Ameerika institutsioonid (0)

Kongress - Parlament
Ameerika Ühendriikide Kongress on kahekojaline: ülemkoda ehk Senat ja alamkoda ehk Esindajatekoda . Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat.
Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat. Esindajtekoja liikmeid valitakse valimisringkondades. Kongressi liikmed peavad eelkõige esindama oma valimisringkondade huve.
Senati erinevused esindajatekogust:

• Vähem tsentraliseeritud, nõrgem juhtimisvõim
  
• Personaalsem
  
• Võim on liikmete vahel ühtlasemalt jaotunud
  
• Liikmed on vähem spetsialiseerunud
  
• Tegeleb põhiliselt välispoliitikaga (Alamkoda tegeleb põhiliselt maksupoliitikaga)
  
• Vähem liikmeid
  

Alamkoda: Spiiker , kes omab Kongressis kõige suuremat võimu, pärineb enamasti enamusparteist. See on ainus Esindajatekoja ametikoht , mis on põhiseadusega sätestatud. Tähtsuselt järgmised on enamus- ja vähemuspartei liidrid , kes vastutavad eelkõige oma parteide programmi elluviimise eest. Järgnevad Vabariiklaste ja Demokraatide partei tegevusjuhid, kelle ülesandeks on nii spiikeri kui ka liidrite abistamine .
Senat: Koosolekute juhatajaks on USA asepresident. Kuna ta aga ise Senatisse ei kuulu, hääletab ta vaid viigi korral. Ametlikult on Senati kõrgeim ametikoht, president pro tempore, hõivatud vanima enamuspartei senaatori poolt.
Komiteed: Eriti olulised on komiteed just alamkojas (seal on alalisi komiteesid 19, igaühes keskmiselt 31 liiget), kuna selle liikmete arv on üle 4 korra suurem Senati (seal on alalisi komiteesid 16, igaühes keskmiselt 17 liiget) liikmete arvust. On 4 tüüpi komiteesid: alalised, ühendus-, nõupidamis- ja ajutised komiteed.
- alalised – vaatavad läbi seaduseelnõusid, omavad märkimisväärset võimu
- ühiskomisjonid – kiirendab kodadevahelist toiminguid, informeerib kodanikke põhiprobleemidest.
- nõupidamis – kooskõlastab kodadevahelisi erimeelsusi seaduseelnõude küsimustes
- ajutised – luuakse erilistel juhtudel, kui on vaja läbi viia uurimus mingil kindlal teemal ning seda hiljem ka uurimuse tellinud kojale raporteerida.
Peamine osa tänapäeva Kongressi tööst tehakse komisjonides ja alamkomisjonides.
Kongressi võim:

• Õigus vastu võtta seadusi. Ükski seaduse-eelnõu, mida võivad esitada nii president , valitsuse esindajad, komiteede liikmed kui ka huvigrupid , ei saa enne seaduseks, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud.
  
• Riigimaksude kehtestamine ning kulutuste poliitika kujundamine
  
• Järelvalve teostamine täitevvõimu asutustele
  
• Samuti on neil õigus näiteks välja kuulutada sõda või sõjaseisukord, reguleerida kaubandust, ametisse määrata föderaalkohtuid ja kehtestada kodakondsus - ja immigratsiooninorme, lisaks sellele trükkida raha.
  
• Presidendi suhtes on Kongressil küllalt suur võim. Alamkojal on ühtlasi õigus süüdistada presidenti, asepresidenti või mõnda muud riigiametnikku riigireetmises, korruptsioonis või mõnes muus suures väärteos ning õigus ainukesena uurimist läbi viia. Senatil on ainukesena õigus ametisse nimetada presidendi kabinetiliikmeid, samuti saadikuid ja föderaalkohtunikke.
  
• Presidendil on veto- ja tagasilükkamisõigus, millega ta põhiliselt Kongressi tegevust kontolli all hoiabki.
  

Analüüs: Algselt oli mõeldud,et presidendil ja Kongressil on eraldatud võimusfäärid, kuid aegade jooksul on võim siiski nihkunud presidendi poole. Kongress üritab siiski presidendi tegevust jälgida ja vajadusel arvustada, eesmärgiga tema võimu piirata. Senat omab ka võimu presidendi ettepanekute ümberlükkamiseks. Kongressi võib ka presidenti vastutusele võtta ning ka süüdi mõista.
Kasutatud kirjandus:

• Wilson , James Q. (1998). American government : institutions and policies . Boston ; New York : Houghton Mifflin
  
• O’ Connor, Karen & Sabato, Larry J. (1997). American government: continuity and change . Boston etc. : Allyn and Bacon
  
• http://www.britannica.com/EBchecked/topic/132602/Congress-of-the-United-States
  
• Light , Paul (1997) An essential introduction to American government, ST. Martin's Press
  
• O'Connor, Karen (2006). Essentials of American government : continuity and change . New York etc . : Pearson Longman
  
• Võrdleva poliitika 4. loengu materjal Tõnis Saarts