PÄIKESEENERGIA Reelika Tuum, Liselote Kollom G1KT Päikeseenergiast · Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. · Taastuvenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast · Kasutatakse soojuse ja elektri saamiseks, loomulikus valgustuses · Vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel · Inimesed kasutavad vaid 1% sellest energiast, mis kiirgab Maale ühe päeva jooksul (jätkuks 27 aastaks) · Eestis on päiksepaistet alla 2000 tunni aastas ja ei ole otstarbekas aastaringselt kasutada päikeseenergiat kasutatavaid seadmeid · Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas · Võimaldab säästa küllaltki palju vahendeid, mis tavaliselt kulutatakse ...
7 on. Kaasaegsele takistussõidule pani aluse itaallane Frederico Caprilli. (Ratsaspordi ajalugu – takistussõit.[www] http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/) Eesti ratsasport on pea sama vana kui Eesti Vabariik. Ratsasporti kui väga kallist spordiala said Eestis algselt harrastada vaid sõjaväelased ja vähesed rikkad eraisikud. (Kollom 1981: 174) Esimesed ratsutamisvõistlused peeti Tartu lennuväljal 1921. aastal. II maailmasõja alguseks olid Eesti ratsasportlased saavutanud märkimisväärse taseme, kuid sõda katkestas arengu. Ratsutamise takistussõidu areng jätkus juba nõukogude Eestis sõjajärgseil aastail. Ehkki spordiala arengut takistasid ratsutajate kesised treeningutingimused ja ebapiisava kvaliteediga hobukoosseis, jõudsid mitmed Eesti NSV takistussõitjad üleliidulistel võistlustel kõrgetele kohtadele
Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, kuid üles kasvanud Rakveres. Ta on üks neid heliloojaid, kelle looming on oluliselt muutnud meie arusaamist muusikast. Tänapäeval on Pärt eelkõige tuntud oma originaalse tintinnabuli-stiili järgi ning varasema loomeperioodi modernistlikud teosed on laiemale publikule ehk vähem tuttavad. Tintinnabuli (ld tintinnabulum – kelluke, kell, kuljus) on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks lahutamatuks tervikuks. Selle tulemusel on ülemhelirikkas muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Arvo Pärdi muusika ajatu ilu ja sügav vaimne sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid ...
Kasvatuspõhimõtted Kennet Kärema, Pille-Riin Langeproon, Hendrik Kollom Kasvatuskäitumine Tänapäeva kodukasvatuse kolm väärat müüti: 1)Inimene on võimeline ettevalmistuseta lapsi kasvatama 2)Vanasti kasvatusega ei tegeletud, kuid ometi kasvasid normaalsed inimesed 3)Lapsed kujunevad iseenesest tänu vastavate geenide olemasolule Kasvatuskäitumine Vanal ajal omandasid lapsed kasvatuse vendadelt, õdedelt, rahvajuttudest Tänapäeval jääb lapsepõlves kasvatusõpe saamata Lapsevanematel on kiire ning nad ei anna piisavat eeskuju
Retsensioon Raivo Tafenau - Siim Aimla Quintet Vaatasin 27. aprillil 2013. aastal ETV arhiivist jazzkontserti. Kontsert ise salvestati 26. aprillil 2011. aastalVene Kultuurikeskuses. Raivo Tafenau ja Siim Aimla (saksofon), Jürmo Eespere (klaver), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ja Eno Kollom (trummid). Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai
Retsensioon Käisin Kuressaare raegaleriis kunstinäitusel, mis kandis nime "Ruhnu kunstis". Näitus on avatud 17. septembrist 11. novembrini ning seal on esindatud palju tuntud Ruhnust pärit ning seda külastanud kunstnikke. Oma töödega esinesid Ernst Hermann Schlichting, Andrei Jegorov, Karl Burman sen., Peeter Rooslaid, Ernö Koch, Agaate Veeber, Andrus Johani, Eerik Haamer, Ernst Kollom, Olga Terri, Helgi Hirv, Lüüdia Vallimäe-Mark, Leila Pärtelpoeg, Virve Tolli, Henno Arrak, Gita Teearu, Ann Jõers, Uno Roosvalt ja Külliki Järvila. Tõid oli palju ning väga erinevate suuruste ja tehnikatega. Siiski jäid silma mõned eriti meeldejäävad tööd. Üheks lemmikuks oli Lüüdia Vallimäe-Marki õlimaal "Rand". See andis väga usutavalt ja elavalt edasi Ruhnu olustikku. Maalil oli sügavust ning tundus väga reaalne, olles siiski maaliline
süstematiseerimise aluseks on tõus märaperekonnad. Trakeenide puhul lisatakse nimele sageli ka tähed, mis märgivad seda, millisest Euroopa regioonist ja märaperekonnast hobune pärit on: Trakehneni perekonnad - T Ida-Preisimaa perekonnad - O Teised (trakeeni)perekonnad - S Inglise täisverelisusega perekonnad - E Araabia verelisusega perekonnad - A Soojaverelised sporthobused Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom on seisukohal, et hobuse nimi peab olema puhas, lühike, ilma numbrite ja tähekombinatsioonideta. ,,Samas, passis võib hobusel olla nimesid rohkem kui üks - algnimi, spordis kasutatav nimi, reklaaminimi ja veel mõni. Mõnikord on hobuse eluea jooksul kasutusel lausa 5-6 erinevat nimevarianti. Samas on hobuse alg- ehk sünninimi selline, mida muuta ei saa," selgitab ta. ,,Sageli lisatakse nime lõppu ka kasvandust märkiv täht."
Ma käisin kuulamas Kuressaare Kultuurikeskuses 15.oktoobril noort lauljannat Kadri Voorandit, kes laulis dässmuusika kontserdil Jazz del Mar. Kontsert kandis nime ''Tunde kaja'' ja oli korraldatud esitlemaks tema esikalbumit. Kontserdi üheks eesmärgiks oli avada tänavust kolmandat dässihooaega Kuressaares ja muidugi tutvustada lauljatari esimest albumit. Kadrit saatis bänd, kus : saksofonil oli Jussi Kannaste, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Eno Kollom ja bassi mängis Mihkel Mälgand. Kadri on tõusev täht dässmuusikas, nimelt on ta alles 19-aastane. Ning ta ei ole mitte ainult andekas artist, vaid ka helilooja. Lauljatar ei ole sugugi eestlastele võõras, nimelt võitis ta 2008.aastal auhinna ''Noor Jazzitalent 2008''. Samuti on ta kuulsust kogunud ka välismaal, kus on samuti pälvinud auhindu. Kadri muusikaõpingud algasid juba noores eas, nimelt õppis ta klaverit, folk-viiulit ja käis ka oma ema juhitud rahvaansamblis laulmas
3. Picante Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida ise seda nautides! Picante repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lugusid. Portugali, prantsuse ja inglisekeelsete lugude kõrval teeme ka emakeelset muusikat. Koosseis: Ivi Rausilaul Tõnis Tüür kontrabass Risto Laur klaver Eno Kollom löökriistad Saavutused: 1995.a. "Kaks takti ette" finaal 2002.a. "Valge Daami lauluvõistluse" II koht 2003.a. "Valge Daami lauluvõistluse" I koht 2003.a. Jazzlauljate konkurss "Nõmme Jazz" II koht 2003.a. esinemine Pori Jazzil
3. Picante Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida ise seda nautides! Picante repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lugusid. Portugali, prantsuse ja inglisekeelsete lugude kõrval teeme ka emakeelset muusikat. Koosseis: Ivi Rausilaul Tõnis Tüür kontrabass Risto Laur klaver Eno Kollom löökriistad Saavutused: 1995.a. "Kaks takti ette" finaal 2002.a. "Valge Daami lauluvõistluse" II koht 2003.a. "Valge Daami lauluvõistluse" I koht 2003.a. Jazzlauljate konkurss "Nõmme Jazz" II koht 2003.a. esinemine Pori Jazzil
abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 on ta kutsedline kirjanik. Oli Eesti ongressi liige. LOOMING Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümmne kuuldemängu,millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes.Tema romaane on tõlgitud vene,soome ja teistesse keeltesse. Nagu mitmed teised 1950-ndail aastail alustanud prosaistid, sai ka R. Kaugver esimese tunnustuse kirjandusvõistlustel. Novelli "Doktor Kollom" eest sai ta auhinna. Kaugveri varased novellid paistsid silma korrektse zanrilise teostusega. Leidlikult esitas ta dramaatilisi, sageli erakordseid konfliktolukordi ning tõstatas aktuaalseid eetilisi probleeme. Kaugveri esimesed ilmunud romaanid kujutavad kaasaegset töölis-miljööd. ("Keskpäevavalgus","Igapäevane leib".Tähelepanu keskpunktis on neis noored mehed, kes tahavad ja suudavad hästi tööd teha, kelles on optimismi ja julget pealehakkamist.
,,Mäng, mängimine" On üks koht, kus igav ei hakka, on üks koht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On üks koht, kus igav ei hakka. On üks koht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Igal lapsel on oma lemmiklelud. Mina mäletan oma lapsepõlvest nukumänge. Mul oli palju nukke, keda vannitasin ja kasisin. Tegin neile soengud pähe ja viisin käruga välja. Tundsin oma mänguasjade üle uhkust. Kui minule meeldisid nukud, siis näiteks Eri Klas on rääkinud, et tema armastas üle kõige puuklotse. Mänge, mida armastada, on palju. Kui laps mängib, jäljendab ta eri olukordi ja emotsioone. Näiteks rollimängudes kujutab laps end elavalt ette kellegi tei...
Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas
Arvustus „Tants aurukatla ümber“, Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ on 1971. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Tegemist on eesti küla ajaloo kiire ja ülevaatliku käsitlusega XX sajandi algusest keskpaigani ning mille keskseks sümboliks ja võrdkujuks on aurukatel. Raamat on jagatud viieks tantsuks, iga tants kirjeldab selle perioodi peamisi probleeme ja olustikku ning näitab suhtumise muutumist katlasse. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond. Esimese tantsu tegevus toimus 1941. aastal keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks oli aurukatla saabumine tallu, mida oli vaja viljapeksu jaoks. Aurukatel tõi masinate ajastu maale. Peremehe vanim poeg, kes õppis Tartu Ülikoolis, kirjutas pidevalt, et ted...
Küllaltki levinud on ka arvamus, et przevalski hobused osalesid kodustamisprotsessis. Kuid senini pole leitud jäänuseid, mis tõendaksid nende osalemist kodustamisprotsessis. Varajased koduhobused on ilmselt pärit Uuralist ja Ukrainast, see on leidnud tõestust. Kuid need hobused aga erinesid kõvasti przevalski hobustest. Praeguseks on przevalski hobune, viimane tõeliselt metsik hobusetõug maailmas. Kohata võib neid loomaaias, kus on käimas aretus selle hobuse tõu päästmiseks (Kollom, 2005). Teooria tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E.
Ratsastamise eesmärk on ilu – täielik harmoonia ratsaniku ja hobuse vahel. Hobusest peab näha olema, et ta ennast hästi tunneb, ja ratsanik ei tohi märgata lasta, kui raske seda saavutada on (Müseler,2007). Esikohal asub armastus hobuse vastu ning võime teda mõista (Mauring, 1988). Head ratsanikku peab iseloomustama kannatlikkus, oskus end valitseda ning rahulik meel. Ratsanik peab oma partnerit kohtlema õiglaselt ning vigasid endast leidma, kui et hobusest (Kollom, jt., 2008). Õige on ratsutamisega alustada lapseeas, et harjuda tasakaalu hoidmise ja hobuse juhtimisega. Siiski võivad headeks ratsanikeks saada inimesed, kellel on ratsutamiseks vajalikud füüsilised ja psüühilised eeldused (Mauring, 1988). Psüühilised eeldused on eriti tähtsad selleks, et mõista hobust. Tuleb tundma õppida hobuste psüühikat ja selle abil kujundada tingrefleksid. Füüsilise eeldusena peab inimene nägema suurt vaeva oma
vaid Gorki, A.Tolstoi, Ostrovski, Fadejev, kuid selle jäerel tuleb hea eesti klassika, mille väärtust isegi ploiitiline suunitlus ei muuda: Kalevipoeg, Koidula, Bornhöhe, Vilde, Tammsaare, Tuglas,Luts, ka Madarik, Jakobson, Keerd. Sees on ka Suits ja Under, see jääb viimaseks korraks enne väga pikka aega, kui neid jälle kooliraamatusse lubati. Tähelepanu väärib ka lugemiku illustreerinud kunstnike nimistu: Bach, Sagrits, Okas, Jensen, Kollom, Luhtein jt. Kuid pildid ise on selgelt ühese ülesandega: suurendada viha N.Liidu vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on P.Keerdo Lapsetapp, kuid A. Jakobsoni Väike kangelane (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri) läheneb samuti talutavuse piirile. On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis olla niisuguseid lõike ja eriti niisuguseid pilte. Tsiteerin: Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja
gümnaasiumi astmetega koolides kohustuslik viia õpilasel läbi uurimustöö. Uurimusliku õpet võiks defineerida Kollomi (2013) järgi. „Uurimusliku õppe (inquiry learning, inquiry-based learning) aluseks on teaduslikud kontseptsioonid. Õppijale esitatakse stsenaarium või probleem ning juhendaja suunamisel püsitatakse uurimisküsimused, kogutakse ja süstematiseeritakse uurimisandmed ning analüüsitakse ja hinnatakse neid.“ (Kollom, 2013, p8) Uurimusliku õppe puhul on väga hästi nähtuv see, et õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) suunajana, mitte valmisteadmiste andjana (Teppan, s.a.). Nimelt õpilane leiab probleemi, püstitab uurimisküsimused ja hüpoteesid ning töö eesmärgid ning tehakse läbi uurimuslik töö, mille käigus kogutud andmeid analüüsitakse ning tehakse hiljem nende põhjal järeldusi.
Aime Lints Tartu Poku lasteaia vanemõpetaja http://www.lasteaed.net/2011/04/03/laste-kohanemine-lasteaiaga/ Soovitusi kohanemisprotsessi rahulikuks kulgemiseks lasteaias 11.10.2010. Autor : MA Sirje Almann, TPS alushariduse ja täiendusõppe osakonna juhataja Lapse kohanemine lasteaias on tähelepanu keskmes olnud läbi aastate nii lapsevanematel perekonnas, psühholoogidel kui lasteaia töötajatel. See on ka mõistetav. Foto: Kaire Kollom Lapse kasvatamisel on vaja nii tarkust ja mõistmist kui ka soojust ja armastust. Nii ühte kui ka teist on tegelikult raske saavutada, kuid selle poole peab püüdlema. Paradoks on selles, et lapse kasvatamiseks pead eelkõige ennast avardama (Elo Mõttus-Lepik). Lapse kohanemine lasteaias on tähelepanu keskmes olnud läbi aastate nii lapsevanematel perekonnas, psühholoogidel kui lasteaia töötajatel. See on ka mõistetav
Veterinaaria KASUTATAVAD INFOALLIKAD 1. Tuire Kaimio, Minna Tallberg "Koos hobusega" Kirjastus Varrak Tallinn 2007 2. Deutsche Reiterliche Vereinigung e.V. (FN)"Juhised ratsa ja rakendispordiks" I Köide "Ratsaniku ja hobuse põhiväljaõpe" (ilmumisel) 3. Wilhelm Müseler "Ratsutamisõpetus" Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts 2007 4. Harry Mauring "Hobusekasvatus ja ratsasport" Tallinn Valgus 1988 5. Raigo Kollom "Ratsutamine. Minevikust tänapäevani" Kirjastus Eesti Raamat 1981 6. Kyra Kyrklund, Jytte Lemkow ,,Kyra ja ratsastuksen taito" WSOY 2004 7. Anneli Lillkvist ,,Ruokinnalla Tuloksiin 1-3" Forsbergin Kirjaimo OY 1996, Hevosfakta OY 2002 8. Eesti Ratsaspordi Liit www.ratsaliit.ee 9. Rahvusvaheline Rataspordi Föderatsioon (Fédération Équestre Internationale - FEI) www.horsesport.org Hobuste veterinaariaalased lingid: 1. http://www.yourhorseshealth.com/ 2
Esimesena anti see austav tiitel mitmekülgsele naismootorisportlasele Luule Tullile, kes tegi ilma pea kõikidel mootorispordialadel. Kõige tunnustuse osaliseks sai ka motokohtunike kauaaegne eestvedaja 9 Harry Moikov, kellele anti teenelise sporditegelase aunimetus. Selle aasta üleliidulistel krossimeistrivõistlustel päästis meie mootorisportlaste au kalevlanna Helgi Kollom, kes 125- kuubikuliste klassis tõi koju pronksmedali. Siis oli kätte jõudmas aeg, mil järelkasv endast tõsiselt märku andma hakkas. Otsa tegi lahti Kohtla-Järve noor andekas krossisõitja Mart Mägar, kes krossikooli oli saanud Tihemetsa tehnikumis õppimise ajal omaaegselt tuntud sõitjalt Sulev Saarelt. Tehnikaspordialade üleliidulise talispartakiaadi finaalvõistlustel saavutas Mägar 250-kuubikuliste klassis esikoha . See ei jäänud temale sel aastal viimaseks
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI.............................................
Veel 1958. aastal on Kaugver seitsme päevaga kirjutanud mugandumist ründava lühiromaani "Sillad põlevad". Nendest romaanidest on tänaseks avaldatud ainult "Laevad kaotavad tüüri" seegi postuumselt 1993, kui tütar leidis pärast isa surma sahtlist ammukirjutatud ja sahtlipõhja maetud käsikirja, mida Kaugver ehk ise kunagi avaldada ei tahtnudki. Avalikkuse ette tuli Kaugver 1956. aastal Loomingus avaldatud novelliga "Doktor Kollom". 1959. aasta romaanivõistlusele saatis ta surnud metsavenna päevikuna esitatud romaani "Võõra mõõga teenistuses", mis kujutab teenistust Saksa armees. Autor püüdis esitada oma eluloolist ainest kompromislikul moel sellele viitab ka pealkiri , aga omas ajas oli see aine mõistagi liig. Teine katse oma lugu ära kirjutada oli edukam. "Nelikümmend küünalt" (1966) oli kohe ilmudes bestseller, see
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL..................................
annaabi.ee 
