SWOT analüüs Eestis täiskasvanuhariduse olukorrast (0)

SWOT analüüs Eestis täiskasvanuhariduse olukorrast.
Elukestva õppe all mõistetakse õppimist sünnist surmani ja see hõlmab endas kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi. Seega, elukestva õppe mõiste sündis väitega, et õppimine ei lõpe kooliga , vaid kestab läbi kogu elu, rõhuasetus on õppimisel pärast formaalharidussüsteemis esmase hariduse omandamist ehk täiskasvanute õppimisel (Elukestva õppe strateegia 2005-2008).
Uurimustöö kirjeldab Eesti täiskasvanuhariduslikku olukorda. SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „ Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“  ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal.
Täiskasvanuhariduse olukord Eestis
Tugevused (S)
Nõrkused (W)
S
I
S
E
M
I
S
E
D

• Tööalane koolitus
  
• Vabahariduslikud koolitused
  
• Kõrghariduse omandamine
  
• Kutsehariduse omandamine
  
• Üldkeskhariduse omandamine
  
• Eestis on kokku lepitud varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) põhimõtetes.
  
• Täiskasvanuna õppimise populariseerimine läbi täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni Andras eestvedamisel.
  
• Täiskasvanutele on tagatud kutseõppevõimalused kõikides maakondades.
  

• Õpivad peamiselt need täiskasvanud, kes on juba niigi palju õppinud, samal ajal kui madalama haridustasemega inimesed jäävad kõrvale.
  
• Täiskasvanutele on tasemekoolitus Eestis liialt jäik ega võimalda ühitada õppimist töö- ja pereeluga.
  
• Juurde­pääs täiskasvanuõppe infole ja karjääri­teenustele ei ole nii hästi arenenud.
  
• Napib kõrgekvaliteedilisi õppematerjale traditsioonilistel ja elektroonilistel kandjatel, mis sobiksid iseseisva õppimise tarbeks.
  
• Kutseasutuskeskused on halvemalt tehniliselt varustatud kui üldhariduskoolid.
  

Võimalused (O)
Ohud (T)
V
Ä
L
I
S
E
D

• Õppelaen
  

• Õppetoetused
  
• Stipendiumid välismaal õppimiseks
  
• Õppepuhkus
  
• Finantseeritakse riigieelarveliselt kutseõpet.
  
• Avalikkus hindab elukestvat õpet positiivselt.
  
• Töötute ja tööturu riskirühmadesse kuuluvad tööotsijate õpinguid rahastan Tööturuamet.
  
• Täiskasvanute tööalast koolitust on hakatud süsteemsemalt rahastama .
  
• Tahet õppida ja tuge õppimiseks annavad kõige paremini õppijaga lähedased inimesed – tööandja ja töökaaslased , perekond, aga ka elukeskkond.
  
• Vabahariduslikus koolituses pööratakse eraldi tähelepanu riskirühmadele.
  
• Arendatakse eesti keele oskuse tasemeeksamite süsteemi.
  

• Seadusandluse ebastabiilsus.
  
• Maakohtades vähem võimalusi õppimiseks.
  
• Koolitus ettevõttele kulukas .
  

• Eesti rahvaarvu vähenemine loomuliku iibe näol ja väljaränne .
  
• Individuaalse vaesusriski tõus elanikkonna seas
  
• Viimastel aastatel katkestab põhikooli õpinguid suurem arv õpilasi.
  
• Kursustel käimine on inimese jaoks tasuline Eestis.
  
• Ümbritsevast keskkonnast tulenevad takistused.
  

Eestis on täiskasvanuhariduse üks suu­remaid probleeme, et meil õpivad peamiselt need täiskasvanud, kes on juba niigi palju õppinud, samal ajal kui madalama haridustasemega inimesed jäävad kõrvale. Ümbritsevast keskkonnast tulenevad takistuseks on inimese oma arusaam, et tal pole tarvis õppida, talle ei sobi õppimine (halvad mälestused koolist) või et ta on õppimiseks liiga vana. Viimastel aastatel katkestab põhikooli õpinguid järjest rohkem õpilasi. Juba varakult tuleks märgata ja diagnoosida laste võimeid ja erivajadusi, et õpilaste tervis ja õpisuutlikkus oleks tagatud. Ministeerium on püüdnud põhikoolist ja gümnaasiumist väljalangenuid täiskasvanute gümnaasiumidesse õppima saada, aga need gümnaasiumid ei ole ilmselt piisavalt atraktiivsed. Kuna põhikoolist väljalangenutel ei olegi peale täiskasvanute gümnaasiumi muid olulisi õppimisvõimalusi , kui mõnes kutsekoolis loodud võimalused kõrvale jätta. Ilmselt on probleem selles, et täiskasvanutele on tasemekoolitus Eestis liialt jäik ega võimalda ühitada õppimist töö- ja pereeluga.
( http://www.opleht.ee/Arhiiv/2008/20.06.08/aine/16.shtml )
Eestis on kursustel käimine inimese jaoks tasuline. Sellest tingituna võib paljudel jääda kursustel käimata. Põhjus võib ka olla selles, et kool või kursus asub kodukohast kaugemal. Maakohtades on õppimisvõimalusi vähe, selleks tuleb inimestel minna linna õppima, mis on samuti kulukas. Siinkohal on oluline vaadata riigi poliitikale laiemas kontekstis – tasuliste teenuste osakaalust rääkides ei tohi unustada madala maksumääraga maksusüsteemi. ( http://www.opleht.ee/Arhiiv/2008/20.06.08/aine/16.shtml )
Samas on ka võimalus võtta õppelaenu, kui inimene leiab omale käendajad. Õppelaen on abiks paljudele , kes soovivad asuda õppima aga pole selleks rahalisi resursse. Inimesed, kes on jäänud töötuteks mingisugustel põhjustel võimaldab Tööturuamet õpingute rahastamist ja ka riik finantseerib riigieelarveliselt kutseõpet. See on väga positiivne ja võimaldab õpinguid neile, kellel võibolla rahaliselt poleks võimalik õppima asuda.
Eestis on kokku lepitud varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) põhimõtetes. See on väga hea, kuna selle süsteemiga saab õppemahtu varasemate õpi- ja töökogemustega täiendada .
Kasutatud kirjandus:

http://www.hm.ee/index.php?03236 (12.10.2008 )

http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/27.10.06//paevateema/4.shtml (12.10.2008 )

http://www.opleht.ee/Arhiiv/2008/20.06.08/aine/16.shtml (12.10.2008 )
4