Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puhkused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Puhkus 
Põhipuhkus
Põhipuhkused:
tavaline töötaja – 28 kalendripäeva aastas – TLS § 55 ;
alaealine töötaja – 35 kalendripäeva aastas – TLS § 56;
töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel 
saav töötaja – 35 kalendripäeva aastas – TLS § 57;
haridus - ja teadustöötaja – kuni 56 kalendripäeva aastas – 
TLS § 58. 
Põhipuhkus (2)
Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka 
arvestatakse ka:
ajutise töövõimetuse aeg;
puhkuse, v.a  lapsehoolduspuhkuse  ja poolte kokkuleppel 
antud tasustamata puhkuse aeg;
aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS 
§ 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või 
kollektiivlepingus  ettenähtud juhtudel töötajaid);
muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.
Põhipuhkus (3)
 Puhkus tuleb ära puhata  kalendriaasta  jooksul ning 
põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta 
lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
 Põhipuhkuse nõude  aegumine  peatub siiski juhul, kui töötaja:
 kasutab  rasedus - ja sünnituspuhkust;
 kasutab  lapsendaja  puhkust;
 kasutab lapsehoolduspuhkust;
 on ajateenistuses või asendusteenistuses.
Puhkuste ajakava
 Põhipuhkust kasutatakse vastavalt puhkuste ajakavale:
 koostatakse iga kalendriaasta kohta;
 tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese  kvartali  
jooksul. 
 Puhkuste ajakavasse kantakse:
 konkreetse kalendriaasta põhipuhkus;
 kasutamata jäänud  puhkused
Võib lisada ka:
  perega  seotud puhkused, mille aeg on ette teada
 õppepuhkused.
Puhkuse kestvus
Puhkus võetakse välja ühes osas ning puhkuse osadena 
väljavõtmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel. 
Põhipuhkusest vähemalt ühe osa peab töötaja võtma välja 
vähemalt 14 kalendripäeva järjest
Poolte kokkuleppel võib ülejäänud osa jaotada kasvõi 
üksikuteks päevadeks, kuid tööandjal on õigus keelduda 
puhkuse andmisest alla seitsmepäevase  osana .
Omale sobival ajal on õigus põhipuhkust nõuda:
 naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust 
või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; 
 mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise 
rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; 
 vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; 
 vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – 
lapse koolivaheajal; 
 koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Neid puhkuseid, mis ei ole kirjas puhkuste ajakavas, võib 
töötaja võtta välja 14-kalendripäevase etteteatamisega 
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Puhkuse ajakava muudetakse vaid poolte kokkuleppel. 
 Teatud juhtudel aga saavad mõlemad pooled ühepoolselt puhkuse 
katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada:
 tööandja – kui see on tingitud ettenägematust olulisest 
töökorralduse hädavajadusest
 töötaja – kui see on tingitud töötaja isikust tulenevatel olulistel 
põhjustel, eelkõige:
 ajutine töövõimetus;
 rasedus- ja sünnituspuhkus;
 streigis osalemine.
 Töötaja on kohustatud tööandjat puhkuse kasutamist takistavast 
asjaolust esimesel võimalusel teavitama.
 Kasutamata jäänud puhkuseosa antakse töötajale välja vahetult puhkuse kasutamist 
katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.
 Põhipuhkuse aja eest makstakse töötajale  puhkusetasu , mille arvutamise aluseks on 
Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise 
tingimused ja kord“. 
 Puhkusetasu makstakse töötajale  hiljemalt  eelviimasel tööpäeval enne puhkuse 
algust, kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti, kuid hiljemalt puhkuse kasutamisele 
järgneval palgapäeval. 
 Puhkust rahas või muudes hüvedes töölepingu kestuse ajal hüvitada ei ole lubatud.
 Töösuhte lõppedes on töötajal õigus kasutamata jäänud puhkus, mis ei ole  aegunud  
saada rahas.
Perepuhkused
Perepuhkused:
 ei ole seotud töötaja tööalase panusega;
 ei ole tasustatavad tööandja poolt, vaid nende eest maksab 
töötajale riik või ei tasustata seda üldse;
 kui need langevad rahvuspühale või riigipühadele, siis neid 
päevi ei arvata TLS § 54 lg 3 kohaselt perepuhkuse hulgast 
välja;
 neid antakse TLS § 54 lg 2 kohaselt üldjuhul töötaja 
tööpäeval, v.a rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsendajapuhkus 
ja  lapsepuhkus
Perepuhkused (2)
 Perepuhkused on järgmised:
 rasedus- ja sünnituspuhkus - 140 kalendripäeva rasedus- ja 
sünnituspuhkust ning sellele võib jääda 70 päeva enne arsti 
määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva. 
  isapuhkus  – isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva 
isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat 
sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.
 lapsendaja puhkus – alla 10-aastase lapse lapsendajal on  õigus 
saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva  lapsendamise  
kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse 
hüvitist vastavalt  ravikindlustuse  seadusele.
Perepuhkused (3)
lapsehoolduspuhkus – emal või isal on õigus saada 
lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks  saamiseni .
 Korraga on õigus seda kasutada ühel isikul. 
 Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal 
ning selle kasutamisest või kasutamise lõpetamisest  teatab  töötaja 
tööandjale 14 kalendripäeva ette
 Lapsehoolduspuhkuse ajal makstakse hüvitist vastavalt vanemahüvitise 
seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele. 
 Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära 
võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
Perepuhkused (4)
 lapsepuhkus – emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada 
lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud 
töötasu alammäära alusel:
 3 tööpäeva, kui tal on 1 või 2 alla 14-aastast last;
 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt 3 alla 14-aastast last või vähemalt 1 alla 3-
aastane laps;
 lisaks 1 tööpäev kuus puudega lapse puhul kuni selle 18-aastaseks saamiseni. 
Selle päeva eest tasutakse keskmise töötasu alusel.
 Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära 
võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses ning lapsepuhkuse nõue 
aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes. 
 TLS § 135 kohaselt on lapsepuhkuse päevamäär kuni 
31.12.2012 vaid 4,22 eurot, pärast seda arvestatakse 
päevamäära palga alamäärast.
Perepuhkused (5)
tasustamata lapsepuhkus – emal või isal, kes kasvatab 
kuni 14-aastast või kuni 18-aastast puudega last, on õigus 
saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata 
lapsepuhkust. 
 Nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta 
lõppedes.
Õppepuhkus
Töötajal on TLS § 67 kohaselt õigus saada õppepuhkust 
täiskasvanute koolituse seaduses  (TäKS) ettenähtud 
tingimustel ja korras ning tasustamata puhkust 
sisseastumiseksamite tegemiseks.
Õppepuhkus (2)
 tasemekoolituses ehk omandada õhtuses või kaugõppe õppevormis 
või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, 
osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja 
osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust;
 tööalases koolituses ehk omandada ja täiendada kutse-, ameti- ja/või 
erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi, samuti osaleda ümberõppes 
kas töökohas või koolitusasutuses;
 vabahariduslikus koolituses ehk arendada oma isiksust,  loovust
andeid, initsiatiivi ja sotsiaalset vastutustunnet ning omandada elus 
vajalikke teadmisi, oskusi ja võimeid kursuste, õpiringi või muus 
õppijatele  sobivas  vormis.
Õppepuhkus (3)
Kõigil koolitustel osalemiseks on töötajal õigus saada 
TäKS § 8 lg 1 kohaselt õppepuhkust, mille saamiseks 
peab töötaja esitama:
koolitusasutuse teatise ja
avalduse.
Õppepuhkus (4)
Õppepuhkust on töötajal TäKS § 8 lg 2 kohaselt õigus 
võtta kuni 30 kalendripäeva kalendriaastas
millest TäKS § 8 lg 3 kohaselt makstakse töötajale taseme- 
ja tööalase koolituse korral keskmist töötasu 20 
kalendripäeva eest. 
ülejäänud 10 kalendripäeva jooksul ning vabaharidusliku 
koolituse puhul seadus tööandjat tasu töötajale maksma ei 
kohusta.
Õppepuhkus (5)
Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse TäKS § 8 lg 4 
kohaselt töötajale täiendavalt 15 kalendripäeva 
õppepuhkust, mille eest makstakse talle töötasu 
alammäära alusel. 
Kui 10% töötajatest juba kasutab õppepuhkust, võib 
tööandja TäKS § 9 kohaselt õppepuhkuse andmist neil, 
kes alles õppepuhkusele jääda soovivad, edasi lükata.

Document Outline



  • TLS Puhkus 

  • Puhkus  Põhipuhkus

  • Põhipuhkus (2)

  • Põhipuhkus (3)

  • Puhkuste ajakava

  • Puhkuse kestvus

  • Slide 7

  • Slide 8

  • Slide 9

  • Slide 10

  • Perepuhkused

  • Perepuhkused (2)

  • Perepuhkused (3)

  • Perepuhkused (4)

  • Perepuhkused (5)

  • Õppepuhkus

  • Õppepuhkus (2)

  • Õppepuhkus (3)

  • Õppepuhkus (4)

  • Õppepuhkus (5)


Vasakule Paremale
Puhkused #1 Puhkused #2 Puhkused #3 Puhkused #4 Puhkused #5 Puhkused #6 Puhkused #7 Puhkused #8 Puhkused #9 Puhkused #10 Puhkused #11 Puhkused #12 Puhkused #13 Puhkused #14 Puhkused #15 Puhkused #16 Puhkused #17 Puhkused #18 Puhkused #19 Puhkused #20
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari.issak Õppematerjali autor
TLS

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Puhkus

Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Tööseadusandluse alused Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Puhkused § 55. Põhipuhkus Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. § 60. Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem,

Üldehitus
thumbnail
19
docx

Töötasu arvestus

Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu; ·tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse; ·oskad koostada puhkusetasu ja puhkusekohustise arvestamise lausendeid; ·oskad koostada deklaratsiooni STD. 2 Töötasu arvestuse regulatsioon Töötasuga seotud mõisted ja arvestuspõhimõtted on sätestatud Töölepingu seadusega. Töölepingu seadus Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5

Majandusarvestus
thumbnail
4
odt

Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord

Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused. Rasedus- ja sünnituspuhkus Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Puhkusele on õigus minna vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega ja selle eest makstakse sünnitushüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.

Õigus alused
thumbnail
8
docx

Tööõigus

selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu. Oluline on, et töötaja saab kätte oma vajaliku igapäevase puhkeaja, st 24 tunni jooksul 11 tundi järjestikust puhkeaega ehk 13-tunnisele töövahetusele peab järgnema 11-tunnine puhkeaeg. Nt juhul, kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 min, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale 4 tundi ja 30 minutit. II Puhkused 8. Põhipuhkus ja selle andmise kord: puhkuse eesmärk ja kestus, andmise alused, saamise õigus, ajakava, kasutamise aeg ja kord, katkestamine ja edasilükkamine, tasu, hüvitamine, aegumine 3 Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest pole õigus keelduda, pole lubatud asendada muude

Tööõigus
thumbnail
34
docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping

Tööõigus
thumbnail
180
pptx

Töölepingu seadus / tööõigus

TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem  Tõõigus- erinevad definitsioonid  Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö?

Tööõigus
thumbnail
4
docx

Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord

Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda. Töölepinguseadus näeb ette, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Töötajal on seega õigus väljatöötatud puhkusele. Kokkuleppeliselt või tööandja ühepoolse otsusega võib puhkust anda ka ette. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva. Põhipuhkuse andmise aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse aja hulka ei lähe, st. nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arves

Tööseadusandlus
thumbnail
20
docx

Õigusõpetuse konspekt ja 2. kontrolltöö

· · · c.) Õppepuhkus Tööandja peab maksma puhkuse tasu. Tööandjal ei ole õigus uhkust kompenseerida muude hüvedega. Töötajal ei ole õigust puhkusest keelduda. Põhipuhkuse kestus-28 kalendripäeva. Põhipuhkuse osadeks jagamine: a.) Kokkuleppel võib jagada selle osadeks. b.) c.) Tööandja koostab puhkuse ajakava üldjuhul märtsi lõpuks. Puhkuse ajakava peab sisaldama · Põhipuhkus · Poolte kokkuleppel muud puhkused N isapuhkus,.. Ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. (TLS p.69 lg.4) Puhkuste ajakavasse märkimata puhkusi on töötajal õigus kasutada 14-kalendripäevase etteteatamisega (TLS p.69 lg.3) Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal: · Naisel vahetult enne ja pärast rasedus-ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust · Mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus-ja sünnituspuhkuse ajal · Vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last

Õigusõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun