Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seadusandlik võim (0)

1 Hindamata
Punktid
Seadusandlik võim
  • Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom
  • Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle
  • Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides
  • Riigikogu liige võib algatada seadusi

Komisjonid
  • Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus)
  • Ajutised komisjonid (eri, uurimis , probleem)

Fraktsioon – sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi)
Koalitsioon – parteide liit enamuse saavutamiseks
Opositsioon – vastasrind
Parlamentaarne
  • Parlamendi võim on ülimuslik
  • Riigipea on esinduslik, puudub võim
  • Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi

Presidentaalne
  • Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud
  • President moodustab valitsuse
  • President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid

Täidesaatev võim
  • Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele
  • Vabariigi valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid

Kohtuvõim
  • Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru
  • Õigust mõistab ainult kohus
  • Kohus on tegevuses sõltumatu

I aste – Maakohtu(tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtu (kaebused isikute- ja ametiasutuste vastu)
II aste – Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu)
III aste – Riigikohus (Tartus)
Kodanike osalemine poliitikas
  • Erakonda kuulumine
  • Valimistel osalemine
  • Massiliikumistes osalemine
  • Kodanike – ühendustes osalemine

Erakond – ehk partei on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus
  • Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik
  • Ühte erakonda võib kuuluda korraga
  • Erakonna liimeid ühendab sarnane maailmavaade

Vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond)
  • Sotsialism (ühiskondlik)
  • Pooldavad ühiskonda kus on saavutatud üldine võrdusus ning erinevused sissetulekutes ja võimalistes pole eriti suured

Parempoolsed ( Reformierakond, IRL )
  • Esindavad peamiselt jõukamate ja ettevõtlusega tegelevate inimeste huve
  • Edukas majandus
  • Inimene vastutab ise oma toimetuleku ja käekäigu eest

Eesti Vabariigi kodanikud
Kodakondsus – mingi riigi kodanikuks olek
Päikeseõigus – vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse
Vereõigus – laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse
Naturalisatsiooni korras – Kodakondsuse seaduse tingumuste alusel kodakondsuse saamine, eriliste teenete eest
Kaotamine – vabastamine, äravõtmine
Valimised
Esinudusdemokraatia – rahvas osaleb valimises oma esindajate ehk saadikute kaudu
Otsene demokraatia – rahvas osaleb vahetult otsustamises nt. Rahvahääletus
Nõuded demokraatlikele valimistele :
  • Kandidaate on ühele saadikukohale mitu
  • Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida
  • Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses
  • Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult

Valimissüsteemid
Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem (nt. Suurbritannia )
  • Valituks osutub kandidaat kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli

Proportsionaalne süsteem
  • Keerulisem aga õiglasem
  • Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule

Teadlik hääletamine
  • Kandidaat pole täiesti sõltumatu, vaid esindab erakonna seisukohti
  • Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle
  • Parlamenti pääsemiseks on kandidaadile antud häälte kõrval oluline tema asetus partei valimisnimekirjas

Seadusandlik võim #1 Seadusandlik võim #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rkurel Õppematerjali autor
konspekt

Sarnased õppematerjalid

Valitsemine ja valimised
2
doc

Valitsemine ja valimised

Valitsemise korraldamise põhimõtted: 1)võim ei tohi koonduda ühe isiku kätte 2)võim peab olema avalik ja kontrollitav 3)võim peab seisma rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse

Ühiskond
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
7
docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

Proportsionaalne - süsteem on keerukas: kandidaat esindab oma erakonda ja järgib saadikuna erakonna poliitikat; valijahääli kantakse üle ühelt kandidaadilt teisele, st valituks võib osutuda hoopis teine sama erakonna nimekirjas kandideerinu, vastavalt sellele, mitmendal kohal on kandidaat erakonna nimekirjas 2.6. Riigivõimu organid: Riigikogu, president, valitsus, kohus, kohalikud omavalitsused Vt EV põhiseadus riigivõimu organitest. 2.6.1. Kõrgeim seadusandlik võim on rahva valitud parlament - Riigikogu. Riigikogu on 101 liikmeline. Riigikogu koosseis valitakse neljaks aastaks. Erakorraliselt võib Riigikogu laiali saata president. HYPERLINK "http://www.riigikogu.ee" www.riigikogu.ee Riigikogu ülesanneteks on: võtta vastu seadusi esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle riigieelarve vastuvõtmine

Ühiskonnaõpetus
Demokraatlik valitsemine
2
doc

Demokraatlik valitsemine

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia ­ rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia ­ selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia ­ päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia ­ riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia ­ monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik ­ valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise

Ühiskonnaõpetus
2 4 ja 2 5 Ühiskonna töö kokkuvõte
2
rtf

2.4 ja 2.5 Ühiskonna töö kokkuvõte

Tagajärg, kui osalejate enamik hääletab rahvahääletusele pandud seaduseeönõu suhtes eitavalt, siis see näitab umbusaldust parlamendi vastu ning kõnealla tuleb uue riigikogu valimine. Demokraatlikud valimised on vabad: Kandidaate ühele saadikukohale on mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida see saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 2.5 riigikogu-kõrgeim seadusandlik võim Parlament on kodanike esindusorgan mille ülesandeks on: Esindada poliitikas erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid. Arutada erinevaid vaateid. Seaduste muutmine ja vastuvõtmine Valitsuse moodustamine ja tegevuse kontrollimine Võtab vastu riigieelarve(seadus, mitte majanduslik) Valib presidendi. Riigikogu valitakse iga 4 asta järelt ja selle tööd juhib riigikogu esimees(Ene Ergma) ja kaks aseesimeest(Jüri Ratas ja Laine Landjärv)

Ühiskonnaõpetus
Demokraatlik valitsemine
4
docx

Demokraatlik valitsemine

DEMOKRAATIA ­ riik, kus võimul rahvas · Otsene ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. ­ otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia ­ veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu ­ kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud ­ monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik ­ valitav võim, riigipeaks president EESTI ­ PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus ­ seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus ­ rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus ­ rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik ­ piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik ­ kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12 klass 3-4 peatükk
5
docx

Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12.klass 3-4 peatükk

küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt; vallad (185) ja linnad (30) *E 2-tasandiline haldussüst: maakond-riikliku halduse üksus; maavanem ametnikkonnaga, ametisse nim.peam. 5.a vald ja linn-iseseisvad KOV-üksused; oma esinduskogu-volikogu;oma eelarve; valib rahvas iga 4.a tagant *tsentraliseeritud mudel-KOV-id sõltuvad keskvalitsusest (E, Soome) *detsenraliseeritud-KOV-id palju iseseisvamad (Sks, USA) *unitaarriik: -legitiimne võim keskvalitsusel -teatud ül-e täidavad väiksemad alalised üksused (provintsid, maakonnad) -rohkem kui 70% praegustest riikidest (E, PR, Skanvinaavia) head:hierarhilise võimu olemasolu vead:võimu kontsentratsioon, vähemuste nõrk esindatus *föderaalriik: -haldusüksustel mõned iseseisva riigi tunnused (kanepi legaliseerimine) -keskvõim vastutab ühtse välis-,kaitse-,rahanduspol eest -USA, Vene, Kanada head:loob ühtsuse, võimalik keskvõimu kontroll

Ühiskonnaõpetus
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord
18
docx

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord

(saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan) Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all

Ajalugu
Valitsemine ja avalik haldus
9
doc

Valitsemine ja avalik haldus

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a

Inimese õpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun