EL-i õigusega. Eestis on eelnõu algatamise õigus saadikul, fraktsioonil ja komisjonil ning valitsusel. Sisulised piirangud puuduvad. Kuid eelnõu algatamise põhjus peab olema selge. Eelnõu peab olema kooskõlas kehtivate õigusnormidega, seletuskirjas peab olema märgitud seaduse ülesande, terminoloogia, EL-i õigusele vastavus, sellega seotud kulud/tulud, rakendamise ning asjaomaste institutsioonide arvamuste kirjeldused. Ajapiiranguid ei ole. Parlamendi peamine seadusandlik töö käib komisjonides. Saadik määratakse komisjoni. Poolas määrab saadiku fraktsioon ja kinnitab parlamendi juhatus. Kusjuures saadiku enda soov mängib suurt rolli. Leedus teeb saadiku esitamise ettepaneku parlamendi esimehele fraktsioon, kuid viimane peab arvestama saadikute soove ja kompetentsi. Eestis määrab liikmed komisjonidesse fraktsioon ja kinnitab Riigikogu juhatus. Eestis ei ole fraktsiooni liikmel õigust arvestada komisjoni pääsemisel isiklike soovidega. Kuid tegelikult on see peamine
· Valitsuse kontrollimine · Riigieelarve vastuvõtmine · Parlamendi töö käib kahes istungjärgus (hooajas) · Jaanuarist jaanipäevani · Septembrist - jõuludeni · Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse kokku erakorraline istungjärk Juhtimine · Riigikogu töö korraldamiseks valitakse juhatus · Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv · II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjade 1) Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon; komisjon 2) keskkonnakomisjon; 2) Korruptsioonivastase seaduse 3) kultuurikomisjon; kohaldamise komisjon 4) maaelukomisjon; 3) Riigieelarve kontrolli 5) majanduskomisjon; erikomisjon 4) Välismaalasetele tähtajaliste 6) põhiseaduskomisjon; elamislubade andmisega
Seadusandlik võim · Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom · Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle · Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim
sisulist mõju seadusandluse menetlemisele Esimehe ülesanded: Kirjutab alla vastuvõetud seadustele ja RK otsustele; Saadab eelnõud Valitsusele arvamuse andmiseks; Täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid; Kutsub kokku RK istungeid Komisjonid on Riigikogu peamine analüüside, läbirääkimiste ning õigusaktide ettevalmistamise ning redigeerimise organ; Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon) 2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu
kavandasid 1920. ja 1930. aastail ka Eesti Rahva Muuseumi etnograafid I. Manninen, F. Linnus ja G. Rank. Muuseumi praktilise rajamiseni ei jõutud. Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941, kuid algas sõda. 1950. aastast alates tõstis vabaõhumuuseumi rajamise päevakorrale Arhitektide Liit eesotsas K. Tihase ning A. Kasperi, H. Armani, G. Jommi ja teistega. Konkreetsemad ettevalmistustööd algasid 1956. a, seekord Kultuuriministeeriumis. Organiseerivates komisjonides tegutsesid lisaks nimetatutele arhitektid F. Tomps ja I. Sagur, ajaloolased H. Moora, G. Troska, A. Viires, O. Korzjukov. Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal. Külastajatele avati ehitusjärgus muuseum 1964. a. Nüüdseks on muuseumi territoorium 79 ha ja eksponeeritud hooneid 72.
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu fraktsioonid:
- alalised vaatavad läbi seaduseelnõusid, omavad märkimisväärset võimu - ühiskomisjonid kiirendab kodadevahelist toiminguid, informeerib kodanikke põhiprobleemidest. - nõupidamis kooskõlastab kodadevahelisi erimeelsusi seaduseelnõude küsimustes - ajutised luuakse erilistel juhtudel, kui on vaja läbi viia uurimus mingil kindlal teemal ning seda hiljem ka uurimuse tellinud kojale raporteerida. Peamine osa tänapäeva Kongressi tööst tehakse komisjonides ja alamkomisjonides. Kongressi võim: · Õigus vastu võtta seadusi. Ükski seaduse-eelnõu, mida võivad esitada nii president, valitsuse esindajad, komiteede liikmed kui ka huvigrupid, ei saa enne seaduseks, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. · Riigimaksude kehtestamine ning kulutuste poliitika kujundamine · Järelvalve teostamine täitevvõimu asutustele · Samuti on neil õigus näiteks välja kuulutada sõda või sõjaseisukord, reguleerida
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu fraktsioonid:
, absoluutne veto- võtab automaatselt küsimuse arutusest maha 5. kuidas jaotatakse survegrupid organisatsioonilisel struktuuri järgi (3) ametlikud institutsionaalsed survegrupid kodaniku algatuse korras loodud liidud, seltsid Ajutised projektipõhised 6. loetle liberalismi kolm iseloomulikku joont individualism parlamentarism reformism antiklerikalism 7. mis asjaoludel on võimalik vähemusvalitsusel oma poliitikat teostada (3) parlamendi komisjonides on aseesimehe kohad; 8. loetle Eesti Vabariigi parlamendivalitsusel võitnud erakonnad: 1992 Isamaa 1995 Koonderakond ja maarahva ühendus 1999 - keskerakond 9. nimeta mõned EKP KK esimest sekretäri läbi aegade (ei mäleta kas pidi kronoloogiliselt esitama) N.Karotamm 1941-1950 j.Käbin 1950-1978 K.Vaino 1978-1988 V.Väljas 1988-1990 10. missugused väited on valed: * konstutsioonilistes monarhiates (Suurbritannia, Hollandi, Rootsi, Norra, Itaalia) langeb
Vladimir Sokman juhib tervishoiu ja sotsiaalabi osakonda. Margus Hanson juhib linnamajanduse ja linnavarade osakonda. Anto Ili juhib linnakorralduse ja maakorralduse ning arhitektuuri ja ehituse osakonda. Komisjonid on volikogu töö hõlbustamiseks loodud nõuandvad organid, kus toimub õigusaktide eelnõude ja muude volikogu menetluses olevate küsimuste sisuline arutamine. Igal volikogu fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Komisjonide koosolekud toimuvad reeglina sellel nädalal, kui ei ole volikogu istungit. Vähemalt pooled komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed, revisjonikomisjoni võivad kuuluda ainult volikogu liikmed. Komisjoni tööd korraldab komisjoni esimees. Komisjoni koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda peale komisjoni liikmete ka komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed
minutit muudetud. Euroopa heaoluriikide pension kui vanurite sõltumatu sissetulek. EL kui vihmavari. Olulisim teema – kuidas eurooplastena edukam olla. E-riigi struktuur on OK. Tuleb võimalusi paremini ära kasutada. Parlamendid ei jõua järele. Muu maailmaga võrreldes oleme nagu öö ja päev. Võrreldav vaid põhjamaadega. Praktiline pool, kuidas kaasata parlamendi töösse huvirühmasid, kes pole parlamendis. Kodanikuühendused kuulajatena parlamendi komisjonides. Petitsioon.ee 1000 allkirja, aga PIN1 ei ole allkiri. Eesti tervishoiusüsteem suudab suhtväikse raha eest osutada väga palju teenuseid. Reformide teel on palju karisid. Lihtsate ülesannete lahendamine ei vii heade tulemusteni. Koolisüsteemi, kus KOV kanda on koolide hooned ja katused ning riigilt õpetajate palgaraha, on kritiseeritud, õiguskantsleri ettepanek – riigistada haridus. Hariduslikel alustel valitav parlament pole demokraatlik. Hariduslik taust mõjutab mõtlemist:
• Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid • Erinevate huvide esindamine ja nende viimine seadustesse • Järelvalve valitsuse üle 3. Riigikogu koosneb 101-st rahva valitud Riigikogu liikmest. Parlamendi töö korraldamiseks valivad Riigikogu liikmed kolmeliikmelise juhatuse, mida juhib Riigikogu esimees. Ta esindab Riigikogu riigisiseses ja välissuhtluses ning juhatab täiskogu istungeid. Riigikogu fraktsioonid viivad ellu erakondade poliitilist programmi. Riigikogu komisjonides tehakse suur osa tööst seaduseelnõudega ja tegeldakse oma valdkonna parlamentaarse kontrolliga. Riigikogu formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Riigikogu igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad riigikogu saadikud. Komisjonid on riigikogu tööorganid. Riigikogu jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. 4. Põhiseadus § 65 5
(esindusfunktsioon) · Otsesed presidendivalimised · Kaudsed presidendivalimised Parlament · Eesmärk esindusdemokraatia riikides teostada rahva võimu erakondliku kuuluvuse järgi fragtsioonid Töövaldkondade järgi komisjonid Valitsusparteide järgi koalitsioon ja opositsioon Oma töö juhtimiseks - juhatus 5ÜHISKONNAÕPETUS Seaduste vastuvõtmine Töö komisjonides Arutelu parlamendis (lugemised) Hääletamine (liht- ja koosseisu häälteenamus, 2/3 häälteenamus) Seadused kuulutab välja president. Täidesaatev võim Valitsuse moodustamine 1) valimiste järel 2) valituses tagasiastumise järel Valitsuse liigid: 1. Spetsialistide valitsus 2. Poliitikute valitsus. 1) Enamusvalitsus 2) Vähemusvalitsus Sotsiaalpoliitika 1
USA-s Kongress (2koda: Kongress ja Esindajatekoda) Riigikogu ajalugu · Asutav kogu 1919 · I riigikogu 1920 · ENSV esinduskogu Ülemnõukogu · 20.08.1991 · Põhiseaduse assamblee · 1992 võeti vastu põhiseadus Riigikogu struktuur 1. Formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadustega. 2. Poliitiline Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ RK juhtause ülesaneded: · Jaotada kohad alatistes komisjonides · Määrata seduseelnõude juhtivkomisjone · Tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine · Juhatuse voltused kehtivad ühe aasta. Riigikogu esimees ei tohi osaleda komisjonide ja fraktrsoonide töös. Riigipea pikaajalise eemaloleku puhul saab Riigikogu esimees riigipea esitäitjaks. Fraktsoon ehk saadikurühm erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus
Esinduskogu mõjukus: Poliitikat kujundav:saab muuta ja tagasi lükata täitevvõimu esitatud eelnõusid Poliitikat mõjutav: saab tagasi lükata ja osalt muuta täitevvõimu ettepanekuid, ent ei saa asendada neid omapoolse poliitikaga. Vähe poliitikat kujundav: täitevvõimu otsuste ratifitseerija Aktiivne, reaktiivne, marginaalne, minimaalne. ESINDUSKOGU TÖÖTRADITSIOONID: Üldpoliitiline diskussioon(tööparlament):töö on komisjonides ära tehtud ja sõna antakse opositsioonile.(saksamaa, Rootsi) Poliitiline propaganda(kõneparlament):Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind.(ühendkuningriigid) Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteerimine(assambleeparlament).Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Parlamendid võivad olla:
Hetkel 736 liiget. Valimised 5 aasta tagant. Parlamendi tööd juhatab president, kes valitakse liikmete poolt salajased hääletusel 2,5 aastaks. Eesti on esindatud 6 saadikuga: Ivari Padar, Vilja Savisaar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam, Kristiina Ojuland (20092014). Parlamendi töö toimub vaheldumisi Brüsselis ja Strasbourgis. Parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse. Kõik parlamendi liikmed töötavad ka komisjonides. Ülesanded: Seaduste vastuvõtmisel kas: on kaasotsustaja koos ministrite nõukoguga avaldab ainult arvamust Teostab demokraatia järelvalvet Kontrollib eelarve raha kulutamist Kinnitab eelarve Euroopa keskpank asub Frankfurdis. Korraldab euroala rahapoliitikat. Ülesandeks on tagada euro ostujõud ja stabiilsus (max. inflatsioon 2,5%) Euroopa kohus EL kõrgeim kohtuvõim
Riigikogu sisemine korraldus • Riigikogu on ühekojaline parlament, mis koosneb 101 liikmest • Riigikogu igapäevane töö on korraldatud Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega • Riigikogu nimel saab otsuseid vastu võtta vaid täiskogu • Täiskogu töövormiks on Riigikogu istung, millest saavad osa võtta kõik 101 Riigikogu liiget • Riigikogu istung on avalik, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti • Töö toimub veel komisjonides ja fraktsioonides • Töö komisjonides ja fraktsioonides on kinnine • Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani (PS §67) • Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul (PS § 68)
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees.
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Ülejäänud liikmed, kes juhtuses ei ole kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees.
2010. aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand.Parlamendi töö toimub erinevates komisjonides. Praegu on alalisi komisjone EP-s 20. Eesti saadikutest kuuluvad Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland väliskomisjoni, Ivari Padar majandus- ja rahanduskomisjoni, Siiri Oviir naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, Vilja Savisaar transpordi- ja turismikomisjoni, Indrek Tarand põhiseaduskomisjoni. Küllike Jürimäe valiti ametisse Esimese Astme Kohtu kohtunikuks 2010. aastani.
nende süsteemi sisse, et neid diskrediteerida. Nii ehk naa suur hulk isikuandmeid läks rändama. Täpsuse nimel tuleb öelda, et Samuel sai kätte umbes 60 000 isiku andmed, kellest suur osa on firmade ja asutuste täiesti avalikud kontaktid. Kuid seal hulgas on ka ligi 16 000 eraisikut, kes ei pruugi tahta, et näiteks nende mobiilinumber või koduaadress levivad. Delikaatsete iskuandmete töötlemine Haridusasutustes (alaealiste komisjonides, nõustamiskomisjonides, õppenõukogudes jpt) töödeldakse hulgaliselt erinevaid delikaatseid isikuandmeid - näiteks arenguvestluse käigus ja psühholoogi poolt kogutud teave, samuti teave tervise seisundi, hariduslike erivajaduste jms kohta. Tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest on kõik andmetöötlejad, kes puutuvad kokku delikaatsete isikuandmetega, kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise või muudatused delikaatsete
4) kontroll valitsuse üle-võimalus valitsuse eelnõusid tagasi lükata; võimalus valitsust umbusaldada Kuidas saavad parlamendid kontrollida valitsuse tegevust - võimalus valitsuse eelnõusid tagasi lükata; võimalus valitsust umbusaldada; küsimused valitsusliikmetele; arupärimised; erakorralised arutelud Mis iseloomustab töötavaid parlamente, näited? - - stiil: konsensuslik; - opositsiooni mõju on üsna suur (läbi komisjonide); - põhiline töö käib komisjonides, kus eri parteide poliitikud püüavad leida konsensust. Sisuline töö eelnõuga - eelnõud arutatakse kõigepealt läbi komisjonides, kus vaieldakse asjad läbi, alles siis läheb saali, kus võetakse tihti ühehäälselt vastu - komisjonide roll on väga tähtis - parlamendi tööplaani koostab parlament ise - istumine saalis on foorumikujuliselt - nt. Skandinaavia, Saksamaa, USA jt Mis iseloomustab rääkivaid parlamente, näited? - stiil: Westminster - opositsiooni mõju minimaalne
pöördekohaks. Ta juhtis tähelepanu küll ühele teatud spetsiifilisele probleemile karistusõiguse normis, aga see ei ole mingi revolutsioon selles tähenduses, et midagi oleks praktilises elus oluliselt muutunud. Ka varem oli selle normi rakendamine suurte probleemidega seotud," nentis Tehver. Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimehe sõnul on sellest teemast juttu olnud ka parlamendiliikmetega erinevates komisjonides. Kohustuse, et mõjuvõimuga kauplemine peab olema karistatav, on Eesti võtnud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooniga ühinedes. Tehver tõi välja asjaolu, et probleem ei ole üles kerkinud üksnes Eestis, vaid praktilises kõigis Euroopa Nõukogu liikmesriikides, kus konventsioonisätte rakendumine on tõstatunud. "Korruptsioonivaba Eesti ühingu seisukoht on see, et meil põhimõtteliselt on vaja
Nii kosub meie majandus kiiremini ja saame üha rohkem toetada neid, kes hakkamasaamiseks abikätt vajavad" Toomas Hendrik Ilves (kõnes riigikogu avaistungil 29.08.2011) ,,Inimeste igapäevase toimetuleku tasandil on pilt kirju. Olen mures nii nende pärast, kes on olnud kaua tööta, kui ka nende perede pärast, kelle reaalsissetulek on palgakärbete ja hinnatõusu tõttu oluliselt kahanenud. Me vajame põhjalikke arutelusid riigikogu saalis ja komisjonides. Selliseid arutelusid, kus kõlavad Eesti inimeste mured ja huvid. Siin saalis peaks oma esindajate suu läbi omavahel kõnelema kogu rahvas" KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti Vabariigi Põhiseadus kommenteeritud väljaanne 2008 2. T.Annus ,,Riigiõigus" Juura 2008 3. Eesti Vabariigi Majanduspoliitika tulemuslikkus ja Euroopa Liit, Tallinn 2000
Valimissüsteem - proportsionaalne Levinud valitsustüüp – koalitsiooni või vähemusvalitsus Valitsusparteil on parlamendis enamus: Ei Parlamendi roll – Iseseisev oluline toimija 67. Iseloomustage minimaalset enamuskoalitsiooni ja ülepaisutatud koalitsiooni. Tooge välja nende tugevused ja nõrkused. 68. Millised on parlamentide rollid demokraatias. Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksa ja Rootsi Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik. Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteerimine. Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust või annavad valitsusele eriõigusi.
Poliitilised grupid: sarnanevad fraktsioonidega rahvuslikes parlamentides. Neil on parlamendis oluline roll. Grupid otsustavad parlamendi juhatuse ja komiteede juhtkonna, parlamendi päevakorra, peaettekandjad ja kõneaja, neil on suur ametnikkond ning nad saavad olulist rahalist toetust parlamendilt. Gruppides mängivad olulist rolli rahvuslikud delegatsioonid. Parteidistsipliin ei ole range. Komisjonid: kõik EP liikmed on vähemalt ühe komisjoni liikmed. Suur osa parlamendi tööst toimub komisjonides. Komisjonid koostavad kolme sorti arvamusi ja raporteid: 1. konsulteerivad nõukogu või komisjoni 2. komisjoni enda liikmete koostatud raportid 3. komisjoni omal initsiatiivil koostatud raportid. Ülesanded / roll seadusandlikus / poliitika kujundamise protsessis: Konsultatsioonimenetlus: nõukogu kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida parlamendiga. See annab parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent paraku puudub nõukogul kohustus selle arvamusega arvestada.
küsimuse kohta), umbusalduse avaldamine (Riigikogu kui rahva esindusorgani usalduse kaotanud valitsus ei oma enam rahva toetust ning seetõttu ei saa enam võimu teostada), riigikontrolli tulemus-ja finantsauditid, riigieelarve kontrollikomisjon (riigieelarve täitmise aruanne, riigivara kasutamise ja säilimise ja arutelu täiskogus), eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid, ministrite kuulamised komisjonides, ettepanek valitsusele algata teatud seaduseelnõu, infotund (peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele), kirjalikud küsimused (Riigikogu liige võib esitada kirjaliku küsimuse Vabariigi Valitsusele või selle liikmele teabe saamiseks). 4. Miks on vajalik kõikide olliste küsimuste arutamine ja otsustamine parlamendis? V: sest parlament on rahva esindaja. Vastasel juhul ei oleks rahvas kõrgeima riigivõimu kandja.
majanduse, välis, õiguse, riigikaitse komisjonid ERIKOMISJONID - tegelevad spetsiifiliste ülesannetega UURIMISKOMISJONID - tegelevad avalikkuse huviorbiidis asuvate probleemide uurimistega nt. riigi viljareservi kadumise uurimine PROBLEEMKOMISJONID poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 11. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus-, ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. 12. Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? 13. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide
liberaalid), Tuune Kelam(konservatiivid ,hetkel esimesel kohal ELi parlamendis), Indrek Tarand( rohelised), Vilja Savisaar-Toomast(ald), Kallaste ( sotsiaaldem, teisel kohal EL parlamendis), kõikide riikidega kokku on 766 liiget-liikmete arv oleneb kui palju parasjagu liikmesriike on. Liikmete koostöö on fraktsioonipõhine ja fraktsioon põhineb maailmavaatel. Fraktsioonid ( sotsiaaldem, ALD-liberalid, konservatiivid, rohelised jne) on poliitiline pool, reaalne töö toimub komisjonides, mis tegelevad ELi asjadega ja delegatsioonides, mis tegelevad Eli väliste asjadega nt. arenguriikidega . Delegatsioonides ja komisjonides käiakse koos arutatakse asju , valmistatakse dokumente ette. Tegelikult on Euroopa Parlamendil väga vähe õigusi, seoses Lissaboni leppega 2009 aastal need õigused laienesid. *EUROOPA KOMISJON 28 liikmega kogumik on nagu valitsuse ministrid- teevad otsuseid, Eestist on Siim Kallas ajavad ELi asja. On Euroopa Liidu valitsus ja otsustab kõike
puhkamas". Töö Euroopa Parlamendis Euroopa Parlament on koos Ministrite Nõukoguga Euroopa Liidu keskne seadusandlik organ, mille saadikud on koondunud maailmavaate alusel fraktsioonidesse. Praegu tegutseb Euroopa Parlamendis seitse fraktsiooni. Eesti Keskerakonda kuuluv Siiri Oviir on Euroopa Parlamendis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis (ALDE) juhatuse liige. Suur osa Euroopa Parlamendi tööst toimub täiskogu istungite vahelisel ajal komisjonides. Käesoleval ajal töötab Euroopa Parlamendis 20 alalist komisjoni. Siiri Oviir osaleb kahe alalise komisjoni töös: tööhõive ja sotsiaalkomisjonis ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis. Euroopas on kõigi poliitikate keskmes inimene, mitte kasum majandusest, sest see on vaid vahend, kuidas inimese elu paremaks muuta. Euroopalikkus tähendab, et iga ühiskonnaliige on väärtuslik, sest ta on ühiskonna osa. Riigi ülesanne on hoolitseda
Uurimiskomisjonid: tegelevad avalikkuse huviorbiidis asuvate probleemide uurimistega nt. riigi viljareservi kadumise uurimine. Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10
* Kandideerimisõigus on eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. * Kandideerimisõigus ei ole isikul , kes on valimisõiguse osas teovõimetuks kuulutatud. Kellest koosneb Riigikogu juhatus? Milliseid ülesandeid täidab juhatus? Riigikogu juhatus koosneb esimehest (Ene Ergma) ja kahest aseesimehest (Keit Pentus, Jüri Ratas). Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Millega tegelevad alatised komisjonid? Riigikogu alatine (alaline) komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib
Ülalpidamist teenis ta anonüümse tõlketööga. Semperi õigused taastati 1950-ndate aastate keskel ja kirjanik jätkas oma loomingulist ja ühiskondlikku tegevust. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, tegutses Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingus, Vabariiklikus Rahukaitsekomitees, Lenini preemiate komitees, kuulus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetusse, osales mitmetes kultuurialastes kolleegiumides ja komisjonides, oli Kirjanike Liidu aseesimees ja juhatuse üks sekretäre. Semperit autasustati Lenini ordeniga, Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetust kandis ta 1964. aastast. Johannes Semper suri 21. veebruaril 1970 Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Semperi ilukirjanduslikus loomingus oli sõja ajal esikohal lüürika, mis algul ilmus rindeajalehtede ja lendlehtede veergudel. Ta seitsmes värsikogu ,, Ei Vaikida saa" on nii
esitatud eelnõusid. USA, Costa Rica, Tsiili n Poliitikat mõjutav: saab tagasi lükata ja osalt muuta täitevvõimu ettepanekuid, ent ei saa asendada neid omapoolse poliitikaga. Prantsusmaa, Soome n Vähe poliitikat kujundav: täitevvõimu otsuste ratifitseerija (,,kummipitsat", rubber stamp). Malawi jt vähearenenud riigid n Aktiivne, reaktiivne, marginaalne, minimaalne Esinduskogu töötraditsioonid n Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksamaa, Rootsi n Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik n Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteeri-mine (assambleeparlament). Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia n Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust
ohvitserid ja sõjaväeametnikud . 1. detsembril käivitunud sundmobilisatsiooni ei tõotanud esialgu midagi paremat- mehed kas ei ilmunud mobilisatsioonipunktidesse, läksid pärast registreerumist kodudesse laiali või deserteerisid otse rindelt. Mitte asjata ei kirjutanud 1. diviisi ülema kindralmajor Aleksander Tõnisson 30. novembril: „ Seimanni grupis on umbes 300 meest, nendest 100 meest korralikkusi. Teised- kaabakate kari, kes iga silmapilk laiali jooksta võib. Suur hulk komisjonides vastu võetud mehi on laiali jooksnud- osalt teel Narva, osalt sääl. Need mehed laotavad igasugusi hirmujuttusi ja süüdistusi laiali...“ Tegemist ei olnud ainult kindral Tõnissoni pessimismiga, analoogse pildi Vabadussõja algusest annavad ka mitmed mälestusraamatute autorid. Kõikjal kinnitatakse, et algusperioodil oli suurimaks probleemiks meeste vähesus rindel ning nende vähestegi juures nappis võitlustahtest.
jälle administratsioonis õigusteaduskonna dekaanina ja ülikooli valitsuse liikmena (kuni 1944. aastani). Neil aastail oli tarvis Tartu ülikooli vaatamata okupatsioonivõimude surveavaldustele töövõimelise eesti ülikoolina hoida. Tuli hoolitseda järelkasvu eest, sest akadeemiline pere oli kandnud suuri kaotusi deporteerimise ja ülikoolist kõrvaldamiste tõttu. Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa seadusloomest Riigikogu komisjonides. Kolmekümnendate aastate algul majanduskriisi puhkedes sündinud vabadussõdalaste liikumine andis kaudselt tõuke Eesti Põhiseaduse reformima asumiseks. Peale 1934. a. märtsisündmusi langes uue põhiseaduse väljatöötamine peamiselt J. Uluotsa õlule, kes oli osaline juba 1925. a. veebruaris Põllumeestepartei poolt Riigikogule esitatud Põhiseaduse reformi raamkava väljatöötamisel. 1931. a. moodustati Riigikogus Põhiseaduse muutmise alamkomisjon, mille protokolle lugedes
alati rahvas. Riik on rahva jaoks. Riik peab kahtlemata valima esindusorgani. (Eestis 101 inimest, parlament riigi seadusandlik võim, peamine teenus luua seadusi) Parlamendil on immuniteet, liikmed puutumatud (parlamendi enamushääled) Parlamendil on idenditeet ei kanna õiguslikku vastutust enda hääletustulemuse eest nt. (erandiks : rahvusvahelise vaenu õhutamine) Parlamendi peamiseks tööfunktsiooniks on komisjon. Töö käib komisjonides (nt rahakomissjon) Valitsus omab täidesaatvat võimu. Tegevjuhtiv organ, juhib nö riiki. Tegutseb parlamendi poolt seaduslikes piires. Seadusandlik võim annab valitsusele ette piirid, mille raames nad tegtuseda võivad. Parlamendi valimistel enim hääli saanud juhile teeb president ettepaneku valitsuse moodustamiseks. Kui paralment valitsust ei usalda, peab valitsus tagasi astuma. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile või üksikministrile.
Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Valida saavad hääleõiguslikud kodanikud (täisealised, ei kanna vanglakaristust) ja sinna kandideerida vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud Otsuseid tehakse hääletamise teel, positiivse otsuse langetamiseks on vaja 51 häält
Viimane abiminister lõpetas oma töö 19.06.2008. Eelnõu algatajad leidsid, et sisuline vajadus sellise ametikoha järgi puudus. Samuti oli ebaselge ametikohaga kaasnev poliitiline vastutus. Eelnõu algatajad asusid seisukohale, et ministri nõuniku tööd tegeva töötaja nimetamine abiministriks ei olnud korrektne. Lisaks eelnevale leiti et abiministri institutsioon hägustas ministeeriumi käsuliine. Abiministrid olid esitanud ministritest erinevaid seisukohti Riigikogu komisjonides. Abiministri ametikohta polnud Eestis täidetud ka enam kui kolm aastat. Vastavalt seaduse eelnõu 654 SE seletuskirjale reguleeriti muudatusega Vabariigi Valitsuse koosseisu kujundamist. Lisaks antakse Vabariigi Valitsusele ja peaministrile võimalus anda korraldusi elektroonilises vormis. Sätestatakse, et riigivara osas saab riiki esindava ministri täpsustada peaminister korraldusega. Eelnõu koostajate sõnul liiguti sellise muudatusega paindlikuma riigivalitsemise poole milles leidis
Eestis kutsutakse riigikoguks. Venemaa 2 kojaline fõderaalkogu Läti saiema 1 kojaline Riigikogu struktuur 1. formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadusega 2. poliitiline, mis oleneb riigikogu erakondlikust koosseisust ja seetõttu muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut esimees- ene ergma 1 aseesimees- keit pentus 2 aseesimees jüri ratas Riigikogu juhatus Riigikogu juhatuse ülesanded: · jaotada kohad alatistes komisjonides · määrata seaduseelnõude juhtivkomisjone · tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra tätmine Riigikogu esimees ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Riigipea pikajalise eemaloleku puhul saab riigikogu esimees riigipea kohusetäitjaks. Fraktsioonid erakondade saadikurühmad parlamendis. Riigikogu komisjon tegeleb kindla valitsemisalaga seotud seaduseelnõude ettevalmistamisega. · Kohad komisjonis jaotab riigikogu juhatus.
Kodanikeühiskond ja demokraatia: Kohaliku algatuse, Eesti Kodanikuühiskonna toetusrühm jne Muud: Õigeusuliste, Väikelaevade ja väikesadamate ühendus jne · Riigikogu töö (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus): istungi, päevakorra kujunemine, arupärimised, infotund, suulised ja kirjalikud küsimused Ajagraafik: · _Töö fraktsioonides; · _RK istungid; · _Töö komisjonides; · _Arupärimised ja infotund; Suulised küsimused: Küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja aega ühe minuti. Küsimus peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. Vastamiseks annab istungi juhataja aega kaks minutit. Pärast vastamist võib istungi juhataja anda küsijale võimaluse esitada täpsustavaid küsimusi. Kui istungi juhataja leiab, et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise.
- parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid Fraktsiooni kuuluma ei pea, kuid selle kaudu on võimalik poliitikat mõjutada. 3) Parlamendi ülesanded - algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. - kuivõrd p
• Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele. • Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, katkestatakse või suunatakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus: võetakse vastu või ei. Arutelu katkestamise puhul võib teha uusi muudatusettepanekuid.
üksiksaadikul. • Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele. • Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, katkestatakse või suunatakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus: võetakse vastu või ei. Arutelu katkestamise puhul võib teha uusi muudatusettepanekuid.
jaotatud kaheks enam-vähem võrdset võimu omavaks kojaks Odelsting (3/4) ja Lagting (1/4). Valitsuse eelnõud esitatakse kõigepealt Odelstingile, seejärel Lagtingile. Riigieelarve ja põhiseaduse parandustega tegeldakse plenaarassambleel. Põhiseaduse muudatuste vastuvõtmiseks on nõutav 2/3-line häälteenamus, muudes küsimustes piisab lihthäälteenamusest. Stortingi juhib kuueliikmeline presiidium. Põhiline osa tööst tehakse ära parlamendi alalistes komisjonides, kus töötatakse välja suurem osa eelnõude parandusettepanekutest. 12 alalist komisjoni on koos parteide parlamendifraktsioonidega Stortingi olulisemad poliitilised organid. Valitsus teostab riigis täidesaatvat võimu. Tema olulisimad ülesanded on seaduseelnõude ja eelarve ettepanekute esitamine Storting'ile (Norra parlament) ning otsuste elluviimine ministeeriumide kaudu. Valitsus on moodustatud Storting'i liikmetest ja seda juhib peaminister
Seda õigus kasutavad saadikud aktiivselt, olles valitsuse järel kõige suuremad eelnõude algatajad. Mina leian, et eelnõud võib algatada igaüks kui vähegi soovib, aga selle läbiviimine ei tohiks olla väga kerge. Kui saadik tahab, siis las algatab eelnõu, kuid tal peab olema piisavalt argumente tõestamaks, et antud teema on tõsine ja vajab muudatusi. Saadikul on võimalik kõige rohkem mõjutada parlamendi hoiakuid komisjonides, sest seal käib põhiline seadusandlik töö. Eestis määrab komisjonidesse liikmeid fraktsioon ning otsuse kinnitab Riigikogu juhatus. Eestis ei ole fraktsiooni liikmel formaalset õigust arvestada komisjoni pääsemisel isiklike soovidega. Kuigi tegelikult on saadiku isiklik eelistus komisjoni koha saamisel peamine. Mina leian, et saadik peab ise näitama huvi komisjoni koha suhtes. Kedagi ei saaks ega tohiks määrata sellele kohale, kui ta ei ole näidanud huvi selle vastu
6. Vahendajafunktsioon Lepitaja Väikseima ühisosa otsija Ainus institutsioon, kes on seadusandliku algatusega algusest lõpuni kaasas Ametisse nimetamine Komisjoni President Ettepaneku teeb Euroopa Ülemkogu Kuulab ja valib Euroopa Parlament Komisjoni volinik Ettepaneku teeb liikmesriigi valitsus Kuulab ja valib (komplektina) Euroopa Parlament Ametnikud EPSO konkurss (Euroopa Personalivaliku Amet) Töö komisjonides president otsustab, kes volinikest missuguse poliitikavaldkonna eest vastutab ehk iga volinik saab oma portfelli. Volinikke assisteerivad kabinetid (rahvuslik erinevus kabineti liikmete hulgas). Volinikud kohtuvad enamjaolt kord nädalas Brüsselis. Komisjoni personal töötab osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. 8 Eestist Siim Kallas transpordivolinik
maksumaksja raha kulutanud ehk mida on kodanikud raha eest saanud. KOVi audit – kas KOVi finantsarvestus on korras, tegevus seaduslik ning sisekontrollisüsteemid toimivad. Riigikontrolli suhe Riigikoguga: Riigikontrolli põhipartneriks Riigikogus on riigieelarve kontrolli komisjon. Enamikku tulemusaudititest arutatakse ka valdkondlikes komisjonides. Riigikogu poliitiline kultuur on arenenud, kuid pikk tee on veel käia Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest (RVKS). Hinnang riigi majandusaasta aruandele. Riigikogu liikmete arupärimised ja kirjalikud küsimused riigikontrolörile. Kas Riigikontrollilt saab auditeid tellida? Kuidas Riigikontroll valib auditeerimiseks teemasid?
Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab
annaabi.ee 
