50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ES
Õppematerjali autor
kõigi valdkondade vahel nõuab aga pikaajalist kogemust ning vajadust lähtuda objektiivselt konkreetsetesse oludesse. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve koostamise aluseks on Eesti Vabariigi põhiseadus ja Riigieelarve seadus. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. (http://www.fin.ee/?id=233) Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks
huvitav ja mõjutab riigieelarve olukord. Valitsuse huvi täiendava rahapakkumise vastu tuleneb veel ka teisest põhjusest –kiirenev täiendav rahapakkumine toob reeglina kaasa inflatsiooni suurenemise, mis omakorda vähendab riigivõla reaalväärtust. See tähendab, et kõrge inflatsiooni tingimustes on valitsusel lihtsam täita oma võla kohustusi, kuna raha väärtus langeb koos inflatsiooniga. Mingi perioodi võib eelarve defitsiidi katmise lisa emissiooniga majandust elavdada, kuid pikemas perspektiivis vähendab see usaldust nii keskpangale kui ka inflatsioonis raha väärtuse vähenemine raha vastu. Usalduse kadumine raha vastu tekitab ebastabiilsuse, mis paratamatult kandub üle majandusele. Peamiselt toimubki riikide majanduse hindamine inflatsioonitasemete alusel, mis omakorda määrab ära riikidevahelise usalduse ja nendevahelised majandussuhted. Rahapoliitikat mõjutavad demokraatlikus
Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille peamisteks tunnusteks olid: -fikseeritud vahetuskursid, -vabakaubandus -dollari kasutamine põhivaluutana. Nii sai USA dollar maailmarahaks. 15. Maastrichti kriteeriumid 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule (EMU). Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha euro. Maastrichti kriteeriumid: 1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. 2) Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. 3) Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5
odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujüu suurenemise; inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise, Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi); Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga kaubandusbilanns aga paraneb. 41.Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. Tulud: nn heaolumaks, käibemaksul põhinevad omavahendid, traditsioonilised omavahendid, muud tulud. Kulud: säästev kasv; otsetoetused; maaelu areng; kodakondsus,vabadus, turvalisus; EL kui ülemaailmne partner; haldus. 42.Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. Täielikkus (tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses), Selgus (tulude ja kulude
Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5. Investeeringute, amortisatsiooni ja põhivara eelarve 16 6
võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine. · rahandusasutuste süsteem (Rahandusministeerium, MTA jt) ja struktuur moodustamise kord ja pädevus. · riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise kord ja sellega setoud aruandlus, · riiklike ja kohalike maksude sätestamise ja kehtestamise alused ning põhiseaduslikud nõuded ja maksude sissenõudmie menetlus; · riigivara valitsemise korraldus, riigi osalemine ettevõtluses; Finantsõiguse alla ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon (kommertspangandus, kindlustus, väärtpaberiturureguatsioon ning finantsarvestus. Finantsõiguse seotused teiste õigusharudega:
Deflatsioon, majanduskasv olematu, töötus ca 11,5 %. 35. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte. ESM – Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodud organisatsioon, kriisilahendusmehhanism, mille omanikud on euroala liikmesriigid. ESM võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. Liikmesriikidepoolne sissemakse 80 mld eurot. Rahanduspoliitika 36. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. Tulud: Nn heaolumaks (66%) - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal EÜ eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) Traditsioonilised omavahendid (15%) - tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja
1940.a Nõukogude võimu kehtestamisel võeti kasutusele rubla. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid