50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triinu14
Õppematerjali autor
Riigikogu Kerttu Koemets 9b Tallinna Mustamäe Gümnaasium 2009 Riigikogu Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu parlalment. See sõna tuleneb prantsuse keelest ning väljendab parlamendi peamisi ülesandeid käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Eestis kutsutakse parlamenti riigikoguks. Kuid mis on täpsemalt Riigikogu ülesanded? Kes kuuluvad Riigikokku? Kuidas valitakse Riigikogu liikmeid? Milline on Riigikogu struktuur? Kes kuuluvad praegusesse Riigikokku? Nendele küsimustele üritame vastused saada. Ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim, mis tähendab seda, et nende ülesandeks on seadusi välja töötada ning vastu võtta. Kuid lisaks seadusloomele on riigikogul ka muud ülesanded
Tööleht 1. Nimeta Riigikogu juhatuse liikmed: Riigikogu esimees - Ene Ergma Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas 2. XII Riigikogu koalitsioon ja opositsioon (mitu liiget on ja millised erakonnad moodustavad RK koalitsiooni, millised opositsiooni)? Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni aga need erakonnad kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. 3. Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid. Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve
, annab riiklike autasusi ja auastmeid, on riigikaitse kõrgeim juht eesti vastase agressiooni korral kuulutab välja sõja olukorra ja mobilitsiooni, annab süüdimõistetutele nende palvel armu. presidendi valimine Kandidaadi esitamis õigus on vähemalt 21 liikmelisel erakonnal (1/5 riigikogust). Presidendi valimine riigikogus tohib toimuda kõige rohkem 3-korda. Selleks et kandidaat saaks valitud kandidaadiks, peab saama 68 häält (2/3). Kui riigikogus jääb president valimata, siis riigikogu esimees kutsub kokku valimiskogu riigikogu liikmed ja igast valla või linna volikogust 1 esindaja. Valimiste lõppvooru pääseb 2 enim hääli saanud kandidaate. Selleks et valimiskogul osutuks kandidaat valituks peab saama enamus häältest, kui seda ei saavutata toimub valimisvoor, kuhu pääseb 2 enim saanud hääli kandidaat. riigikogu ülesanded - Võtab vastu seadusi ja otsuseid, Otsustab rahvahääletuse korraldamise, Valib Vabariigi Presidendi vastavalt
Riigikogu PS IV peatükk • Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt
4) Majanduskomisjon 5) Põhiseaduskomisjon 6) Rahanduskomisjon 7) Riigikaitsekomisjon 8) Sotsiaalkomisjon 9) Väliskomisjon 10) Õiguskomisjon Fraktsioon ehk ühiste vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Valitsus- ehk koalitsioonipartei on Riigikogus esindatud erakond, millel on ka koht valitsuses. Erakonnad, mis ei ole seotud valitsusega on opositsioonid. Enamus küsimusi otsustatakse häälteenamuse järgi, kuid tähtsamaid küsimusi otsustatakse Riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui peaminister ei saa hakkama. VABARIIGI VALITSUS Kõrgeim täidesaatevvõim on valitsus. Valitsus vahetub peale Riigikogu valimisi või pärast valitsuskriisi (peaministrile avaldatakse umbusaldust). President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga
Regionaalne: Ülemkoja moodustamise võivad tingida ka kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus vajadus esindada regionaalseid huve (Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Liidunõukogu, USA Senat) · Delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad ameti alusel Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa · Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile USA, Itaalia, Jaapan · Riigikogu valimine: o Valitakse 101 liiget, 4 aastaks o Liikmeks saab kandideerida ainult Eesti kodanik, kes on vähemalt 21 aastat vana o Valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja salajased · Iga valitud saadik annab ametivande, milles lubab, et tegutseb lähtuvalt Eesti riigi põhiseseadusest · Esimesel istungil valitakse Riigikogu juhatus · Riigikogu tegevus koosneb vormiliselt: o täiskogu istungitest (võetakse vastu seadused ja otsused) o komisjonide istungitest
Presidentaalne süsteem - riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht, peaminister puudub. NT: Eesti, Saksamaa • Rahvas valib parlamendi ja presidendi • president kontrollib valitsuse tööd • valitsus vaheldub presidendivalimiste järel Parlamentaarne süsteem - riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. NT: Venemaa • rahvas valib riigikogu ehk parlament • riigikogu kontrollib valitsuse tööd • valitsus vahetub pärast riigikogu valimisi 2 UNITAARRIIK - lihtriik, millesse ei kuule iseseisva riigi tunnustega üksusi (vabariik, osariik, liiduriik jne). Unitaarriik jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks (provintsid, regioonid), milledele riigivõim võib võimu teatud funktsioonide täitmiseks üle anda. NT: Eesti, Jaapan, Taani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid