· Õigus kaitsele. · Õigus täisväärtuslikule elule. · Õigus isiklikule elule, suhtlus ja sõprusringile. · Õigus puhkusele. Laste kohustused: ·Austada oma vanemaid ja teisi inimesi. ·Aidata oma abivajavaid vanemaid ja sugulasi. · Suhtuda lugupidavalt riigikorda ja seadustesse. · Käituda lugupidavalt kaasinimestega. · Järgida elu, töö ja õpikoha reegleid. · Täita koolikohustust. · Hoolitsusega suhtuda ümbkitsevasse keskkonda.
Kohustused Laps peab abistama Nõrgemaid Laps peab kinni pidama riigikorrast ja Laps peab käituma seadustest kaasinimestega lugupidavalt Laps peab austama oma vanemaid ja Lapse kohustus kasvatajaid on hoida oma tervist Laps peab täitma koolikohustust Õigused Lapsel on õigus privaatsusele Laste Igal lapsel on Õigused õigus elule ja Igal lapsel on arengule õigus puhkusele Ja ja jõudeajale Kõikidel lastel on Kohutsused võrdne õigus saada Lapsel on õigus
4. 5. 5. 6. 6. 7. 7. 8. 8. Töölehe nr.4 lisa SEDELITEKS LÕIKAMISEKS JA JAOTAMISEKS EELNEVA ÜLESANDE TÄITMISEKS! elule ja arengule hoida oma tervist riigi abile kui ta seda vajab austada oma vanemaid ja kasvatajaid haridusele usuvabadusele aidata oma vanemaid ja mõttevabadusele sugulasi abile ja hooldusele täita koolikohustust austada riigikorda ja isiklikule elule ja seadusi sõprusringile puhkusele ja jõudeajale käituda lugupidavalt kaasinimestesse hooldada ennast ja osaleda järgida väärika käitumise pere toimetustes reegleid
"Riikide mõju teineteise kultuurile, majandusele ja eluolule" Õpilane: Elena Ellervee Õpetaja: Maksim Zinakov Sisukord : Bütsantsi keisririik Kalifaat Viikingite Skandinaavia VanaVene riik Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas,
Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimub riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas on keelatud
tööpuudus, kuna töö on siiski elamisväärse elu alus. Eesti puhul on see suureks probleemiks. Ma isegi ei ütleks, et siinkohal on süüdi töökohtade nappus, pigem on murekohaks inimeste valmisolek ning kvalifikatseeritus. Meie riigis on üsna palju noori, kes teatud põhjustel jätavad õpingud põhi- või keskkoolis pooleli. Sellised noored on riigile suureks koormaks ning üheks võimalikuks lahenduseks võib olla see, kui koolikohustust tõsta 18. eluaastani. Siis peaksid noored omandama vähemalt kas kutsekoolis mõne eriala või keskhariduse. Kindlasti toob selline muutus endaga kaasa taas erinevaid murekohti nagu näiteks probleemsete noorte rahulolematus ning koolikohustuse eest niinimetatud põgenemine. Samas saaks tööpuudust mingil määral vähendada ka nii, et ettevõtted riskiksid rohkem tööle võtma inimesi kellel puuduvad kogemused. Noorte seas on väga suureks probleemiks see, et
Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 2 tund nädalas. 1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud kasvatuslikud eesmärgid, antavate teadmiste ja oskuste maht, keskustusvõimalused teiste õppeainetega ja didaktilised ning metoodilised lahendused. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. 1933. aastal koolides oli kolmepalliline süsteem- 4, 3, 2- hea, rahuldav, nõrk. Järgmisel aastal koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp- viieklassiline keskkool, kuhu võis astuda juba pärast algkooli 4. klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Kui õpilane lõpetas 6. algkooli klassi, siis tal oli võimalus minna kohe kolmeklassilise reaalkooli. 1937. aastal viidi tunniplaani üks tasuline klassijuhatatund, mille ülesanne oli õpilaste ja
Võrdlen naise positsiooni neis mõlemas ühiskonnas. Kui sarnane või erinev oli naise positsioon nendes ühiskondades? Mis on tänapäeval teisiti kui sel ajal? Vana-Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Iga naine oli mehe oma isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Lapsena kuulusid tütarlapsed isa eeskoste alla, kui isa oli surnud, siis mõne meessugulase eestkoste alla. Kreeka tüdrukute haridus sõltus nende perekonnast, koolikohustust neil polnud. Tavaliselt õpetati tütreid käsitöö- ja majapidamisalaselt. Erandina Spartas pidid tüdrukud tegelema korrapäraselt ka kehaliste harjutustega. Kohe peale murdeiga oli neiudel aeg abielluda. Ise nad endale abikaasat valida ei saanud. Tavaliselt leppisid abielu kokku tulevane peigmees ja äi. Abielu peamine eesmärk oli saada seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades ka poliitiline side. Naise ja mehe omavahelised suhted ei olnud abielus eriti olulised. Oli kujunenud
ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Rahvaharidus Peale Põhjasõja antud tagasilööki jäi rahvahariduse edendamine esialgu üksikute pastorite teeneks. 1739. aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Kuna oli raskusi laste kooli saatmisega ning õppetingimused rehetubades olid kehvad, nähti koolikohustust kui raskendavat koormat. 1765. aastast hakati rajama rahvakoole kõikidesse suurematesse mõisatesse, kuid kui lapsel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, oli võimalik koolikohustusest vabaneda, mistõttu jäi koduõpe mõneks ajaks märkimisväärselt tähtsale kohale. 18. lõpul oskas enam kui pool talurahvastikust lugeda, kuid kirjutamisoskus jäi siiski võrdlemisi haruldaseks.
ka koolide arv. Õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Rahvahariduse miinimumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. Puudust oli koolmeistritest, raskusi oli ka laste kooli saamine, sest taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. (1765) Liivimaa maapäeval võeti vastu uus koolikorralduskava, mis nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. 18.sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna. Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles
munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. PGS Mis on koolikohustus? Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt kuni põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta. Mida reguleerib riiklik õppekava ja kes selle kehtestab? Õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale. Kehtestab Vabariigi Valitsus. Milles seisneb sisehindamine?
· käituma ja suhtlema kaasinimestega lugupidavalt; · oma õiguste teostamisel arvestama teiste laste ja täiskasvanute õigustega. Lapse kohustus hoida oma tervist: · laps peab hoidma oma tervist; · laps peab vastutama isikliku hügieeni eest; · laps peab toituma tervislikult; · laps peab arendama oma kehalist võimekust; · laps peab puhkama (magama) ja viibima värskes õhus. Lapse õppimise kohustus: · laps peab täitma koolikohustust; · laps peab õppima vastavalt oma võimetele; · laps peab õppima tegema ea- ja võimetekohast tööd (ei pea silmas tööd töö seadusandluse tähenduses); · lapsel on kohustus austada oma õpetajaid ja juhendajaid nagu nemad peavad austama last · laps peab valmistuma iseseisvaks eluks.
KORDAMISKSIMUSED 7. KL. KONTROLLTKS 1. Kellel oli keskajal vimalik koolis ppida? Miks ei kinud koolis kik lapsed? (p. lk 72) ldist koolikohustust keskajal ei olnud. Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vhestel vanematel oli vimalik selliseid kulutusi teha. Seega oli kooliharidus kttesaadav peamiselt hiskonna nn paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Kik lapsed ei kinud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74)
tänapäeva emad käivad samamoodi tööl nagu ka isad ja lapsed käivad lasteaias ja koolis ning majapidamise jaoks on palgatud koristajad, kuna perel ei jätku aega seda ise korrastada. Tänapäeval on inimestele esmatähtis nende haridus ja nende tulevik. Usun, et kuna paljudes riikides on tasuta koolikohustus kuni 17-eluaastani, siis võib olla just see inimestele üheks põhjuseks miks hakatakse kohe mõtlema oma tulevikule. Riikides, kus ei ole koolikohustust on enamjaolt ka inimeste haritus väga madal. Mina isiklikult arvan, et nad tunnevad ennast vabana ning võtavad ka elu vabanama. sõna "vaba" all mõtlen ma seda, et neil ei ole mingeid kohustusi ega pea muretsema enda hariduse peale. Need kes aga pürgivad oma suure tuleviku poole kurnavad ennast enda töö ja kiire eluga ära ning ei naudi oma elu. Vahel ongi nii, et inimesed kes avastavad maailma üksinda oma silmaga jõuavad tulevikus ja elus kaugemalegi
Olen sarnast eesmärgi püstitust rakendanud ka gümnaasiumis ja mõnel määral ka põhikoolis. Teatud ulatuses annab selline eesmärk mängimisruumi. See tähendab, et kõik sooritatud tulemused ei pruugi olla vajaliku lävendiga. Tähtis on tulemuste keskmine. Muidugi on loogiline, et kindla peale välja minnes, tuleks sooritada tööd üle lävendi, kuid paraku pole see alati võimalik. Samas on minu eesmärk piisavalt lai, et katta koolikohustust, sest kui valiksin näiteks üheainsa õppeaine, siis teised minu eesmärgis ei kajastuks ja jääks unarusse. Põhjus on eelkõige ikka õppeedukuse jätkusuutlikkus ja parandamine, mitte püüdlemine mingi ükskõikselt määratud numbrini, mille kasulikkusest aimu pole. Tegevuskava on sellise ülesande juures minujaoks rohkem kui soovituste ja kohustuste lektüür, sest õppeained hõlmavad paljusid erinevaid valdkondi ja periood on loengukavast sõltuvalt ebaühtlane
Koolikohustus tulekut. kohapeal kuni 10 tööpäeva. Koolikohustus on lastel, kes saavad enne 1. oktoobrit *Last õpetatakse tualetti hügieeniliselt kasutama. Teavitamine - teostamise ajakavast teavitab 7-aastaseks kuni põhihariduse omandamiseni või 17- *Lastega vahetult kokkupuutuval lasteasutuse maavanem Haridus- ja aastaseks saamiseni. Koolikohustust võib edasi lükata töötajal peab olema nakkushaiguste suhtes Teadusministeeriumi, õppeasutust, tema lapse tervisliku seisundi tõttu ja seda võib täita ka tervisekontrolli läbimise kohta kirjalik tervisetõend pidajat hiljemalt 15. septembriks. kodus õppides. Pedagoogilise nõukogu ülesanded Järelevalve teostamiseks kasutatav metoodika -
Lapse vajadute analüüsimiseks vaatlesin 4.klassis õppivat Juhanit. Analüüsimisel lähtusin A. Maslow püramiidist. Juhan on pärit linnast ja perest, kus peale tema kasvab ka õde. Õde on temast vanem ja elab perest eemal. Päris isast ei tea ta midagi. Teda kasvatavad ema ja kasuisa, kellel on probleeme alkoholiga. Juhan asus meie kooli õppima 2.klassist. Juhan suunati meile sotsiaaltöötajate kaudu, kuna eelmises koolis ei täitnud ta koolikohustust ja oli klassis tõrjutud. Vanemad ei suutnud tema koolis käimist kontrollida. Esmased inimsuhted- kiindumussuhted avaldavad lapse psüühilisele ja sotsiaalsele arengule, enesehinnangule ja minapildi kujunemisele ning edasistele inimsuhetele olulist mõju. Et lapsel kujuneks välja turvatunne, on tarvis "piisavalt head ema"- empaatilist ja vastutustundlikku. Juhani esimeste eluaastate kohta mul informatsioon puudub, aga vaadates tema agressiivset
kutsekoolis6. Eestis on kasutatavad õppevormid on: päevane õpe, õhtune õpe (nt täiskasvanute koolides), osa- ja täiskoormusega õpe, distantsõpe, eksternatuur, koduõpe. Huvikoolides jm võib olla ka teistsuguseid õppevorme.7 Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis. Eesti riik ja kohalik omavalitsus tagavad orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele võimaluse saada haridust koos ülalpidamise võimalusega. Keha, kõne, meele-ja vaimupuudega ning eriabi vajavatele inimestele tagab riik või kohalik omavalitsus õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole ja gümnaasiume
põhjused, miks laps nii tegi. Tulemuslik tegelemine eeldab, et selgitatakse välja tegurid, mis mõjutavad õigusrikkumise toimepanemist, ja tegeletakse nende tegurite mõjutamisega. Laste väärkäitumine võib oleneda majanduslikest probleemidest, samas võib see olla psühholoogiline probleem. Eestis loetakse kõige tõenäolisemaks väärteo toime panijaks last, kes on majanduslikus kitsikuses ja/või üksikvanemaga kasvavas peres koolikohustust mittetäitev psühhoaktiivseid aineid tarvitav laps. WHO käsitluse kohaselt on vägivalda võimalik ennetada 7 tegevuse kaudu: Laste ja vanemate/hooldajate vahel turvaliste, stabiilsete ja toetavate suhete arendamine. Laste ja noorte eluoskuste arendamine. Alkoholi kättesaadavuse ning kahjuliku mõju vähendamine. Tulirelvadele, külmrelvadele ja mürkidele ligipääsu vähendamine.
keelustati 1743.a, kuid see neid siiski ei peatanud. Ratsionalism: XVIII saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu-ratsionalismi. Nende eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, nende ühiskonnakäsitlus oli uuelaadne. Rationalistidest kirikuõpetajad töötasid välja mitmeid projekte. Rahvaharidus: Tingimused hariduse omandamiseks olid tublisti halvenenud. Kooli oli napilt. Üritati vastu võtta koolikohustust. 1765. a võeti Liivimaa Maapäeval vastu koolikorraldusekava, mis nägi ette koolide rajamist igasse suuremasse mõisasse. Mõisnike vastuseisuga see siiski täit rakendust ei leidnud. Lugemisvara: Talurahvale mõeldud lugemismaterjal koosnes enamasti piiblist ja laulu- ja palveraamatutest. XVIII saj hakkas levima ka ilmalik kirjandus. Esimene maarahva kalender ilmus 1731. a, mis sisaldasid näpunäiteid põlluharimisest, ka arstimisest.
kindlustab õpilasele abi ja toe õppetöövälise aja sisustamisel ning koduste õppeülesannete täitmisel. Kõige olulisem on aga pidev koostöö lapsevanemaga. Lapsevanemaid kaasatakse vajadusel tugigrupi töösse. Korraldatakse nõupidamisi, et arutada konkreetse õpilase esilekerkinud probleemi lapsevanema, õpetajate, direktsiooni, ka erialaspetsialistide kohalolekul. Sotsiaalpedagoog on tihedas kontaktis koolikohustust mittetäitvate laste vanematega, vanemad käivad konsulteerimas psühholoogi, logopeedi, füsioterapeudi ja psühhiaatriga. Kindlasti üritan oma tulevases õpetajatöös olla lapsele igas olukorras toeks, nõustada ja aidata teda probleemides ja tunnustada õpilast, kui ta on saanud hakkama millegi positiivsega. Üritan hoida oma silmad lahti, märgata last ja tema probleeme ja teha kõik, mis minu võimuses, et laps saaks võimalikult hea hariduse hoolimata oma hariduslikest erivajadustest
aastal vastu kuna Eestil puudus üha pingestuvas Euroopas reaalne jõud oma erapooletuse kaitsmiseks. 4. Kultuur Muutused hariduses, probleemid- koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. * Koolisüsteem kaheastmeline, mõlemad kooliastmed emakeelsed- kindlustati ka vähemusrahvustele omakeelne haridus. * Kohustuslik algharidus piirnes 1920. aastatel nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused. * Majanduskriisi tõttu kulutuste kärpimine haridussüsteemis, lahendamist vajas ka haritlaste üleproduktsiooni probleem. * 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi. * Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks. * 01.09.1919.a
koolisotsiaaltöötaja peab alluma vahetult haridusosakonna juhataja asetäitjale- kooliteenistuse juhatajale.Enne tööle asumist peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus ja eelnev pedagoogiline töö kogemus.Kui koolisotsiaaltöötaja haigestub või puudub muudel põhjustel koolist ,asedab teda vajadusel sotsiaaltöö metoodik ja vastupidi,samuti kollisotsiaaltöötaja juhendab omatöös kehtivatest õigusaktidest.Põhiülessanneteks on : 1)Koolikohustust eiravate õpilaste rehabiliteerimine 2)Ennetav töö koolikohustuste eiramise probleemidega 3)Koostöö tegemine koolide,lapsevanemate ja haridusosakonnaga õpilasele soosda sotsiaalse lähikeskkonna kujundamiseks 4)Lapse lähikeskkonna uurimine olemasolevate ressursside ja riskide leidmiseks 5)Töö õpilasega juhtumitöö meetodil 6)Saadud andmete põhjal üksijuhtumite koostamine ja nende uurimine lahenduste leidmiseks. 7)Linnavalitsuse noorsookomisjoni töös osalemine.
Sõltuvusel iseloomulikku mõtlemist kirjeldatakse kui inimese võimetust teha püsivalt terveid otsuseid enda kasuks. Ennastkahjustav käitumine. ● uuringute põhjal kahjustab ennast tahtlikult 14-30% noorukitest vanuses 14-19 aastat ning enamasti esineb seda tüdrukute seas ● sellist käitumist soodustab kõrgem tundlikkus/emotsionaalsus ● tarvitatakse psühhoaktiivseid aineid, kuritarvitatakse alkoholi, eiratakse koolikohustust, ähvardatakse enesetapuga (manipuleerimine) ● paljud neist noortest kasvavad üles üksikvanemaga peres, kus esineb ka alkoholisõltuvusega ● sageli on selliste noorte suhted vanematega konfliktsed - kogevad enam mittemõistmist ning verbaalselt ja/või füüsilist vägivalda oma vanematelt ● halvad suhted eakaaslastega ● tüdrukud on ka sageli kokku puutunud seksuaalse väärkohtlemisega
Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool (Alaealise mõjutusvahendite seadus § 6 lg (1), kuhu suunatakse kohtumääruse alusel õigusrikkumise sooritanud alaealised. Eestis on kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli: Tapa Erikoolis õpivad poisid ning Kaagvere Erikoolis õpivad tüdrukud. Erikool on samaaegselt nii õppe- kui ka kasvatusasutus, mille eesmärgiks on võimaldada õpilastel täita koolikohustust ning kujundada õiguskuulekat ja endaga toimetulevat isiksust (Tapa Erikooli põhimäärus, 2003; Kaagvere Erikooli põhimäärus, 2002). Lisaks nendele ülesannetele täidavad erikoolid ka mitteformaalseid funktsioone, näiteks õpilaste karistamine ja kaitse. Erikooli ülesandeks on luua õpilastele tingimused hariduse omandamiseks ja kujundada sobiv õpi- ja kasvukeskkond, mis toetavad eelnimetatud eemärkide saavutamist.
4 http://www.norge.ru/norgesuddannelsessystem/ 5 http://www.norge.ru/norsk_uddannelse/ 3 4 Eesti haridussüsteem Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: alusharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus. Igale haridustasemele on kehtestatud nõuded, mis on esitatud riiklikes õppekavades. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis. Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole- ja gümnaasiume. Ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes on üldjuhul õppekeeleks eesti keel. Kuid on ka ülikoole, kus õppekeeleks on inglise keel. Põhiharidus on riigi haridusstandarditega ettenähtud üldharidusmiinimum. Põhihariduse
haridusministeerium. Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool ja gümnaasium olla hälvikute erikool või sanatoorne erikool. Riigikooli moodustab haridusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul; munitsipaalkooli moodustab valla või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega haridusministeeriumi poolt antud koolitusloa alusel. Õppetöö vormid võivad olla päevane, õhtune ja kaugõpe. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Usuõpetuse õppimine on vabatahtlik. Kui kooliastmes on 15 õpilast, kes soovivad usuõpetust õppida, peab kool selle võimaluse tagama. Alates 2007/2008 õppeaastast peavad venekeelsed riigi ja munitsipaalgümnaasiumid alustama üleminekut eesti õppekeelele. Erakoolid - Erakoolide asutamise eeltingimuseks on õpetajate, õppekava ning õppetööks sobiva sisustusega nõuetekohaste ruumide olemasolu. Kõrgkoolide ja ülikoolide
liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. § 9. Koolikohustus (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku
Vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on põhikoolis õppimine kooliealistele lastele kohutuslik. Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks. Õpilane on koolikohutuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustuslikud on ka keha-, kõne-, meele- ja vaimupuudega ning eriabi või kasvatuse eritingimusi vajavad lapsed. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse ja kutsehariduse omandamiseks. Lapsendamine Lapsendamine tähendab vanema ja lapse vaheliste õiguste ja kohustuste tekitamist lapsendaja ja lapsendatu, st lapse vahel. Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama
1856. aasta Eestimaa talurahvaseaduse "Walla kogukonna seadus" järgi tunnistati talupoegade kasutuses olev maa talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Mõisnikule maad umbes 1/6 mõisast (kuuendikumaa). 1880. aastal alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Seadus reguleeris ka koolikohustust, koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud. Luteriusu talurahvakoolide juhtimiseks nähti uue lülina ette kihelkonna koolivalitsus, kuhu kuulusid mõisnikust kirikueestseisja, pastor, kihelkonnakooli õpetaja ja üks valla kohtumeestest. Õigeusukoolide juhtimine jäi õigeusu kiriku ja Püha Sinodi hooleks. Talurahvaasjade komisjon moodustati 1856. aastal tagamaks seaduse täitmist.
1868. aastal lõpetati talumaade rentimine teotöö eest ning mindi täielikult üle raharendile. 1880. aastal alustati Eestimaa kubermangus talude päriseksmüümist. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Talupoeg ei pidanud enam tegema tööd mõisapõllul, vaid majandas ise oma talu ja vaatas, et rent saaks makstud. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised. Seadus reguleeris ka koolikohustust. Koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud. Luteriusu talurahvakoolide juhtimiseks nähti uue lülina ette kihelkonna koolivalitsus, kuhu kuulusid: mõisnikust kirikueestseisja, pastor, kihelkonnakooli õpetaja ja üks valla kohtumeestest. Õigeusukoolide juhtimine jäi õigeusu kiriku ja Sinodi hooleks. Talurahvaseadused · Clas Totti määrus- 1668
etendas üsna suurt osa. 19. sajandi lõpul ilmus rida haridusdekreete, mis rõhutasid juba seni teada olnut, kuid lisandusid ja kutsekoolid ja koolid neidudele. Laienes erakoolide hulk. 1907 kehtestati 6-klassiline koolikohustus. 1912 1945: mitmed sündmused (nt Esimene maailmasõda, Vene revolutsioon) ei jäänud mõju avaldamata ka Jaapani hariduspoliitikas. Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8- klassilise koolikohustuse kehtestamiseks, kuid seda enne Teist maailmsõda ei juhtunud. Seni oli tunnustatud ametlikult vaid keiserlikke kõrgkoole, pärast Esimest maailmasõda aga ka kolledzeid ja erakõrgkoole. Loodi ka nn ettevalmistavaid koole, mis olid vaheastmeks enne ülikooli. Hariduselus tulid uued mõttevoolud, nt liberalism, anarhism.
mõeldud ka vanemate toetamiseks. Näiteks tugiisikuteenus on mõeldud lastele ja nende vanematele, et parandada igapäevaelu toimetulekut. Tugiisikuteenus aitab toimetulekuraskustesse sattunud inimesel stabiilsesse elukeskkonda tagasi jõuda. Väärkoheldud lastele ja nende pereliikmetele on võimalik pakkuda nõustamisteenust, samuti osutada rehabilitatsiooniteenust alaealiste komisjoni otsusel määratud lastele, kes ei täida koolikohustust või on toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo. Nimetatud teenuste kõrval on laialt levinud mitmesugustes probleemsetes olukordades psühholoogi nõustamisteenuse kasutamine. Lisaks pakuvad mitmed MTÜd lastevanematele tasulisi koolitusi ja nõustamist, mis on suunatud nende kasvatustavade ja ka sotsiaalsete oskuste parandamiseks (nt perekeskuse Sina ja
avatud õpetusega klassis töötamise põhimudel. Tihti Inglise koolidirektorid ka õpetavad, mitte ei tegele ainult juhtimisülesannetega. Teoreetiliselt traditsioonidele toetudes on Inglise mitteformaalsetes koolides lapsekeskset pedagoogikat suudetud jätkuvalt arendada. 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika Antipedagoogid vaidlustasid nii õiguse kui ka võimaluse kasvatada. Ivan Illich on omalt poolt kritiseerinud koolikohustust js kohustuslikku kooli ning pidanud mõelmaid tarbetuteks. Antipedagoogide poolt esitatud kasvatuskriitikat võib lihtsustada neljaks argumendiks. Me ei pea ega tohi kasvatada, kuna 1) me ei suuda ja meil pole vaja määrata lapse tulevikku; 2) kasvatust võib anda vaid kasvataja võimule tuginedes; 3) nn pedagoogiline mõjutamine ei ole kontrollitav; 4) Kasvatusel ei ole enam tegelikku sisu. Antipedagoogikat võib näha kasvatusoptimismi, kasvatuse kõikvõimsuse ja eluaegse
a. 1259 1925.a. 1390 1933.a. 1253 1926.a. 1355 Koolisüsteemi reformimise küsimus kerkis uuesti üles 1933. aastal ühenduses keskkoli probleemiga. Midagi olulist ei jõutud siiski ette võtta, toimus ainult senise kolmepallilise hindamisviisi (4,3,2-hea, rahuldav, nõrk) asendamine viiepallilisega. Järgmisel aastal võeti siiski käsile ümberkorraldustööd, laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp-viieklassiline keskkool. Uue seaduse järgi algas keskharidus pärast algkooli 4. klassi lõpetamist. Üldsuse, õpetajaskonna ja Eesti Õpetajate Liidu survel tuli valitsusel peagi vatuvõetud keskkooliseadust parandada: ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Kuueklassilise algkooli lõpetajatele võimaldati takistusteta sisse astuda kolmeklassilisse reaalkoolil. 1937
õpetuse raamatut" ... F. W. Willmann? Karja kirikuõpetaja, rahvajutud. Kellele kehtestati koolikohustus ja mida koolis õpiti? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jaotatud kiriku ja mõisa vahel? 17239. kehtestati koolikorralduskava, koolikohustus 7-12 aastastele lastele, kellel polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Nõue: Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine Taluperedes nähti koolikohustust täiendava koormisena. 1765. uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse.
saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid · 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini · muinajal õpiti esivanemate tarkustest · keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister)
saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini muinajal õpiti esivanemate tarkustest keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister)
esialgu jäigi rahvahariduse edendamine vaid üksikute pastorite teeneks. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestai 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7- 12 aastasetele lastele, kel pastori arvates polnud võimalik kodus selgeks saada. Rahvahariduse miiniumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, isesesiev Piibli lugemine ja lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõigisse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik lugemine kodus selgeks saada võidi mõis kooli rajamise kohustusest vabasatada. Kirjutamisoskus jäi 18. sajanadil eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna: 1739. esimene terviklik Piibli põhja-eesti keelne väljaanne A.T.Helle poolt. 18. saj
Kaotati erinevused poeg- ja tütarlaste õppetöös, mis kergendasid naiste teed intelligentsi hulka. Endised keskkoolid olid võõrkeelsed. Puudusid eestikeelsed õpikud, õppekavad, vähe keelt oskavaid õpetajaid. Põhitähelepanu algõpetuse ümberkorraldamisele. 1919. alustas tööd 68 keskastme kooli. Kuni 1934. aastani oli emakeelne keskkool viieklassiline, koosnedes alam- ja ülemastmest (2+3). Vabatahtlik usuõpetus. Keskkool tasuline. 1934.a. koolireformiga vähendati laste koolikohustust 16-lt 14-le aastale. Tuli juurde uus koolitüüp – viieklassiline keskkool. Keskharidus algas nüüd peale 4. klassi lõpetamist. Keskkoolid jagunesid humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharu keskkoolideks. Kuni 1934.aastani puudusid keskkoolis eksamid. Gümnaasiumi lõpus kaks kirjatööd. 1929.a. täpsustati, et keskkooli võib lõpetada ka ühe puudulikuga (v.a. emakeel, matemaatika ja esimene võõrkeel). 1934
intensiivselt. Tsükliline õppetöö on ökonoomne, sest kontsentreeritud õpetus vaheldub pausidega, mille jooksul õpitu lapses talletub. Y Klassiõpetajad õpetavad kõiki õppeaineid 1.8. klassini. Y Numbriline hindamine on asendatud õpilaste arengu hinnanguliste kirjeldustega. Y Paljudel teistest koolidest tulnud õpiraskustega lastel on tekkinud huvi õppimise vastu ja käitumisprobleemidega õpilased on hakanud täitma koolikohustust. Y Lapsed on loomingulised ning vabad oma arvamustes. Y Lastevanemaid ja õpetajaid koolitatakse Waldorf-pedagoogika alal ning kaasatakse suurel määral lapse arenemisse ning õppetöösse. Miinused Y Õpetajate vähene osalemine ainealastel koolitustel. Y Klassides olevate laste arv on suur. Y Koolides töötab kvalifikatsiooni nõuetele mittevastavaid õpetajaid.
õppimas. Keelekümblus - õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks; kümblusklassides ja rühmades ületab eestikeelse õppe maht 50% õppe kogumahust; Canadas on 40 a kogemust. Koolikohustus - kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta. 4 Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Kooli põhimäärus - dokument, milles sätestatakse: 1) kooli nimetus; 2) kooli asukoht ja
üsna suurt osa. 19. sajandi lõpul ilmus rida haridusdekreete, mis rõhutasid juba seni teada olnut, kuid lisandusid ja kutsekoolid ja koolid neidudele. Laienes erakoolide hulk. 1907 kehtestati 6- klassiline koolikohustus. Aastatel 1912 1945 mitmed sündmused (nt Esimene maailmasõda, Vene revolutsioon) ei jäänud mõju avaldamata ka Jaapani hariduspoliitikas. Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8-klassilise koolikohustuse kehtestamiseks, kuid seda enne Teist maailmsõda ei juhtunud. Seni oli tunnustatud ametlikult vaid keiserlikke kõrgkoole, pärast Esimest maailmasõda aga ka kolledzeid ja erakõrgkoole. Loodi ka nn ettevalmistavaid koole, mis olid vaheastmeks enne ülikooli. 1930ndatel hakkasid Jaapani hariduselus rohkem domineerima ultranatsionalistlikud ja militaristlikud tendentsid
paranemisega kasvas ka koolide arv. Õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Rahvahariduse miinimumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. Puudust oli koolmeistritest, raskusi oli ka laste kooli saamine, sest taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765 Liivimaa maapäeval võeti vastu uus koolikorralduskava, mis nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. 18.sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna. Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles
Vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on põhikoolis õppimine kooliealistele lastele kohutuslik2. Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks3. Õpilane on koolikohutuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustuslikud on ka keha-, kõne-, meele- ja vaimupuudega ning eriabi või kasvatuse eritingimusi vajavad lapsed. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse ja kutsehariduse omandamiseks . 2 Eesti Vabariigi haridusseadus (RT 1992,12,192) 3 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993,63,892) 2.1.6 Lapse kohustus hoida oma tervist Laps peab hoidma ja vastutama oma tervise eest, et olla kunagi ise täisväärtuslik elujätkaja. Selleks peab ta saama vajalikku ja eakohast informatsiooni ja teavet koolist ning kodust
Hariduse omandamine oli väga piiratud: paljud lapsed olid koolis ainult teatud kellaaegadel ning teatud päevadel. Briti valitsus oli väga aktiivselt vastu nendele mudelitele, mida Euroopa neile peale sundis. Riiklikult hakati algharidust korraldama 1870. aastal, mil kohustati kõiki piirkondi tagama oma lastele algharidus, kuigi väikese õppemaksu eest. 1891.a. haridusaktiga õppemaks algkoolis kaotati ja viidi sisse 4-klassiline koolikohustus. 1918.a. pikendati koolikohustust 14-nda eluaastani. 1944.a. haridusaktiga (mida 5 kutsutakse ka Butleri aktiks) kehtestati ühtne, tasuta ja kohustuslik haridus lastele vanuses 5-15 ning 1972.a. tõsteti koolikohustuslik iga 16-nda eluaastani, mis kehtib tänaseni.(uk_kool) 6 3. HARIDUSSÜSTEEMI ÜHISED JOONED SUURBRITANNIAS
See tegi võimalikuks täiendõppeta ja eksamiteta ülemineku madalamalt kooliastmelt kõrgemale. Aastail 1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline: 6- klassilisele algkoolile järgnes 5- klassiline gümnaasium. Seejuures oli algharidus maksuvaba ja kohustuslik kõigile, keskharidus oli aga vabatahtlik ning maksuline. Mõlemad kooliastmed olid emakeelsed. 1920. aastatel piirdus kohustuslik algharidus tegelikkuses siiski vaid nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused: vajalike hoonete puudus ja piisava ettevalmistusega õpetajate vähesus. 1934. a. haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. Reform tekitas aga pahameelt, kuna kõigile kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg. Koolireformi teine etapp teostati 1937. a. Võimalik oli valida: ) 4-klassiline algkool + 5-
Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. § 9. Koolikohustus (2) Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 50. Nõustamiskomisjon (1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel
Igal lapsel on õigus oma eraelu puutumatusele. Lapsele adresseeritud kirja ning lapse isiklikke märkmeid ei ole õigus ilma lapse loata lugeda. Riigi valitsus peab hoolt kandma selle eest, et kõigi meie riigis elavate laste õigused oleks tagatud. Seega on lapsel tähtis teada kohustustest: • Lapsel on kohustused oma perekonna ja vanemate ees, ühiskonna ees, kaasinimeste ees. • Laps peab täitma koolikohustust. • Lapsel on kohustus hoida oma tervist. • Laps on kohustatud järgima avalikku korda. Oluline on teada, et alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades ajavahemikus 23.00-6.00. ähtis teada õigustest: • Täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest. • Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada
Suurimaks probleemiks kujunes sobivate koolmeistrite puudus. Olemasolevate koolmeistrite teadmised ja võimed piirdusid sageli kesise lugemisoskuse ja halva viisipidamisega. Kirjutada oskasid vähesed, arvutada peaaegu mitte keegi. Visitatsiooniprotokollides on mõnigi kord märgitud, et koolmeister ise vajaks kooli saatmist. Pahatihti oli tegemist joodikute ja prassijatega (Laur, 2003). Raskusi oli ka laste koolisaamisega. Taluperedes peeti koolikohustust täiendavaks koormiseks. Sageli tulid õpilased kooli alles pärast jõule, ning siis ei suudetud kevade alguseks lugemist selgeks saada. Talupojad eelistasid laste koolisaatmisele neid teistel talupoegadel õpetada lasta. Pealegi võttis lugemaõppimine koolis liiga palju aega: esimene talv kulus tavaliselt veerimise selgekssaamisele ning alles teisel, vahel ka 13 kolmandal talvel jõuti lugemisoskuseni. 1726. aastal teatas Mihkli pastor, et lapsi koolis
annaabi.ee 
