Valitsus - Ühiskonnaõpetuse KT mõisted (0)

Ühiskonna KT
1. Mõisted:
fraktsioon – saadikurühm, mille moodustavad nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakondade saadikud
opositsioon – erakonnad , kes ei ole valitsuses esindatud (Eestis: Kesk-, Vaba-, Konservatiivne Rahvaerakond )
koalitsioon – erakonnad, kes kuuluvad valitsusse (Eestis: Reform, Sotsid , IRL)
komisjon – Riigikogu organ, kus valmistatakse ette seaduseelnõusid, katavad riigielu valdkondade kaupa. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks.
kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik , kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujumise eest, tasakaalustab ministri rolli
minister – ministeeriumi juhtiv poliitik
enamusvalitsus – üks eraknd kogub enamuse valijate häältest ja moodustab üksinda valitsuse
vähemusvalitsus – erakonnad, kes said vähim hääli, moodustavad valitsuses
ühetasandiline omavalitsussüsteem – kohalikud omavalitsused sõltuvad vahetult keskvõimust, keskvalitsuse roll on kohalikus valitsemises suurem
maakond – 1. järgu haldusüksus Eestis, maa haldusüksus
vald – omavalitsus - või haldusüksus
2. Parlamendi funktsioonid:

• Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid
  
• Erinevate huvide esindamine ja nende viimine seadustesse
  
• Järelvalve valitsuse üle
  

3. Riigikogu koosneb 101-st rahva valitud Riigikogu liikmest.
Parlamendi töö korraldamiseks valivad Riigikogu liikmed kolmeliikmelise juhatuse, mida juhib Riigikogu esimees. Ta esindab Riigikogu riigisiseses ja välissuhtluses ning juhatab täiskogu istungeid.
Riigikogu fraktsioonid viivad ellu erakondade poliitilist programmi.
Riigikogu komisjonides tehakse suur osa tööst seaduseelnõudega ja tegeldakse oma valdkonna parlamentaarse kontrolliga .
Riigikogu formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid ; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon.
Riigikogu igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker , kelle valivad riigikogu saadikud.
Komisjonid on riigikogu tööorganid.
Riigikogu jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks.
4. Põhiseadus § 65
5. Seadust saab algatada riigikogu liige, riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon ja vabariigi valitsuse.
Eelnõu antakse üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetelemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle valdkonda see kuulub.

• Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu ja algataja ettekanded. Otsustatakse, kas menetlemist jätkata teisel lugemisel
  
• Teisel lugemisel toimuvad vaidlused eelnõu üle. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suundutakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletusel hääletavad riigikogu liikmed seaduse poolt või vastu
  
• Kolmandal lugemisel saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid.
  
• Kui lõpphääletusel on poolt riigikogu liikmete häälteenamus , siis võetakse seadus vastu ning saadetakse presidendile.
  
• President saadab selle muudatusteks riigikogusse tagasi või kuulutab selle välja. Peale seda avaldatakse seadus Riigi Teatajas.
  
• Kui riigikogu võtab presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või taotleb riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama.
  

6. Valitsuse moodustamine:

• Kaheparteisüsteem – riigipea kinnitab kahekordse valiku tulemused, peaministriks saab valimised võitnud erakonna liider ja valitsuse moodustab võitnud partei
  
• Mitmeparteisüsteem – rahvahääletusel üle poolte riigikogu kohtadest saanud partei moodustab valitsuse üksi. Kui kõige rohkem hääli saanud partei saab alla poole kohtadest, teeb president ettepaneku moodustada valitsus, sel juhul peab partei valima ühe või kaks erakonda, et kokku saaks üle poolte riigikogu häältest – valitsus moodustatakse mitmest parteist, enamjuhul 2st v 3st. Moodustatakse koalitsioonivalitsus (enamusvalitsus). Kui president ei ole nõus kõige rohkem hääli saanud partei valitsuse moodustamisega, siis teeb ta ettepaneku teisele kohale jäänud parteile moodustada valitsus. Kui väheste häältega partei valib valitsusse kohtade täissaamiseks teisi ebapopulaarseid või väheste häältega parteisid, moodustatakse vähemusvalitsus, kuid see ei kesta kaua. Riigikogu võib sel juhul korraldada umbusaldushääletuse ja president teeb ettepaneku moodustada uus valitsus.
  
• Presidentaalne riik – president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Valitsus moodustatakse väljaspool riigikogu ehk president nimetab valitsuse liikmed riigikogust sõltumata. Ministrid on vastutavad presidendi, mitte riigikogu ees.
  

Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust

• Parlamentaarne riik - valitsus moodustatakse parlamendi alusel, vormiline vastutus on parlamendi ees, riigipeal on tagasihoidlik roll. President ei nimeta valitsust omal äranägemisel, vaid parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende koalitsioonide esindajate hulgast. Neil on kontroll riigikogu üle.
  

7. Võimalused valitsuste moodustamiseks:

• Üheparteiline – saavutatud on häälte ülekaal riigikogus ning kindlustatud erakonna programmi elluviimine
  

• Kiirem otsuste elluviimine, sest vähem diskussiooni
  
• Esindatud on vaid ühe erakonna huvid
  
• Ei olda huvitatud nii palju muudatuste elluviimisest, sest ajatakse ainult oma poliitikat
  

• Vähemusvalitsus – opositsiooniparteidel puudub üksmeel, ei jõua kokkuleppele valitsuse kukutamise või ühiste seisukohtade osas
  
  • Võimalus valida usaldusväärseid erakonnaliikmeid valitsusse
    
  • Ministrite valimisel ei pea lähtuma teiste parteide arvamusest ja vastumeelsusest
    

• Seaduseelnõude elluviimisel on vaja alati riigikogu pooltenamust
  
• Opositsiooniparteid võivad vähemusvalitsuse igal ajal välja hääletada (neil ei ole enamust )
  

• Enamusvalitsus – enim hääli saanud erakond moodustab valitsuse (kui ta saab riigikogus alla poolte kohtade, peab ta valitsuse moodustama teis(t)e erakon(dade)naga)
  
  • Valitsuses on esindatud rohkem vaateid ja arvamusi
    
  • Tehakse inimeste jaoks kasulikumaid otsuseid
    

• Suurem oht korruptsiooniks
  
• Seaduste ja muudatuste elluviimine ning otsuste tegemine on aeglasem , kuna esindatud on palju huvisid
  

8. Põhiseadus § 87
9. Valla või linna valimisõiguslikud elaniku valivad linna- või vallavolikogu. Linna- või vallavolikogu valib volikogu esimehe, samuti linnapea või vallavanema. Linnapea või vallavanem moodustab linna- või vallavalitsuse . Linna- või vallavolikogu kinnitab valitsuse.
10. Kohaliku omavalitsuse ülesanded:

• korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd,
  
• elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni,
  
• heakorda, jäätmehooldust,
  
• ruumilist planeerimist,
  
• valla- või linnasisest ühistransporti, valla teede ja linnatänavate korrashoidu,
  
• kultuur- ja haridusteenuseid.
  

11. Tsentraliseeritud mudel - loob haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevalt keskvalitusest. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuris ja kohalikus majanduses.
Detsentraliseeritud mudel - kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohaliku elu, suurem otsustusõigus.