Alghariduse ajalugu (1)

Algharidus iseseisvas Eestis.
9. septembril 1919.a. Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus kolmelt aastalt neljale. Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis.
Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet , töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke .
1920.a. mais - „Avalikkude algkoolide seadus“, mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine.
Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest.
1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid pidid juba kohustuslikult olema kuueklassilised.
Hakkati ehitama uued koolimajad.
Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika , loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuteadus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus ( vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). 3.-6. klassini õpetati saksa keelt ja 5.-6. klassis inglise keelt.
Kooli astumiseks oli suur konkurss, sest inimesi oli liiga palju. 1928. aastalt rohkem eraldati tunde matemaatikale ja looduõpetusele, suurendati emakeele tundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 2 tund nädalas.
1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud kasvatuslikud eesmärgid, antavate teadmiste ja oskuste maht, keskustusvõimalused teiste õppeainetega ja didaktilised ning metoodilised lahendused.
Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. 1933. aastal koolides oli kolmepalliline süsteem- 4, 3, 2- hea, rahuldav, nõrk. Järgmisel aastal koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp- viieklassiline keskkool, kuhu võis astuda juba pärast algkooli 4. klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Kui õpilane lõpetas 6. algkooli klassi, siis tal oli võimalus minna kohe kolmeklassilise reaalkooli .
1937. aastal viidi tunniplaani üks tasuline klassijuhatatund, mille ülesanne oli õpilaste ja ühiskonna vahekordade selgitamine, õpilase käitumise juhtimine, tema eksimuste ja väärsammude parandamine, iseloomu arengu suunamine, kutsevaliku küsimuste arutamine ja õpilasorganisatsioonide tegevusele kaasaaitamine. Õpetajad pidid andma lastele tööd mõistusele, keelele ja käele ning ergutada neid isetegevusele.
Õpilaste käekirja eest pidid hoolt kandma emakeele- ja matemaatikaõpetajad.
Koolireformiga kadus võõrkeel algkoolide tunniplaanist. Nüüd oli see valikaine , mida võiks valida 5. ja 6. klassis.
Aegamööda lahkusid kutseta õpetajad koolitöölt.
1939.a. kevadel töötas Eestis 1220 algkooli. Algkoolides hakati korraldama lõpetajate päevi. Esimene lõpetajate päev oli 30. mail 1937.a.