Eesti Riigikogu (0)

Eesti Riigikogu
Mis on Riigikogu ülesanded?
• Võtab vastu seadusi ja otsuseid
• Otsustab rahvahääletuse korraldamise
• Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79
• Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121
• Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks
• Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande
• Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja
• Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed
• Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed
• Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise
• Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole
• Kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed
• Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile
• Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129
• Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
• Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada
Riigikogu juhatus:
Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest:  

• Riigikogu esimees -  Ene Ergma
  
• Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv
  
• Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas
  

Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele.
Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse.
Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid.
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele.
Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees.
Riigikogu fraktsioonid:
Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni.
Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees.
Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla.
Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus.
Riigikogu juhatus registreeris 4. aprillil 2011 järgmised fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.
Fraktsioonid:
Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33  liiget
Eesti Keskerakonna fraktsioon - 21 liiget
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 23 liiget
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 19 liiget 
Eesti riigi kõrgeim riigivõimuorgan on Riigikogu . Koosneb 101 liikmest, kes on jagunenud
komisjonideks.
Alatised komisjonid:
Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab
oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid
seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.
Riigikogus on järgmised alatised komisjonid:
1) keskkonnakomisjon;
2) kultuurikomisjon;
3) maaelukomisjon ;
4) majanduskomisjon;
5) põhiseaduskomisjon;
6) rahanduskomisjon;
7) riigikaitsekomisjon;
8) sotsiaalkomisjon;
9) väliskomisjon;
10) õiguskomisjon;
11) Euroopa Liidu asjade komisjon
Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab
Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile
kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus.
Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni
esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat.