Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö 12. klass

Kontrolltöö 12. klass (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

MILLINE ON PLURALISTLIK ÜHISKOND?
MILLISED NEED ON?
MILLES SEISNEB AVALIK HALDUS?
MIKS AVALIK SEKTOR ON LAIEM MÕISTE KUI RIIK?
MILLISED ÜLESANDED ON RIIGIL MAJANDUSES?
MILLES SEISNEB TURU PUUDULIKKUS TURUTÕRKED?
MIS ON MAJANDUSTEGEVUSE JUURES VÄLISMÕJU JA ÜHISHÜVIS?
MILLISED ON RIIGIPOOLSED MAJANDUSELLU SEKKUMISE VÕIMALUSED?
MIKS ON VAJA TUGEVAT KODANIKUÜHISKONDA?
MILLEGA KODANIKUORGANISATSIOONID TEGELEVAD?
MILLISED ON SOTSIAALSE KIHISTUMISE OBJEKTIIVSED ALUSED?
MIS ON SOTSIAALNE STAATUS?
MIS ON ELATUSMIINIMUM JA MIS SELLEKS EESTIS ON?
MIS ON SOTSIAALNE TÕRJUTUS JA SELLE PÕHJUSED?
MILLISED ON PEAMISED VÕIMU RESSURSID?
MILLISED ON VÕIMU TEOSTAMISE PEAMISED MEETODID?

ÜHISKONNA STRUKTUUR – SEKTORID JA VALDKONNAD
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit:
a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused)
b) teine e erasektor (eraettevõtted)
c)kolmas e mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused)
Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele.
VALDKONNAD:
a) POLIITIKA – korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor.
b) MAJANDUS – tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond . Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist.
c) KULTUUR – mitme põlvkonna loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad.
d)KODANIKUÜHISKOND – ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorgani- satsioone ja -ühendusi. Siia alla käivad ka korteriühisud jne, mille eesmärk pole kasu t eenida, vaid olukorda paremaks muuta.
e) MORAAL – moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised.
f) ERAELU – indiviidi isiklik elukorraldus
g) ÕIGUS – riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum

Milline on pluralistlik ühiskond?
Mitmekesine inimeste poolest, nad erinevad üksteisest jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside , maailmavaate ja elulaadi poolest.

ISELOOMUSTA ÜHISKONNA SEKTORITE ERALDATUST JA LÄBIPÕIMUMIST. KIRJELDA JA TOO NÄITEID.

RIIGI PÕHITUNNUSED, ISELOOMUSTA
a) TERRITOORIUM , mille moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja territoriaalveed
b) RAHVAS/ELANIKKOND, kes moodustub kõigist ühe riigi alal elavatest inimestest ning selle seadustele alluvatest isikustest. Elanikkonna moodustavad kodanikud, välismaalased ja kodakonsuseta.
c) SUVERÄÄNNE RIIGIVÕIM, mis tähendab nii välimist (teised riigid tunnustavad seda riiki) kui sisemist iseseisvust (de facto , tavaliselt siis, kui ei olda kindlad, kas riik jääb püsima)

EESTI VABARIIGI 7 PÕHISEADUSLIKKU INSTITUTSIOONI, MILLISED NEED ON?
1) RIIGIKOGU, millele kuulub seadusandlik võim, mida juhivad Ene Ergma (spiiker), I aseesimees on Kristiina Ojuland ja II aseesimees on Jüri Ratas.
2) RIIGIPEA – president Toomas-Hendrik Ilves
3) VALITSUSELE kuulub täidesaatev võim, mida juhib peaminister Andrus Ansip
4) KOHUS – mõistab õigust. Kõrgeim kohus on Riigikohus, juhib esimees Märt Rask
5) EESTI PANK – on raha emiteerimise ainuõigus, korraldab raharinglus ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest ning tal on ka nõudandev roll eelarve tegemisel. Juhiks on Andres Lipstok.
6) RIIGIKONTROLL – kontrollib riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioo-nide majandust ja säilimist. Juhiks riigikontrolör Mihkel Oviir.
7)ÕIGUSKANTSLER Allar Jõks teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku oavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.

RIIGIASUTUSELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED
a) kindel sisemine struktuur ja hierarhia
b) nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitimiseks
c) nad saavad oma tegevuseks raha riigielarvest
d) nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad)

MILLES SEISNEB AVALIK HALDUS?
Avalik haldus seisneb riigi ja omavalitsuste plaanipärases tegevuses selleks, et viia ellu poliitikas püstitatud eesmärke. Seda teevad nt sotsiaalkindlustusamet ja maksuamet.

MIKS AVALIK SEKTOR ON LAIEM MÕISTE KUI RIIK?
Sellepärast, et riigi ülesanded on muutunud nii ulatuslikuks, et pole mõttekas kõike ise teostada, vaid on osad ülesandeid avalik-õiguslikele asutustele antud. Riik eraldab neile oma ülesannete teostamiseks raha ja tellib neilt teenust. Nt: riiklik koolitusteenus ülikoolidele.

ERASEKTORI JA RIIGI SUHTED; PEAMISED TEOORIAD NING NENDE ERINEVUSED – KEYNE JA FRIEDMAN
Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu ja muude küsimuste kohta. Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi ning samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.
KEYNES . Kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne.
Enamik majandusprobleeme on seotud ebapiisava nõudlusega.
Majanduspoliitika peamine eesmärk on täistööhõive.
Nõudlust tuleb reguleerida, et tööhõivet tõsta.
Majandustsükleid põhjustavad tarbimise ja investeerimise kõikumised.
Investeeringute kasvu tagab intressimäärade reguleerimine.
FRIEDMAN. Kapitalistlik majandus on loomult stabiilne.
Enamik majandusprobleeme on seotud ebapiisava pakkumisega.
Majanduspoliitika peamine eesmärk on isereguleeruvad hinnad.
Nõudlust ei tohi mõjutada, sest see rikub majanduse iseregulatsiooni.
Majandustsükleid põhjustavad rahamassi kasvutempo kõikumine.
Investeeringute kasvu tagab rahamassi kasv.

MILLISED ÜLESANDED ON RIIGIL MAJANDUSES?
a) peab reguleerima teatud kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka
b) mõjutada majanduskäitumist juurdemaksete ja maksudega
c) kui vaja, siis tegeleda ise tootmisega
d) kui on sotsiaalne vajadus, siis teha rahaülekandeid ja väljamakseid

MILLES SEISNEB TURU PUUDULIKKUS (TURUTÕRKED)? KIRJELDA TURU PUUDULIKKUSE 3 ASKPEKTI JA TOO NÄITEID
Turu puudulikkus seisneb turu piiratud toimimises ühiskonna heaolu seisukohalt.
3 ASPEKTI:
1)TURUKONKURENTSI EBATÄIUSLIKKUS
monopol – ühe ettevõtte või ühenduse kontroll tarbekaupade või teenuste litsentsi, tootmise või vedude üle, mis võimaldab määrata hinda.
Oligopol – tootmisharu või turu seisund, kus valitseb väike arv omavahel konkureerivaid ettevõtteid. Nt TV3, Kanal 2 ja ETV
2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVAD VÄLISMÕJUD
Väkismõjuks nim olukordi , kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonnaliikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumatult. Nt keskkonnasaaste : inimesed saavad tehastes tööd ja tööhõive on suur, kuid ümbritsevatele elanikele mõjub halvasti. Või kui üks naabritest ehitab aia, aga teine ei tee midagi ja saab aia niisama.
3) ÜHISHÜVISTE EBAPIISAV PAKKUMINE TURUL
Kaupu, tooteid ja teenuseid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahendustea nim ühishüvedeks. Nt haridus , maanteed ja liiklusmärgid. Kui vabamajandus oleks, siis ei huvitaks ilmselt ühtegi ettevõted ühishüviste pakkumine.
13. MIS ON MAJANDUSTEGEVUSE JUURES VÄLISMÕJU JA ÜHISHÜVIS? ISELOOMUSTA NEID JA TOO NÄITEID

MILLISED ON RIIGIPOOLSED MAJANDUSELLU SEKKUMISE VÕIMALUSED?
a) peab reguleerima teatud kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka
b) võib mõjutada majanduskäitumist juurdemaksete ja maksudega
c) kui vaja, siis võib tegeleda ise tootmisega
d) kui on sotsiaalne vajadus, siis võib teha rahaülekandeid ja väljamakseid

MIKS ON VAJA TUGEVAT KODANIKUÜHISKONDA?
Selleks, et riik paremini toimiks.
16. MITTETULUNDUSÜHING, SIHTASUTUS JA SELTS – MILLISED ON NEDE ERINEVUSED JA SARNASUSED?
SARNASUSED: Ühelgi neist pole tulunduslikku ega võimule tuleku eesmärki. MTÜ ja SA peavad olema registreeritud ja omama põhikirja, seltsing mitte.

