Kohtunikud ja rahvakohtunikud (0)

Kohtunikud ja
rahvakohtunikud
Kohtunikud
· Kohtunikuks võib nimetada Eesti
kodaniku, kes on täitnud akadeemilise
õppe õigusteaduse akrediteeritud
õppekava, oskab eesti keelt kõrgtasemel,
on kõrgete kõlbeliste omadustega ning
kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed
ja isikuomadused.
· Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks.
Esimese ja teise astme kohtunikud
nimetab ametisse Vabariigi President
Riigikohtu üldkogu ettepanekul.
Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu
Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu
esimehe nimetab ametisse Riigikogu
Vabariigi Presidendi ettepanekul.
Kohtunikku saab ametist tagandada
üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel.
Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
· mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest;
· tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist;
· välja heidetud advokatuurist;
· vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo
eest;
· pankrotivõlgnik.
· kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud
lõpetamine audiitori avalduse alusel;
· kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud
kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel.
· Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit
töötada mujal kui õppe- või teadustööl.
Ametivälised tööülesanded ei tohi
kahjustada kohtuniku ametikohustuste
täitmist ega kohtuniku sõltumatust
õigusemõistmisel.
Kohtunik ei või olla:
· Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige;
· erakonna liige;
· äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik,
juhatuse või nõukogu liige ega välismaa
äriühingu filiaali juhataja;
· pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige
ega kinnisasja sundvalitseja;
· vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
· Kohtunik täidab oma ametikohustusi
erapooletult ja omakasupüüdmatult ning
järgib teenistushuve ka väljaspool
teenistust. Kohtunik käitub laitmatult nii
teenistuses kui ka väljaspool seda,
hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu
mainet.
· Kohtunik peab oma erialateadmisi ja
-oskusi pidevalt täiendama ning osalema
koolituses. Kohtunike koolituse eest
vastutab koolitusnõukogu.
Koolitusnõukogu teenindab kohtunike
koolitamiseks loodud sihtasutus.
· Kohtunike distsiplinaarasjade
lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures
distsiplinaarkolleegium.
Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline
tegu, mis seisneb ametikohustuste
täitmata jätmises või mittekohases
täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu.
Rahvakohtunikud
· Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises
maakohtus kohtumenetluse seadustes
sätestatud alustel ja korras.
Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul
võrdsed õigused kohtunikuga.
· Rahvakohtunikuks võib nimetada 25­70-aastase
teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on
Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning
on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate
kõlbeliste omadustega.
· Sisuliselt on rahvakohtuniku eesmärgiks
esindada õigusemõistmises tavainimest, kes
näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte
juriidilisest aspektist.
Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
· süüdi mõistetud kuriteo eest;
· pankrotivõlgnik;
· tervise tõttu sobimatu;
· omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille
aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta
selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta
rahvakohtunikukandidaadiks;
· kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses;
· kaitseväeteenistuses;
· advokaat, notar või kohtutäitur;
· Vabariigi Valitsuse liige;
· valla- või linnavalitsuse liige;
· Vabariigi President;
· Riigikogu liige;
· maavanem.
· Rahvakohtunik nimetatakse neljaks
aastaks. Isikut ei või nimetada
rahvakohtunikuks järjest rohkem kui
kaheks perioodiks.
· Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse
volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema
võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu
tööpiirkonna elanike arvu suhtega.
Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab
rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv
rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu
kinnitab kohtu esimees. Komisjon nimetab
rahvakohtunikukandidaatide seast rahvakohtunikuks
selle kohtu jaoks kindlaks määratud arvu isikuid.
Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon
kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud
põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike
hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest
sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades
tegutsevaid isikuid.