Ajakasutuse juhtimine (0)

Ajakasutuse juhtimine
Eesmärki on raske püstitada sellepärast, et tihtipeale esmakursuslased keskenduvad rohkem sisseelamisele ja kõige selle „uue maailma“ keerises kipub meelest minema, milleks üldse ülikooli astuti . Loomulikult on peamine põhjus ikka paber, mis tagab bakalaureuse kraadi. Kuid sellist suhteliselt kauget eesmärki saab püstitada ainult läbides lühemaid ja rohkem ajaliselt määratletud etappe . Kuigi võib mulje jääda, et lühike tähendab lihtsat, ei maksa olukorda alahinnata, sest ka koolis kehtib raske õppustel, kerge lahingus reegel. Eesmärke ma pole palju püstitanud ning seepärast jäi ka kaalule ainuke. Minu eesmärk on läbida esimene kursus 2013 aastal vähemalt keskmise hindega 3,5. Ei valinud konkreetset õppeainet, sest nende nö „eluiga“ on üsna lühike. Arvan, et eesmärk on piisavalt detailne ja mõõdetav. Sellele annab kinnitust õppeaasta määratud pikkus ning kindlad hindelised tulemused, mille keskmine väärtus peab olema suurem kui 3,5. Arvestan ka asjaolu, et praegune keskmine hinne on 3,82, seega on siht saavutatav. Võib tunduda, et ma oleks justkui missiooni täitnud, kuid ma ei hakka alahindama teist semestrit, sest see on arvatavasti komplekssem ja vajab rohkem pühendumist. Teiseks eelduseks on see, et õppeaasta lõppeb eeldatavalt maikuus. Olen sarnast eesmärgi püstitust rakendanud ka gümnaasiumis ja mõnel määral ka põhikoolis. Teatud ulatuses annab selline eesmärk mängimisruumi. See tähendab, et kõik sooritatud tulemused ei pruugi olla vajaliku lävendiga. Tähtis on tulemuste keskmine. Muidugi on loogiline, et kindla peale välja minnes, tuleks sooritada tööd üle lävendi, kuid paraku pole see alati võimalik. Samas on minu eesmärk piisavalt lai, et katta koolikohustust, sest kui valiksin näiteks üheainsa õppeaine, siis teised minu eesmärgis ei kajastuks ja jääks unarusse . Põhjus on eelkõige ikka õppeedukuse jätkusuutlikkus ja parandamine, mitte püüdlemine mingi ükskõikselt määratud numbrini, mille kasulikkusest aimu pole.
Tegevuskava on sellise ülesande juures minujaoks rohkem kui soovituste ja kohustuste lektüür, sest õppeained hõlmavad paljusid erinevaid valdkondi ja periood on loengukavast sõltuvalt ebaühtlane. Kuid siiski tuleb pidada silmas kindlaid asju:

• Kõik kohustuslikud kirjalikud tööd PEAB esitama õigeaegselt. Järgides seda kuldreeglit, väldin olukorda, kus võlg on võla otsas ning raisatud aeg maksab kahekordselt kätte.
  
• Loengusse PEAB kohale ilmuma. Minu jaoks on see äärmiselt tähtis kohustus, sest esiteks ma maksan oma kohalolemise eest ja teiseks õppejõud määratud selleks, et tagada parim tulemus konkreetse valdkonna teadmistes. Siia juurde käib veel loengukavast ning kooli/õppegrupi korraldustest kinnipidamine .
  
• Grupitöödes tuleb haarata initsiatiiv, sest see on emotsionaalseks tõukeks teistele. Vahel on grupis liikmeid, kes ei pinguta piisavalt ning selle tõttu kannatab terve grupp, kuid kui on hea eestvedaja , siis saab seda ohtu vähendada ning ka käsitletav teema kinnistub paremini.
  
