Linux Referaat (5)

Tartu Kutsehariduskeskus
Linux
Referaat
Juhendaja : Indrek Brifk
Tartu 2009
Sisukord
Sissejuhatus/Mis on Linux ? .......................................................................................................... 3
Ajalugu............................................................................................................................................4
MINIX........................................................................................................................................... 4
Ärindus ja populaarsuse omandamine............................................................................................5
Praegu arendus................................................................................................................................5
Disain ..............................................................................................................................................6
Kasutajaliidesed..............................................................................................................................6
Kogukond .......................................................................................................................................7
Linuxil programmeerimine ..............................................................................................................7
Kasutused........................................................................................................................................8
Serverid ja superarvutid ...................................................................................................................8
Manusseadmed................................................................................................................................8
Kokkuvõte.......................................................................................................................................9
Ksutatud kirjandus..........................................................................................................................9
Sissejuhatus
Linux on üldine väljend, mis viitab UNIXi-tüüpi arvuti operatsioonisüsteemidele, mis põhinevad Linuxi tuumal. See on kõige esindluslikumatest näidetest tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga.
Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni.
Nimi „Linux“ pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja „raamatukogud“, tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux.
Ajalugu
Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja aastal 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisaldatavus tähendas, et seda hakati laialdaselt akadeemiliste asutuste ja ettevõtete poolt kasutama ja muutma. Selle ülesehitus on olnud suureks mõjuks teiste operatsioonisüsteemide autoritele.
GNU projekti (mis alustati 1984. aastal Richard Stallmani poolt) eesmärgiks oli luua “terviklik UNIX -ühilduvusega tarkvarasüsteem, mis on tehtud täielikult tasuta tarkvara põhjal. Järgmisel aastal lõi Stallman Tasuta Tarkvara Fondi ja kirjutas GNU üld-kasutatavuse loa. Üheksakümnendate alguseks olid valmis enamus programme , mida operatsioonisüsteemil vaja läks, madalama tähtsusega elemendid olid aga pooleli ja mittetäielikud. Linus Torvalds on öelnud, et kui sellel ajal oleks GNU tuum kättesaadav olnud, poleks ta enda oma kirjutanudki.
MINIX
Aastal 1991 kui Torvalds viibis Helsingi Ülikoolis, alustas ta mitte-kaubandusliku MINIXi asenduse väljatöötamist, millest lõpuks sai Linuxi tuum.
Alguses sõltus Linux MINIXi kasutajaruumist. Kui GNU süsteemi kood oli nüüd vabalt kättesaadav, oli seda soodne kasutada uue, kogemusteta operatsioonisüsteemiga. Koodi, mis on GNU GPL litsentsiga, võib kasutada muudes projektides kui see projekt välja lastes sama litsentsiga on. Selleks, et muuta Linuxi tuuma GNU projektiga vastavaks, läks Torvalds oma algselt litsentsilt üle GNU litsentsile. Et saada tasuta operatsioonisüsteemi, töötasid tarkvaraarendajad selle kallal, et GNU komponente saaks integreerida Linuxi omaga ,
Ärindus ja populaarsuse omandamine
Tänapäeval on Linuxi jaotust kasutatud paljudes valdkondades, alates manussüsteemidest superarvutiteni, ning neil on tagatud kindel koht serveri installatsioonides. Linuxi kasutamine kodu- ja tööarvutites on kasvanud. Samuti on paljud valitsused seda oma arvutites kasutama hakanud. Brasiila valitsus ongi tuntud kui suur Linuxi toetaja. On räägitud ka sellest, et vene sõjavägi on üritanud välja töötada oma enda Linuxi süsteemi. India on läinud nii kaugele, et on kõikidele riigi gümnaasiumi arvutitele Linuxi peale panemise kohustuslikuks teinud. Hiina, Prantsusmaa ja Saksamaa on samuti sinna poole liikumas .
Linux on saanud populaarseks ka hiljuti rajatud Netbooki turul, kus paljudele seadmetele, nagu ASUS Eee PC ja Acer Aspire One, on Linux juba eelnevalt peale installitud.
Praegune arendus
Torvalds suunab jätkuvalt arengu kohta tuuma. Stallman juhib Tasuta Tarkvara Fondi, mis omakorda toetab GNU komponente. Viimaseks , üksikisikud ja ettevõtted arendavad kolmanda osapoole mitte-GNU komponente. Need kolmanda osapoole komponendid hõlmavad palju tööd ja võivad hõlmata ka tuuma mooduleid ja kasutaja-rakendusi.
Linuxi kauplejad ja kogukonnad kombineerivad ja jaotavad tuuma, GNU komponente, ja mitte-GNU komponente, millel on lisaks Linuxi tüüpi pakettide haldamise tarkvara.
Disain
Linuxi-põhine süsteem on modulaarne Unix-tüüpi operatsioonisüsteemiga. See tuleneb suuresti selle põhilistest konstruktsiooni põhimõtetest mis on asustatud Unixi ajal, 1970-1980. Selline süsteem kasutab monoliitset tuuma, Linuxi tuuma, mis tegeleb protsesside juhtimisega, võrgustikega ja failisüsteemi juurdepääsemisega. Seadme draiverid on integreeritud otse tuuma.
Eraldi projektid , mis omavad seda tuuma, palju süsteemi kõrgema taseme funktsioone. GNU “kasutajamaa” on oluline osa enamustel Linux-põhistel süsteemidel. Need annavad kõige üldisemaid asju ja teevad palju operatsioonisüsteemi põhiülesandeid. Graafiline kasutajaliides enamikel Linuxi arvutitel põhineb X Window süsteemil.
Kasutajaliidesed
Linuxi põhist süsteemi saab juhtida ühe või rohkema käsurea liidesega, graafilise liidesega, või kontrollitakse läbi seadme enda.
Lauaarvutitel on kõige populaarsemateks kasutajaliidesteks KDE, GNOME ja Xfce kuigi on olemas ka palju teisi liideseid. Enamus populaarsetest liidestest töötavad X Window süsteemi põhjal, mis sätestab võrgu läbipaistvuse, mis võimaldab graafilise aplikatsiooni töötamise ühes arvutis aga näidatakse ja kontrollitakse teises.
Linuxi süsteem jagab tavaliselt ka CLI, mis on traditsionaalne viis Unix-süsteemiga suhtlemiseks. Enamus madalama tasemega Linuxi komponente kasutavad CLI’d.
Kogukond
Jaotamine/levitamine on suuresti ajendatud arendaja ja kasutaja-kogukondade poolt. Mõned müüjad arendavad ja rahastavad nende jaotamist vabatahtlike põhjal, Debian on selleks tuntud näide. Teised säilitavad kommuuni versiooni oma kaubandus jaotustest nagu seda teeb Red Hat oma Fedoraga.
Paljudes linnades ja regioonides otsivad kohalikud ühendused, mis on tuntud kui Linuxi Kasutaja Grupid, viisi kuidas oma eelistatud tarkvara turustada ja laiendada. Nad korraldavad miitinguid ja pakuvad tasuta demonstratsioone, koolituse, tehnilist abi. Paljud Interneti kogukonnad toetavad samuti Linuxi kasutajaid ja arendajaid. Kasutatakse ka jututubi ja foorumeid.
On palju veebi-saite mis on keskendunud Linuxile. Mitmed ajakirjad kannavad endaga kaasas plaate Linuxi programmidega või koguni terve Linuxi operatsioonisüsteemiga.
Linuxil programmeerimine
Enamus Linuxitest toetavad väga paljusid programmeerimiskeeli. Kõige üldisema hunniku programmeerimisvõimalusi leiab GNU enda tööriistade alt. Mõned keeled: Ada, C, C++, Java , Fortran, Perl , Ruby, Python , C#, Novell, Scheme, Java Virtual Machines.
Kasutused
Need on kavandatud üldotstarbeliseks kasutamiseks lauaarvutites ja serverites, kuid on võimalik spetsialiseeruda ka muudeks eesmärkideks, sealhulgas: arvuti arhitektuuri toetus, manussüsteemid, stabiilsus, julgeolek, lokaliseerimine konkreetsesse piirkonna või keeled, konkreetsete kasutajarühmade suunamine, reaalaja rakenduste toetamine . Enamus Linuxi versioone sisaldavad ainult tasuta tarkvara.
Praegu on juba mitusada erinevat Linuxi versiooni, neist umbes 10 kasutatakse kõige enam.
Serverid ja superarvutid
Linuxit on alati põhiliselt kasutatud serverite operatsioonisüsteemidena ja on selles valdkonnas üks tähtsaimatest. Uuringud näitavad, et 8 serverit 10st kasutavad Linuxit, kuna need on väga stabiilsed ja kuna paljud serverid ei vaja graafilist keskkonda.
Manusseadmed
Kuna Linux on madala maksuvusega ja lihtsasti muudetav , kasutatske Linuxit paljudes süsteemides. Linuxist on saanud suur konkurent enamikes “smarttelefonides” olevale Symbian OS, ja on alternatiiviks ka sellistele telefonidele mis kasutavad Windows CE või Palm OS’i.
Kokkuvõte
Linux on väga odavalt või üldse tasuta kätte saadav operatsiooni süsteem mis on viimasel ajal saanud väga populaarseks tema lihtsuse poolest. Teda kasutatakse väga paljudes seadmetes nagu näiteks arvutites, telefonides, serverites.
Kasutatud kirjandus
http://en.wikipedia.org/wiki/Linux
9