Nõukogude Liit pärast II maailmasõda (4)

5 VÄGA HEA

Nõukogude Liit pärast II maailmasõda ( Fjodorov lk 48-50, 110-115, 140-145; Adamson lk 120-121, 128-133, 168-172, 191-194)

Hilisstalinism 1945-1953
Võimsus ja jõuetus

Sõjast väljus Nõukogude Liit poliitilises mõttes võimsama ja autoriteetsemana kui ta seda kunagi varem oli olnud
Samal ajal valitses riigis kohutav sotsiaalmajanduslik kaos
NSV Liit kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias
1948. aastal oli Nõukogude armees 2, 9 miljonit meest – sama palju kui USA, Inglismaa ja Prantsusmaa relvajõududes kokku
peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt

Sisepoliitika

Stalini kontroll ühiskonna üle oli sõja ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid.
Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid, jätkusid küüditamised
Repressioonid suunati eeskätt intelligentsi ja kultuuriringkondade vastu- just nende poolt kardeti tärkavat süsteemi kriitikat
Repressioonid tabasid ka komparteid, kust kardeti tõusmas tõenäolist või tegelikku opositsiooni kõrgemale juhtkonnale (nn Leningradi süüasi, EKP KK VIII pleenum jne)
Sõjajärgsetel aegadel pidas Nõukogude Liit sõda omaenda rahva vastu – metsavendlus Balti riikides, relvastatud rahvaliikumine Lääne-Ukrainas

kõrgemat juhtkonda iseloomustas sõjalt rahule üleminekul teatud ebalevus ning võimetus leida rahuaja elukorralduse sõlmpunkte või eristada olulist ebaolulisest
ametlikel andmetel kandis NSV liidus 1950.aastal erinevatel põhjustel karistust 5,5 miljonit inimest
vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG -i vajas Stalin ka majanduse käigushoidmiseks
kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring
isikukultus omandas seninägematu ulatuse
hakati võitlema „läänestumise”, st lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika
võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Selle nooremate ja vanemate liikmete vahel ägenes võimuvõitlus
Rahvakomissaride Nõukogu nimetati ümber Ministrite Nõukoguks
Kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis Stalin teha partei juhtimises selliseid muudatusi, et tema lahkumise järel poleks kellelgi kohe võimalik omandada tema positsiooni ja aupaistet. Partei nimetuseks sai nüüd Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Kõige tähtsamaid asju otsustas viisik: Stalin, Malenkov, Beria, Hruštšov, Bulganin

Majandus

1945.a. moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja põllumajandus 69 % sõjaeelsest
Sellelele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse

Sõjatööstuse rekonversioon (sõjatööstuse üleviimine tsiviiltootmisele) tõi kaasa järsu tagasilöögi. 1940-ndate aasate lõpuks siiski taastati sõjaeelne kogutoodangu maht
1946-1947 tabas suuri alasid nälg (ebasoodne ilmastik, kolhooside majanduslik jõuetus, käsumajandus, agrotehnika ja tööjõu vaegus ) – kaasnesid ulatuslikud stiihilised rahvaränded ja järsk kuritegevuse kasv, Moldaavias ja Lõuna-Ukrainas suri hulgaliselt inimesi nälga
Samal ajal eksportis Nõukogude Liit vilja ja osutas eeskätt poliitilistel kaalutlustel abi Rumeeniale, Bulgaariale, Poolale, Tšehhoslovakkiale ja isegi Prantsusmaale
Raske nälg ei muutnud Nõukogude põllumajanduspoliitikat. Vastupidi sundkoormised ja maksud tõusid pidevalt, nende täitmata jätmist karistati karmilt
Olukorda põllumajanduses raskendas veelgi Baltimaades teostatud totaalne sundkollektiviseerimine koos sellega kaasnenud repressioonidega.
Teatav murrang põllumajanduspoliitikas toimus alles 1953. aastal, pärast Stalini surma

Välispoliitika

Paar kuud pärast sõja lõppu hakkas Nõukogude Liit ette valmistama uut sõda, seekord ideoloogilist.
Peavaenlasteks said äsjased liitlased – Inglismaa ja USA
Nõukogude Liit seisis valiku ees: kas suunata kõik jõupingutused oma kodanike elu parandamisele või üritada allutada oma mõjule uusi riike ja rahvaid. Esimene oli võimalik vaid juhul kui säilitatakse head suhted II maailmasõja aegsete liitlastega. Teine põhjustaks paratamatult vastasseisu .
1945 esitas Nõukogude Liit Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. Seejärel keeldus NSVL välja viimast vägesid Iraanist, kus nad viibisid alates 1941. aastast Inglismaaga sõlmitud lepingu alusel. Järgmiseks nõudis Moskva , et talle antakse hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus toetas aktiivselt Kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu

„Sula“ Kirjanik Ilja Ehrenburgi antud nimetus aastatele 1953-1964
Stalini surm

Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja juhi maailmavallutuskavad muutusid järjest suurejoonelisemaks. Stalin plaanis vabaneda Beriast ning valmistas ette juutide ulatuslikumat represseerimist. Ettekäände pidi andma „arstide süüasi”, milles jjudi soost meedikuid süüdistati Nõukogude juhtkonna elu kallale kippumises. Võimalik, et juutide represseerimine pidi aitama provotseerida kolmanda maailmasõja puhkemist
Sedalaadi plaanid tekitasid hirmu ka Stalini lähimates kaasvõitlejates

5. märtsil 1953 suri Stalin segastel asjaoludel
Suurim võim läks Lavrenti Beria kätte. Julgeoleku juhina näis ta teadvat, kui raskesse olukorda oli Stalin NSV Liidu viinud. Riik oli majanduslikult kurnatud , rahvusvaheliselt isoleeritud, terrorit samas mahus jätkata polnud võimalik
Beria alustas ümberkorraldusi: vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud isiskuid, piirati julgeolekuorganite omavoli, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Rahvusvahelisel areenil astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga, üritati Kesk-ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid . Muudatused ei meeldinud paljudele , pealegi kartsid tippstalinistid endi kõrvaldamist. Kujunes vandenõu Beria vastu
1953 juunis arreteeriti Beria ja mõisteti surma. Järk-järgult kujunes mõjukaimaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastööline nikita Hruštšov. Tühistati küll osa Beria uuendusi , kuid ka Hruštšov sai aru, et alternatiivi pole. NSV Liidus algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine.1955 tagandati ministrite nõukogu esimehe kohalt Malenkov
Rahutused sotsialismileeris Poola, Ungari. Tekkis võimalus, et Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid varisevad üksteise järel kokku. Suessi kriisiga hõivatud lääneriigid polnud sündmuste selliseks arenguks valmis. Maailmasõda kartes ruttasid nad NSV Liidule kinnitama, et ei kavatse sekkuda Kesk-ja Ida-Euroopas toimuvasse.

ümberkorraldused

1953 sügisest vähendati tuntavalt talurahva maksukoormust
1955 viidi väed välja Austriast
1954-1961 hariti Kasahstanis ja Lõuna- Siberis massiliselt üles uudismaid – tervikuna kampaania lootusi ei õigustanud
1956. a. partei XX kongressil pidas Hruštšov Stalini tegevust paljastava kõne, mis Nõukogude inimeste jaoks avalikustati alles 33 aastat hiljem
Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju

1957 võeti vastu seadus rahvamajandusnõukogudest, neile pandi vastutus kogu regiooni majanduse juhtimise ja kohalike majandusressursside otstarbeka kasutamise eest. Seega said liiduvabariigid teatud majandusliku ja kultuurautonoomia. 1965 likvideeris Brežnev rahvamajandusnõukogud
1959 loobuti viisaaastakust ja võeti käsile seitsme aasta plaan (1959-1965). Seitseaastak pidi looma majandusliku baasi selleks, et 1970. aastaks järele jõuda ja mööduda USA-st tööstus- ja põllumajandustoodangu hulgalt ühe elaniku kohta
muljetavaldavad olid Nõukogude Liidu edusammud kosmosetehnika arendamisel: esimene Maa tehiskaaslane 1957, esimene planeetidevaheline automaatjaam 1959, esimene inimene kosmoses 1961
1963 raske ikaldusaasta – riiklike kullavarude arvelt osteti USA-st teravilja, sestpeale kuni Nõukogude Liidu lõpuni osteti sisse teravilja ja muid toiduaineid
võrreldes varasema perioodiga inimeste elujärg paranes
1956 tühistati inimvaenulikud seadused töötajate kinnistamiseks töökohale ning kriminaalkaristused tööle hilinemise või töölt puudumise eest.
Hoogne elamuehitus – väikesed korterid
1961 rahareform
kommunaalteenused ja korteriüür suhteliselt madalad; palk kulus peamiselt riietusele ja toidule
1962 tõsteti toiduainete hindu keskmiselt kolmandiku võrra. Hinnatõus tõi kaasa töölisrahutusi, suurim Novotšerkasskis 1962. a. suvel
peamine, mis Nõukogude inimeste elus muutus, oli painava hirmu kadumine: laagritest ja asumiselt hakkasid tagasi tulema represseeritud, vabamalt võis väljendada oma mõtteid ja tundeid, mõranes raudne eesriie , tekkis võimalus reisida ja suhelda muu maailmaga , marksism- leninism valitses aga endiselt
1961 partei XXII kongressil võeti vastu uus partei programm, milles tõotati, et 1980. aastaks on rajatud kommunismi materiaal -tehniline baas.
püüd välismaailmaga avatumalt suhelda, samas jäid suhted eri leeride vahel pingeliseks
1955 sõlmitud Varssavi paktiga vormistati Nõukogude armee kohalolek Euroopas

Stagnatsioon 1964-1985. Ühelt poolt saavutas Nõukogude Liit suurima välise ja sõjalise võimsuse, teisalt kujunesid pöördumatud, järjest süvenevad vastuolud sotsiaalmajanduslikes, sise- ja välispoliitilistes suundades

Teaduslikult põhjendamata gigantprojektid majanduses, mis lõpuks tõid korvamatut kahju, seda nii tohutute materiaalsete ressursside mõttetu raiskamise kui looduskeskkonna saastamisega
Jätkati aina uute hüdroelektrijaamade ehitamist. Võrreldes soojus - ja aatomijaamadega saavutati odavam elektrienergia hind, kuid hüdrojaamade juurde paisutatud veehoidlad võtsid enda alla sama palju viljakaid maid, kui neid teisal kuivendada jõuti. Tammide ehitus andis raske hoobi vääriskalamajandusele
Baikal -Amuuri raudteemagistraali (BAM) rajamine. 2570 kilomeetrist valminud teest leidis kasutamist vaid 400 km.
1965-1985 toodeti rohkem kütust, terast, tsementi kui kogu NSVL varasema ajaloo jooksul kokku. Samas polnud see vastavuses elatustaseme, elu kvaliteedi kasvuga
raiskamist ja ebamajanduslikkust kattis hankiv tööstus. Gaas ja nafta tõid riigile soodsa maailmaturu konjunktuuri tõttu tohutut tulu ja seda kulutati kergel käel
sama vastuoluline kui tööstuse areng, oli ka põllumajanduse oma
igast uuest viljasaagist kaotas riik 20%, kartulist 40%, juurviljast 33% transpordi- ja hoidlamajanduse kõlbmatuse tõttu.
Rasked ikaldusaastad järgnesid üksteisele 1965, 1967, 1972, 1975
Kolhoosikord asendus sovhoosidega, majandite allakäik, tagajärg – massiline põgenemine maalt
Elanikkonnal tekkis sel ajal teatud kindlustunne: ehkki läbi raskuste, aga siiski oli võimalik endale eluks vajalikku hankida ja võimalust mööda isegi mugavust lubada
Stabiilne tööhõive, üldine pensionikindlustus, garanteeritud haiglaabi
Brežnevi valitsus püüdis elanikkonna rahalisi sissetulekuid väliselt suurendada. Peatselt tekkis üha süvenev lõhe käibel oleva rahamassi ja ebapiisava kaubakatte vahel. Sellest omakorda tulenes sotsiaalne diferentseerumine – inimese kohta ühiskonnaredelil ei määranud mitte niivõrd tema tööpanus, kuivõrd juurdepääs defitsiitsetele kaupadele ja privileegidele. Miljonid inimesed nähes või teades korruptsiooni ulatust, hakkasid nn sotsialistlikule ühiskondlikule omandile vaatama kui enda omale, kasutades iga võimalust selle „ümberjagamiseks“ enda kasuks. Seda kõike soodustas intensiivne linnastumine
Sisepoliitikas: keskvõimu igakülgne tugevdamine ja selle ebaõnnestumine, stalinismi taaselustamine, rahvusküsimuse mahasalgamine
Lokkas varimajandus
Dissidentlus ehk teisitimõtlemine
Välispoliitikas 1960-ndad aastad edukad , 1970-ndate II poolel hakkas Nõukogude Liit oma reputatsiooni üha rohkem kaotama, jõudes suurimasse mõõnaseinu 1980-ndate alul
1982-1985 surid üksteise järel kolm NLKP peasekretäri Brežnev, Andropov ja Tšernenko)

Perestroika

Uus parteiliider Gorbatšov – võimule tulles 54-aastane, energiline, parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator
Sotsialismi moderniseerimise katsed, mis said üldnimeks perestroika. See mõiste hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine jm

Majandus

Sooviti rakendada üksikuid turumajanduslikke võtteid, kuid võtmepositsioonid pidid jääma riigile

Kiirel käel välja antud dekreedid tõid kaasa raskeid tagajärgi, mida nende koostajad ei suutnud ilmselt ette näha. Üks selliseid oli NLKP KK määrus alkoholipoliitikast. Viina - ja likööritoodete hulk pidi viie aasta jooksul vähenema 50%, ebatervislike puuvilja- ja marja-piiritusjookide tootmine pidi lõppema 1988. a. Tegelikult kahanes alkoholi toodang juba esimese aastaga 1985-1986 kahekordselt. Buldooseritega hävitati viinamarjaaedu, mida oli sajandeid aretatud ja kultiveeritud. Kampaania lõpptulemus oli katastroofiline. Kolme järgneva aasta vältel jäi riigikassasse laekumata 37 miljardit rubla . See raha väljus riigi kontrolli alt ja süvendas inflatsiooni, lülitudes kaubakatteta raharinglusse. Tekkis ulatuslik põrandaalune alkoholi tootmise ja realiseerimise süsteem. Müügilt kadus suhkur, mida kasutati alkoholi surrogaatide valmistamiseks. Surrogaatide massilise tarbimisega kaasnes suremuse kasv. Alkoholi müügi järsu piiramise tulemusel intensiivistus kohe narkootikumide levik.
Karmide dekreetide kõrval anti inimestele ahvatlevaid lubadusi. NLKP XXVII kongressil 1986 tõotati 2000. aastaks kahekordistada riigi majanduspotentsiaali, 2,5 korda tõsta tööviljakust, kindlustada iga Nõukogude pere kas korteri või elamuga. Reaalseid tagatisi neile lubadustele polnud. Süvenes varjatud inflatsioon, kus käiku paisati rohkesti katteta raha.
1986-1988 legaliseeriti eraettevõtlus umbes 30 tootmis- ja teenindusalal. Jõudsalt hakkas arenema kooperatiivsektor. Tulemused tavakodaniku jaoks olid süngevõitu. Reatarbija jaoks kujunesid hinnad 10-30 korda kõrgemaks riiklikust sektorist, mida doteeriti riigieelarvest. Kooperatiivne sektor astus tehingutesse varimajandusega, asudes „pesema“ selle rahasid. 1980-ndate aastate lõpus ulatus varimajanduse aastakäive majandusteadlaste tagasihoidlike arvestuste kohaselt 250-300 miljardi rublani.
Ka põllumajanduse reformimise katsed sumbusid. 1986-1989 küpses NSV Liidus sügav majanduskriis . Seda võimendasid teravad, kohati väga verised rahvuskonfliktid, Tšernobõli tuumakatastroof 1986 jms.
Täielikku krahhi aitasid vältida vaid lääneriikide rahalised süstid. Sotsiaalset katastroofi ja kodusõda tuumariigis Venemaal ei võinud maailm endale lubada

sisepoliitika

Avalikustamine – selle all mõeldi infovabadust, teabe kättesaadavust kõigile, arvamuste vabadust, samuti 20. sajandi ajaloosündmuste ümberhindamist. Massiteabevahendid pidid jääma riigi kätte. Avalikustamine ei pidanud tähendama nõukoguliku sotsialismi aluste õõnestamist, tõi aga kohe Nõukogude rahvaste ja maailma avalikkuse ette uusi andmeid terrorist rahvaste suhtes, repressioonide tegelikust ulatusest, salakavalatest diplomaatilistest lepingutest, vägivallast kommunistliku idabloki rajamisel ja sealse vastupanu mahasurumise aktsioonidest, dissidentide represseerimisest jpm.
Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. Partei juhtkonda ja sealtkaudu riigiametitesse lülitati noorema põlvkonna poliitikud , kes olid suhteliselt sõltumatud senisest parteibürokraatia korrumpeerunud seltskonnast

välispoliitika

Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist
Suhete normaliseerimine Hiinaga
1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas
1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega
loobumine Brežnevi doktriinist

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 213 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

213 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiti999 Õppematerjali autor

hilisstalinism sula stagnatsioon perestroika

Sarnased õppematerjalid

doc

Venemaa 1953-2009

kongressil pidas Hrustsov kõne, kus kritiseeris Stalini isikukultust ja vägivallapoliitikat. Hrustsov samal ajal kaitses kommunismiideed ja Leninit, süüdi kogu vägivallas ja õigelt teelt kõrvaleminemises oli Stalin. Olgugi ametlikult salajane, sai see kõne kiiresti tuntuks nii lääneriikides kui ka sotsialismileeris. Sügisel 1956 viis liberaliseerumine Ungaris ülestõusuni. Gruusia kui Stalini sünnimaa oli rahulolematu oma ,,suure poja" kritisserimise pärast. Samuti häiris Hrustsovi uus poliitika vanu Stalini poolehoidjaid, kes nägid selles ohtu oma positsioonidele. Juunis 1956 asendati Molotov välisministri kohal Dmitri Sepiloviga (1905-1995), kes järgmise aasta veebruaris nimetati KK sekretäriks. Kujunenud olukorra tõttu otsustasid nüüd Molotov, Kaganovits ja Malenkov Hrustsovi poliit-büroo istungil ametist vabastada, ent Hrustsov nõudis keskkomitee kokkukutsumist. Hrustsovi vastastega liitus ka Sepilov

Ajalugu

doc

Nõukogude Liit 1945-1991

NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991 NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude

Ajalugu

doc

Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel

Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika

Ajalugu

rtf

Ajalugu 12. klass

3.oktoober ühineski Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 7.*DISSIDENTLUS- teisitimõtlemine *HILISSTALINISM-1945-1953 sotsiaalmajanduslik kaos, peaeesmärk aatomirelva loomine, kontrollis suurt territooriumi euroopas ja aasias, kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale tema ei oleks kellelgil võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. uus nimetus Nõukogude Liidu Kommnunistlik Partei. Kõige tähtsamaid asju otsustasid stalin, hrutsov, malenkov, beria, bulganin 8.SULAAEG-stalin arvatavasti tapeti, miljonid nutsid, miljonid rõõmustasid. tema surmale järgnes aastaid kestev võimuvõitlus, Võitlesid Hrustsov, beria, Malenkov, Bulganin. Hrustsov jäi sõelale. H pidas 1956.a XX kongressi kinnisel istungil kõne mis paljastas Stalini tegevused. See tekitas kogu maailmas palju küsimusi. nõukogude inimesed kuulsid sellest alles 33 aastat hiljem. 9

Ajalugu

doc

Hruštšovi aeg

parteimaja juurde (partei linnakomiteesse). Linna oli 12 km. Teel tulid neile vastu juba soomusmasinad. Nende rahumeelset demonstratsiooni tulistati. Palju inimesi sai surma ja haavata. Hukkunute seas oli palju juhuslikke inimesi, kes olid ilusal päikesepaistelisel päeval keskväljakule jalutama tulnud. Kui algas tulistamine, siis arvati, et lastakse paukpadrunitega. Põgeneda oli raske, sest demonstrantide selja taga oli 1 meetri kõrgune poolringis skväär Lenini monumendiga. Nõukogude ajalehed ei kirjutanud sellest midagi, küll aga rääkis sellest Ameerika Hääl ( 37, 44/ 1990). Novotserkasskisse oli saabunud ka Anastass Mikojan. 1963. aastal küpses uus kriis. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva.

Ajalugu

ppt

Nõukogude Liit

rohkem õigusi Sulaperiood · kujunes Beria vastane vandenõu: Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ja lasti sama aasta detsembris maha · järk-järgult käks võim Nikita Hrustsovi kätte ·NLKP XX kongressil 1956 .a. veebruaris mõistis Hrustsov hukka isikukultuse · püüdis normaliseerida suhteid lääneriikidega · Ungari ülestõusu mahasurumine jahendas suhteid vaid hetkeks · ka NSV Liidus ei järgnenud Ungari taasalistamisele reaktsiooni, vaid sula jätkus 1957-1969 · Nõukogude kosmonautika kuldajastu · 1957 Maa esimene tehiskaaslane · 12. aprill 1961 Juri Gagarini kosmoselend 1959 USA visiit improvisaator · ta tagandas Ministrite Nõukogu esimehe Bulganini ja võttis tema ameti üle · VI viisaatak katkestati ja selle asemel kuulutati välja seitseaastak 1959-1965 · 1961 NLKP XXII kongressil võttis partei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980. a. Leonid Breznev 1964-1982 · mõõdukas neostalinist

Ajalugu

doc

12. klassi ajaloo konspekt

· osa pooldas terrorit ja ühinemist Iiri Vabariigiga · teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus:

Ajalugu

docx

Põhjalik konspekt külma sõja kohta

Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli vili otsas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hrustsov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks

Ajalugu

Rohkem sarnaseid