50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lenusjaa
Õppematerjali autor
Rooma keisririik? Rooma riik jagunes, sest erinevused süvenesid. Näiteid erinevustest- · Lääneprovintsides olid orjatöödel põhinevad latifundumid, idaprovintsides väiketalud · Idaprovintsides on arenenud ja jõukad kaubalinnas, lääneprovintsides jäid linnad jõukusega alla. Seal olid väiksemad ja nooremad linnad. Idaprovintsides kasutati kreeka keelt, kõrge , lääneprovintsides kasutati ladina keelt, rooma kultuuri mõju. · Erinevused olid tingitud majandusest, ühiskonna arengust, kultuuritasemest ja taustast Rooma langused põhjused majanduslikud: maksude tõstmine, vähendati raha väärismetallisisaldust, mis tõi kaasa hindade tõusu poliitilised: kitsenes linnade omavalitsus, uus haldus- ja kaitsekorraldus neelas tohutult raha ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine;
Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess.Keskaja mõiste juurdlus nn valgustusajal.mõiste on halvustava tähendusega, sest tähendab pimedat ajajärku. Kuid praeguseks peetakse seda perioodi tsivilisatsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Enamasti peetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamist 476 aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele humanistid. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajaloo periood. See 1000- aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg oli mitmetahuline nagu tänapäevgi. Arenes kultuur pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. b) Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon. Piirid tunnused
SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud
just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark samm ja nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. Ristiusu kirik varasel keskajal
pojapoegade ajal jagati see kolmeks ( Verduni leping 843), millest tekkis lõpuks saksa ja prantsuse riik ning kolmas osa kadus üldse ära. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja anarhia ajajärk, oli palju rüüsteretki araablaste ja viikingite poolt, hiljem ka ungarlaste. Feodaalkorra kujunemine. Talupoegade elu Kõigepealt hakkas linnade soikumine., linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik., nõrgenesid erinevate riikide vahelised kontaktid ja suhtlemine. Hakkas domineerima naturaalmajandus. Riigiametnikele toetuv võimukorraldus hakkas asenduma isanda ehk senjööri ja sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Karl Martell hakkas oma sõjameestele maatükke jagama, et nad suudaksid endale ratsamehe ja vastava varustuse soetada, see tagas omamoodi nende usalduse, sest nad said palka. Maatükki, mida jagata nimetati lääniks, ehk feoodiks, ja vastavalt siis läänimees või feodaal
Läänegoodid rändasid üle Balkani poolsaare ja läbi itaalia, rüüstasid 410. aastal Rooma linna ja asusid lõpuks Hispaaniasse. Vandaalid aga ületasid Hispaaniat ja Aafrikat eraldava Gibraltari väina ning vallutasid Põhja- Aafrika. Hispaanias asus nüüd läänegootide riik, Põhja- aafrikas vandaalide riik. V. sajandi lõpul tungisid aga Itaaliasse idagoodid, purustasid Odoakeri väe ja said Itaalia valitsejaks. Nii tekkis Itaalias idagootide riik, mis oli mõnda aega germaanlaste riikide seas kõige võimsam. 2) Kerjusmungaordud (22) Koos linnadega tekkisid uued mungaordud. Üht liiki ordu oli kerjusmungaordu ehk frantsisklaste ordu. Esmalt rajas Franciscus ( jõuka talumehe poeg ) frantsisklaste ordu. Nooruses elas ta muretut ja jõukat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Franciscus hakkas mungaks. Tema surma järel kuulutas paavst ta pühakuks. Frantsiskaani mungad kandsid halli mungarüüd, mistõttu nimetati neid hallideks vendadeks
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Rist
teoseid araabia keelde. Hiljem juba renessansi ajal tõlgiti neid edasi teistesse keeltesse. Esialgu järgiti ka Antiik-Kreeka seadust, kuid hiljem panustati rohkem sellesse ja jõuti kaugemale kui Kreekas oli jõutud. Antiikmaailmas oli teadus paljuski teooria tasemel, aga Araabias ei kardetud eksperimenteerida (nt. viinamarjaveinist eraldati puhast alkoholi hakkas arenema farmakoloogia e. teadus ravimitest; loodi esimesed apteegid 9. saj. alguses; meditsiin, käsitleti kliima mõju inimesele, jõuti järeldusele et dieedi ja hügieeni abil on võimalik haigusi vältida; arendasid edasi matemaatikat, võtsid kasutusele Indiast pärit numbrid, Euroopas tuntakse neid aga Araabia numbritena, võtsid kasutusele praktiliselt kõik trigonomeetrilised funktsioonid). Olulisemad teadlased olid: al Biruni pidas võimalikuks, et eksisteerib heliotsentriline (päikesekeskne) maailm, määras ära viiekümne aine tiheduse, viibis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid