Riigikogu (1)

Riigikogu liikme mandaat , õigused ning piirangud (Riigikogu liikme staatuse seadus)

• Riigikogu liige on sõltumatu; Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega; Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. .
  

Riigikogu valimiste üldkirjeldus

• 101 mandaati jaotatakse valimisringkondade vahel enne valimisi - aluseks võetakse hääleõiguslike kodanike arv
  
• Valimisringkondi on 12
  
• Riigikogu valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid:
  1) Vabariigi Valimiskomisjon;
  2) maakonna valimiskomisjonid;
  3) jaoskonnakomisjonid.
  
• Valimistel osalevad erakonnad ja üksikkandidaadid
  
• Kandidaatide nimekiri
  
• (1) Erakond koostab:
  1) kandidaatide ringkonnanimekirjad;
  2) kandidaatide üleriigilise nimekirja.
  
• Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas ja ühe erakonna kandidaatide nimekirjas.
  
• Hääletamine toimub elukohajärgses valimisjaoskonnas.
  
• Põhiliseks reegliks hääletamisel on, et iga valija hääletab isiklikult ja paneb ise oma hääletussedeli valimiskasti.
  
• Esimeses voorus osutuvad valituks kandidaadid, kes ringkonnas saavutasid või ületasid lihtkvoodi
  
• 2. voorus selgub , millised erakonnad saavad esinduse Riigikokku!
  
• Kolmandas voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel.
  
• tulemused kuulutab Vabariigi Valimiskomisjon välja hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimisi.
  
• Hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist kutsub Vabariigi President kokku uue Riigikogu esimeseks istungiks
  

Riigikogu struktuur
Koosneb 101 liikmest. On 1 kojaline. Riigikogu juhatuses on 3 liiget: ESIMEES, I ASEESIMEES, II ASEESIMEES
Juhatuse ülesanded:

• Esindab RK;
  
• Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri;
  
• Registreerib RK fraktsioonid ja nende koosseisud;
  
• Koordineerib õigusaktide menetlemist RKs;
  
• RK töö administreerimine
  
• Korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist;
  
• Koordineerib õigusaktide menetlust RKs – pigem tehnokraatlik juhtimine, ei oma sisulist mõju seadusandluse menetlemisele
  

Esimehe ülesanded: Kirjutab alla vastuvõetud seadustele ja RK otsustele; Saadab eelnõud Valitsusele arvamuse andmiseks ; Täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid; Kutsub kokku RK istungeid
Komisjonid on Riigikogu peamine analüüside, läbirääkimiste ning õigusaktide ettevalmistamise ning redigeerimise organ; Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga.
1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon ; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon)
2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega ‘nimeta’ komisjonid;
Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigieelarve kontrolli erikomisjon)

Uurimiskomisjonid

Probleemkomisjonid
3) Muud ühendused: parlamendirühmad, delegatsioonid ja ühendused
Riigikogu liige kuulub ainult ühte komisjoni, kuid võib kuuluda ka samal ajal EL komisjoni.
Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. Praegu on 6 fraktsiooni.