SWOT analüüs Eestis täiskasvanuhariduse olukorrast (0)

SWOT analüüs Eestis täiskasvanuhariduse olukorrast.
Elukestva õppe all mõistetakse õppimist sünnist surmani ja see hõlmab endas kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi. Seega, elukestva õppe mõiste sündis väitega, et õppimine ei lõpe kooliga , vaid kestab läbi kogu elu, rõhuasetus on õppimisel pärast formaalharidussüsteemis esmase hariduse omandamist ehk täiskasvanute õppimisel (Elukestva õppe strateegia 2005-2008).
Uurimustöö kirjeldab Eesti täiskasvanuhariduslikku olukorda. SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „ Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“  ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal.
Täiskasvanuhariduse olukord Eestis
Tugevused (S)
Nõrkused (W)
S
I
S
E
M
I
S
E
D

• Tööalane koolitus
  
• Vabahariduslikud koolitused
  
• Kõrghariduse omandamine
  
• Kutsehariduse omandamine
  
• Üldkeskhariduse omandamine
  
• Eestis on kokku lepitud varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) põhimõtetes.
  
• Täiskasvanuna õppimise populariseerimine läbi täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni Andras eestvedamisel.
  
• Täiskasvanutele on tagatud kutseõppevõimalused kõikides maakondades.
  

• Õpivad peamiselt need täiskasvanud, kes on juba niigi palju õppinud, samal ajal kui madalama haridustasemega inimesed jäävad kõrvale.
  
• Täiskasvanutele on tasemekoolitus Eestis liialt jäik ega võimalda ühitada õppimist töö- ja pereeluga.
  
• Juurde­pääs täiskasvanuõppe infole ja karjääri­teenustele ei ole nii hästi arenenud.
  
• Napib kõrgekvaliteedilisi õppematerjale traditsioonilistel ja elektroonilistel kandjatel, mis sobiksid iseseisva õppimise tarbeks.
  
• Kutseasutuskeskused on halvemalt tehniliselt varustatud kui üldhariduskoolid.
  

Võimalused (O)
Ohud (T)
V
Ä
L
I
S
E
D

• Õppelaen
  

• Õppetoetused
  
• Stipendiumid välismaal õppimiseks
  
• Õppepuhkus
  
• Finantseeritakse riigieelarveliselt kutseõpet.
  
• Avalikkus hindab elukestvat õpet positiivselt.
  
• Töötute ja tööturu riskirühmadesse kuuluvad tööotsijate õpinguid rahastan Tööturuamet.
  
• Täiskasvanute tööalast koolitust on hakatud süsteemsemalt rahastama .
  
• Tahet õppida ja tuge õppimiseks annavad kõige paremini õppijaga lähedased inimesed – tööandja ja töökaaslased , perekond, aga ka elukeskkond.
  
• Vabahariduslikus koolituses pööratakse eraldi tähelepanu riskirühmadele.
  
• Arendatakse eesti keele oskuse tasemeeksamite süsteemi.
  

• Seadusandluse ebastabiilsus.
  
• Maakohtades vähem võimalusi õppimiseks.
  
• Koolitus ettevõttele kulukas .
  

• Eesti rahvaarvu vähenemine loomuliku iibe näol ja väljaränne .
  
• Individuaalse vaesusriski tõus elanikkonna seas
  
• Viimastel aastatel katkestab põhikooli õpinguid suurem arv õpilasi.
  
• Kursustel käimine on inimese jaoks tasuline Eestis.
  
• Ümbritsevast keskkonnast tulenevad takistused.
  

Eestis on täiskasvanuhariduse üks suu­remaid probleeme, et meil õpivad peamiselt need täiskasvanud, kes on juba niigi palju õppinud, samal ajal kui madalama haridustasemega inimesed jäävad kõrvale. Ümbritsevast keskkonnast tulenevad takistuseks on inimese oma arusaam, et tal pole tarvis õppida, talle ei sobi õppimine (halvad mälestused koolist) või et ta on õppimiseks liiga vana. Viimastel aastatel katkestab põhikooli õpinguid järjest rohkem õpilasi. Juba