Lapse arengu iseloomustus (3)

Lapse vajaduste analüüs
Lapse vajadute analüüsimiseks vaatlesin 4.klassis õppivat Juhanit.
Analüüsimisel lähtusin A. Maslow püramiidist.
Juhan on pärit linnast ja perest , kus peale tema kasvab ka õde. Õde on temast vanem ja elab perest eemal. Päris isast ei tea ta midagi. Teda kasvatavad ema ja kasuisa , kellel on probleeme alkoholiga.
Juhan asus meie kooli õppima 2.klassist. Juhan suunati meile sotsiaaltöötajate kaudu, kuna eelmises koolis ei täitnud ta koolikohustust ja oli klassis tõrjutud. Vanemad ei suutnud tema koolis käimist kontrollida.
Esmased inimsuhted- kiindumussuhted avaldavad lapse psüühilisele ja sotsiaalsele arengule, enesehinnangule ja minapildi kujunemisele ning edasistele inimsuhetele olulist mõju. Et lapsel kujuneks välja turvatunne , on tarvis “piisavalt head ema”- empaatilist ja vastutustundlikku.
Juhani esimeste eluaastate kohta mul informatsioon puudub, aga vaadates tema agressiivset käitumist võib sellest järeldada, et ta on jäänud täiskasvanute tähelepanuta või on olnud tähelepanu vähene.
Agressiivsus võib tekkida kui esimestel eluaastatel on jäänud lapse vajadused rahuldamata või on olud need halvad. Samal põhjusel ei teki ka lapsel põhiturvalisust ja vähendab eneseväärikuse arengut.
Juhanil on hirm pimeduse ees ja kardab kitsaid ning pisikesi ruume . Magama minnes peab tal kindlasti väike tuli põlema. Selle puudumisel võtab ta teki alla kaasa taskulambi. Sellest võib järeldada, et imikueas on ta olnud üksi pimedas ja tema nutule pole keegi reageerinud. Ema jaoks olid sellel hetkel olulisemad sõbrad ja alkohol ning laps oli teisejärguline.
Juhanil on meeles hirmus kogemus, kuidas ta sõbrad teda üksi jätsid kui ta kanalisatsioonikaevu kukkus. Juhan pidi seal üksi külmas ja kitsas augus veetma palju aega, enne kui ta leiti. Ma arvan, et sellest ka hirm pisikeste ruumide ees.
Ka praegu ei ole Juhan kunagi kindel, et koju minnes ei pea ta veetma aega külmas koridoris oodates ema kojutulekut. Õnneks on tal hea naabrimemm, kes tihti pakub talle selleks ajaks sooja tuba ja ka sööki.
Juhan on meelsamini õpilaskodus kui koju tahab minna. Õpilaskodus on tal rahuldatud kõik Maslowi püramiidi esimese astme vajadused. Soe söök ja soe tuba. Alati puhtad riided ning pesemise võimalused. Kodust tulles on Juhanil tihti seljas need samad riided millega ta reedel koju läks, kaasas ei vahetus riideid ega sokke. Oleme talle kaasinimeste abiga muretsenud õpilaskodusse riideid ja jalanõusid.
Füüsiliselt on Juhan terve ja sportlik poiss. Meeldib rula ja rulluiskudega sõita, kuid samas puudub ta ohutunne. Teeb tihtipeale trikke, mis käivad tal üle jõu. Õnneks ei ole tal suuremaid õnnetusi juhtunud.
Vaimsete võimete poolet on Juhan keskmine. Õppetööga saab hakkama kui tal poleks nii palju negativismi. Juhanile antud ülesande vastus alati on, et ei oska, ei saa aru, ei viitsi teha. Ta jalutab lihtsalt tunnist minema või siis häirib õpetajat seni kuni ta visatakse välja. Klassikursust Juhan kordama jäänud ei ole. Õppeaastad on lõpetanud positiivsete tulemustega.
Kõige rohkem meeldib talle kunst , tööõpetus ja midagi oma kätega valmistada. Kolmandas klassis osales tema tehtud klaasimaali joonistus näitusel ning ta sai auhinna ja diplomi. Juhani jaoks oli see väga oluline ning kõige tähtsam oli see, et ema seda näeks. Tagasisidet saades oli ema tõesti teda kiitnud ning kooli tulles oli seda ka tema käitumises tunda.
Joonistustes on temal peamiseks värviks must. Kui küsida, miks ta mustaks värvib, siis ütleb et talle meeldib.
Juhanil on enesekontroll nõrk ja vahel puudub see üldse. Kui teda endast välja viia, siis ta ei kontrolli ennast üldse. Teeb teistele tahtmatult haiget või peksab asju mis on tema tegevusvälja läheduses (peksab jalaga lillepotte, taob käega stende jne.). Ta on endasse tõmbuv ja istub tihti üksi nurgas , kuna kaasõpilased kardavad teda. Saab endast läbi vanemate poistega. Kuid mina arvan, et need kasutavad teda ära, aga temaga vesteldes ei ole ta sellega nõus. Tüdrukutega ei suhtle üldse ja igasugune läbisaamine nendega puudub. Tihti kipub ta nendele pigem haiget tegema. Otsib lähedust vanemate inimestega. Õpilaskodus on tal olemas inimesed keda ta usaldab ja kelle sõna on talle väga oluline. Koolis ta seda tunnet ei saa, sest õpetajad on arvamusel, et Juhan on kõiges juhtunus ise süüdi. Passiivne- ja agrasiivne käitumine tekitab temas viha. Viha kõigi ja kõige suhtes.
Ise on arvamusel, et ta ongi kõiges süüdi ja keegi teda ei salli. Tegelikult on selles poisis peidus palju headust ja hoolivust, kui talle õigesti läheneda.
Juhan endaga üksi ühiskonnas toime ei tule, vähemalt esmavajaduste rahuldamisega. Sageli on tal asjad (riided, jalanõud) kadunud, koolikott ja õppevahendid katki ning nende asukohast ei ole tal tihti aimu. Juhanil puudub ka pesemise harjumus. Õpilaskodus ei tohi talle öelda teiste juuresolekul, et mine pesema , seda tuleb teha väga diskreetselt. Ka ei kuulu kokku Juhan ja kell, ajataju kaob tal kohe kui ta on mingisse tegevusse keskendunud.
Tunnustuse ja austuse puudust on Juhani puhul märgata tema tegevustes. Klassis töötades ootab ta õpetajalt kõigepealt kiidusõnu ja sellest sõltub tema edasine kaasa töötamine. Kui õpetajal ei ole teda millegagi tunnustada ei viibi ta ka rohkem tunnis. Kodus emalt ta erilist tunnustus ei saa ja seda ta ei ootagi. Ema pidavat vinguma tema kallal ka siis kui ta vaikselt oma toas tegeleb. Sageli ema ei märkagi Juhani kodus olemist. Juhan on öelnud, et kodus käib ta sellepärast, et nädalavahetusel ei saa õpilskodus olla.
Juhaniga on vestelnud mitmed psühholoogid ning leidnud, et Juhanil tuleks minna uuringutele. See kõik on jäänud aga ema keeldumise taha, et Juhan haiglasse läheks. Aga mida me tahame siis lapsest ehk peaks alustama emast, ilma ema nõusolekuta ei saa kahjuks uuringuid läbi viia.
Tänaseks on Juhani käitumine muutunud veel agressiivsemaks. Tema motoks on: parim kaitse on rünnak. Ta ei vali enam vahendeid millega ta teistele virutab, kui keegi ta endast välja viib.
Olgu siis see nuga või kivi. Kooli eesmärk on, et Juanile leida sobiv kool. Teda on veel ehk võimalik aidata.
3