Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigikontroll, Riigikogu, Stenbocki maja (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
MEMO
Teema Seminar - praktikum
Kuupäev 23.10.2015
Kellelt Ulvi Mehiste
Kellele Sulev Lääne
Eesmärk Õppeseminar Riigikontrolli, Riigikogu ja Riigikantselei töökorraldusega tuvumiseks
  • Riigikontroll Tarmo Olgo tulemusauditi osakonna peakontrolör
    Riigikontrolli ametnikud võivad kuuluda erakondadesse, kuid see ei tohi segada tööd, neutraalsus on oluline. Eetikanõukogu seisukoht – sõnavabadus .
    Ühe toiminguga tegeleb min 5 kuni 6 inimest.
    Raportid punane – riigikogule, sinine – ülevaade ilma hinnangute ja soovitusteta, roheline – keskkonna audit .
    Auditi eesmärk - kuidas riik ja omavalitsused maksumaksja raha kasutavad, soovitused ja nõuanded, kuidas paremini.
    Raha kulutamise tulemuslikkus ja vastutustundlikkus.
    Riigikontroll on sõltumatu, valitsuse, riigikogu ja presidendi võrdväärne partner, üks seitsmest põhiseaduslikust institutsioonist. Sõltumatuse kaotamine võtaks töövahendid.
    INTOSAI Mexico deklaratsioon : seaduslikkus; juhi, organisatsiooniline ja finantsmajanduslik sõltumatus ; auditi pädevus ; valikuvabadus ülesannete täitmisel; auditi aruande koostamise ja avalikustamise vabadus; tõhusad meetmed kontrolliks.
    Klientideks on riigikogu, valitsus, ministeeriumid , maksumaksjad, poliitikud ja avalikkkus.
    Tellitavad auditid on kasutusel Venamaal ja Hiinas. Eestis Riigikontrolli auditeid tellida ei saa.
    Riigikontrolli roll – tõene pilt , tähelepanu, info, tasakaalustamine .
    Tulemus finants - ja KOV auditid, ministeeriumide aruanded . Auditiraportid ja ülevaated, mis sisaldavad salajast infot, pole avalikkusele kättesaadavad.
    Tulemus – säästlikkus, tõhusus , mõjusus, arengukavade ja lubaduste täitmine, tõkked, ülevaade riigivarade kasutamisest ja säilimisest.
    Koostöö riigikogu eelarvekomisjon, valdkondlikud komisjonid .
    Auditi teemad valitakse seire - ja riskipõhiselt 3 aastat ettevaatavalt.
    Kõik valdkonnad, mis hõlmavad suurt hulka raha või inimesi. Sõelumisel ca 150 teemat, tegeletakse 30 kuni 35 teemaga.
    Aasta lõpul avaldataskse raport, kas riik on valmis võtma vastu pagulasi , see teema tuli erakorralisena auditeerimisele. Riigi rändepoliitika valikuid pole mõtet auditeerida, tehakse ülevaade.
    Kaasatakse eksperte ja spetsialiste, audiitor ise ei saa hinnata.
    Auditeerimise protsessi 3 etappi:
  • Eelselgitus (mida, kas, kuidas, vajalikkus); kollegiaalne otsus. Auditi plaan uurimiskriteerium, selge eesmärgipüstitus, metoodika.
  • ’’Põllutöö’’ (intervjuud, tähelepanekute kokkuvõte, sõnumid aruandesse).
  • Auditi aruande koostamine, avalikustamine ja teadvustamine .
    Auditi protsess on avatud. Mida, kuidas, millal, tulemused kuuluvad kontaktisikutega läbi aratamisele. Lõpparuandele ametlik vastus ca 1 kuu enne avaldamist. Avalikustamine toimub koos vastustega.
    Probleemid, halb koostöö mõjutab auditi hinnanguid. Halb koostöö on andmetega üleujutamine, info varjamine, vabandused - audiitorid saavad asjast valesti aru, pole aega.
    Riigikontrolli kontrollib rahanduskomisjoni poolt määratud audiitor, iga 4 aasta järel rahvusvaheline töörühm teistest riikidest. Vigade suhtes 0- tolerants , sest 1 viga muudab ebausaldusväärseks kogu aruande.
    Mõjuvõim ja hoovad. Kuidas tehakse otsuseid KOV-s, avalik diskussioon, protseduurilised ümberkorraldused. Avalikustamine ja argumenteerimine.
    3 osakonda : KOV, finants- ja tulemusauditi osakonnad.
    Riigikontrolör osaleb valitsuse istungitel sõnavõtu õigusega.
    Tulemusauditid on alati rutiinivabad, uus ülesanne, uut moodi huvitav.
  • Riigikogu esimees Eiki Nestor
    Käimas on tähtis debatt teemal avatud ja suletud maailm. Paratamtult käivad protsessid tekitavad tohutut resonantsi. Info liikumine on kiire, avalik, kõigile kättesaadav. Inimesed soovivad kaasa aidata otsustamisel, sest nende informeeritus on peaaegu sama, mis poliitikutel.
    Avatumad parlamendid on valijatele sümpaatsemad. Mugavus kaob. Tuleb valijatele selgitada, miks sa nii või teisiti käitud. Valija peaks teadma, kes kuidas hääletas.
    Püütakse seada enda ümber piire . Internet , kui saatanast loodu. Põhja-Koreas on kellaaega 30 minutit muudetud.
    Euroopa heaoluriikide pension kui vanurite sõltumatu sissetulek. EL kui vihmavari . Olulisim teema – kuidas eurooplastena edukam olla.
    E-riigi struktuur on OK. Tuleb võimalusi paremini ära kasutada. Parlamendid ei jõua järele. Muu maailmaga võrreldes oleme nagu öö ja päev. Võrreldav vaid põhjamaadega. Praktiline pool, kuidas kaasata parlamendi töösse huvirühmasid, kes pole parlamendis. Kodanikuühendused kuulajatena parlamendi komisjonides. Petitsioon .ee 1000 allkirja, aga PIN1 ei ole allkiri .
    Eesti tervishoiusüsteem suudab suhtväikse raha eest osutada väga palju teenuseid.
    Reformide teel on palju karisid. Lihtsate ülesannete lahendamine ei vii heade tulemusteni. Koolisüsteemi, kus KOV kanda on koolide hooned ja katused ning riigilt õpetajate palgaraha, on kritiseeritud, õiguskantsleri ettepanek – riigistada haridus .
    Hariduslikel alustel valitav parlament pole demokraatlik. Hariduslik taust mõjutab mõtlemist: insener – masinavärk, astronoom – ruumiline, jurist – tekstipõhine. Laiem silmaring võimaldab kiiremini kohaneda.
    Eesti ainulaadne omanäoline II pensionisammas osutus üle ootuste edukaks.
  • Riigikantselei istungite osakonna juhataja Aivar Rahno
    Stenbocki majas toimuvad valitsuse istungid, seal töötavad igapäevaselt peaminister ja Riigikantselei. Valitsuse istungeid viiakse läbi istungite saalis ovaalse laua ümber, kuna ruum ei mahuta ümmarguse laua taha ära kõiki ministreid. Valitsuse istungite materjalid on põhjalikult juba eelnevalt läbi arutatud. Istungeid juhatab peaminister, tema puudumisel asendajaks määratud minister. Otsuste vastuvõtmisel enam ei vaielda .
    Kutsutud esinejad istuvad peaministri vastas uste kõrval. Ruumis on viimase tehnika sõna järgi interneti ja helitehnika lahendused, istungite protokollimiseks on laud merepoolsete akende all.
    Päevakorrateemade läbiarutamiseks ja vaidlemiseks kutsutakse kokku Valitsuse kabinetiistungid.
    Vabariigi Valitsust ning peaministrit toetab Riigikantselei, mida juhib riigisekretär. 
    Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kelle eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist. Riigikantseleis töötab kokku umbes 120 inimest.
    Riigikantselei toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist;
    valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi;
    tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele  seadustele vastavuse;
    koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades;
    korraldab valitsuse ja peaministri avalikke suhteid ning Euroopa Liiduga seotud riigisisest teavitustegevust;
    nõustab peaministrit riigi julgeoleku küsimustes, korraldab valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ja koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist;
    nõustab ja toetab peaministrit Teadus- ja Arendusnõukogu töö juhtimisel.
    korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist, valikut ja arendamist
    korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat ning täidab seaduste või muude õigusaktidega talle pandud teisi ülesandeid.
    4
  • Vasakule Paremale
    Riigikontroll-Riigikogu-Stenbocki maja #1 Riigikontroll-Riigikogu-Stenbocki maja #2 Riigikontroll-Riigikogu-Stenbocki maja #3 Riigikontroll-Riigikogu-Stenbocki maja #4
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jublikas Õppematerjali autor
    Seminar- praktikumi memo

    Sarnased õppematerjalid

    Eksami vastused - Eesti avalik haldus
    24
    doc

    Eksami vastused - Eesti avalik haldus

    1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget.

    Avalik haldus
    Eesti Avalik Haldus konspekt
    22
    doc

    Eesti Avalik Haldus konspekt

    1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: ­ Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. ­ Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus ­ Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) ­ Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud

    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
    31
    pdf

    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

    Õiguskindluse põhimõte o Õigusselguse nõue o Vacatio legis o Õiguspärase ootuse põhimõte o Tagasiulatuva mõju keeld o Õigusnormide avalikkuse nõue 5. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a põhiseadust muudetud? Põhiseaduse muutmise kolm viisi: - Riigikogu poolt kiireloomulisena (otsus kiireloomulisena käsitlemise kohta 4/5 häälteenamusega, vastuvõtmine Riigikogu koosseisu 2/3 enamusega) Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" - Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega) - rahvahääletusel

    Õigus
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    75
    doc

    Kohaliku omavalitsuse õigus

    kulupiiranguid. KOV fragmentaarne süsteem on kõige eelistatavam, kuna on kõige efektiivsem kohalike teenuste osutamise aspektist. 2. Kohaliku omavalitsuse alusteooriast Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduses PS § 154 eristab kohaliku elu küsimusi (lg 1) ja riiklikke kohustusi (lg 2) PS-s on kohalikku omavalitsust järjekindlalt eristatud täidesaatvast riigivõimust (§§ 86, 14, 139 lg 1) PS § 56: kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas: - Riigikogu valimisega - rahvahääletusega J. Raidla: "Omavalitsuste esinduskogude valimist ei ole me põhimõtteliselt nõus käsitlema riigivõimu teostamise viisina. Vastasel korral me avaksime põhiseaduslikult kanali omavalitsuste allaheitmisele riigi poolt! Käsitletav eelnõu taotleb KOV-st, mitte aga pooleldi riigistatud omavalitsust. Seetõttu teostab rahvas KOV-e esinduskogude valimisega omavalitsuslikku võimu, mitte aga riigivõimu. Sellest lähtub XIV peatükk." 3

    Õigus
    Politoloogia konspekt
    126
    doc

    Politoloogia konspekt

    avalikkuse huvi ning on nende pädevuses (president- ühiskondlik lepe, peaminister, ministrid, aktiivsed poliitikud  Kriisid- põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum)  Huvigruppide surve (nt AÜ-d ja alampalk)  Meedia surve ning avalik diskussioon (nt vanemapalk, Riigikogu hüvitised)  Kohtusüsteemist tulenev muutus (nt valismisliitude keelustamine)  Poliitika rakendamisest tulenevad puudused (nt toimetuleku toetused ja üliõpilased)  Teadusinstitutsioonide poolt tulenev surve ning statistika avaldamine (nt rahva võõrandumine võimust)  Rahvusvahelise praktika mõju (nt EL poliitikad- enamus seadusi viimastel aastatel)  Avalike teenistujate poolne tegutsemine

    Politoloogia



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun