Bütsantsi küsimused 10. klass (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Bütsants

1. Ülevaade ajaloost Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni XV sajandini, mil riigipealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Konstantinoopoli varasema kreekapärase nimetuse Byzantion järgi hakati Ida-Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga jätkuvalt Rooma keisririik ja selle elanikudki nimetasid end roomlasteks. Kuid enamik neist rääkis kreeka keelt, millest sai VII sajandil varasema ladina keele asemel ka Bütsantsi riigikeel. Lääne-Euroopas nimetati bütsantslasi sageli lihtsalt kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Kuid selle valdused ulatusid pikka aega Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. VI sajandi teiselpoolel tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaaliasse germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkanil säilitati võim raskustega.

Ajalugu

6

docx

KESKAEG KT kordamine

Üle mere oli Utgard kus elasid härmahiiudinimestele ja jumalatele vaenulikud gigandid. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitlusesragnarökis. Suulised lood ehk saagad. Saagad sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalsetel sündmustel põhinevaid lugusid kus tõde ja väljamõeldist põimunud olid. Retkedest gröönimaale ja Ameerikasse saame teada Erik Punase saagast. ,,nimelngide laul"saksa kangelaseepos, ,,vanem edda" 13) Mis on Bütsants ja kuidas ta püsima jäi? Kirjelda Bütsantsi riigi, sõjaväe ja talupoegade elukorraldust ning iseloomusta linnaelu, kaubandust ja käsitööd. Bütsants on riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Bütsantsi pealinn oli konstantinoopol ja enamik elanikke olid kreeklased. Bütsants jäi püsima oma kultuuri, sõjaväetegevuse ja majandusliku olude tõttu, ning oli üks mõjukamaid riike sel ajal

Ajalugu

5

docx

Ajalugu - viikingid - talupoeg ja feodaalkord

Teemad ­ sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid ­ juhtivad väepealikud Ikonoduulid ­ ikoonide austajad Stratioodid ­ maakaitseväelased Hagiograafia ­ pühakute elulood Kolleegium ­ äri-ja ametiühing Konstantinoopoli hakati varasema kreekapärase nimetuse järgi kutsuma Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga Rooma keisririik ja elanikud roomlased. Enamik rääkis neist kreeka keelt, millest sai VII sajandil ka Bütsantsi riigikeel. Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Keiser Justinianuse valitsusajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. 1. Miks loetakse Bütsantsi Rooma riigi õigusjärglaseks? Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest ­ Byzantion. 2. Millised alad kuulusid Bütsantsi riigi koosseisu V saj. Lõpp? Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. 3

Ajalugu

8

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Rahvasteränne oli 5-7 saj ja peale seda asutasiad Poola, Tsehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina alasid. Laiendades oma alasid nii läände, lõunasse kui ka idasse. Veneedid olid lääneslaavlased (poolakad, slovakid, tsehhid). Asutati germaanlastest mahajäetud ala Elbest idas. Sklaviinidolid lõunaslaavlased (bulgaarlsed, horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, tsernogoorlased. Avaaride(türgi hõimude) rüüsteretkede mõjul liiguti Kesk-Euroopast Bütsantsi aladele Balkanil, mis hakkasid slaavistuma. I slaavi riik oli Bulgaaria, mis loodi 681a. Atiidid olid idaslaavlased.(venelased, valgevenelased, ukrainlased), asusid järg-järgult soomeugrilaste aladele elama. Alguses mingi jõgedeäärsetesse liiklussõlmedesse ja nende ümbrusesse. Liiguti Dnepri piirkondade kiievi aladele. Põhja pool kohtuti siis soomeugrilaste ja varjaagidega. Venelased kutsusid varjaagi pealiku Rjuriku omale vürstiks, kes saigi siis 862 aastal võimul eNovgorodi linnas

Ajalugu

20

docx

Keskaeg, usk

Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt. Karl Suure keisririik Peale Chlodovechi surma jagati riik ära tema poegade vahel. Kuid pojad läksid omavahel tülli ja ei suutnud riigis korda hoida. Nende vahel puhkesid kodusõjad ja nende autoriteet hakkas alla käima. Kuningate asemele tõusid majordoomused, kelle kätte jäi ka valitsemine. Samal ajal aga olid Rooma paavstid hädas langobardi kuningatega. Paavstid kutsusid appi Bütsantsi keisreid, kuid need ei suutnud langobardide vastu kaitset pakkuda. Seetõttu pöördus Rooma paavst Frangi majordoomuste poole. Selleks aga pidi andma paavst majordoomusele kuninga tiitli. Sellajal oli üks majordoomuseid Pippin , kes kuulutati ka kuningaks. Ta võitis langobarde ja andis vallutatud ala Rooma paavstile valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik kus paavstile kuulus kiriku võimu kõrval ka ilmalik võim. Frangi valitsejate ja Rooma paavsti vahelised

Ajalugu

27

doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Humanism ­ isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal Heliotsentriline maailmasüsteem ­ universumi mudel, mille kohaselt maa koos teiste planeetidega liigub ümber päikese Stuartid ­ soti kuningasdünastia, valitses 17 sajand Isikud: Attila ­ hunnide hõimuliidu juht, kes laiendas enda võimul oleku ajal piire kõige kaugemale Odoaker ­ Clodovech ­ frangi kuningas, võttis vastu ristisus ja sundis peale ka oma rahvale Justianus I ­ Bütsantsi keiser, kelle ajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust Rjurik ­ varjaagipealik, kes vastas kutsele venemaad valitsema tulla Vladimir ­ venemaa vürst, kes lasi ennast ja oma riiki ristiusustada (988) Muhamed ­ prohvet araabias, kellele jumal kuulutas ilmutused, Meka kaupmees Karl Martell ­ frangi kuningas, kes hakkas andma maatükke sõjameestele, ta suutis purustada muhameedlased

Ajalugu

58

odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, aasta 1517. Ajaloo kirjanduses 1453 – siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida- Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing). Eesti ajaloos algas keskaeg aastal 1227, siis lõppes meie muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpuks peetakse Eesti ajaloos Liivi sõja algust – 1558. Just Liivi sõda tegi lõpu Eesti keskaegsele poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi

Ajalugu

29

odt

Üldajalugu

ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, aasta 1517. Ajaloo kirjanduses 1453 ­ siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida- Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing). Eesti ajaloos algas keskaeg aastal 1227, siis lõppes meie muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpuks peetakse Eesti ajaloos Liivi sõja algust ­ 1558. Just Liivi sõda tegi lõpu Eesti keskaegsele poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi

Ajalugu

Kommentaarid (0)