KAITSEKÕNE Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Eelkõige tänan komisjoni võimaluse eest esitada kaitsekõne. Samuti kuuluvad tänusõnad minu juhendajale pedagoog Riin Finglingile. Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Teie lahkel loal esitaksin järgnevalt oma kaitsekõne. Uurimustöö on kirjutatud teemal Saku Gümnaasiumi kuuendate kuni kümnendate (6.- 10.)klassideõpilaste piduliku riietumise etikett Uurimistöö teema valise selle, sest see pakkus mulle huvi ning tahtsin teada saada rohkem piduliku riietuse kohta. Töö eesmärgiks oli uurida kui paljud meie kooli õpilastest kannavad pidulikku riietus ning peavad tähtsaks, et see neil olemas oleks.
Kaitsekõne 1. Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, retsensent ja kaasõpilased. 2. Tänan komisjoni mulle antud võimaluse eest esitada kaitsekõne. Samuti tänan uurimistöö juhendajat Lauri Varandit ja retsensenti Maarika-Küllike Mäeküla. 3. Austatud komisjoni esimees, komisjoni liikmed, retsensent, kaasõpilased. Teie lahkel loal esitaksin järgnevalt oma kaitsekõne. 4. Praktiline töö on kirjutatud teemal ,,Magnum Logistics OÜ logistilise tausta avamine". 5. Presentatsioon 6. Praktiline töö on kirjutatud 17 lehel ja sisaldab 7 Joonist. Kasutatud kirjanduse loetelus on kaks nimetust. Praktiline töö koosneb kolmest peatükist, sisaldab resümeed eesti keeles, sissejuhatust, töö ülevaadet ja kokkuvõtet." 7. Kirjaliku retsensiooni ettelugemine. 8
3. Soovitav on töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks kasutada illustreerivaid vahendeid (diagrammid, skeemid jm) kaasaegsel esitlustehnikal. 4. Uurimistöö kaitsmisel kehtivad teatud protseduurireeglid. 4.1. Kaitsekõne alustamine. (Töö esitlemine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole.) 4.1.1. Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, retsensent, juhendaja ja kaasõpilased. Uurimistööde kaitsmise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis 4.1.2. Tänan komisjoni mulle antud võimaluse eest esitada kaitsekõne. 4.1.3. Samuti tänan uurimistöö juhendajat .............., retsensenti................ 4.2. Töö sisuline tutvustus (kaitsekõne). 4.2.1. Austatud komisjoni esimees, komisjoni liikmed, retsensent, juhendaja, kaasõpilased. Teie lahkel loal esitaksin järgnevalt oma
Minu kool Ma käin Viira koolis.See on väike kool, mis asub Tori Jõesuus.See on 9 klassiline kool, kus on üldiselt vähe õpilasi. Ma valisin selle kooli endale, sest Viira kooli õppekava sobis mulle just kõige paremini. Seal on ka toredad kaasõpilased,õpetajad ja koolitöötajad, kes teevad koolielu huvitavaks. Õpetajatele on tähtis õpilaste areng ja nad teevad väga hästi oma tööd.Õnneks on ka mul enamus õpetajatega head suhted, väga suurt vihavaenu vist ei ole, vähemalt ma loodan et ei ole.Tunnid on huvitavad ja sisurikkad. Kaasõpilased on toredad ja nendega on hea tundidest üle jäävat vabaaega sisustada.Tänu neile lähevad koolipäevad ruttu.Koolipäevad on pikad,hommikul 7.15 on äratus ja tunnid algavad 8.00
PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID Kunda 2012 MIKS MA VALISIN SELLISE TEEMA? OLEN SPORDINI JÕUDNUD LÄBI ISA EESKUJU VÄÄRTUSTAN SPORDIGA TEGELEMIST ARVAN,ET SPORDIGA TEGELEMINE VÕI MITTE TEGELEMINE ON SEOTUD PEREKONDLIKE TRADITSIOONIDEGA EESMÄRK UURIDA TRADITSIOONI SAADA TEADA KUI SPORTLIKUD ON KAASÕPILASED JA NENDE PEREKONNAD MILLISED ON NENDE PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID TÖÖ ÜLESEHITUS SISSEJUHATUS 1 PERETRADITSIOOONID 2 TRADITSIOONID 3 SPORT KUI SOTSIAALNE IDENTITEET 4 AUTOR ENDAST JA SPORDI JUURDE JÕUDMISEST 5 UURIMUS LÕPPSÕNA KASUTATUD KIRJANDUS LISAD
Viisakus on "out"? Lugupeetud kaasõpilased, õpetaja. Oleme tulnud siia selleks, et arutleda teemal, kas viisakus on out. Viisakus on käitumine, mida iseloomustavad märksõnad korrektsus, ausus ja lugupidamine. Käitumisoskused saavad alguse kodus juba väga noores eas. Kõik sõltub sellest, kuidas vanemad oskavad last kasvatada ning kuidas kodus käitutakse. Paljud täiskasvanud inimesed väidavad, et noorus on hukas. Mina isiklikult pole selle väitega nõus, kuna enamasti puutun kokku väga heade käitumiskommetega inimestega.
Õpetajate päev Nagu me kõik teame saavad suured asjad alguse väikestest. Selleks, et videos nähtud ootused muutuksid reaalsuseks on oluline vastastikune märkamine. Kaasõpilased, kas olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajal: „aitäh, uute teadmiste eest?“ Ega vist! Kallis õpetajad ärgem unustage, et vahemaa Teie ja õpilaste vahel on kordi väiksem kui vahemaa Tartust Tallinna. Seega, proovigem märgata väikseid asju enda ümber. Õpetajad, kas olete teadlikud, mida drastilist tõi endaga kaasa 1960ndate esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine
,,Turvaline kool läbi minu silmade´´ Turvaline kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun õpilasena kooliga väga palju kokku. Minu arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline, hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa märkad, et kedagi rünnatakse, siis tuleb alati vahele astuda,või vanem isik appi kutsuda, et asi ei saaks hullemaks minna. Turvalises demokraatlikus koolis on
EBOLA VIIRUS Lugupeetud kuulajad: kaasõpilased ja õpetaja. Mina olen 8.a klassi õpilane Kelli Hinn ja mina räägin täna teemal Ebola Viirus. Mis on Ebola Viirus? Ebola viirus on Aafrika mandril esinev viirus, mis põhjustab inimestel ja primaatidel (ahvidel, gorilladel, šimpansitel) sageli surmaga lõppevat rasket haigust. Arvatakse, et viiruskandjateks on Aafrikas elavad loomad ning nakatutakse kokkupuutel haige loomaga. Haige inimene levitab viirust vere ja bioloogiliste vedelikega. Nakatuda võib ka
Lugupeetud õpetaja ja kallid kaasõpilased, ma sooviksin kõneleda teile hingedeajast, mida kõik teavad ajana, mil mälestatakse surnuid ja süüdatakse nende auks koduakendel küünlad. Aga millesse hingedeajal usutakse ja kuidas hingi austatakse, sellest räägin teile kohe lähemalt. Eesti põhjarannikul kutsutakse hingedeaega ka jaguajaks. Eesti rahvausundis on hingedeaeg sügisene periood eesti rahvakalendris surnute mälestamisele pühendatud aeg. Sel ajal austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille ää...
Enesetutvustus Minu nimi on Lyna ........ Ma olen 16-aastane ja elan ...... koos oma vanema õega. Vabal ajal veedan meelsasti aega kodus, sest seal on hea olla. Lisaks on mul veel üks õde, kes on 4- aastane ning elam isaga. Õpin Tapa Gümnaasiumis 10. klassis. Selles koolis olen õppinud kaheksandast klassist alates. Mulle meeldib see kool, sest õpetajad on siin head ja kaasõpilased väga toredad ning sõbralikud. Otsest lemmik ainet mul pole, aga mulle meeldivad matemaatika ja inglise keel. Oskan inglise keelt suhtlus tasemel, sest õpin seda koolis juba seitsmendat aastat ja olen käinud riikidest, kus tuleb suhelda inimestega inglise keeles. Räägin ka vene keelt, mida olen õppinud kolm aastat ning see aasta hakkasin õppima soome keelt. Vabal ajal tegelen laulmisega ning olen palju koos oma sõpradega. Suvel olen tavaliselt Sotimaal ema juures
Minevik + Olevik = Tulevik Kallid kaasõpilased! Minu nimi on ... ja ma tahaksin rääkida mineviku mõjust tulevikule. Kui me minevikku muuta ei saa, kas see tähendab, et ka tulevik on kivisse raiutud? Oleme palju lugenud ja õppinud oma mineviku kohta. Selle kohta, kuidas Eesti vabaks sai ning ka selle kohta, kuidas meilt iseseisvus ära võeti. Kuid kui palju me tegelikult teame? Me võime kuulata oma vanavanemaid rääkimas sõjaaegadest. Me võime tol hetkel seda isegi mõista ja nende valu jagada. Kuid paar päeva hiljem on see ununenud ning me jätkame oma tavalist elu. On olemas oht, et meilt röövitakse taas iseseisvus. See oht on koguaeg olemas olnud ja ei kao kuhugi. Kuid enamus inimesi ütlevad selle peale, et me oleme nüüd Euroopa Liidus ja NATO kaitseb meid. Vähesed oleks valmis ilma kõhklusteta järgima oma vanavanemate eeskuju ning ise sõtta astuma. Osad vajaksid veenmist ning liituksid siis teistega. Kuid osad jääksid koju ja ootaksid...
... Rõõmsa .... Piinliku .... Tekitas süümepiinu .... Midagi muud .... 12.Kui palju oled näinud kiusamist gümnaasiumi õpilaste seas? Vähe .... Keskmiselt .... Palju .... 13.Kuidas on ohvreid kiusatud ? Löödud .... Narritud .... Solvatud .... Ähvardatud .... Asju on ära võetud .... Ignoreeritud .... Midagi muud .... 14.Kas keegi segas vahele ? Ei .... Õpetaja .... Kaasõpilane .... Keegi teine .... 15.Kes sinu arvates peaks vahele segama ? Mina ise .... Õpetaja .... Kaasõpilased .... Kiusatava vanemad .... Kiusatav ise .... Keegi teine .... 16.Oled sa ise kunagi kiusatava kaitseks välja astunud ? Jah .... Ei .... 17.Mida sa teeksid vägivalla ära hoidmiseks ? ................................................................ 18.Kas sulle meeldib kiusata/kiusatav olla ? Jah .... Ei .... 19.Kes langevad sinu arvates kiusamise ohvriks ? Välimuselt erinevad .... Teistest nõrgemad .... Uued õpilased .... Majanduslikult erinevad .... Keegi teine .... ja kes ? ....
Vabariigi aastapäeva kõne Head kaasõpilased ja koolitöötajad! Me oleme siia kogunenud selleks, et tähistada Eesti Vabariigi 97. aastapäeva. Ma usun, et olete minuga nõus, kui ma väidan, et vabariigi aastapäeva tähistamise eesmärgiks on oma riigi väärtustamine. Väärtustame siis! Olgem uhked oma iseseisvuse, kvaliteetse hariduse ja tehnoloogia arengu üle! Hinnakem oma lippu, vappi ja muid riigisümboleid! Mõelgem selle peale, kui suure arengu oleme me läbi ajaloo teinud, ka oma väikse rahvaarvu juures.
Tere austatud õpetaja ja kallid kaasõpilased. Üks Saksa kirjanik ütles kord: "Õppida saab ainult seda, mida armastad, õpetaja pole aga mitte see, kes õpetab, vaid ainult see kellelt õpitakse." Minu kõne on suunatud nii õpilastele kui ka õpetajatele. Koolitund ei pea alati olema raskete ülesannete täitmine ja valemite pähe tuupimine. Tehes seda iga aasta päevast päeva on väsitav. See ei ole nauditav mitte ühelegi õpilasele ja ei tohiks ka olla õpetajatele. Peaksime oma üksluisetesse koolipäevadesse lisama natukenegi särtsu. Vahelduseks võime ju matemaatika tundi alustada Leopoldi võimlemisega ning vene keele lõpetada huvitava arutlusega erinevatel maailma teemadel. Meie õnneks korraldatakse koolis stiilinädalaid, mis annavad kõigile võimaluse veeta nädal aega koolis huvitava ja silmapaistva kostüümiga. See võib nii mõnegi jaoks teha kooliskäimise nauditavamaks. Mitte keegi ei tohiks ära unustada koolis käimise eesmä...
Julius oli teoinimene, julge ja kiire taibuga, samas ka suur unistaja, looduse- ja muusikaarmastaja.1910. aasta sügisel astus Julius Kuperjanov Tartu õpetajate seminari. Vaatamata tugevale venestussurvele, suutis Kuperjanov hoida üleval isamaalisust ja asutas põrandaaluse ajakirja ,, Meie ka elame". Tol ajal olid valitsus ja seadused vähemusrahvuste suhtes vaenulikud ja seepärast on arusaadav kui noor , tulihingeline isamaalane kinnitas, et tema ja ta kaasõpilased ,,vihkavad valitsust ja põlgavad seadust". 1914 sügisest sai Julius Kuperjanov Kambja kihelkonnakooli õpetaja. Ta oli õpilaste hulgas populaarne, käis koos nendega sportimas ja veetis vaba aega. Kutsetöö kõrval armastas Kuperjanov palju lugeda, sealhulgas soome kirjandust. Selline huvi oli üldiselt iseloomulik paljudele eesti isamaalastele, kes nägid soomlastes mitte ainult eestlaste lähimaid sugulasi, vaid ka suuremaid õigusi kättevõitnud rahvust Venemaal.
Kui hävituslikud me võime olla ? Lugupeetud kaasõpilased ja õpetaja! Ma tahan teile rääkida ühest probleemist, minu arvates meie ühiskonna suurimast probleemist Maa ja kaasinimeste hävitamine. Film ,,Avatar" räägib inimestest, kes on läinud teisele planeedile Pandora. Nad tahavad võtta pärismaalastelt ära väga kallist varandust, Unobtaaniumit. Põhimõtteliselt räägib film siiski kui jubedad meie inimesed tegelikult oleme. Sellest, kui halvad me oleme, me lihtsalt võtame teistelt elu, sest neil on midagi paremat, mida me endale tahame. Afganistani ja Iraaki ründavad paljud rahvad, kuna neil on nafta. Ja nafta on raha! Algul inimesed üritavad teha kõike diplomaatiliselt, aga lõpuks pakuvad naftatahtjad neile seda kõike kamandades, et neid lihtsalt vihaseks ajada. Ründajad teadsid seda niigi, et nende riikide elanikud ei lahku oma kodukohast. Kui pärismaalased hakkasid neile vastu siis ,,Reeglite" järgi oleks neil õigus kõik, kogu riik ...
Kool-kas vabatahtlik vangla või eluks vajalik õppeasutus? Kallid kaasõpilased ja õpetaja. Nii mõnigi teist on väsinud koolist.Seega... Priit tuleb hommikul kooli on rõõmsameelne ja jutustab õhtusest õudusfilmist.Hoopis vastupidine poiss on Tiit.Ta jõuab vaevu vaevu kooli ja tundub nagu oleks tal raske kartulikott seljas.(NÄIDE!!) Kas kool on siis tõesti nagu vangla? Minu arvates ei ole kool nagu vangla,sest seda läheb vaja töökoha leidmiseks. Igaüks ju teab,et mida parem haridus seda parem töökoht. Õpilane peab end tundma koolis turvaliselt ja et ka
riigis.Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena.Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu.Jaanuaris 1779.aastal astus Napoleon Autini usklikku kooli, et õppida Prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga. Poisist saaks hea meremees. Õpingud Brienneis lõpetas Napoleon 1784.aastal, misjärel asus edasi õppima Pariisis. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa
Minu Eesti Tere kallis õpetaja ja kaasõpilased! Sooviksin teile täna rääkida sellisest probleemist Eestis nagu rahvaarvu vähenemine, inimeste, eriti noorte väljarändamisest ja tagasitulemisest. Aastal 2012 oli väljarändajaid 10 871 ning sisserändajaid 4416, mis on 6455 inimest vähem kui väljarändajaid. Alates 2007. aastast on väljarännanute arv järjest suurenenud ning kõige rohkem rändavad välja 15-29 aastased. Lisaks ületas surmade arv 2012. aastal 1460 võrra sündide arvu
Kas me oleme tolerantsed? Austatud kaasõpilased! Minu ülesanne on teid siin veenda selles, kas me oleme tolerantsed? Kõigepealt räägiks, mis see sõna üleüldsegi tähendab. Tolerantsus ehk sallivus on inimese omadus leppida teistsuguste arvamuste, hoiakute, uskumuste ja kultuuridega. Sallivus ei pruugi tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid üldreeglina sisaldab respekti. Väga suured lahkhelid on erinevate usuinimeste vahel. Kõik oleneb usust, kas on mitu jumalat lubatud või ei. Aegadest aega on see nii kujunenud, kuid loodame, et see paraneb. Tolerantsus ei pruugi alati ka hea omadus olla. Liiga kerglane sallivus nt. roolijoodikute ja kurjategijate suhtes lihtsalt ei ole õige. Kuid oleneb eelkõige inimesest. Eestlane on enamasti selline, kes ei salli roolijoodikuid, kuid kui ise politseile vahele jääb, siis see sallivus on teine. See on nii kaugele viinud selle, et karistused on väiksed ja pahatihti unustatakse need ru...
tulevastele rebastele. Siin on olemas kõik eeldused, et omandada teadmisi ja kogemusi, millest seniajani teil aimugi polnud. Kui arvasite, et keemia võrrand, füüsika katse või ajaloo kontrolltöö on hirmsaim kogemus, mis teiega päevajooksul juhtuda saab, siis pole te ilmselt veel meie söökla toitu maitsnud. Aga asjast, uue karjääri eduks tuleb teil järgida kolme lihtsat reeglit: Esiteks – käi koolis. Ja soovitavalt samal ajal, kui õpetajad ja kaasõpilased; Teiseks – ole avatud. Ja eeskätt uutele teadmistele ning väljakutsetele; Kolmandaks – tee tööd. Sinu töö on õppida ja täita etteantud ülesandeid. Ära karda eksida ja sealjuures kurvastada, eksimine on inimlik ja loomulik, kes ei eksi see ei õpi ja ainult idioot pidi kogu aeg õnnelik olema. Ära karda küsida, kes ei küsi, see ei saa teada, aga kuula ka vastuseid, sest üks loll pidi suutma rohkem küsida, kui kümme tarka vastata. Loomulikult ära
maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 Prantsuse esimese keisririigi Prantsusmaa keiser. Minu aadlipäritolu ja perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid mulle hariduse mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Ma läksin Autini usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti mind vastu sõjakooli. Ma rääkisin rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Minu kaasõpilased narrisid mind minu aktsendi pärast ning ma pühendasin end lugemisele. Kui ma olin suurtükiohvitser Touloni piiramises, siis mind ülendati brigaadikindraliks 24 aasta vanuselt ja ka hiljem suurtükiväe juhatajaks. Ma olin terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutsin ma vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadsin ma peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid
Arvuti koolitunnis Lugupeetud kaasõpilased - tänaseks väga aktuaalseks saanud teema, et koolitundides kasutada arvuteid on saanud vastakaid arvamusi. Miks tahavad õpilased tundidesse kaasata arvuteid, ja miks õpetajad ja vanemad neid vajalikeks ei pea? Millised on moodsate tundide miinused, ja millised plussid? Sellel aastal alustas meie klass projektiga, mille põhimõtteks on matemaatika õppimine e- õpikutega. Õpilased olid vasikavaimustuses, kui teada said, et nüüdsest kasutame osades tundides arvuteid
kui sõdurid seisavad püssid käes riigi piiril ja tulistavad neid, kes ebaseaduslikult riiki üritavad tungida. Selle õppeaine käigus õppisin eelkõige seda, et riigikaitse hõlmab palju laiemat ala ja minu suhtumine sellesse muutus. Enne riigikaitse tunde suhtusin sellesse õppeainesse kehvasti, arvates et see tund on seal vaid aja täiteks, kuid nüüd on see suhumine muutunud. Nendes vähestess tundides, kus viibisin, sain palju targemaks ja nägin, mida minu kaasõpilased teadsid. Tänu kaasõpilastele sain teada suurematest relvakokkupõrgetest viimase kümne aasta jookusl. Osadest kuulsin alles esimest korda, sest pole eriti uudistega kursis. Riigikaitse aitas luua seoseid erinevate ainete vahel. Näiteks kulusid ära teadmised ajaloost, kui oli vaja rääkida Eesti Vabariigi tekkimisest ja sellest, miks on vajaEesti riigi iseseisvust säilitada. Ühiskonna õpetuse tunnissaadud teadmised
juuksehooldusvahenditest Gerda Raudsepp 8.Klass Juhendaja:Katre Sisask Laeva 2017 Ettekande kava Uurimustöö eesmärgid Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimustöö praktiline osa Hüpoteesi kinnitus Uurimustöö eesmärgid UURIDA: · kui palju teavad õpilased looduslikest vahenditest; · milliseid sampoone ja palsameid kasutavad kaasõpilased; · kas õpilased teavad, milliseid kemikaale sampoonid sisaldavad; · kui teadlikult õpilased ostavad sampooni ja palsamit. Hüpotees:Laeva Põhikooli III kooliastme õpilased ei ole eriti teadlikud looduslikest vahenditest ja nad ei ole huvitatud nende kasutamisest. Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimistöö praktiline osa Küsitluse tulemused Õpilased ei ole teadlikkud looduslikest juuksehooldusvahenditest ja nad ei vaata
Lugupeetud direktor ja õpetajad, härra Andres Herkel (kui ta on olemas aktusel), armsad kaasõpilased! Homme tähistame me oma vabariigi 91. iseseisvuspäeva. See võiks olla üks päev, millal mõelda, mida tähendab iseseisvus meile õpilastele täna. Oleme põlvkond, kes on üles kasvanud uues taasiseseisvunud Eestis. Meie teadmised iseseisvumise saavutamisest pärinevad meie vanematelt, vana-vanematelt ning õpetajatelt kuuldul. See on kui kaunis legend, kuid selle tõelise sisu mõistmiseks võiks seda võrrelda meie endi iseseisvumisega
tundus nende jaoks turvalisem kui õpetaja jutule minek. Kõigepealt rääkisid nad mulle enda murest ja siis koos läksime ja rääkisime sellest õpetajale, või üritasin kiusajaga ise asjad selgeks rääkida. Koolivägivald on probleem, millega tuleks tõsiselt tegeleda ning mida tuleks ennetada. Kellegi koolitee ei tohiks katkeda sellepärast, et ta ei julge kooli minna, kartes, mis temaga täna tehakse. Ka kaasõpilased peaksid rohkem märkama, mis nende ümber toimub ning peaksid julgema abivajajast õpetajale või koolijuhtkonnale teada anda. Kõik saab alguse õpilastest endist, kui õpilased ise ei märka ega hooli, ei tee seda ka keegi teine.
tundus nende jaoks turvalisem kui õpetaja jutule minek. Kõigepealt rääkisid nad mulle enda murest ja siis koos läksime ja rääkisime sellest õpetajale, või üritasin kiusajaga ise asjad selgeks rääkida. Koolivägivald on probleem, millega tuleks tõsiselt tegeleda ning mida tuleks ennetada. Kellegi koolitee ei tohiks katkeda sellepärast, et ta ei julge kooli minna, kartes, mis temaga täna tehakse. Ka kaasõpilased peaksid rohkem märkama, mis nende ümber toimub ning peaksid julgema abivajajast õpetajale või koolijuhtkonnale teada anda. Kõik saab alguse õpilastest endist, kui õpilased ise ei märka ega hooli, ei tee seda ka keegi teine.
vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul enesetapuni. Kindlasti on kõik märganud uudistes aina sagedamini ilmuvaid koolikiusamise tõttu elu lõpetanud noori. Koolivägivalla üks põhjuseid on, et kaasõpilased ei suuda aktsepteerida teisi, veidi erinevaid inimesi. Tihtipeale on see tingitud sellest, et lapsel on teistsugune välimus, mis võib olla sageli põhjustatud mõnest haigusest, pere rahaline seis, erinev käitumine ja mõttekäik. Olen ka ise märganud, kuidas sageli on kiusatavad just näiteks laiema kehaehitusega või veidi halvemas olukorras riietusega. Kiusajaid on erinevaid: mõned saavad eeskuju kodust, kus toimub samuti lapse õiguste
Koolikiusamine : MÕNITAMINE Liina Hirv & Liis Kongo Mis mõnitamine on ? Mõnitamine on koolikiusamise verbaalne vorm Mõnitamine on nüüdseks kujunenud juba psühholoogiliseks ahistamisekss, mis on suunatud enamasti klassi eraku (tavaliselt vaesemast perest või lihtsalt teistsuguse) suunas ja algatajaks tavaliselt klassi/kooli n.ö popim kiht. Millena mõnitamine väljendub ? Tobedad ja alandavad hüüdnimed Alavääristavad kommentaarid Eemale tõukav suhtumine Norimine Mis on põhjuseks ? Kehv materjaalne kindlustatus (vanemad, vähem moodsad riided jms.) Erinevus ( teistsugused huvid, suhtumine, käitumine) Laste suutmatus, ettevalmistamatus mõnitamisega toime tulla Mõnitajad : Mõnitajateks on tavaliselt populaarsemad õpilased, kes kehtestavad end teiste n.ö maatasa tegemisega mõnitamise läbi. Tihti peale näevad mõnitajad teiste vigu, ...
järgi). Õpilastes on võimalik tõsta õpimotivatsiooni huvitavate ja vaheldusrikaste tegevuste kasutuselevõttu koolis, kasutada nende individuaalseid võimeid, teadmisi ja oskusi õppetöös, anda õpilastele võimalus teha midagi olulist ja tunnustust väärivat. Samuti õpilaste edu korral neid tunnustada, anda õpilastele mõista kooli tähtsusest ning hariduse vajalikkusest ning kaasata neid otsuste langetamiseks. Toredad õpetajad, kaasõpilased, head tingimused koolis ning turvatunne on samuti faktorid, mis aitavad õpilasel õppimisele keskenduda. Kui koolis on halvad tingimused õppimiseks, õpilane ei suhtle klassikaaslaste ega õpetajatega ning puudub turvatunne, siis kaob igasugune huvi õppimise vastu ning õpimotivatsioon langeb. Õpetajad peaksid õpilastele näitama kui oluline on enesetõhusus. Enesetõhusus on usk endasse, et ollakse võimeline edukalt mingit tegevust sooritama või mingil viisil käituma
Kõne Eesti Vabariigi 93 aastapäevaks. Kallid kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi 93. aastapäeval. Meist, õpilastest, enamikud on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma.
Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased! Kas te teadsite et Eestis on märkimisväärsel suur arv elanike ilma koduta, kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Toetudes statistikaameti rahvaloenduse tulemustele oli 2010 aastal Eestis ligikaudu 10 000 kodutud ja tänavu on see arv kasvanud ligi paari tuhande võrra. Kui räägitakse kodututest, siis reeglina mõistetakse selle all inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne. Mõeldes sõna kodutu peale tuleb kindlasti ette kasimata ja haisev inimene, kes käib tänaval kerjamas ja prügikastis pudeleid otsimas. See mõjub kindlasti paljudele väga eemaletõukavana ja ei soovita selliseid enam aidata. Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes haiseb ja prügist omale toitu otsib. Vastik on ehk tõesti vaadata, aga ega keegi vabatahtlikult kodutuks pole hakanud. Mõelge, kus...
Krooni lõpp ja Euro algus raske algus. Lugupeetud direktor,õpetajad ja kaasõpilased. 2004. aastal liitus eesti euroopa liiduga.Euroopaga ühtseks saamiseks vahetab Eesti nüüd oma Eesti Krooni Euroopa ühisraha,EURO vastu.Nagu öeldakse on iga algus raske,on ka see raske.Euro pidi tulema Eestisse juba esimesel Jaanuaril 2007.ndal aastal,kuid see ei õnnestunud liiga kõrge inflatsiooni taseme tõttu. Mis kasu saab Eesti euro kasutuselevõtust? Euroalaga liitumine pakub Eestile stabiilsemat rahapoliitilist keskkonda
Lugupeetud kollokviumi liikmed, kaasõpilased, kohal viibijad Mina olen .... Õpin ... klassis ja esitlen oma uurimistööd. Minu uurimistöö teema on ,,Tervislik ja teadlik toitumine". Algselt olin plaaninud laiendada oma eelmise aasta referaati, teemal ,,Tervislik ja teadlik toitumine, kuidas see mõjutab meie tervist." Kuid materjale uurides veendusin, et see kitsam osa käib mulle üle jõu ja läheks liialt meditsiiniliseks. Antud teema kasutan küll ära ja seon oma praeguse tööga. Teemavalik ja uurimistöö eesmärk Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Kuna tegelen aktiivselt spordiga, siis on minu jaoks oluline ka jälgida seda, mida söön. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, inimeste toitumise tervislikust ja inimeste teadmisi selles osas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, miks ei toituta või toitutakse tervislikult ja kust leida toitumis alast abi ...
Kallid kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi 93. aastapäeval! Täna me kõik mõtleme ja räägime Eestimaast. Kuid aga iga inimene teeb seda nii palju ja sel viisil, kuidas tunneb või soovib. Eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on küll väike, aga tubli. Koos oleme elanud palju üle. Headeks näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse organisatsioonidesse ning alles hiljuti toimunud rahavahetus. Pole tähtis sõja pikkus või aasta, aga mitte ükski eestlane ei tohiks unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Paljud rahvad ja tähtsad isikud olid kindlad, et nii väike ja abitu Eesti kauaks püsima ei jää. Aga me oleme jäänud ja jääme ka edasi. Maail...
Eesti 100 Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased! 100 aastat tagasi sai Eestist riik. Selle 100 aastaga on meie riigis väga palju juhtunud ja muutunud. Kohe tahaksingi tuua näited koolisüsteemist nüüd ja sada aastat tagasi. Ligi sajandi jooksul on Eesti koolides toimunud suuri muutusi. 20. sajandi algul seisid klassi ees nooremad õpetajad, kellest enamus olid mehed. 1922. aastal oli Eesti üldhariduskoolides 70% õpetajaid, kes olid alla 40-aastased ja ligikaudu 40% alla 30-aastased. 50-aastaseid
või teda kahjustavat tagajärge. Mõjutamiseks on mitmeid erinevaid meetmeid. Kõige tavalisem on nakatamise meetod. Rääkides kannad oma emotsioone üle teisele inimesele. Nakatamine ei pea olema tahtlik, see võib tekkida iseeneslikult. Enda kohta võin öelda, et põhikoolis ja gümnaasiumis suutsin ma inimesi oma paanika või ärevustundega nakatada. Tihti oli see seotud mõne koolitööga, mis mind murelikuks või ärevaks tegi. Oma käitumisega suutsin ka kaasõpilased murelikuks muuta. Inimeste mõjutamiseks saab kasutada samuti sisendamist. Sisendamine on eesmärgipärane tegevus. Sisendamismeetodit kasutatakse väga palju reklaamides. Isiklikus elus olen sisendamist kasutanud müüjana töötades. Töötasin second-hand kaupluses ning suhtlesin klientidega avatult. Inimesed, kes tihedamini poodlemas ja riideid proovimas käisid, küsisid ka minu arvamust. Selleks, et paremat läbimüüki
Vastutustunne Tere õpetajad ja kaasõpilased. Lugesin üht blogi ja seal oli väga hea tsitaat : ,, Armastada kohusetundest on silmakirjalik. Armastada, et mul on vastutustunne on samuti enese petmine." Kindlasti olete te kõik teadlikud selles, et on olemas selline tunne nagu vastutustunne. Vastutustundest räägitakse aruharva, sest sellel puudub otsene mõiste. Vastutustunne on peaaegu sama, mis kohusetunne. Kuid kuidas siiski defineerida sõna vastutustunne? Kuidas panna see sõnadesse nii, et me sellest aru saaks? Sellest me ju rääkima tulimegi. Eesti keeles on ilus sõna "vastutustunne".See tähendab, et vastutusel on oma subjektiivne pool, see on tunde küsimus. Psühholoogid ütlevad, et inimese üks probleeme on võimetus kogeda ehedaid ja sügavaid tundeid. Vastutustunne pole emotsioon selle sõna psühholoogilises tähenduses. Vastutustunne seisneb oma kohustuste heas kvaliteetses täitmises ja vastutuses oma tegude, tunnete ja sõnade eest. ...
Kes teeb, see jõuab? Tere päevast, lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased Maailmas juba kord on asjad nii seatud, et mõned inimesed on teistest ettevõtlikumad. Kõige lihtsam on mul seda teile tõestada kooli näite põhjal. Kui mõtleme oma kaasõpilaste peale, inimestele, kes on päevast päeva meie ümber, siis usun, et igaüks märkab, et mõned õpilased annavad endast kooli jaoks ja kooli eest veidi rohkem kui teised. Kui klassile jagatakse ülesandeid, siis millegi pärast hakkab terve klass vaatama teatud inimeste poole klassist. Tavaliselt
pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge või ei suuda, siis ongi uus ohver jälle täiega olemas. Kurb tõsiasi asja juures on see, et tihti kuid mitte alati, ei märka või ei taha märgata olukorda õpetajad, sest ei pea seda just kuigi suureks probleemiks ja ei näe asja tegelikku tõsidust enne kui suured tagajärjed käes on, olenemata sellest, et mõnitamine ja tagakiusamine toimub nende endi silme all. Samamoodi ka kaasõpilased ei lase ennast härida sellest, kuidas ühele nende sealt liiga tehakse. Tihti naerdakse kaasa ja lihtsalt vaadatakse suure huviga toimuvat pealt või siis ignoreeritakse oukorda. Vahelesekkumist ja ohvri aitamist näeb kahjuks äärmiselt harva. Inimesed Lihsalt ei julge ennast sinna vahele segada ja oma nina toppida, kuna kardab olla ise järgmine ohver, keda taga kiusatakse. Ometi oleks sekkumine see tubli ja julge samm. Pole just eriti suur
PRAKTILISETÖÖ KAITSEKÕNE Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis Keiti-Katriin Käige, Maarit Olbri, Arida Muru Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Meie oleme 11 humanitaar klassi õpilased: Keiti Käige, Maarit Olbri ja Arida Muru. Esitame oma praktilisetöö „Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis“ kaitsekõne. Teatavasti on aasta 2015 kuulutatud Eestis muusika aastaks. Seda sooviga tõsta sellel aastal Eesti mitmekülgne muusikaelu tähelepanu keskpunkti, sest muusikal on midagi, mis kõiki puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale
on teda jäädvustanud ajalukku. Ta oli suursugune inimene, väejuht ja valitseja. Napoleon I Bonaparte sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna jõukus võimaldasid talle hariduse, mis oli tavalistele korsiklastele kättesaamatu. 9-aastasena võeti Napoleon Brienne-le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema selle pärast. Lõpetamise järel asus ta edasi õppima École Militaire'i Pariisisi. Ta armus Josephine’i ja abiellus temaga. Kui tuli välja, et Josephine ei saa lapsi, siis jättis Napoleon ta maha ja abiellus teise naisega. Samal aastal abiellus Napoleon Austria hertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg, kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest
see, et kui õpetaja kontrollib neid ülesandeid ja mina ei ole korrektset vastust suutnud leida, saan ma ekooli koleda punase kahe. Ja kui sa pingutad, ning seda ei märgata, siis ei tule enam sellest üritamisestki midagi välja. Aga võib-olla ei meeldi mulle füüsika enam seetõttu, et kaheksandas klassis jäin selle aine mittemõistmise pärast esimest korda suvetööle. Peale seda on tõesti füüsika muutunud rohkem hirmuäratavamaks. Sel hetkel kui kaasõpilased nautisid suve, käisin mina füüsikat õppimas. Kordasin endale igapäev kui väga ma vihkan füüsikat, võimalik, et tänu sellel ei peitugi minu sees armastust füüsika vastu. Algul tundus füüsika mulle põnev. Oli see ju siiski uus aine mida õppima hakkasime. Kuid peatselt, kui kohtusime õpetajaga, see huvi kadus. Öeldakse, et esmamuljest oleneb nii mõnda, nii on. Iga tund kuulsime kui saamatud me oleme, seda nii füüsikas kui ka ülejäänud elus
tutvusi ning õppisin palju kasulikke asju, mida saan oma edaspidises elus kasutada. See oli hea koht kõikidega paremini tutvust teha. Teiste kursuste õpilatega suheldes avaneb mul rohkem võimalusi grupitööde tegemiseks ja abi küsimiseks, ühtlasi saame me jagada omavahel kogemusi ja näpunäiteid. Mulle meeldib väga see kool ning selle kooli inimesed, nii - õpetajad kui ka kaasõpilased. Olen õnnelik, et sain endale võimaluse just selles kooliharidust omandada. Tulin siia kooli, kuna mulle lapsest saati meeldis kunst ja ruumide kaunistamine ning tundus hea mõte need omavahel ühendada. (95) Minu tulevik on hetkel veel ebakindel, kuna ma veel päris täpselt ei tea, mida ma edaspidi selles valdkonnas teha tahan. Eelnevalt tahaksin selgusele jõuda, milles ma tugev olen ning mis mulle päriselt meeldib
puudust ei ole. Minu arvates peaks keelama lastele igasugused sõjamängud, sest kui nad hakkavad reaalselt katsetama selliseid asju, mida nad seal näevad võivad tagajärjed olla vägagi traagilised. 7.november aastal 2007 oli Soomele traagiline päev. Tuusula linnas Jokela keskkoolis tappis 18-aastane Pekka-Eric Auvinen kuus õpilast, koolidirektori ja tervishoiutöötaja. Selline käitumine noormehe poolt oli tingitud sellest, et kaasõpilased olid teda aastaid koolis kiusanud ning ühel hetkel poisil sai lihtsalt kõrini. Peaaegu aasta hiljem toimus Soomes uus koolitulistamine, kus Matti Juhani Saari tappis 10 inimest ja seejärel iseenda. Põhjuseks oli, et noormees vihkas kõiki inimesi ja ühiskonda. Aga kas ta võttis eeskuju aasta tagasi toimunud intsidendist, mille kohta ta luges ajalehest ja kuulis uudistest? Sellele küsimusele ei oska mitte keegi enam vastata.
suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusajad jagunevad kaheks: Targad kiusajad Kes on üldjuhul populaarsed grupi liidrid ja õppeedukuselt eeskujulikud. Nad valivad välja ohvrid ja ässitavad teised kaasõpilased nende vastu. Neil on väga kõrged manipuleerimis oskused, suudavad jätta hea mulje nii õpetajatele kui ka vanematele. Mitte-nii-targad-kiusajad Keskpärased õpilased, kes kiusavad peamiselt füüsiliselt. Üldiselt kiusajad ei ole halvad, vaid on saanud lapsepõlves valekasvatuse ja/või mitte piisavat armastust. Tugevalt mõjutab ka lapsepõlves läbielatud trauma: lahutus, vanema surm, pedofiilia ohvriks langemine, väärkohtlemine kodus jne. Kiusatavad kes nad on
massihävitusrelvi. See sõda on nõudnud üle sajatuhande tsiviilelaniku elu, tuhanded inimesed on haavatud. Kaotusi oli ka meie riigis. Eelmise aasta 23. Septembril toimus Soome koolis tulistamine. Tragöödias hukkus üheksa õpilast, meesõpetaja ja mõrvar ise. Eestis oli varem ilmunud samateemaline film nimega ,,Klass", kus kahte õpilast vaimselt ja füüsiliselt terroriseeriti. Tagakiusamise tulemusena tapsid kaks poissi kättemaksuks mõned oma kaasõpilased. Sarnane sündmus leidis aset ka Soomes. Kiusamine koolis- mõnitamine, alandamine, norimine, löömine ja kõik muu seesugune on terrorism. See on terrorism oma kaasõpilase vastu ja see ei muuda maailma sugugi paremaks ega vabasta seda terrorismi küüsist. Terrori all kannatavad ka paljud pered. Pered , kelle kallal tarvitatakse koduvägivalda. Eesti vanasõna ,,Kuidas küla koerale, nii ka koer külale" kehtib ka siin. Mida rohkem me ise teistega halvasti käitume, seda suurem on
Paljud õpilased on selle filmi iseloomustamiseks öelnud, et tegemist on tõesti nutuse teosega, kuid selliseid seiku pole Eestis veel juhtunud. Võib-olla tõesti pole olukord VEEL nii kriitiline ... Kuid võib ka nii olla, et Raag tegi filmi ennetamaks selliste sundseisude teket. Kogu filmi stsenaarium keerleb ümber pealtnäha tavalise koolipoisi Joosepi, kes tahab keskharidust omandada, et siis edasi ülikooli arvutitehnoloogiat õppima minna. Paraku ei ole kaasõpilased tema vastu sõbralikud, vastupidi ta on juba aastaid määratud klassi peksupoisiks. Viimasel õppeaastal lisandub klassinimekirja uus noormees nimega Kaspar, kes astub Joosepi kaitseks välja. Sellega seoses hakkab ta vastu klassi liidrile Andersile. Nii kerkibki esile võimuküsimus kas keegi julgeb Andersile vastu hakata ? Minule isiklikult andis see film palju mõtteainet. Siiski jäi küsimärgiks, miks poisid kooli ei vahetanud või politseist abi ei otsinud
annaabi.ee 