• Eksamiks õpin maksimaalselt 4 päeva ennem, sest siiamaani ma pole rohkemat pidanud otstarbekaks ning olen ka vältinud üleõppimise effekti. Õppimiseks kasutan konspekti, mille vajadusel prindin välja või jagan osadeks.
  
• Kõik vormistuslikud tööd teen vastavalt etteantud reglemendile, et mitte lohakuse tõttu töö tulemus kannataks. Siinkohal aitab mitmekordne kontroll .
  
• Kui tunnen , et mingis valdkonnas pole minu teadmised piisavad , siis üritan ennast teemaga koheselt kurssi viia, kasutades vajadusel erinevaid kanaleid(alati ei pruugi olla õppejõud, kes seletab). Et seda vältida, tuleb olla loengus tähelepanelik ja õpihimuline.
  

Arvestades kõiki neid kohustuslikke soovitusi , peaks olema selgeks tehtud kõik õppekohased printsiibid , mida saab vajadusel laiendada ka pikematel perioodidel . Usun, et ajakasutuses ei tohiks mul ületamatuid probleeme tekkida, kuigi vahel tundub et ajaraisk on meeletu. Kui on konkreetne kuupäev silme ees, siis ma ei ole kunagi hätta jäänud. Arenguruumi selles mõttes jagub, et täita tähtajaga eesmärgid, mis võivad olla koguni mitme aasta pärast. Aja mõistlik kasutus seisab illusiooni taga, et aega on palju. Niikaua ongi seda palju, kui midagi teha pole vaja. Hakates õigeaegselt tegutsema, võib ka kiireks minna, kuid siis on olukord põhjendatud ja pingutus sama vajalik.
Ei saaks just öelda, et tee eesmärgini oleks kive ja kände täis, kuid teatud probleemid siiski kaasnevad. Üheks on kindlasti tahtejõuetus. Vahel tekib tunne, et viskaks asjad nurka ja ei hooliks, mis tulemuse sellega saavutab, kuid mõne aja pärast, kui õppimiseks on liiga hilja , tekivad kahtlused, et kas ikka õppisin piisavalt. Jõuetuse vähendamiseks tulebki jagada ülesanded mitmele päevale, kasvõi kontrolltööks õppimine. Selline teguviis andestab tulevase tähtaja suhtes, sest iga päev on erinev meelestatus. Teiseks probleemiks võib kujuneda lohakus ja tähelepanematus tähtaegade ja ülesannete suhtes. Kui interneti õppekeskkond ei abista, siis võib tähtaeg ootamatult kätte jõuda. Ka sellise mure lahendamiseks on on mul oma meetod. Kuna ma kasutan sülearvutit rohkem kui mõnda paberikandjat, siis saan seada töölauale vajaliku info tähtaegadest.
Tehnoloogia arenguga on kaasnenud ka tohutu hulk võimalusi, kuidas oma aega sisustada. Ma ei nimetaks just kõike seda ajaraiskamiseks, kuid kui aja sisustamine toimub vajaliku ülesande täitmise asemel, siis on see ajaraisk. Konkreetselt on raske teha arvutis tööd, kui on võimalus ligipääs internetile. Iga noor teab, et see on üliraske. Niisamuti telekas , mis hajutab sujuvalt tähelepanu ja sa avastad ennast mitte tööd tegemas alles tunni-kahe pärast. Noortel inimestel on sellevastu arenenud haruldane ignoreerimisoskus, mis võimaldab ka kõige mürarikkamas keskkonnas oma tööle keskenduda, kuid selline oskus ei ole alati vettpidav. Tahtejõud on see, mis määrab keskendumise. Lihtsam on ennast isoleerida kõigist segajaist ning kasutada valget paberilehte. Lisaks võib veel keskendumist segada kohustused teistes valdkondades. Mõeldes teistele asjadele, ei tundu käesolev piisavalt huvitavana ja kokkuvõttes kannatab töö kvaliteet. Tuleb vedada selge joon ülesannete vahel, siis saab keskenduda vaid hektel kõige tähtsamale.