................................................................... 11 Õpipoisslus ........................................................................................................................... 11 7. Bruneri vaated õppimisele. ............................................................................................... 12 Spiraalne õppekava ............................................................................................................... 12 Avastuslik õppimine ............................................................................................................. 13 Rollimängud ja simulatsioonid ............................................................................................. 13 Miks ei kasutata koolis avastuslikku õpet nõnda palju? ....................................................... 13 Kokkuvõte ............................................................................................................
Õppimise peamine mõjur Eesmärkide püstitamine Ressursside leidmine Bruner (avastuslik õpe) asub õppijas endas. Õppes osalevatest Õppemeetodid
rühma tegevuse juhendaja. Vabakasvatuse puhul loobub pedagoog täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavatele mingeid nõudmisi (peamine esindaja A. S. Neill) - Maria Montessori: - kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine - õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile - Tundlikkusperioodide tundmaõppimine - koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti tasemerühmadest; jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust - rudolf Steiner waldorfpedagoogika - sots. Pädevus läbi koosõppe - Õppimine tegevuse kaudu - Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) - Tsükliõpe - individuaalne tagasiside: tekstitunnistused - Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid).
Fookus vastaja/informandi vaatenurgal Fookus sotsiaalsete sõndmuste faktidel ja/või põhjustel Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine Loogiline ja kriitiline lähenemine Vaatlused ja mõõtmised loomulikus Kontrollitud mõõtmine ümbruses Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht lähedus andmetele distantsiga andmetest Avastuslik suunitlus Hüpoteetilis.deduktiivne; fookus hüpoteeside kontrollimisel Protsessile suunatud Tulemustele suunatud Terviklik perspektiiv Üksikasjalik ja analüütiline Üldistamine individuaalse organismi Üldistamine populatsiooni liikmeskonnale omaduste ja kontekstide võrdluse teel Allikas: aluseks Reichardt ja Cook (1979).
Sisaldab konstateerivat ja interpreteerivat tegevust. Teadusliku tegevuse eesmärk on vaadata, mis on olemas. Konstateerida, mis on olemas. Sisaldab ka interpreteerivat ehk seletavat. Miks on palju, miks toimib nii nagu toimib jne. Nt kuritegevuse uurimisel, fikseeritakse , kui palju on teatud liike kuritegevusi, nende iseloom ja paikkonnad. Lõpuks tehakse järeldus, miks nad seal on ja kuidas saaks neid lahendada. HEURISTILINE – on avastuslik funktsioon. Teha avastus, leida midagi uut. Lihtsustab ühiskonna arengut. METODOLOOGILINE – Meetod ei olegi midagi muud, kui teooria, mis on suunatud uurimise praktikale. Kuidas saada uuritava objekti kohta õigeid andmeid? Nt on püstitatud hüpotees. Otsitakse teed, kuidas hüpoteesi tõestada või ümber lükata. Kogu riigiõiguse mõistete süsteem – kõik on käsitletav uute teadmiste saamise meetodina. Uued järeldused, printsiibid
indiviidi kujunemisele. (Warren, 2008) Juba lapseeas saab kehast vahend, mille abil on võimalik väljendada tundeid ja emotsioone. Mida rohkem me kasvame, seda enam jõuame erinevate liigutusteni, mille jaoks meie keha on võimeline, ja mida me varem isegi ei teadnud. Tänu järjepidevale liikumisele ja selle arengule kasvab inimeste teadvus oma keha suhtes ning kujuneb välja teatav struktuur. Kusjuures selline avastuslik teekond ei ole omane mitte ainult lapsele, kes oma keha alles tundma õpib, vaid ka täiskasvanutele, kes avastavad, mil moel on keha sõltuvuses meie tunnete, mõtete ja käitumisega. (Warren, 2008) Mõned inimesed ei ole sõnaosavad. Nende jaoks on väga raske ennast väljendada läbi rääkimisega, seega on neil tekkinud teistsugused moodused enda väljendamiseks ning emotsioonide edasiandmiseks. Tänapäeva tantsu- ja liikumisteraapia levimine on võimalik
juhtumile (multiple case study) – On eesmärgiks mõista, kuidas uuritav nähtus sõltub kontekstist ja kujundab konteksti: antud strateegiaga sobivad uurimisküsimused “kuidas” ja “miks” vormis. • Etnograafiline uuring (etnography) • Tegevusuuring (action research) Mis on Case Study? • Uurimine reaalses olukorras. Ebaselged piirid fenomeni ja konteksti vahel • Ajas muutuvad/dünaamilised olukorrad. • Sügav, avastuslik, detailne Ühe juhtumi uuring (single case study) • Juhtumiuuringu kavandamisel tuleb otsustada, kas kasutada ühe juhtumi uuringut (single case study) või mitmest juhtumi uuringut (multiple case study) • Ühe juhtumi uuring: suunatud ühe valitud juhtumi põhjalikule uurimisele • Ühe juhtumi uuringu korral võib juhtumi siseselt olla rohkem kui üks alamastme analüüsiüksus • Mitmese juhtumiuuringu strateegia valik sõltub püstitatud uurimisküsimusest ja eesmärkidest
Suunatud avastusõppe 5 faasi, mis tuleb läbida õpilase tunnetustegevuse toetamiseks. (8.1) Õppimine toimub kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Igast õppeainest saab anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse tunnetuslikku eripära: väikelastel tegevus, algklassides kujundlik, keskkoolis sümboolne mõtlemine. Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. 32
selle kirjeldamiseks sobib väärtusahela diagramm. Mõõtmise etapi üks alamprojekt võib olla ka mõõtesüsteemi väljatöötamine ja rakendamine. Lisaks väärtusahela diagrammile (value stream map) võib mõõtmiseks kasutada võimalike vigade analüüsi, protsessi suutlikkuse analüüsi (process capability study), regressioonanalüüsi, 5Si, kalaluu diagrammi, mõõtesüsteemi analüüsi, Pareto diagrammi ja avastuslik andmeanalüüsi (exploratory data analysis). Analüüsifaasi eesmärgiks on jõuda juurpõhjusteni ning need kinnitada või ümber lükata. Nii kasutatakse statistiliste tööriistadena hüpoteeside kontrollimist, regressioonanalüüsi seoste ning nende tugevuse määratlemiseks, variatsiooni uurimise tööriistu, stratifitseerimist ehk kihistamist, tsükliaegade analüüsi, töövoo analüüsi jms. DMAIC protsessi kolme esimese sammuga peaks valmima projekti harta. See on
(vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem-madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse
kaudu. -Neljandaks: õpetajad suudavad oma tööd ise hinnata. -Viiendaks: ühiskonna ja maailma suhtes avatud kool on avatud ka kodude ja vanemate poole. -Kuuendaks: elame käesoleval hetkel. Seda on üsna palju kritiseeritud(Mustades artiklites). Kritiseeriti põhikooli mitteformaalse kasvatuse liigsest sallivusest ning traditsiooniliste ainete emakeele ja matemaatika alahindamisest. Õpetaja on autoriteet, haritud asjatundja, kelle ülessandeks on arendada õpilasi õpitavates ainetes. Avastuslik õppimine on eriti sobiv meetod lapse huvi äratamiseks õpitavate nähtuste vastu. Õpetaja peab iusaldama oma kogemust. 9. Kognitiivne õppimiskäsitus kognitiivne e. mõtlemisega seonduv (õppija kohandab, tõlgendab, loob, analüüsib ja hindab enda õppimist...) Rõhuasetus õpitavast materjalist õppivale indiviidile, teadmiste hankimisest võimete arengule. Õppeplaani integreerimise põhimõtteks on õppiva indiviidi oma kogemuste struktureerimises
nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse “oma kohale”). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis – liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem-madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi
väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub lapse tegevusest. Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused- kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh keelevahenditega. Oluline on koostegevus lapse ja täiskasvanu vahel.Lapse esimesed keeleüksused vajavad kujutlusi, millele toetuda, hiljem vajavad üldistatud kujutlused ja nende sõltumatus situatsioonist keelt. Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline(avastuslik). ¤ PSL uurimismeetodid: assotsiatiivne eksperiment- katses osalejale esitatakse stiimulsõna,tal tuleb sellle vastata esimese meeldetulnud sõnaga(vabad assotsiatsioonid). Saadud andmete põhjal koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on hea kasutada näiteks keele õpetamisel. PSL huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Verifitseerimine- ¤ PSL rakendusvõimalused eripedagoogikas/logopeedias. assotsiatiivne eksperiment pakub
· Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine · Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja lähedus · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht distantsiga andmetele andmetest · Avastuslik suunitlus · Fookus hüpoteeside kontrollimisel · Protsessile suunatud · Tulemusele suunatud · Terviklik perspektiiv · Üksikasjalik ja analüütiline · Üldistamine individuaalse organismi omaduste · Üldistamine populatsiooni liikmeskonnale ja kontekstide võrdluse teel Kvalitatiivse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on abstraktne mõtlemine, olukordadest
efektiivsemaks, on Bruner soovitanud õpetamisel kasutada materjali narratiivset ehk jutustuslikku esitust, mis vastab paremini laste mõtlemisviisile. Professionaalne õpetamine algab seose loomisest nende teadmistega, mis õpilasel parajasti selle teema kohta olemas on. Spiraalne õppekava. Võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Iga spiraali täispöördel käsitletakse teemat laienevalt ja süvenevalt. Avastuslik õppimine. Õppimine peaks koolis toimuma hüpoteeside püstitamise ja nende kontrollimisena. Rollimängud ja simulatsioonid. Sel viisil saab modelleerida nii reaalseid kui ka väljamõeldud sündmusi. Õpilased ei suuda sageli aga oma tegevusest üldistusi teha, mis võimaldaksid kasutada õpitut uutes situatsioonides. Seetõttu tuleks uurimuslikku ja avastuslikku õpet kombineerida õpetaja kesksemate õppemeetodite rakendamisega. 13
hispaania, jaapani, hiina), draama, fotograafia, puutöö Mida selline kool annab? · tolerantsuse · enesekindluse · loovuse · individuaalsuse · huumorimeele · endast lugupidamise · terve mõistuse · õiglustunde · kaastunde · enese motiveerimisoskuse Inglise mitteformaalne kool (Plowden Report, 1967) 1960-70-tel põhikooli tasemel: · rõhutati iga õpilase ainulaadsust · aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine · loobuti tasemerühmadest · jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust Montessori pedagoogika - "Aita mind, et võiksin seda ise teha" Montessori pedagoogika põhimõtted: · Õppimist ja arenemist · Kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine Maria Montessori (1870-1952) - toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile · Tundlikkusperioodide tundmaõppimine Waldorfpedagoogika
kuid tegelikult see ei ole veel ikkagi olemas (3. etapp seletab). Bioloogilise küpsuse teel omandab tipptaseme lausemoodustuses. · Põhiüksus lause- kõik struktuurid seotud- MILLERI UURIMISPRINTSIIBID- mida peaks saama pedagoogikas arvesse võtma, vt raamatust Rakenduslikule poolele pöörata rohkem tähelepanu (meil õpikut lugedes). Miks ma seda õpin jne. PSL 3. etapp- kognitiivne psühholingvistika · uurimisüksus- ütlus · heuristiline- avastuslik kõneloome. · Kõneloome ja tajumise käigus tuleb sooritada erinevaid operatsioone. MOSKVA KOOLKONNA UURIMISPRINTSIIBID- Karlepi raamatust! Pedagoog PEAKS TEADMA! Loe läbi! Ükskõik, kus on suhtlemine, on psühholingvistika! Nt enesetapukirjade psühholingvistiline analüüs, et uurida, kas tegu on ikka enesetapuga või mõrvaga (kõrgema taseme lausete moodustamine nt). Nt ka mehaanikakirjeldused- keeleoskustega edasiandmine. Nt kui on kriitiline olukord, kuidas ma
is value-free, one might consider quantitative therefore better, however it set of variables and methods (often using already existing, proven can be argued is such value freedom desirable and possible at all." measures)" · Kvalitatiivne on pehme, ,,ebateaduslik", ,,vigu täis", avastuslik. ,,Some call qualitative researchers as soft scientists and their work unscientific, or only · Kvalitatiivses uuringus võib eeldefineeritud meetodite ja muutujate exploratory, or full of bias." kasutamine kõikuda seinast-seina. "... qualitative researches have a · Kvantitatiivne spekuleerib põhjenduste üle peale sündmuste toimumist
Tugevad, usaldusväärsed andmed Rikkad, sügavad andmed Kunstlikud tingimused Loomulikud tingimused Meetodite all peetakse silmas andmete kogumist. Kvalitatiivses uurimuses ei jõuta alati tulemusteni statistiliste meetoditega. Samas võib uurimus kogutud andmed kodeerida nii, et lubab statistilist analüüsi (rahvaloendus). Kvalitatiivsetel meetoditel avastuslik suunitlus. Samuti üldistamine üksikisiku omaduste võrdluse teel. Kvalitatiivsed meetodid sobivad induktiivse uurimistöö jaoks. x Vaatlus Nõuab teiste käitumiste jälgimist viisil, mis võimaldab hilisemat analüütilist tõlgendamist. Infot saab koguda loomulikus keskkonnas. Vaatleja ise ei sega vahele. Vaatlus võimaldab ligipääsu sellele, mis tegelikult toimub, mitte sellele mida välja näidatakse. See eeldab välisvaatlust. Kuna vaatlust teeb inimene,
loomiseks on piiratud. Sellepärast HEV lapsed saavad ka halvemini aru. Samas siia võib ka kaasneda motoorne variant. Alt-üles (tajumine) ja ülalt alla (hüpotees) tundub olevat loomulik protsess. Seega kuulates, lugedes tunneme ära mõned tajutava tunnused, nende põhjal loome oletusi, mida järnevalt kontrollime. Siin ei piirdu tajuseletus foneetilistele artikulatoorsetele seletustele, vaid lisandub semantika!! Mõistmine see on ütluse/ teksti/jutu heuristiline tõlge. Heuristika on avastuslik, loominguline! Oluline pole tavaliselt meelde jätta üksikuid sõnu lauses, vaid semnatika ja pragmaatika tasand. Mõistmist aitab ka see, kui tõlgime midagi võõrkeelest, siis see toob mõistmist välja. Teisiti sõnastamine(nt jutustamine) kajastab mõistmist. Jutustades kasutakisme mõneti muudetud sõnastust. Päheõppimine pole mõistlik, sest siis ei pruugi arusaamist olla, vaid sõnade ümberjutustamine. Referaadid ja kokkuvõtted samuti kajastavad mõistmist
J. Bruneri vaated. Õppimine toimub kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Igast õppeainest saab anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse tunnetuslikku eripära: väikelastel tegevus, algklassides kujundlik, keskkoolis sümboolne mõtlemine. Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. R. Gagne õppeühiku mudel.
kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslike seoste toimimisel avalduvad looduses alati nii ettemääratus kui juhuslikkus. Põhjuslike seoste
vaatenurgal faktidel ja või/ põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne · Loogiline ja kriitiline lähenemine lähenemine · Kontrollitud mõõtmine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht · Subjektiivne asjaosaliste distantsiga andmetest vaatekoht ja lähedus andmetele · Hüpoteetilis-deduktiivne; fookus · Avastuslik suunitlus hüpoteeside kontrollimisel · Protsessile suunatud · Tulemusele suunatud · Terviklik perspektiiv · Üksikasjalik ja analüütiline · Üldistamine individuaalse · Üldistamine populatsiooni organismi omaduste ja kontekstite liikmeskonnale võrdluse teel Valiku tegemine kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismeetodi vahel sõltub
kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine.
kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine.
ka nende käitumise poolt, kuid samas esitlen ja kehtestan oma juhisuhet nendega. Ma esitan neile mõned küsimused selle kohta, millised ootused neil sellele inglise keele tunnile on ning Väike kõrvalmärkus kinnitan neile, et meie koosveedetud aeg saab olema väärtuslik: kogu protsess on lühiajaline, Gümnaasiumis pole õpilaste nimede õppimine lihtne (ega ka siis, kui olete aineõpetaja esime- avastuslik ja teedrajav. Tahvli juurde naastes püüan ma mõnede võtmeõpilaste nimesid oma ses-teises kooliastmes). Olen märganud, et kui ma ei suuda nime kuidagi meenutada, siis kõlab lühimälus hoida ning astun seejärel keskele, klassiruumi ette. Kasutades meelde jäetud nimesid, õpilast kõnetades „Ma püüan su nime meenutada“ (mis on tõsi) pisut kenamini kui „Ma olen su saan ma nüüd anda märku klassi ühise tähelepanu püüdmiseks: „..
annaabi.ee 
