Tabel 5 Tegevuskulud 1. kuu Tegevuskulud 2. kuu Kuluartikkel Maksumus Kuluartikkel Maksumus Ruumide rent 3000 Ruumide rent 3000 Laen 9205 Laen 9205 Töötajate palgad 20693 Töötajate palgad 20693 Reklaamikulud 2000 Reklaamikulud 1000 Toitlustus 5000 Toitlustus 7000 Kommunaalteenused 500 Kommunaalteenused 500 Kokku 40398 Kokku 41398 10. Laenumaksugraafikud Ettevõttel on vajalik normaalseks eksisteerimiseks ja klientidele meeldiva teenuse pakkumiseks soetada juurde käibevara. Omafintseeringust ei piisa ja tuleb kasutada pangateenust laenutaotlemise näol. Kuna ettevõte tegutseb FIE-na, siis tuleb laenu taotlemisel kanda omavastutust ja tagatiseks on omaniku korter. Laenu tagasimakse tähtaeg on kolm
OMAVALITSUSE KOHUSTUSED Omavalitsuse ülesandeks on kogukonna elu juhtimine. Sinna alla kuuluvad nt haridus, tervishoid, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, planeerimis- ja ehitustegevus, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, korrakaitse ja päästeteenistus ja muud riigi funktsioonid. Minu poolne kommentaar: Kogukonna juhtimine on suur ettevõtmine ja see vajab asjalikke inimesi. On kogukondi, kus üldse miski ei arene ega ei liigu edasi ja on kogukondi, kus areneb kõik väga kiiresti ja hästi sellepärast, et seda juhivad õiged inimesed. Tuues siit ka
polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4. Riik sekkus eraettevõtlusesse, et tagada kaupade kvaliteet ja kõrged kaupade hinnad. Seepärast pidid kaupmehed ja käsitöölised koonduma kolleegiumidesse, mis vastas riigi ettekirjutustele. Riik kehtestas hinnad ja laenuprotsendid. Kaupmeestelt nõuti ka ametieksami sooritamist. 5. Linnas olid olemas mitmed kommunaalteenused: saunad, haiglad, kanalisatsioon, spordiplatsid, koolid. Äritänav Mese, mis oli ääristatud turgude, kaubamajade ja restoranidega. Inimesi kohtas väljas nii päeval kui öösel. Linnas oli ka väga suur toiduvalik. Linna õitseng tugines kaubandusel ja oma asukohal, kuna linn oli rajatud strateegiliselt väga heasse punkti ühendades paljusid mere- ja kaubateid.
(EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) JOOKSUL Tulu 40000 42500 45000 47000 50000 44900 Kulu 23000 22000 22000 22000 23000 22400 Kasum 17000 20500 23000 25000 27000 22500 Tulud* on üldine sissetulek (kasum). Püsikulud* on kommunaalteenused, palgad, kontorikulud, reklaam, müügikulud. Tulu - on kogu rahaline sissetulek. Kasum = tulu - kulu. Mina eeldan, et 5 aasta jooksul mul töötavad 4 inimest: Klienditeenindaja(2); Müügiesindaja; Raamatupidaja. KLENDITEENINDAJA MÜÜGIESINDAJA RAAMATUPIDAJA Tuleb välja, et brutopalgad kokku on 2535 EUR.
lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux. Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisaldatavus tähendas, et seda hakati laialdaselt akadeemiliste asutuste ja ettevõtete poolt kasutama ja muutma. Selle ülesehitus on olnud suureks mõjuks teiste operatsioonisüsteemide autoritele
firmade Telmex ja America Movil esimees ja tegevjuht, suur osalus mitmes Mehhiko ettevõttes Rikkaimad maailmas (2) 2. Bill Gates Vara väärtus 61 mld eurot, 57aastane USA Microsofti kaasasutaja ja suuromanik Rikkaimaid maailmas (3) 3. Warren Buffett Vara väärtus 44 mld eurot, 82aastane USA Suurkontserni Berkshire Hathaway asutaja ja tegevjuht Kindlustus, kommunaalteenused, valdusettevõtlus, tootmine, teenindus Rikkaimad maailmas naised (1) · ...10. Christy Walton ...12. Alice Walton Vara väärtus 27,9 mld eurot, Vara väärtus 26,3 mld eurot, 57aastane 62aastane USA USA Kaubandusketi Walmart Kaubandusketi Walmart pärandi kaasomanik pärandi kaasomanik Rikkaimad maailmas naised (2) ...15. Liliane Bettencourt
(EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) Tulu 24000 24500 25000 27000 30000 Kulu 23000 22000 22000 22000 23000 Kasum 1000 2500 3000 5000 7000 Tulud* on üldine sissetulek (kasum). Püsikulud* on kommunaalteenused, palgad, kontorikulud, reklaam, müügikulud. Tulu - on kogu rahaline sissetulek. Kasum = tulu - kulu.
kulutada. Kui pere koostab eelarve näiteks iga kuu, siis ta juba kuu algul planeerib pere oma tegevust. Samuti saab ta vaadata, millistes kohtades ta kulutas eelmisel kuul üleliia raha ja kus annaks sellel kuul kokku hoida. Paljudel peredel on praegusel ajal erinevad laenud, kellel eluaseme laen,kellel autoliising või kellel lihtsalt pankade poolt pakutavad väikelaenud. Mõnel perel isegi kõik need. Kuid igakuuiselt on need kindlad kohustused, mida ei tohi jätta maksmata, samuti muud kommunaalteenused. Makstes need rahad ära võib nii mõnigi pereema või pereisa avastada, et toidu jaoks napib raha. Sellel juhul peaks kõik need kulud üle vaatama ja otsustama, kas on vaja nii suurt elamist või saab auto vahetada odavama võin säästlikuma vastu. Kõige tähtsama otsuse teevad ministrid ja riigikogu riigi eelarvet koostades. Sellest eelarvest sõltub ka Eesti riigi olukord. Riigieelarve koostatakse aasta kohta. Sinna arvestatakse kõik tulud, mida riik saab maksudest
.....................................................................................8 5.3. Kalandus.........................................................................................8 - 9 5.4. Tööstusharud........................................................................................9 5.5. Metsandus............................................................................................9 6. Teenindus ( haridus, tervisehoid, transport, kommunaalteenused )..............9 -10 7. Turism ( kaubandus, toitlustus, majutus )...................................................10 - 11 Kokkuvõte................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.................................................................................................12 Lisad.......................................................................................................................
koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux. 3 Ajalugu Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja aastal 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisaldatavus tähendas, et seda hakati laialdaselt
Teenindus Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind
2009 2010 2011 Tulud Realiseerimise netokäive 134 000 500 000 785 000 Muud tulud 20 000 45 000 100 000 KOKKU TULU 154 000 545 000 885 000 Kulud Muutuv kulud Tööjõukulud 480 000 250 000 250 000 Püsikulud Transport 24 000 15 000 15 000 Reklaam 50 000 25 000 20 000 Rendi- ja üürikulud 68 000 0 10 000 Kommunaalteenused 36 000 13 000 10 000 Finantskulu 120 000 100 000 45 000 Muud kulud 30 000 12 000 12 500 KOKKU KULU 808 000 415 000 362 500 KASUM/KAHJUM -654 000 130 000 522500 MAJANDUSTEGEVUSEST Tulumaks PUHASKASUM(-kahjum) -654 000 130 000 522500 8
· rahastab riigieelarvest valimiste läbiviimist Valimiskäitumist mõjutavad: 1. klassikuuluvus, sotsiaalmajanduslik olukord, traditsioonid, isiklik kogemus 2. massimeedia valimiskampaania, tõstab huvi poliitika vastu(saated, artiklid) või tõukab poliitikast eemale(skandaalid), tugevdab olemasolevaid hoiakuid Vasakparteid 1. astmeline tulumaks 2. eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamine (toit, energia, kommunaalteenused jms) 3. haridus kõigile kättesaadav, ei propageeri erakoole ja tasulist haridust 4. tööhõiveküsimused (sde) või toetused ja sotsiaalteenused (keskerakond) Paremparteide vaated ei ole nii ühtsed, aga üldiselt toetavad nad vabaturumajandust, ettevõtlust, rahvuslust. Tänapäeval on erakondade vaated hägustunud. Erakondade, survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste sarnasused: 1. esindavad avalikke huve 2. püüavad mõjutada poliitikat 3. pakuvad alternatiive 4
möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, pikeneb Lepingu tähtaeg automaatselt [aastate arv] aasta võrra. 3. Üür ja kõrvalkulud 3.1 Üürnik tasub Üürileandjale Üüriobjekti kasutamise eest üüri [üüri summa] eurot kuus. 3.2 Lisaks üürile tasub Üürnik järgmised Üüriobjekti kasutamisega seotud kõrvalkulud: 3.2.1 kommunaalteenused (elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo kulud) vastavalt tarbitud teenustele; 3.2.2 Internetiühenduse, kaabeltelevisiooni, telefoniteenuste ja valvesüsteemi eest vastavalt teenuse pakkujaga sõlmitud lepingutele ning tegelikule tarbimisele. 3.3 Üüri ja kõrvalkulusid hakatakse arvestama alates Üürnikule Üüriobjekti üleandmise päevast. 3
Nende eesmärk on võita valimised ning püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad tegema omavahelisi läbirääkimisi võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Eesti erakondade asetus vasak-parempoolsus skaalal. Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa keskerakond. Mõlemad pooldava astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade (toiduained, energia, kommunaalteenused) käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tööhõiveküsimusi, keskerakonnal esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid. Reformierakond tugineb liberalismile, IRL aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sh Eesti põllumajanduse kestmist, nagu konservatiividele omane, ei poolda Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks
ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Sellest tulenevalt omandab valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping teinekord suuremagi tähtsuse kui ideoloogiline programm. Vasakparteide hulka kuuluvad Esotsialdemokraatlik Erakond ja Eestimaa keskerakond. Mõlevad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade (toiduained, energia, kommunaalteenused) käibemaksumäära alandamist. Iseloomulikult vasakparteile usuvad ka nemad , et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishuvis. Seega erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlasest tööhõive küsimuste tugevam rõhumine, samas kui keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond
toimus bütsantsi kaudu.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soome- ugrilasteni.Konst. käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri-ja ametiühnigutesse, s.o kolleegiumitesse.Mõnede toodete kauplemine oli eriti range kontrolli all. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlike väikeettevõtjatena.Kaupmeeste seas oli jõukuselt erinevaid inimesi. Konstan. oli ainus kristlik suurlinn maailmas, kus oli üle 100 tuhande elaniku.Seal olid kommunaalteenused hästi arenenud. Toiduturgudel võis osta aedvilju ja liha, eeskätt aga tohutus valikus kala. Haridus ja vaimuelu: Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone.Antiikeeskujudele tuginedes õpetati seal grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat.Talupojad olid üldiselt kirjaoskamatud., kuid linnades levis ka alamkihtides kirjaoskus. Õppetekstidena kasutati peam. antiikautorite teoseid. Õpetlased tegelesdi ka ülipõhjalike
· Neli kolleegiumit: Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium KOV vastutusalad · Haridus. Kohtunikud ja rahvakohtunikud · Kultuur ja sport. · Kohtuniku amet on eluaegne · Sotsiaalhoolekanne. · Kohtunik peab olema sõltumatu. · Kommunaalteenused ja infrastruktuur. · Kohtunikud nimetab ametisse EV · Keskkond. president. · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises KOV rahastamine · Eraldiseisev eelarve. maakohtus. · Tuluvahendid: · Nõuded rahvakohtunikule: Riigipoolsed eraldised 25-70-aastane teovõimeline EV kodanik Maksud
inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. tegevusluba: Ehitusluba või ehitise kasutusluba; Keskkonnakompleksluba; Vee erikastusluba; Välisõhu saasteluba; Jäätmeluba; Ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; Maavara kaevandamise, geoloogilise uuringu luba inimtegevus – ehitamine, kavandatav tegevus, tegevuse lõpetamine: Infrastruktuur, Maaparandus, Kommunaalteenused, Elukondlikud kasutusalad, Tööstuslikud kasutusalad, Põllumajandus/ kalandus, Puhkus/ Turism jne NÕUDED KMH’le – KMH peab toimuma kavandatava tegevuse varajases etapis; KMH-d tuleb rakendada kõigi kavandatavate tegevuste suhtes, millel võib olla negatiivne mõju keskkonnale; KMH peab arvestama kavandatava tegevuse mõju iseloomu, kestust, kumulatiivsust ja koosmõju teiste tegevustega; KMH peab olema avalik, avalik huvi - keskkonnakaitse; KMH-sse tuleb kaasata
· riiki hakati meelitama jälle väliskapitali · lubati rajada väikseid eraettevõtteid · ettevõtted viidi üle isemajandamisele (tuludest tuli katta kulud) · kaotati üldine töökohustus · avati tööbörsid · kaotati võrdsustav tasustamine: palka hakati maksma vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile. Arvestati ka töötaja kvalifikatsiooni · taastati kauplemisvabadus · kaotati tasuta kommunaalteenused ja tasuta transport · alates 1924. aastast hakati töölistele palka maksma jälle rahas (kuni selle ajani oli makstud natuuras) · hinnang uuele majanduspoliitikale: areng kiirenes, tööliste huvitatus tõusis, rajati palju eraettevõtteid Rahareform · teostati 1922-1924 · võeti kasutusele kõva valuuta - tservoonets, mis oli kulla alusel · perioodil 1922-1924 vahetati vana raha (sovznakid) tservoonetsite vastu. 1924.
üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste tulutaset, võrreldes teiste riikidega ja võttes arvesse hinnaerinevusi; tööjõu tootlikkus, mis on riigi jõukuse kasvu üks peamisi eeldusi; majapidamiste lõpptarbimiskulutuste hinnatase (majapidamiste lõpptarbimiskulutused näitavad, kui palju kulub majapidamistel eluks vajalikule kaubad, teenused, eluase, kommunaalteenused). Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetest nähtub, et Eesti pigem kaugenes 2015. aastal nende kolme näitaja alusel Euroopa Liidu keskmisest. Tööjõu tootlikkus, mis 2014. aastal oli kasvanud 72,9%ni ELi 28 liikmesriigi keskmisest, kahanes nüüd 69,7%ni. See on madalam tase, kui oli aastal 2011 (vt joonis 1). Ka Eesti majapidamiste ostujõu näitaja, mis aastal 2014 oli suurenenud 76%ni ELi keskmisest, vähenes 2012. aasta tasemele ehk 74%ni. Lõpptarbimiskulutuste hinnatase 2015
täida. Bartertehing üldiselt sama, mis vahetusleping. Kapitaliliising ehk kapitalirent peale liisinguperioodi lõppu saab rentnik vara endale. Üürilepingusse tähtaja mittemärkimise korral loetakse leping sõlmituks viieks aastaks. Üüri võib tõsta ainult üks kord 12 kuu jooksul ja sedagi vaid siis, kui on tõusnud üüri mõjutavad muud hinnad. Üürniku sõbrad ja tuttavad võivad seal elada kuni 1,5 kuud, siis on vaja üürileandja nõusolekut. Kommunaalteenused vesi, kanalisatsioon, elekter, telefon, gaas Töötaja kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus on tööõiguse kõige olulisemad põhimõtted. Tööandja algatusel võib töölepingu lõpetada järgmistel juhtudel: · Ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel · Tööandja pankroti väljakuulutamisel · Töötajate koondamisel · Töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu
koostööd ühiste huvide väljendamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. Ühistegevuse vormideks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste omavalitsusüksuste liitude 3 moodustamine, aga ka teistelt kohalikelt omavalitsustelt teenuste ostmine ja teistele teenuste müümine. Kohalike omavalitsuste koostöö on laialt levinud mitmete avalike teenuste osutamisel nagu kommunaalteenused, teenused haridus-, sotsiaalhoolekande- ning tervishoiusfääris. Nimetatud valdkondades ostavad need omavalitsusüksused, kellel puuduvad vastavad institutsioonid (gümnaasium, haigla, hoolekodu vm), tavaliselt lepingu alusel teenust teistelt omavalitsusüksustelt. Lisaks teevad kohalikud omavalitsused koostööd planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel. Koostöövormideks
Vald Linn Tunnused: 1. Valitav esinduskogu 2. Iseseisev eelarve Volikogu- valitakse 4 aastaks 16 aastane elanik saab valida 18 aastane EV või EL kodanik saab kandideerida Volikogu võib olla 7-79 liikmeline. Vallavanem, linnapea- moodustavad valla- või linnavalitsuse KoV ülesanded: 1. Kohaliku elu korraldamine 2. Hariduse-, kultuuri korraldamine 3. Sotsiaalhoolekanne 4. Transpordi korraldus 5. Heakord 6. Kommunaalteenused Rahalised allikad: Üksikisiku tulumaks Maamaks Keskkonnatasud Kohalikud maksud (nt. Parkimistasu, paadimaks jne) Vara müük/rent EL toetused Laenud Toetus riigieelarvest Kohtusüsteem RIIGIKOHUS RINGKONNAKOHTUD (Eestis 2- Tallinn, Tartu) MAAKOHTUD (4- Pärnu, Harju, Viru, Tartu) HALDUSKOHTUD Apellatsioon- alamastmekohtu otsuse edasikaebus ringkonnakoohtusse Kassatsioon- ringkonnakohtu otsuse edasikaebus riigikohtusse
· 1963 raske ikaldusaasta riiklike kullavarude arvelt osteti USA-st teravilja, sestpeale kuni Nõukogude Liidu lõpuni osteti sisse teravilja ja muid toiduaineid · võrreldes varasema perioodiga inimeste elujärg paranes · 1956 tühistati inimvaenulikud seadused töötajate kinnistamiseks töökohale ning kriminaalkaristused tööle hilinemise või töölt puudumise eest. · Hoogne elamuehitus väikesed korterid · 1961 rahareform · kommunaalteenused ja korteriüür suhteliselt madalad; palk kulus peamiselt riietusele ja toidule · 1962 tõsteti toiduainete hindu keskmiselt kolmandiku võrra. Hinnatõus tõi kaasa töölisrahutusi, suurim Novotserkasskis 1962. a. suvel · peamine, mis Nõukogude inimeste elus muutus, oli painava hirmu kadumine: laagritest ja asumiselt hakkasid tagasi tulema represseeritud, vabamalt võis väljendada oma mõtteid ja tundeid, mõranes raudne eesriie, tekkis võimalus reisida
talupojad sunnitud laenu võtma, tagatiseks nende enda maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad sellised maalapid kokku ning üha enam jäid talupojad maata, ning muutusid rentnkeks. Keisrid püüdsid talupoegi seadustega aidata ning maade kokkuostmist takistada, kuid sellest polnud kasu, sest 10. Sajandil toimus talupoegade laostumine. See võib olla 1 Bütsantsi langemise põhjustest. Linnaelu- Konstantinoopol oli Bütsantsi suurlinn, kus elas üle 100 000 elaniku. Kommunaalteenused olid vägamitmekesised: kanalisatsioon, saunad, haiglad eri osakondadega kirurgia, sise ja nahahaiguste tarvis, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimald ja suur ülikool. Peamine äritänav Mese, oli lai mitmekilomeetrine puiestee, kus olid turud kaubamajad, restoranid kui ka võõrastemajad. Toiduturgudel võis osta aedvilju ja liha, ning kala. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid samas olid valvsa kontrolli all.
tegevuse(siseriskid) ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Näiteid siseriskidest: lühike tegevusaeg; - personalirisk; - kliendirisk; - kvaliteedirisk; Näiteid välisriskidest: - majanduslanguse risk; - poliitiline risk; - seadusandluse risk; - tehnoloogia risk. 20 MUUTUVKULUDE HULKA KUULUVAD: · Tooraine, kaubad. · Otsene tööjõu kulu. · Energia. · Muud muutuvkulud. PÜSIKULUDE HULKA KUULUVAD: · Kommunaalteenused. · Administratsiooni palgad. · Kontorikulud. · Põhivahendite amortisatsioon. · Reklaam. · Müügikulud. · Remondi- ja hoolduskulud. · Rendikulud. · Transpordikulud. · Muud kulud. 21
kindlustus, remont ja hooldus ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes. •müügi- ja turunduskulude eelarve; - kajastatakse kulutused reklaamile ja turu-uuringutele, müügipersonali tööjõukulu, vahendus- ja komisjonitasud, kauba laadimis- ja transpordikulud ning muud müügiga seotud kulutused. •administratiivkulude eelarve - näitab administratsiooni tööjõukulu, kantseleikulud (side, üür või amortisatsioon, kommunaalteenused) ja muud üldhalduskulud •investeeringute eelarve - põhivara soetamisega seotud kulutused ning nende finantseerimisallikad; •teadusuuringute ja arenduskulude eelarve- kajastatakse kulutused vajalikele teadus- jm. uuringutele ja arendustele. 35 Mida näitavad maksevõime ja likviidsuse suhtarvud. Maksevõime ja likviidsuse analüüs seisneb peaasjalikult lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd
kaudu. Kontrollivad ja juhivad äri- ja kultuurielu oma riigis või riigiosas. Slumm on marginaalse rahvastikuga (vaesed, töötud) asustatud vilets linnaosa. Peamiselt arengumaades, aga ka Põhja riikide suurlinnades. Arengumaades ehitavad inimesed oma elupaiga käepärastest materjalidest ise, Põhja riikides kujuneb linnaosa allakäigu ja kinnisvara hinna languse tagajärjel sinna koonduvad väikese maksujõuga inimesed. Avalikud ja kommunaalteenused puuduvad või on halva kvaliteediga, tavaliselt on kõrge kuritegevus. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon on väljaränne suurematest linnadest (linnasturuumist) kaugematesse piirkondadesse. Kui lahkutakse lähitagamaale, siis on see lähilinnastumine. Ülelinnastumine on linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekkivad vaesteagulid ehk slummid.
investeeringud). 52. Analüüsgei Eesti riigieelarvemahu muutusi perioodil 1995-2011, mis on suurimate muutuste põhjused? 53. Riigieelarve tasakaalu viimise võtted: · Maksude suurendamine; · Riigilaenude võtmine; · Sularaha hulga suurendamine; · Riigivarade müük; · Kulude vähendamine; 54. Kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatakse: · HARIDUS · KULTUUR JA SPORT · SOTSIAALHOOLEKANNE · TERVISHOID · KOMMUNAALTEENUSED · JÄÄTMEMAJANDUS · PLANEERIMISTEGEVUS Kohaliku omavalitsuse peamine funktsioon: kõikide kohaliku elu küsimuste lahendamine 56. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 57. Maksebilanss - kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi jooksul konkreetse riigi majandustehingud teiste riikidega. 58. Maksebilansi kontod: · Jooksevkonto kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist;
Lobustusmaks o · maamaks (100%) · nn ressursimaks Reklaamimaks ehk loodusvara kasutusoiguse tasu Teede ja tänavate sulgemismaks (polevkivitööstus, veemajandus) Parkimistasu o 100% KOV eelarvesse 34. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes o Tulud :tulumaks, tulu varadelt, toetuse fond, o Kulu: haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused (vesi, küte) o o Finantssusteem (opik lk 145-190) o 36.Finantssüsteemi ülesehitus o Rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel o turuosalised o Finantseerimine Riskijuhtimine. Investeerimine o INVESTEERIMISASU o RAHAASUTUSED o KINDLUSTUS TUSED
tööjõukulu, tootmishoonete ja seadmete amortisatsioon, kindlustus, remont ja hooldus ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes. Müügi- ja turunduskulude eelarves kajastatakse kulutused reklaamile ja turuuuringutele, müügipersonali tööjõukulu, vahendus- ja komisjonitasud, kauba laadimis- ja transpordikulud ning muud müügiga seotud kulutused. Administratiivkulude eelarve näitab administratsiooni tööjõukulu, kantseleikulud (side, üür või amortisatsioon, kommunaalteenused) ja muud üldhalduskulud. Investeeringute eelarve põhivara soetamisega seotud kulutused ning nende finantseerimisallikad; Teadusuuringute ja arenduskulude eelarves kajastatakse kulutused vajalikele teadusjm. uuringutele ja arendustele. Müügieelarve ja kulueelarvete põhjal planeeritakse ettevõtte rahavood (kassaplaan) ja nende alusel koostatakse kasumieelarve ehk plaaniline kasumiaruanne ja eelarveline raamatupidamisbilanss.
Ehituse ajutise piirde ja värava paigaldamine 275 m Metallist reklaami ja viitade alused, postid, ilma reklaami 1 tk maksumuseta Liiklusmärkide paigaldamine (keskmine) 1 tk 82 Ajutised tehnosüsteemid 823 Valgustus Ajutised valgustused ja liinid koos pärastise eemaldamisega 110 jm 824 Side ja infosüsteemid Kommunaalteenused 6 kuud 900 m2 87 Veod 874 Jäätmekäitlus Konteineri 20m3 laenutus üks ööpäev+väljakutse 150 ööpäev Jäätmete vedu konteineriga 20m3 koos jäätmete 22 kord sorteerimisega 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 91 Juhtimiskulud 913 Abitööd Mitmesugused abitööd 120 tund 915 Valve
Muud tulud KOKKU 171040 TULU 855200 0 3420800 Kulud Muutuvkulud Materjalid 334000 668000 1336000 Kaubad 112200 224400 448800 Tööjõukulu 132000 264000 528000 Muud tootmisega seonduvad kulud 24000 48000 96000 Püsikulud Kommunaalteenused 16000 16000 Administratsiooni tööjõukulu Kontorikulu 24000 28000 30000 Rendi- ja üürikulu 36000 72000 72000 Transport 45000 50000 60000 Reklaam 38000 40000 50000 Finantskulu Muud kulud 16000 22000 25000
Konkurentsieelis kasvab välja väärtusest, mida kliendile pakutakse selliselt, et selle loomiseks tehtud kulutused on väiksemad hinnast, mida klient on nõus maksma. madalaimad kulud hinnaeelised tippsaavutused kvaliteedis, klienditeeninduses vms spetsialist turunisis Üldised konkurentsistrateegiad Porter Kululiidri strateegia (palju segmente,kogu haru, madalamad kulud) Loomulik valik, kui toode on standardiseeritud Mitmed toidukaubad, bensiin, kommunaalteenused... Palju hinnatundlikke kliente Suur turuosa Ettevõttelt nõuab see: Peatähelepanu tootmisel ja logistikal Kulukatest tegevustest loobumist Disain on kõrvalise tähtsusega tootmistehnoloogia suhtes Kuluefektiivne jaotuskanal Valmisolek hinnasõjaks Kontroll toimub numbriliste näitajate alusel NB! Hind ei pea olema turu odavaim, kuigi tihti see nii on Kululiidri strateegia muutmine kasumiks Võimalus 1
ja omavalitsusasutuste kuulutused ning samuti valimisreklaam. Teede ja tänavate sulgemismaks Parkimistasu 50.Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves? 13 Tulud: maksutulud, riigieelarvest laekuvad tulud (tasandus- ja toetusfond, sihtotstarbelised eraldised), muud tulud. Kulud: Haridus, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused, jäätmemajandus. Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja
kvaliteeti jms ◦ Rahastamissüsteem – kodanikeühendustele tekitab raskusi lepingutasude maksmine tagantjärele ◦ Lepingute lühiajalisus – tavapäraselt sõlmitav aastane leping põhjustab ühendusele ebakindluse tuleviku osas ja takistab teenuse edasiarendust 6. Milliseid teenuseid peaks üle andma ärisektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. • Kommunaalteenused • Ühistransporditeenused • Haljasalade hooldamine • Teede ehitus • Lumetõrje • Probleemid: ◦ Kõik organisatsioonid ei pruugi finantsvõimalusi kasutada kõige optimaalsemalt ning võivad tekkida otstarbetud kulud ◦ Teenuste kvaliteet ei ole ühtne, sest puudub riiklik kvaliteedikontroll ning iga organisatsioon vastutab teenuse kvaliteedi eest ise ◦ Võib tekkida korruptsioon
inglased tavatsevad öelda, võib elaniku seisukohast olla isegi tähtsam kui kõrge poliitika (high politics), st riikliku tasandi küsimused. See sõltub mõistagi ka sellest, kui suur otsustamisvabadus on kohalikule omavalitsusele ülesannete ja ressursside puhul jäetud. Eesti elanik puutub kohaliku omavalitsusega kokku nii avalikke teenuseid kasutades kui ka isiklikes kontaktides omavalitsuse ametnikega. Munitsipaaltransport, kommunaalteenused, koolid, lasteaiad, raamatukogud, munitsipaalhaiglas, polikliinikud, kohalik infrastruktuur (linna- ja vallatänavad, kultuurimajad, spordiväljakud, ujulad) ning üha enam ka keskkonnapoliitika kõik need kuuluvad kohaliku omavalitsuse väga mitmekesiste funktsioonide hulka. Siit selgubki, et miks on kohalik poliitika inimese igapäevaelus nii tähtis. Praktikas ei pruugi kohaliku omavalitsuse kohaolek kodaniku jaoks olla nii äratuntav.
1. Kulude vähendamine 2. Maksude suurendamine 3. Riigi võlapaberite väljaandmine e. riigilaenude võtmine 4. Riigivarade müük 54. Kohaliku omavalitsuse peamised funktsioonid. Milliseid valdkondi rahastatakse KOV eelarvest? KOV ülessanne on kogukonna elu juhtimine, kohaliku omavalitsuse funktsioonid on oma iseloomult kogukondlikud funktsioonid. Kohaliku omavalitsuse vastutusvaldkonnad: haridus, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused, jäätmemajandus, planeerimistegevus jm 55. Nimetage kohalikud maksud (vähemalt 5 maksu), nende maksude sisu (maksuobjekt). Müügimaks - maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas
bränd vs kaubamärk Brändide liigitamine • Tootebränd – tootja poolt loodud bränd oma tootele • Müüjabränd – supermarketi ja kaubamajade oma brändid • Ettevõtte bränd – siin on ettevõte ise brändiks Brändi vajadus Omadused; Kasud; Väärtused; Kultuur; Isikupära Brändi mõju kaubagrupi müügiedukusele Luksuskaubad 70%; Toit ja joogid 55%; Finantsteenused 30%; Autod 30%; Infotehnoloogia 20%; Jaekaubandus 15%; Ravimid 10%; Tööstustooted 5%; Kommunaalteenused 0% Brändi identiteedi olemus ja elemendid Brändi identiteediks on turundaja soov brändi tajumiseks. See organisatsiooni ideaalpilt endast. Identiteedi elemendid: Bränd kui toode; Bränd kui organisatsioon; Bränd kui isiksus; Bränd kui sümbol Brändi väärtus • Tarbijaväärtus o See on brändi positsiooni tugevus tarbija teadvuses. See on tarbija subjektiivse maailmapildi peegeldus
poliitikate rakendamine Piirkondlik omavalitsus (maakond) Piirkondlik infrastruktuur, keskkond, Piirkondlik administra (II tasand) ohutus, kõrgprofessionaalsed teenused, kohaldusorganid tervishoid Munitsipaalomavalitsus (linn ja Igapäevase elukeskkonna korraldamine: Kohahalduse asutuse vald) (I tasand) kommunaalteenused, isikuteenused nt kogukondade (linnad üldharidus maksuteenistus Delegeeritud pädevustega Heakord, sotsaalhoolekanne, vaba aja munitsipaalosad või veetmine naabruskonnad Antud konspekt on koostatud aine „ Riik, poliitika ja valitsemine“ raames ning aluseks on võetud õpik „ Poliitika ja valitsemise alused“.
kallimad nö hitt sõnadel. Populaarsed märksõnad ei suuda tuua välja miljonite konkurentide hulgast, siis kasutades “niššisõnu”. Need toovad rohkem liiklust kui levinud sõnad. 22. Millised võivad jääda puutumata the Long Tail-i mõjust? Long Tail´ist võivad jääda puutumata sellised valdkonnad millele on raske konkurentsi pakkuda. Teenused mis on suunatud kitsale ringkonnale nn kohalikud tooted nt kommunaalteenused. Või mille puhul on esmatähtis jätkuvalt hind ja kvaliteet, näiteks nafta kaevandamine või üldiselt maavarade ning väärismetallide kaevandamine. Samuti sellised valdkonnad kus kõik tooted on niššitooted ja pole hitt tooteid, näiteks ainulaadsed ja erakordsed ehtekunstnikud ning nende looming, veidi laiemalt öeldes disain millest saavad osa vaid üksikud inimesed. Long Tailist jäävad puutumata ka valdkonnad kus vajatakse oskusteavet.
Mõningaid õigusi võib ta delegeerida peaspetsialistidele. Direktor otsustab jooksvaid ja operatiivseid küsimusi. Direktori tööd kontrollib revisjon, millele allub haldusnõukogu. Ettevõtluse vorm on enamasti AS. 2) Munitsipaalomanduse ettevõtmine Kohalikule omavalitsusele kõvad ja pehmed ettevõtted. Ettevõtted, mis toovad majanduslikku kasu ja mis mitte. Munitsipaalpolitsei, päästeteenistus, kohalik transport, energeetika (soojusenergia), ehitus, kommunaalteenused. Majanduslikult mittekasumlikud: töötavad eesmärgil, et nende töö ja teenus oleks muidu nii kallis, et elanikkond ei ostaks, ei suudaks osta. Munitsipaalettevõtte juhtimine. Kõrgeim võimurorgan on nõukogu. On sarnane haldusnõukogu õiguste, võimaluste, kohustustega. 3) Rahvaettevõte Strateegia oli, et saada poliitiline iseseisvus. Rahvaettevõtte mõtteks oli ärksad inimesed. Kui lõpetatakse tegevus, läheb vara endisele omanikule tagasi. Palka makstakse järgnevalt, kõigi
KOKKU TULU Kulud Tooraine Kaubad Tööjõu kulu Energia kulu Muud tootmisega otseselt seotud kulud Kommunaalteenused Administratsiooni tööjõukulu Kontorikulud Rendi ja üürikulud Transport Reklaam Muud kulud
Juhtkonna palgakulud Transport Ja muud kulud Laenuintressid Laenude tagasimaksmine Muud kulud RAHA KASUTAMINE KOKKU ALLIKATE JA KASUTAMISE VAHE RAHA JÄÄK PERIOODI ALGUL RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUKS 2. Kasumiaruande näidis 2010 2011 2012 Tulud Realiseerimise netokäive Muud tulud KOKKU TULU Kulud Tooraine Kaubad Tööjõu kulu Energia kulu Muud tootmisega otseselt seotud kulud Kommunaalteenused Administratsiooni tööjõukulu Kontorikulud Rendi ja üürikulud 23 Äriplaan Transport Reklaam Muud kulud Intressikulu KOKKU KULU KASUM/KAHJUM MAJANDUSTEGEVUSEST Tulumaksuga maksustatavad kulud TULUMAKSUGA MAKSUSTATAV TULU Tulumaks PUHASKASUM 3. Bilansi näidis Algseis 2010 2011 2012 AKTIVA Raha Nõuded ostjate vastu Laoseis
mis on 33% palgakulust. Energia. Juhul, kui tegemist on energiamahuka tootmisega, on otstarbekas tootmisega seotud energia maksumuse arvestamisel lähtuda sellest kulust muutuvkuluna, st otseselt siduda energiakulu toodetud toodete arvuga. Muud muutuvkulud. Muutuvkuluks tuleb mõningatel juhtudel arvestada ka müügiagentide komisjonitasu jm sarnast tüüpi kulutused. ETTEVÕTTE PÜSIKULUD Kommunaalteenused. Igal firmal on vee, elektri ja teiste kommunaalteenuste tarbimisvajadus. Tihti kasutatakse ka renditud hooneid või ruume, mis kõik tuleb kulutuste kalkuleerimisel arvesse võtta. Administratsiooni palgad. Siia kuuluvad nende töötajate palgad, kes ei ole tootmisprotsessiga otseselt seotud: juhataja, raamatupidaja, sekretär jne. Ärge unustage lisada sotsiaal- ja ravikindlustuse 33%. Kontorikulud. Telefon, paber, postikulud jms. Põhivahendite amortisatsioon
tänapäeval üldse saabki eristada parteisid nende ideoloogilise platvormi alusel. Põhimõtteline jaotus vasak- ja parempoolseteks parteideks kehtib siiski ka tänapäeval ning see on abiks nii hääletamsel kui valitsuse poliitika mõistmisel. Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik partei ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad nad pooldavad astmelist tulumaksu ja käibemaksumäära alandamist eluliselt vajalikelt kaupadelt (toiduained, energia, kommunaalteenused). Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus pea olema kõigile kättesaadav ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab Keskerakonnast suurem rõhuasetus tööhõive küsimustele, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele
Talupojad üritasid oma varusid peita, sest muidu ei olnud kevadel midagi külvata. Kui leiti, et on kaevatud, uuriti asja. Heinaküünid torgiti tääkidega läbi. Rahalised suhted kadusid raha kadus käibelt. Tsaariraha enam ei kehtinud, ajutise valitsuse välja antud kerenskid ei kehtinud, nõukogude poolt välja antud rahal ei olnud väärtust, ainus väärtus oli kullal. Linnades tagati inimestele tasuta kommunaalteenused elukoht, vesi, elekter, tasuta tramm ja muu tagati. Samas ei olnud kuigi vett, elektrit ja tramm ka ei sõitnud. Inimesed püüdsid lahkuda linnast ja minna maale, kus oli toitu. Nõukogude võimul oli vaja, et inimesed teeksid linnas tööl, seega kehtestati töökohustus ja toiduaineid hakati jagama kaartide alusel. Kaarte said need, kes käisid tööl. Samal ajal kui toimus kodusõda, toimus ka Antanti interventsioon. Interventsioon on ühe või mitme
14 o Keskendub perspektiivsetele tegevustele o Efektiivsus- konkurents o Kvaliteet suureneb Teenused: mis vajavad innovaatilisust, ressurssi, efektiivsust, perspektiivi,paremat kvaliteeti. Kus on vaja mõelda majanduslikult ja ratsionaalselt. o Kommunaalteenused AS Viimsi Vesi osutab veeteenuseid Minu Vara AS- kinnisvara haldus- ja hooldusteenust, remondi- ja ehitusteenust o Ühistransport ELRON korraldab rongiliiklust o Haljasalade hoodamine o Tugiteenused- IT tugi, koristusteenus, toitlustus o Nt. P.Dussmann Eesti OÜ toitlustab TIK-i Puudused: o Suured hanke kulud võivad tekkida o Poliitiline mõjutamine- korruptsiooni oht
Kogu püsikulu ei muutu toodete (kuluobjektide) arvu muutumisel. Püsikuludeks võivad olla maa rent, hoone, seadmed, küte, telefon, stabiilne tööjõud, juhtkonna palgad, auto või mõne muu sõiduvahendi ekspluatatsioon, raamatupidamine, koristustööd, regulaarsed kontorikulud (paber, postikulud), turunduskulud, laenu tagasimaksed ja paljud teised. Püsikulud 01() 02 () 03 () 04 () 05 () 06 () A1 () Kommunaalteenused 50 100 200 200 200 1300 Administratsiooni palgad 412,9 412,9 412,9 412,9 412,9 412,9 9634,80 Reklaam 100 100 200 200 200 800 Transpordikulud 50 500 500 500 100 1650 Muud kulud 366 1113 21519 8454 12304 9020 52776 Kokku: 778,9 1725,9 22631,9 9766,9 13616,9 9932,9 66160,8
annaabi.ee 
