võimaldatakse töötajale ja avalikule teenistujale koolituses osalemiseks õppepuhkust. Koolitusteks saab võtta õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas. Õppepuhkus on ette nähtud juhtudeks, mil töötaja ise avaldab soovi mõnel koolitusel osaleda. Koolitusel osalemise ajal makstakse töötajale tema keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Rasedus- ja sünnituspuhkus – seda puhkust on õigus saada naisel 140
· Tulumaksuvaba miinimumi avaldus 6 4.2. Väljaõppe ja täiendõppe võimalused Väljaõppet ja täiendkoolitusi viivad läbi oma ala spetsialistid. Ettevõte on oma töötajaid koolitanud ka võõrkeelte õppmisega, nt.soome keele, inglise keele koolitused. OÜ XXXX võib kõneleda oma klintidega üheksas erinevas keeles. Ettevõte on koolitanud oma töötajaid nt. IMG koolituses ja Mats Soomre koolituses juhtimine ja müügiküsimused, ajahaldamine jne. Samuti on Mats Soomre koolitanud OÜ XXXX-i kliente. 5. Raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Antud ettevõtte raamatupidamisega tegeleb üks raamatupidaja. Raamatupidaja tegeleb ostuarvete sisestamise kontrolli ning tasumisega, pearaamatupidaja ülesanneteks on palgatabelite arvestus ning laekumiste ja müügiarvete kontroll. Ülejäänud ülesanded jagunevad vastavalt töökoormusele.
2h 1. Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. 3. Töötaja on kohustatud (§ 15): 1. osalema koolituses tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks (juhul, kui tööandja koolitust pakub ja hüvitab kulutused); 2. tegema tööülesannete täitmisel koostööd teiste töötajatega (kui töö iseloom seda eeldab ja nõuab); 3. teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi (kui tööandja soovib); 4. hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või
MTÜ ja SA peavad olema registreeritud ja omama põhikirja, seltsing mitte. 17. .MILLEGA KODANIKUORGANISATSIOONID TEGELEVAD? Nendesse kuuluvad inimesed tegutsevad vabatahtlikult usuühingutes, ametiliitudes jne. Nad mõjutavad oma tegevusega poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, pakuvad tenuseid ja loovad töökohti. MTÜ-dest on meil umbes pooled korteri-, suvila- ja garaaaziühistud. Arvukalt tegutseb kü ka koolituses, sotsiaaloolekands ning puhkemajanduses. 18. ISELOOMUSTA RIIGI JA KODANIKUÜHENDUSTE SUHTEID Kodanikuühendused mõjutavad poliitikat nii, et teevad nende inimeste seisukohad kuuldavaks, keda tavaliselt parlamendierakonnad ei arvesta eriti (puudega, vähemused). Nende olemasolu väldib võimu monopoliseerumist, sest täiendab pateide tegevust ega lase neil domineerida. Suurendavad rahva huvi poliitika vastu. Mõj poliitikat osaledes
taotleda ka akadeemilist kraadi ka; õhtuses, kaugõppe vormis või eksternina. Lisaks sellele korraldatakse töötaja tele, tööotsijatele ja töötutele tööalast koolitust või ümberõpet. Seda tehaks< nii koolides kui ka mitmesugustes koolituskeskustes jm. Täiskasvanute koolitusasutused on asutused ja organisatsioonid, milli üheks põhikirjaliseks tegevuseks on täiskasvanute koolitus. See võib olla tasemekoolitus, tööalane koolitus või vabahariduskoolitus. Sõltuvalt koolituses võib koolituse eest tasuda riik (näiteks tööhõiveameti kaudu), omavalitsu; tööandja või füüsiline isik ise. Täiskasvanute koolitusi on kolme liiki: 1. Tasemekoolitus võimaldab õhtuses, kaugõppevormis või eksternina omandada põhi või keskharidust, kaugõppe vormis või eksternina kõrgharidust ja taotleda akadeemilist kraadi. 2. Tööalane koolitus võimaldab kutse, ameti või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste
saab käia tööalastel koolitustel paljudes erakoolides, kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides, kutse- ja erialaliitudes; saab käia vabahariduslikel koolitustel rahvaülikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes ja kultuurikeskustes. Tööalase koolituse ja vabaharidusliku koolituse eest tasub õppija enamasti ise või maksab tema tööandja. Riik toetab koolituses osalemist maksusüsteemi kaudu: tulumaksuseaduse alusel on õppuril õigus tulumaksuvabastusele koolituseks kulunud summa ulatuses. 1.2 Eesti haridus Põhjamaade tasemele Eesti õppurid peavad saama parima võimaliku hariduse ning leidma efektiivse rakenduse tööturul. Need on kaks peamist sihti, mille oleme endile seadnud uut kõrgharidusreformi kavandades. Efektiivne rahastamine, maailmatasemel õppejõud, motiveeritud tudengid, nüüdisaegne taristu ning
13. Kas oled osalenud mõnes rahvusvahelises projektis või koolitusel, kus on osalenud teisest rassist ja/või rahvusest inimesed? Euroopa Noored projektid/koolitus DAAD EL programm COMENIUS EL programm ERASMUS EL programm LEONARDO DA VINCI EL programm GRUNTVIG EL programm NORDPLUS Ei ole osalenud üheski projektis või koolituses Muu 14. Kas Te kuulute ühendustesse ja/või organisatsioonidesse? Erakond Erakonna noortekogu Selts MTÜ Ametiühing Muu Ei kuulu ühendustesse ja /või organisatsioonidesse 15. Kas Te loete/vaatate järgnevaid teabeallikaid:
õppevormis, teenivad kaitseväes või asendusteenistuses. Töötuks ei registreerita ka rasedaid, kellel on jäänud arsti määratud sünnitustähtajani vähem kui 70 kalendripäeva. Töötuid võtavad arvele nende elukohajärgsed tööhõiveametid, mis tegutsevad kõigis maakondades. Töötu peab pöörduma vähemalt kord 30 päeva jooksul tööhõiveametisse sooviga kohe tööle asuda ning olema valmis osalema tööturukoolituses. Koolituses osalejale makstakse õppestipendiumi. Töötu riiklikku abiraha makstakse samuti läbi tööhõiveameti ning selle määra kehtestab Eesti Vabariigi valitsus. Töötu abiraha makstakse alates 1. oktoobrist 2000 üldjuhul kuni 270 päeva ning õigus töötu riiklikule abirahale on reeglina isikul, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva.
· Tõsta kliendi rahulolu · Kaasata oma töötajad ettevõtte tegevusse · Hinnata enda tegeuvust ja seeläbi ettevõtte juhtimist paremaks muuta · Võrrelda ennast teistega · Saada ekspertide hinnang oma ettevõtte tegevusele · Saada lisamõtteid, kuidas ja kuhu edasi liikuda (kuidas ma viitan et see võetud Taneli antud materjalist ( oli koolituses). 1 Kull, K. Teel täiuslikkuse poole, Reisimaailm, 2005, nr5 lk8 2 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, http://www.puhkaeestis.ee/et/majutus/majutusettevotete- kvaliteedimargised ( 06.11.2010) Kasu ettevõtjale: · Eristumisvõimalus ja avalikkuse tähelepanu riikliku tunnustuse puhul · Kontaktid ja võimalused võrrelda oma ettevõtet teiste ettevõtetega · Erapooletu tagasiside ettevõtte toimise kohta välishindajatelt
Lõpuks olid ka poliitilised parempoolsed sisuliselt selle reformi taga. Soome sukeldus 1990. aastate alguses OECD-maade sügavaimasse majanduskriisi. Riigi võlg kasvas plahvatuslikult, kuigi kulusid püüti kärpida. Lastega perede positsioon tulude jagamises nõrgenes 1990. aastail oluliselt. Neisse peredesse kuuluvate inimeste arv kasvas kahes kõige väiksemas tuluklassis, nende arv keskmises ja suures tuluklassis vähenes. Koolituses on teatud märke piirkondlikust kihistumisest, koolide õpitulemustes on märgatavaid erinevusi, aga koolikorraldus on suhteliselt hästi säilitanud oma universaalse olemuse. Võrdõiguslikkust ähvardavaid riskitegureid on siiski veel rohkesti. Muutunud ühiskondlikes oludes sai hariduspoliitika põhiküsimuseks, kuidas tagada "väikese maa" rahvusvaheline konkurentsivõime globaliseeruvas maailmas. Soomlaste vastus oli: hea haridusega.
ametiühingute poolt kutsutud isikuid, ametiühingu poolt väljaspool ühingut, asutust või 5 muud organisatsiooni kutsutud isikute osavõtust tuleb eelnevalt tööandjale teatada, võimaldama ametiühingu liikmele ametiühingu poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu poolt korraldatavas koolituses või ametiühingute organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandja majandustegevuses, kusjuures käesoleva punkti alusel antavatel tööst vabadel päevadel säilitatakse töötajale tema keskmine palk kahe päeva eest aastas, asuma ametiühingu valitud esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiiv-ja muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutava lepingu sõlmimiseks, täiendamiseks ning
suhtlust võimaldavaid auditoorseid õppevorme. Juhtumid, rollimängud, ajurünnak - simuleeritakse mõnda konkreetset juhtimissituatsiooni. Olukordi lahendatakse läbi konkreetsete juhtumite, läbitakse erinevaid etappe püstitatud ülesannete lahendamisel ja püütakse leida ideid probleemide lahendamiseks. Nimetatud meetodid eeldavad suurt iseseisvat tööd ja oma lahendusteede väljapakkumist. Simulatsioon reaalsete seadmete kasutamises koolituses, mille tulemusena viiakse koolitatav praktilisse töösituatsiooni. kasutatakse siis, kui õppimine töökohal on kulukas, häirib tööprotsessi või on seotud liigse riskiga. Programmõpe ja iseseisev õpe põhineb paindlikel õppeprogrammidel, mis võimaldavad teadmisi omandada iseseisvalt ning valida õppijal tempot. Kõrge õpimotivatsiooni korral on hea teadmiste omandamise ja säilitamise meetod. Algul saavad õppijad ülesanded ja küsimused ning püstitatakse probleemid, mille nad
vastuste leidmisega kõik organisatsiooni liikmed. Õppiva organisatsiooni idee toob päevakorrale organisatsiooni võime reageerida muutustele, õppida senistest kogemustest, luua uusi teadmisi kogu organisatsiooni arendamiseks. Õppimist mõistetakse kui kogemuste refleksiooni, analüüsi ja tõlgendamist, mille tulemusena on muutunud käitumine, mõtlemine, hoiakud ja väärtused. Seega ei ole õppimine pelgalt teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine traditsioonilises koolituses ja teistes formaalsetes õppimissituatsioonides, vaid igapäevatöös aset leidev loomulik protsess, mis sageli on teadvustamata ja intuitiivne. Chris Argyrise (1990) arvates takistab organisatsiooni kujunemist õppivaks organisatsiooniks inimeste oskamatus õppida. Paljud organisatsioonid ei tea, et selline probleem eksisteerib, sest õppimist nähakse traditsiooniliselt kui teadmiste ja oskuste omandamist. Siit tulenebki õppiva organisatsiooni
mille protsessid ja struktuurid on koordineeritud ning mida kontrollib ja suunab vähemalt osaliselt riik. Haridusametis on koostatud hariduse struktuuri programm ja lähiaastate arenguplaanid, mille tähtsamad tunnusjooned on järgmised: põhikooli alustamise võimaluse pakkumine 6-aastastele põhikooli arendamine ühtsena, ilma et seda jagatakse ala- ja üla-astmeks üldhariduslike ja ametiõpingute ühendamise võimaluste pakkumine teise astme koolituses kõrgharidussüsteemis ülikoolisektori ja rakenduslike kõrgkoolide sektori eristamine õpilepingulise koolituse ja teiste paindlike õppevormide soodustamine Hariduse majandamine Hariduse ja majanduse vahelisi suhteid uurib hariduse majandamise teadus. Seda peetakse kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialaks. Hariduse majandamise teadus uurib haridus- kulutusi ja haridusest saadavat kasu ühiskonna, ettevõtte või muu organisatsiooni ja üksikisiku vaatenurgast
teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Lisaks õppepuhkusele on tööandja kohustatud andma töötaja või teenistuja avalduse ning õppeasutuse teatise alusel kuni 7 kal.p palgata puhkust avalduses näidatud ajal. Tööalane koolitus - võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.; Tööalases koolituses osalemiseks antakse töötaja või teenistuja avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas keskmise palga säilitamisega. Vabahariduslik koolitus - võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis. Vabahariduslikus koolituses osalemiseks
asjaolusid teades. 2 TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED 1. juulil 2009. a. jõustuv töölepingu seadus muudab senisega võrreldes tunduvalt ka töötaja ja tööandja kohustusi vastastikustes töösuhetes. Vastastikune lojaalse käitumise kohustus seadus kohustab töötajat ja tööandjat täitma oma kohustusi teineteise suhtes lojaalselt. Seega peavad mõlemad hoiduma käitumisest, mis kahjustab teist poolt. Töötaja on kohustatud (§ 15): osalema koolituses tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks (juhul, kui tööandja koolitust pakub ja hüvitab kulutused); tegema tööülesannete täitmisel koostööd teiste töötajatega (kui töö iseloom seda eeldab ja nõuab); teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi (kui tööandja soovib); hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või
pdf 4 Euroopa Komisjoni teatis: Kunagi ei ole hilja õppida; selles käsitletakse täiskasvanuõppena kõiki õppevorme, milles täiskasvanud osalevad pärast esmase koolituse läbimist. 5 Euroopa Komisjoni teatis: Kunagi ei ole hilja õppida, KOM(2006) 614, 23.10.2006, http://eurlex. europa.eu/LexUriServ/site/en/com/2006/com2006_0614en01.pdf 6 6 miljonit 2005. aastal Komisjoni talituste töödokument ,,Edusammud Lissaboni eesmärkide saavutamiseks hariduses ja koolituses näitajatele ja võrdlusandmetele tuginev aruanne 2006", SEC (2006) 639. 2 töötajate keskmine vanus, on vaja paralleelselt suurendada täiskasvanuhariduses osalemist vanemate töötajate hulgas. Vajadust suurendada investeeringuid täiskasvanuharidusse näitavad veelgi selgemini
Põhiline on - hindame ju mitte last, vaid tema arengut. Ja arengu osas kehtib alati tulevikuperspektiiv koos lapsevanema ja spetsialistidega koostatav plaan, kuidas vajadusel samm-sammult edasi minna, olukorda parandada. Oma isikuomadustelt olen rõõmsameelne ja entusiastlik, olemuselt koostööaldis ja edasipürgiv reeglina saan ma ka ebameeldiva info edastamisega hakkama läbi positiivsete detailide, rahuliku suhtumise ning edasise koostööplaani. Suurt tuge tunnen käimasolevas koolituses. See tutvustab teooriat, annab mõtetele õige suuna ja õpetab, kuidas vajadusel leida abimaterjale internetiotsingut kasutades. Ka kodutöödel on siinkohal oluline roll, sest alalõikudeks jagatud üldteema ning loengus kuuldud juhised annavad olulisi näpunäiteid. Kokkuvõte Lapse arengu hindamisel, regulaarsetel arenguvestlustel, ülesannete jaotusel, kokkulepetel ja nende läbi toimuvail muutustel on ülioluline roll. Eriti HEV lapse edasise arengu seisukohast
kõikide osapoolte vahel ühtne arusaam tervikprotsessist. Oluline on kokku leppida põhimõtted 12 ja ülesannete jaotus nii koolitusvajaduse väljaselgitamisel (oskuste vajadus tööturul), koolituse kvaliteedi tagamisel kui ka uue finantsperioodi koolitusressursside kavandamisel. Samuti on oluline tagada, et kasutatakse maksimaalselt senitehtud haridusinvesteeringuid ja olemasolevaid õppebaase täiskasvanute koolituses. Tabel 2 Programmi eesmärk Mõõdik Algtase Eesti sihttase 2012 2020 Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) 30,3 25 osakaal (%) 25-64aastaste täiskasvanute elukestvas õppes 12,9 20 osaluse määr (%) Madala haridustasemega mitteõppivate 18- 10,5 <9 24aastaste osakaal (%)
Neljas printsiip igasugust tasustamist välditakse Intensiivsed keskendumisperioodid on Montessori pedagoogikas kesksel kohal. Montessori räägib kuidas lapsed kordavad tegevusi tosinkond korda järjest, näidates seega keskendumistaset, mida ta ise oli varem pidanud laste puhul võimatuks. Lasteaialapsed suudavad intensiivselt keskenduda kuni 30 minutit. Montessori pedagoogikas on tasud sisemised. Viies printsiip - õppimine koos omasugustega ja nendelt Traditsioonilises koolituses annab õpetaja lastele infot ja lapsed õpivad harva üksteiselt või vahetult materjalidest (välja arvatud tekstidest, mis sageli käsivad last, selle asemel et aidata neid ise avastada). Montessorirühmades võivad lapsed sageli töötada üksi oma valiku järgi, kuid algkooli lapsi on harva näha üksi töötamas. Kui lapsed tulevad hommikul lasteaeda, saavad nad uude päeva sisse elada vastavalt oma rütmile. Päev algab vaba tegevusega. Rühmades on koos 3-6 aastased lapsed, seega saavad
Esita lõplik variant ja põhjenda seda.“2 Hindamine Kaasuste lahendamisel hinnatakse üliõpilase oskust esitada lahendus(käik) kooskõlas kaasuste lahendamise ja õigusliku sisuga küsimustes arvamuse andmise metoodikaga. Hindamisel võetakse alused juristi tegevuses olulised tegevusnäitajad3, mille kohaselt jurist: 1) lahendab õigusalaseid küsimusi iseseisvalt oma vastutusala piires; 1 Ülo Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid. https://docs.google.com/document/d/1xMmGG- RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 2 Samas. 3 Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. 2) tunneb ära õigusliku sisuga küsimused ning suudab seda teha ka suures struktuuritus faktihulgas; 3) määratleb lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused ja nende lahendamiseks vajaliku õigusharu ning leiab ja rakendab vajalikud õigusallikad ja –normid küsimuste lahendamiseks;
Personalijuhtimise eesmärgiks on tagada töö suurim tulemuslikkus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. Personalitöö juhtimistasandid: · Personalidirektor tegeleb organisatsiooni personalipoliitika arendamise ja elluviimisega seotud uuenduste pikaajalise planeerimisega · Personalinõustajad on asjakohaste oskustega firmasisesed konsultandid, kes nõustavad juhte personali planeerimises, tööseaduste tundmises, personalivalikus ja koolituses · Administraatorile jääb reglementeeritud ametnikutöö Mehitamispoliitika ehk personalipoliitika on aluste, reeglite ja seisukohtade kogum, millest mehitamisel lähtutakse. Mehitamispoliitika väljatöötamise aluseks on isikkoosseisu kujundamise üldised põhimõtted, aga ka vastavad õigusaktid. Valik on mehitamise üks sõlmpunkte. Selle eesmärgiks on inimest ja ametikohta võimalikult hästi kokku sobitada
jaoks oleks rohkem ruumi ja et kohv oleks ikkagi normaalse maitsega. Need on jälle konkurentsieelised. (Konkurentsieeliste definitsioon tähendab tegelikult seda, et klient peab midagi väga oluliseks ja tänu sellele on ettevõttel võimalus sellest kasu saada). Tihtipeale vaadatakse just konkurentsieelistest suure kaarega mööda. Siit küsimus: "Arvestades eelpooltoodud definitsiooni, kas olete määratlenud oma konkurentsieelised?" 8)Vead koolituses Väga vähesed asutused pakuvad töötajatele isikliku arengu programme. Näiteks, kuidas saavutada positiivset suhtumist, kuidas seada ja saavutada oma eesmärke jne. Kui sellist laadi õpet ei pakuta, siis saab see saatuslikuks just eesliini töötajatele, kes peavad teadma, et kõik saab alguse positiivsest suhtumisest, mitte aga asutuse poliitikast või juhistest. Siit taas küsimused: "Kui palju Teie oma töötajatele pakute isikliku arendamise erinevaid programme
(Poole jt 1998: 643). Selver on huvitatud töötaja arengu juhtimisest ja toetamisest ning ühildamisest organisatsiooni eesmärkidega. Selleks luuakse täiendkoolituse pakkumise ja töötaja arengu planeerimise kaudu töötajale võimaluse tema professionaalseks ja isiklikuks arenguks. 13 Vastavalt teooriale (Poole jt 1998: 643-645) lähtub Selver töötajate koolitamisel ettevõtte vajadustest. Töötaja koolituses osalemise eeldus on hinnatud koolitusvajadus. Koolitusvajadus selgitatakse jooksva hindamise teel, iga-aastase arenguvestluse ning teenindajate atesteerimise käigus. Selveri poolt tasustatavast koolitusest osavõtmine on töötajale kohustuslik ja koolituse ajal säilitatakse töötajale keskmine töötasu. Töötaja tasemekoolitusega seotud kulusid Selveri ei kompenseeri. Koolituse planeerimise ja läbiviimise eest vastutab nii töötaja, tema otsene juht kui
Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante. Kohtunikku ei või kohustada samal ajal juhendama üle kahe kohtuniku- või kohtunikuabikandidaadi või praktikandi. Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Esindamine- Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Advokatuur Jurist- määratlemata mõiste, võin ükskõik kes ennast nimetada. Advokaat- ainult see isik, kes vastab advokatuuri seadusest määratud tingimustele ja on sooritanud advokatuurieksami. Advokaadibüroo on tavaline erasektori ettevõte.
tahke organisatsiooni edasiseks arenguks. Sätestatud eesmärkide saavutamine eeldab muudatuste tegemist nii advokatuuriseaduses kui ka advokatuuri sisemistes õigusaktides, eeskätt kodukorras. Konkreetsetest muudatustest on põhjust rääkida eeldatavalt juba järgmisel kevadel. Autorist: Kristel Voltenberg on Eesti Advokatuuri kantsler. 39 Vt lähemalt samas, p 8 „Advokaadibüroo pidaja roll advokaadi tegevuse järelevalves ja koolituses“. JURIDICA VII/2011 495
● Isiku tasand - mida on konkreetsele isikule vaja (erinevate hindamistulemustest johtuvalt); ● Ülesande tasand - kõik kes organisatsioonis üht ülesannet täidavad (nt inimesed kes töötavad ühel tootmisliinil); ● Demograafiline tasand - nt uute liikmete ettevalmistamine, koolitamine. Teine grupp on pensionile minejad (inimesed on suure osa oma elust töötanud ja ei oska nüüd enam midagi peale hakata) Uued suunad koolituses: Alati: organisatsiooni tutvustav koolitus; spetsiifilised vilumused; uute teadmiste ja oskuste õpetamine; organisatsiooni muutustega seotud koolitus (eelkõige juhtidele); toote, tehnika või klientide muutustega seotud koolitused. Eelkõige on need juhtidele, et teada mida muutuste korral teha. Sajandivahetuse suunad: ● Õppimine, mitte harjutamine, st üldine koolitus, põhiprintsiibid, silmaring;
Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige, erakonna liige jne. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Selle tarbeks on Riigikohtus loodud koolitusosakond. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis maa- või halduskohtu kohtunikku. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunik:
omapärased omadused. ○ Iga riigi erinevused: Igal riigil on erinev majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline olukord, mis võib ettevõtte edu ohtu seada. Plussid: Suhtevõrgustiku kaudu on ettevõttel võimalik oma mingis valdkonnas olevaid nõrkusi vähendada. See tähendab, kui ettevõttel on vähe teadmisi ja kogemusi mingis tegevuses, siis on võimalik oma partnerilt selles tuge saada. Toetus võib seisneda nii koolituses kui ka näiteks selle tegevuse üle võtmises (näiteks toodete müük vmt.). Innovaatiliseks olemine on uuringute kohaselt rahvusvahelistumisel suureks plussiks, sest innovatsiooni tegemine viitab mugavustsoonist väljaastumisele, aga rahvusvaheline turg oma olemuselt on mugavusest väga kaugel Uued võimalused, võimalus teenida rohkem tulu Ühiskonna areng Võrdsed võimalused kõigile (ühe sorti kaup on kättesaadav mitte ainult koduriigis vaid ka teistes kohtades)
protsessid ja struktuurid on koordineeritud ning mida kontrollib ja suunab vähemalt osaliselt riik. Haridusametis on koostatud hariduse struktuuri programm ja lähiaastate arenguplaanid, mille tähtsamad tunnusjooned on järgmised: põhikooli alustamise võimaluse pakkumine 6-aastastele põhikooli arendamine ühtsena, ilma et seda jagatakse ala- ja üla-astmeks üldhariduslike ja ametiõpingute ühendamise võimaluste pakkumine teise astme koolituses kõrgharidussüsteemis ülikoolisektori ja rakenduslike kõrgkoolide sektori eristamine õpilepingulise koolituse ja teiste paindlike õppevormide soodustamine Hariduse majandamine Hariduse ja majanduse vahelisi suhteid uurib hariduse majandamise teadus. Seda peetakse kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialaks. Hariduse majandamise teadus uurib haridus- kulutusi ja haridusest saadavat kasu ühiskonna, ettevõtte või muu organisatsiooni ja üksikisiku vaatenurgast
Töölepingu lõppemisel hüvitatakse töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus rahas. Kui üldjuhul maksab puhkusetasu tööandja, siis alaealise või töövõimetuspensioni saava töötaja puhkusetasu põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest ning isapuhkuse ja lapsepuhkuse eest ette nähtud puhkusetasu hüvitatakse riigieelarvest, mille hüvitamise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus. 322. Mis tingimustel antakse õppepuhkust? Õppepuhkust antakse koolituses osalemiseks koolitusasutuse poolt antud teatise alusel. Õppepuhkust antakse tasemekoolituse (päevane õppevorm ja täiskoorumusega õpe), tööalase koolituse ja vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks. Puhkuse kestus on kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, kusjuures makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva tasemekoolituse ja tööalase koolituse puhul. Töötajale on ette nähtud täiendav õppepuhkus 15 kalendripäeva tasemekoolituse lõpetamiseks, mille eest
J.Newman 2005; nt töötu hakkab ettevõtjaks) Briti uued leiborid (1997- 2010): Lähteprintsiip neoliberaalne konvergents- säilitada konservatiivide- aegset madalat kulutuste taset, kuid samas vähendada ebavõrdsust ja heaolusõltuvust tuua riik “tagasi” Hõivepoliitika New Deal: Aktiveerimispoliitika - tööotsijate, riigi ja tööandjate koostöö, tööturukoolitus, ettevõtjate subsideerimine töötute noorte hõivamisel, noorte kohustus koolituses osaleda, Joint-up governance (Jobcentre Plus) Avalike teenuste kvaliteedi tõstmine (Best Value): Performance indicators (KOV; koolid, haiglad), Kodanikud pole kliendid vaid teadlikud tarbijad Saksa sotsiaaldemokraadid 1998- 2005: “Agenda 2010”- Saksa heaoluriigi kärpeplaan, Majandus, Sotsiaalturvalisus. Saksamaa konkurentsivõime maailmas Schröder sotsiaalpoliitikast: Lähtekoht: päästa Saksamaa euroskleroosist, muuta riik tõhusamaks ja dünaamilisemaks. Enne valimisi lubas, et sots
-Ülesande tasand need, kes teevad kindlat lõiku, kuidas sellega on. Nt õisi kasutaja koolitus: kõik saavad koolituse, kes õisi kasutavad. -Demograafiline tasand võime vaadata uustulnukaid ja vanu olijaid. Uutele vb vaja rohkem sisseelamise koolitust, midagi praktilist. Vanadel ehk vaja uuendada teoreetilist poolt. Ette võib valmistada ka nt pensile minejaid. Võib võrrelda ka soo põhiselt. UUED SUUNAD KOOLITUSES Alatised -Organisatsiooni tutvustavad koolitused kui tulevad uued orgid, tehakse ikka. -Spets vilumused kuidas mingid konkreetsed programmid v masinad toimivad -Uute teadmiste ja oskuste õpetamine midagi uut tuleb juurde, mingi uuendus -Org muutustega seotud koolitused kui midagi muutub tutvustatakse, räägitakse -Toote, tehnika, töötajate v klientidega muutumisega seotud koolitused tuleb uus toode turule, koolitame teenusepakkujaid/müüjaid.
ruumi kui transformeeritavat üksust, avatud keskkonda, mille mõõtmed ja elemendid ei olnud konstantsed. Seinad 8lükandseinad) olid enamasti heledad, bauhausi tegevuse lõpuaastatel disainiti struktuurtapeete. Kardinad olid reeglina lühikesed, kattes ainult aknaava. Ruumi terviklikkust rõhutasid disainvalgustid. Kasutatud tekstiilid olid abstraktse kujundusega, mis summeerisid Bauhausi seotust keskkonnaga. Värvid. Bauhausi koolituses pöörati suurt tähelepanu värvusõpetusele, arhitektuuris ja ruumikujunduses hoiti aga suhteliselt tagasihoidlikku värvigammat. Mööbel. Bauhausi mööblimeistrid panid suuresti aluse funktsionalistlikule mööblile.. ideaaliks oli luua stiiliväline (nn impersonaalne funktsionalism) mööbel, mida oleks võimalik kasutada igasuguses ruumis. Mööblis peaks olema väljendatud ainult funktsioon ja vorm. Taotleti mööbli unifitseerimist ning selle koostamist standardsetest põhiosadest
tööpäeva kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks kolmeaastane laps. Tasustamata lapsepuhkuse õigus on emal või isal, samuti eestkostjal ja isikul, kellega on seotud lapse perekonnas hooldamise leping ja neil on õigus saada igal aastal kuni 10 päeva tasustamata lapsepuhkust. Õppepuhkus. Õppepuhkuse andmise korra sätestab täiskasvanute koolituse seadus. Õppepuhkust antakse koolituses osalemiseks koolitusasutuse poolt antud teatise alusel. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10% töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel. Õppepuhkust antakse tasemekoolituse (päevane õppevorm ja täiskoormusega õpe), tööalase koolituse ja vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks. Puhkuse kestus on kuni 30 päeva kalendriaasta jooksul, kusjuures makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva tasemekoolituse ja tööalase koolituse puhul
J Printsiibiks - majanduslikkus, * Printsiibiks - avaliku võimu teostamine, U ratsionaalsus ja üldisus, tulemustele ja bürokraatlikkus, detailsus, (pidevalt suurenev) H kvaliteedile orienteeritus ·Täitmise protsessile, tegevusele orienteeritus, T Koolituse valdkonna juhtimine: oskuste (planeerimine, organiseerimine, koordineerimine, I omandamisele orienteeritud, kontrollimine) M koolituskulutuste planeerimine, Koolituses: planeerimise aluseks poliitilised suunad, I põhjendamine, optimeerimine. seadusandluse, Euroopa Liiduga ühinemise, riikliku N järelvalve ja kontrolli toetamiseks. Koolitusvajaduse E Tulemuste analüüs ja hindamine. analüüs suhteliselt nõrk. Tulemusi reeglina ei hinnata. Koolitus on seotus karjääriga ja Finantseeritakse eelarvest.. Kulutusi hoitakse kokku, tulemuspalgaga
nõuetest; · vastus essees püstitatud küsimusele või küsimustele, mis esitatakse argumentidena ja mis toetub teadustekstides esitatud käsitustele või uurimistulemustele. 2.3. Õpimapp ehk portfoolio Potfoolio on tema koostaja tegevust iseloomustav ülevaatlik näitematerjalide mapp, mida kasutatakse kujutavas kunstis, arhitektuuris ja modellinduses tehtu tutvustamiseks. Viimastel aegadel on porfoolio leidnud üha suuremat rakendust õppetöös, eelkõige kutsealases koolituses. Eesmärk Õpimapi kasvav populaarsus johtub tema kasutamise mitmekesistest võimalustest ja eelkõige sellest, et õpimapp vahendina ja tema koostamine meetodina vastab kõige paremini kaasaegsetele käsitustele õppimisest ja arengust, õppijast ja õpetajast, õpi- ja arengukeskkonnast. Õpimapi koostamine on protsess, milles kogutakse materjale, valitakse, reflekteeritakse ja hinnatakse kogutud ainestikku, analüüsitakse ja reflekteeritakse
annaabi.ee 
