Õppepuhkus (0)

Õppepuhkus

Tööandja ja töötaja on tihti eriarvamusel õppepuhkuse saamise õiguse, tingimuste, kestuse jms kohta. Töötajale õppepuhkuse andmise kor­da reguleerib täiskasvanute koolituse seadus, millele ka töölepingu seaduse § 67 lõige 1 viitab . Täiskasvanute koolituse seaduse § 3 järgi jaguneb koolitus sõltuvalt eesmärgist tasemekoolituseks (võimaldab õhtuse või kaugõppe vormis või eksternina omandada põhi- ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutse- või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust); tööalaseks koolituseks (kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ja täiendamine, samuti ümberõpe kas töökohas või koolitusasutuses); vabahariduslikuks koolituseks (võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete , initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist).
Kuni 30 kalendripäeva aastas
Sõltumata koolituse liigist antakse töötajale koolitusel osalemiseks koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaasta jooksul. Kui õppepuhkust kasutatakse tasemekoolituse või tööalase koolituse omandamiseks, säilitatakse töötajale keskmine töötasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud kümme päeva on võimalik saada tasustamata puhkust.
Seadusega ettenähtud 30 kalendripäevase õppepuhkuse hulka ei saa tööandja arvata seda aega, kui tööandja on ise kohustatud korraldama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ja selle aja eest peab tööandja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.
Õpetajal on mõistagi õigus magistrikraadi omandada. Võiks isegi öelda, et neil on selline kohustus. Vaadates haridus - ja teadusministri 26.08.2002. a määrusega nr 65 kehtestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõudeid ja täpsemalt §-e 20–22, millega kehtestatakse klassiõpetaja, põhikooli ühe või mitme aine õpetaja ja gümnaasiumi ühe või kahe aine õpetaja kvalifikatsiooninõudeid, ning arvestades sama määruse § 37 lõikes 11 sätestatut, peabki koolis töötaval õpetajal juba magistrikraad olema, et kvalifikatsiooninõuetele vastata. Seega ei tohiks kooli direktor üldjuhul erialase magistrikraadita õpetajat üldse tööle võtta (v.a kui vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajat ei leita ja tööle võetakse tähtajalise töölepingu alusel inimene, kellel on vähemalt keskharidus). Isegi kui kvalifikatsiooninõuetele mittevastav õpetaja on tööle võetud, peab õpetaja tegema pingutusi , et vajalik kvalifikatsioon omandada.
Eelnevat arvesse võttes ei saa praktikas olla kuigi sagedased olukorrad, kus õpetajad omandavad töötamise käigus erialast magistrikraadi. Kui aga õpetaja magistrikraadi omandab, on tal õppepuhkuse saamiseks kõik samad õigused, mis tulenevad töötajale töölepingu seadusest ja täiskasvanute koolituse seadusest.
Tööandjat tuleb teavitada
Õppepuhkuse kasutamise soovist tuleb tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatada. Teade peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (st teatada saab ka e-posti teel). Kui koolitusel osalemiseks planeeritud ajavahemik on puhkuse ajakava koostamise hetkeks teada, võib sellega seotud puhkuse kanda ka puhkuste ajakavasse. Sellisel juhul ei ole õppepuhkuse kasutamisest vaja eraldi ette teatada.
Koolituses osalemiseks saab koolitusasutus väljastada teatise. Seadus jätab täpsustamata, mida teatis sisaldama peab. Tuleb asuda seisukohale, et see sõltub sellest, mida teatisega tõendama peab. Nt konkreetsel õppesessioonil osalemiseks saab kool väljastada teatise sellise sessiooni toimumise kohta. Iseseisva töö tegemise soovi korral õppepuhkuse võtmisel saab kool tõendada ainult asjaolu, et töötaja selles koolis õpib, ning viimane otsustab ise, millal täpselt soovib ta õppepuhkust kasutada.
Ainus võimalus keelduda
Õppepuhkus on töötaja õigus, mitte kohustus. Tööandja ei saa kohustada töötajat võtma õppepuhkust neil päevil, mil too õppepuhkust ei vaja.
Ainus võimalus tööandjal keelduda töötajat lubamast õppepuhkusele on kui üle 10% töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel.
Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõike 2 kohaselt antakse õppepuhkust kalendripäevades. Seega ei ole õppepuhkuse päevad seotud töötaja tööpäevadega, vaid põhipuhkuse päevadega analoogselt saab ka neid võtta töötaja puhkepäevadel.
Silmas tuleb pidada, et õppepuhkust saab kasutada ühe kalendriaasta jooksul – kasutamata jäänud õppepuhkust ei ole võimalik järgmisse kalendriaastasse üle kanda. Õppepuhkuse saamise eeldus ei ole tasemehariduse omandamine töötamisega samas valdkonnas.
Täiendav õppepuhkus
Lisaks eelnevale on oluline märkida, et tasemekoolituse lõpetamiseks on töötajal õigus saada täiendavalt 15 kalendripäeva õppepuhkust, mille eest makstakse vabariigi valitsuse keh­testatud töötasu alammäära. 15 kalendripäeva õppepuhkust on õigus saada vaid ühekordselt teatud tasemehariduse lõpetamiseks (lõputöö kaitsmiseks, lõpueksami sooritamiseks).
Kui töötajal lõpetamine ebaõnnestub, pole tal õigust nõuda uuesti puhkust sama õppe lõpetamiseks. Säilib aga õigus iga- aastasele 30-kalendripäevasele õppepuhkusele.
Töötajal on õigus nõuda tasustamata puhkust õppeasutusse sis­seastumiseksamite tegemiseks. Sea­dus ei sätesta, mitu päeva tasustamata puhkust on töötajal õigus nõuda sisseastumiseksamite tegemiseks, seega tuleb töötajal ja tööandjal selles kokku leppida.
Õppetöö ümberkorraldamine (sh õpetajale asendaja leidmine) töötaja õppepuhkusel viibimise tõttu on kooli juhtkonna ülesanne. Praktikas asendab õppepuhkusel viibivat aineõpetajat enamasti sama õppeaine õpetaja. Klassiõpetajale asendaja leidmine võib osutuda keerulisemaks ülesandeks.
Mario Põlluäär
AUT-31