.MILLEGA KODANIKUORGANISATSIOONID TEGELEVAD?
Nendesse kuuluvad inimesed tegutsevad vabatahtlikult usuühingutes, ametiliitudes jne. Nad mõjutavad oma tegevusega poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, pakuvad tenuseid ja loovad töökohti.
MTÜ-dest on meil umbes pooled korteri-, suvila- ja garaaažiühistud. Arvukalt tegutseb kü ka koolituses, sotsiaaloolekands ning puhkemajanduses.
18. ISELOOMUSTA RIIGI JA KODANIKUÜHENDUSTE SUHTEID
Kodanikuühendused mõjutavad poliitikat nii, et teevad nende inimeste seisukohad kuuldavaks, keda tavaliselt parlamendierakonnad ei arvesta eriti (puudega, vähemused). Nende olemasolu väldib võimu monopoliseerumist, sest täiendab pateide tegevust ega lase neil domineerida. Suurendavad rahva huvi poliitika vastu. Mõj poliitikat osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Kasvatavad demokraatiale vajalikke väärtuseid: sallivus, koostöövõime ja omaalgatus .

MILLISED ON SOTSIAALSE KIHISTUMISE OBJEKTIIVSED ALUSED?
1) ISIKLIKUD RESSURSSID – võimed, haridus , tervis, ühiskondlik positsioon
2) KESKKOND, milles inimene tegutseb (elamispiirkond, sotsiaalne keskkond)

MIS ON SOTSIAALNE MOBIILSUS NING MILLISED VÕIMALIKUD MOBIILSUSBARJÄÄRID?
Sotsiaalne mobiilsus on indiviidide liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. See tähendab majandusliku (jõukuse), poliitilise (võimu) ja ametialase seisundi muutust.
MOBIILSUSE BARJÄÄRID:
a) üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire
b) liikumine ei ole vertikaalne, vaid horisonaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise)
c)

MIS ON SOTSIAALNE KLASS JA KUIDAS TOIMUB ÜHISKONNA JAGUNEMINE KLASSIDESSE?
Sotsiaalne klass on ühel majanduslikul tasemel inimesed, kuid see pole ainumäärav, arvestatakse ka elustiili tunnuseid.

MIS ON SOTSIAALNE STAATUS? MILLE POOLEST OMISTATUD JA OMANDATUD STAATUS ERINEVAD?
Omistatud staatus on saavutatud mingite teatud valikute, teenete või pingutuste tulemusena, nt abielu, edutamine . Omistatud staatus on muutumatu (sünnijärgne), nt 11-aastasel on ühiskonnas lapse staatus, mis keelab tal teatud asju teha ja iga kuningatütar on printsess .

SELETA MÕISTED SUHTELINE VAESUS JA ABSOLUUTNE VAESUS
SUHTELINE VAESUS – kokkuleppeline, mida selle aluseks võetakse. Olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elutaset või üldiselt aksepteeritud ja soovitut taset. Tavaliselt on see u 60% keskmisest palgast.
ABSOLUUTNE VAESUS – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset. Sätestatakse, kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. Eestis on selleks elatusmiinimum .

MIS ON ELATUSMIINIMUM JA MIS SELLEKS EESTIS ON?
Elatusmiinimum on arvestuslik inimesel vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tääjõu säilimist ja taastamist. Võetakse arvesse minimaalset toidukorvi ning esmaste tööstuskaupade ja teenuste maksumust. 2006.a oli Eestis see 1081 kr, millest 888 oli toidukorv .

MIS ON SOTSIAALNE TÕRJUTUS JA SELLE PÕHJUSED?
Sotsiaalne tõrjutus on sotsiaalse kihistumise tagajärg, mis paratamatult omistab alamklassile
tõrjutu staatuse. Ta pole enam sotsiaalselt aktiivne. See võib olla ka vaba tahe . See tähendab teatud indiviidide ja gruppide sotsiaalset eraldumist tulenevalt mingitest olulistest sotsiaal-
probleemidest (töötus, vaesus, perifeersest elupiirkonnast tulenev e jne).
PÕHJUS: töötus
erivajadus (puudega inimesel on raske tööd leida)
kuulumine vähemusrühma
piirkondlikud erinevused (kaugel äärealadel on asustus hõre)
paljulapselisus

MILLISED ON PEAMISED VÕIMU RESSURSID ?
Võivad olla nii ainelised (omand ja kapital ) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused). Nüüdisühiskonnad on oluline ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus, koostö teiste ühiskonnaliikmetega).

MILLISED ON VÕIMU TEOSTAMISE PEAMISED MEETODID?
Peamised meetodid on autoriteet ja sund. Sunni korral kuuletuvad iniesed võimule hirmust vägivalla või karistuste ees. Kui võim on autoriteetne , siis kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad.

NIMETA RIIGIVÕIMULE AINUOMASEID TUNNUSEID
1) ainuõigus kehtestada seaduseid ja kontrollida nende täitmist
2) ainuõigus koguda makse ja otsustada nende tulu kasutamise üleaedsele
3) ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks
4) õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu e teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises
5) on üks kekspunkt ja selge võimuasutuste hierarhia

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 108 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

108 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laurat19 Õppematerjali autor

keyne ja friedman eesti vabariigi 7 põhiseaduslikku institutsiooni puudulikkus turutõrked mobiilsuse barjäärid

Sarnased õppematerjalid

doc

Ühiskond- küsimused

25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised võimalikud mobiilsusbarjäärid? Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne 26. Mis on sotsiaalne klass ja kuidas toimub ühiskonna jagunemine klassidesse? samal majanduslikul tasemel inimesed. Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed 27. Mis on sotsiaalne staatus? Mille poolest omistatud ja omandatud staatus teineteisest erinevad.

Ühiskond

doc

Ühiskonna mõisted/seletused

3. piirangud sootunnuste alusel 4. piirangud rahvustunnuste alusel 5. piirangud mis tulenevad elukohast Sotsiaalne mobiilsus Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne Sotsiaalne klass ja staatus *staatus-oõhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. *klass-samal majanduslikul tasemel inimesed. - Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. -Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud -Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed Omistatud ja omandatud staatus

Ühiskond

odt

Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Mobiilsus ehk inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev. 26. Mis on sotsiaalne klass ja kuidas toimub ühiskonna jagunemine klassidesse? Sotsiaalne klass suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon; marksism seob klassi majanduslikku võimu ja majanduslike suhetega, mittemarksistlikud teooriad rõhutavad sissetulekut ja tööhõivest tulenevaid saatuslikke erisusi (nt keskklass). 27. Mis on sotsiaalne staatus? Mille poolest omistatud ja omandatud staatus teineteisest erinevad?

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna lidusus

Ühiskonna sidusus 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? >esimene e avalik sektor (riigi ja omavalitusasutused) >teine e erasektor (eraettevõtted) >kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond riik -> erasektorit -ettevõtted ei maks tulumaksu -tulumaks makstakse dividendide pealt erasektor->riiki -riik saab dividendide pealt raha riik->kodanikuühendusi -riik tegeleb seaduste väljaandmisega ja kehtestab reeglid -riik võib kodanikuühendusi rahastada kodanikuühendused->riiki -seisavad tööliste õiguste eest -võtavad enda kanda mõned funktsioonid (nt sotsiaalsed) 2. Riigi tunnused? -rahvas -territoorium -valitsus -riik teostab võimu -ainult riigil on õigus välja anda seadusi -ainult riik saab seaduserikkumise eest rikkujat karistada -riigi võim on ülimuslik -riigil on üks riigivõimukeskus

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus

ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine ERASEKTOR

Ühiskond

doc

Ühiskonna sidusus

KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakonsus- ja migratsio

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna sidusus

2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik. Riik: institutsioonide kogum, mis korraldab valitse

Ühiskonnaõpetus

rtf

Ühiskonna sidusus (konspekt)

Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu) · Järelevalveinstituitsioonid (politsei)

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid