määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena. Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel
Ükski teine AÜ sinna ei trügi. Tööandja ei tohi ka ühegi teise AÜ-ga läbirääkimisi pidada. Tööandja ei saa AÜ- ga koostööst keelduda. Tööandja saab pöörduda töötajate poole, kes andsid AÜ-le poolehoiu ja kutsuda ellu desertifitseerimisprotseduuri. Kui 30% on AÜ vastu, siis see AÜ kaotab oma staatuse. Siis saab tööandja pidada läbirääkimisi selle AÜ-ga kellega tahab. Lääne-Euroopas on kollektiivlepingud ja seadus. Kollektiivlepingutega on võimalik kaitset tugevdada. Ida-Euroopas toimub kõik seaduse alusel, kollektiivlepingud rolli ei mängi. Eestis kollektiivlepingud väga palju tagatisi ette ei näe. 2. Ametiühing, kelle esindatus rajaneb kollektiivsetel läbirääkimistel see on Euroopa- põhine. Eelkõige on selline esindatus oluline Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal. AÜ pädevused pannakse paika kollektiivlepingus
Kollektiivlepingu mõiste - vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist, mõlemad
esindajad põhitööst keskmise palga säilitamisega. Läbirääkimisi pidavatel pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele asjatundjaid ja eksperte. Asjatundjate ja ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Kollektiivlepingu kehtivus Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. Võb kindlaks määrata töötajate ringi, kellele kollektiivleping kehtib, kui seda määratud ei ole, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Kollektiivlepingust teada saamine Infot saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult.
Kollektiivlepingu mõiste - vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine – sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist, mõlemad pooled
Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kahe- või mitmepoolne ühest või mitmest dokumendist koosnev kirjalik kokkulepe, mis on sõlmitud vastavalt nende pädevusele ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega.“ Rahvusvahelisi lepinguid on võimalik liigitada osapoolte arvu järgi. Kahepoolsed e bilateraalsed lepingud koosnevad kahest erinevast osapoolest. Mõnepoolsed lepingud on suletud lepingud, millel on üle kahe osapoole. Mitmepoolsed lepingud on avatud kollektiivlepingud. Eelnevast liigitusest tekib teinegi liigituse alus, milleks on uute osapoolte liitumisvõimaluste järgi. Suletud lepingutes võetakse uusi osapooli juurde, kuid võivad lahkuda ainult kõigi osapoolte nõusolekul. Avatud lepingud on liitumiseks ja lahkumiseks kõigile avatud. Osapoolte geograafilise paiknemise järgi saab liigitada lepinguid universaalseteks, mis seovad valdavat enamust maailma riikidest ja partikulaarseteks, mis regionaalsed.
· Eesti Vabariigi põhiseadus(15; 29; 30; 31). · Seadused: Eesti Vabariigi töölepinguseadus(TLS)(1992) EV palgaseadus(1994) EV puhkuseseadus(1992) Töö ja puhkeaja seadus(1993) Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus(1993) · Vabariigi valitsuse ja ministrite ning ametite juhtide määrused. · Kohaliku omavalitsuse normaktiivaktid. · Kollektiivlepingud. Töölepingu mõiste Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, millega tööandja kohustub tööd andma ja töötaja kohustub tööd tegema. Tööleping on: · Tasuline kokkulepe, kus on poolte õigused ja kohustused vastastikused. · Töötaja kohustub tegema tööd teatud aja jooksul. · Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. · Tasuline kokkulepe, mille kohaselt tööandja maksab töötajale tasu.
5 LÜHIDALT TÖÖPOLIITIKAST ROOTSI KUNINGRIIGIS Rootsi Kuningriigis on tööõiguse reeglid kehtestatud seaduste, kollektiivlepingute ja individuaalsete töölepingutega. Mõnede seaduste kohaldamine on tingimusteta kohustuslik, teiste puhul võib vastastikusel kokkuleppe alusel vastava sätte kohaldamisest loobuda. Seega võib kollektiivlepingus ja mõnedes teistes lepingutes otsustada teisiti, kui sätestatud seaduses. Rootsi Kuningriigis on kollektiivlepingud väga levinud ning need katavad suure osa tööjõuturust. Individuaalse töölepingu poolteks on töövõtja ja tööandja. Tööleping võib sisaldada seadustest ja kollektiivlepingust võetud sätteid ning lisaks veel muid tingimusi. Kollektiivleping siis on peamine alus töösuhetes Rootsi Kuningriigis. Kollektiivleping on kirjalik leping, mis sisaldab töölevõtu tingimusi sh. palk, puhkus, tööaeg ning kõik see, milles tööandja ja ametiühing on kokkuleppele jõudnud
AKAVA. Ka tööandjad on Soomes hästi organiseerunud. Tööstust ja ehitustegevust esindab Tööstus ja Tööandjad TT, erasektori teenindusfirmasid Teenindustööandjad PT, munitsipaalettevõtteid Munitsipaaltööturuamet, riiki Riigitööturuamet, põllumajandust Maatööandjate Liit ja kirikut Kiriku Lepingutekomisjon. Ametiliitude ja tööandjaliitude kõige tähtsamaks ülesandeks on ette valmistada ja sõlmida vastaspoolega kollektiivlepingud. Kollektiivlepingutes on sätestatud palgad, korralised puhkused ja tööajad ning palju muud. Kollektiivlepingud hõlmavad Soomes peaaegu kõiki palgasaajaid, olenemata nende elu- või töökohast. Kollektiivlepingus ettenähtud piires võidakse mõnedes küsimustes kokku leppida ka kohalikul tasandil, aga ainult sel juhul, kui tööandja ja töötajad on jõudnud ühisele kokkuleppele, mitte näiteks palga-, puhkuse- või tööajatingimusi halvendades.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5). seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt); 6). Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7). kohaliku omavalitsuse õigusaktid; 8). kollektiivlepingud. 2. Tööleping. Töölepingu põhitunnused. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid
Võrreldes teiste valdkondadega on maanteevedude sektoris välja kujunenud korrektne sotsiaaldialoog nii sektori kui ka ettevõtete tasandil. Ka tervishoiusektoris kasutatakse laiendamist, ehkki mitte nii korrapäraselt kui transpordisektoris. Selles sektoris muudab kollektiivläbirääkimised keerukamaks tõik, et tööandjatel puudub kontroll oma eelarve üle, sest sektorit rahastab valitsus. 2008. aastal kehtisid mõlemas sektoris laiendatud kollektiivlepingud. SEADUSEGA KEHTESTATUD MIINIMUMPALK Palgaseaduse kohaselt kehtestatakse riiklik miinimumpalk valitsuse määrusega. Ent selle suurus lepitakse kokku keskliitude kahepoolsetel läbirääkimistel, mille järel annab valitsus välja määruse, mis lihtsalt kinnitab kokkuleppe sisu. Seega on sellel kokkuleppel tegelikult sama mõju mis kollektiivlepingu laiendamisel. Miinimumpalka tõstetakse igal aastal vastavalt sotsiaalpartnerite vahel kokku lepitud põhimõtetele.
kuluefektiivseks ja konkurentsivõimeliseks regionaalseks lennuettevõtteks, mis teenindab Eesti turu kriitilist vajadust ja nõudlust lennuühenduste järele. "Estonian Airi kujundamine madala kulubaasiga efektiivseks lennufirmaks, mis teenindab kümne sihtkohaga liinivõrgustikku, on täna kindlatel alustel," selgitas Jan Palmér. "Oleme tänaseks jõudnud tegevuses soovitud seisu paranenud on reisija kohta teenitav tulu, oleme allkirjastanud senisest paindlikemate tingimustega kollektiivlepingud ametiühingutega ja alustanud põhitegevuseks mittevajaliku vara müüki. Juba tehtu annab meile veendumuse, et oleme ettevõtte restruktureerimisega õigel teel." Selle aasta II kvartalis müüs Estonian Air 7.5m euro eest Tallinna Lennujaamale oma kontorihoone. Eesti riigilt on sel aastal saadud 24,1 miljonit eurot. Hiljutised edusammud (2013 juunis jõuti üle pika aja kasumisse) tõestavad Estonian Airi suutlikkust toimida eduka ettevõttena ning annab lootust positiivsele tulevikule
Töönädala ametlikuks pikkuseks on Prantsusmaal 35 tundi, vastavalt 2005. aastal vastu võetud seadusemuudatusele on tööandja ja töövõtja kokkuleppel võimalik töönädala pikendamine. Tööturg Töösuhteid Prantsusmaal reguleerivad põhiliselt tööseadus (Code du travail), mis sätestab minimaalsed töötingimused (sh töönädala pikkuse, puhkuste pikkuse, ületöö eest tasustamise põhimõtted jne) ning tööstusharupõhised kollektiivlepingud. Ettevõte võib sõlmida oma töötajatega eraldi kollektiivlepingu, mille tingimused ei tohi olla halvemad kui tööseadusandluses ette nähtud, kuid võivad olla madalamad tööstusharupõhises kollektiivlepingus ette nähtust, välja arvatud juhul, kui tööstusharupõhine leping selle keelab. Töötajatega sõlmitud lepingu tingimused ei tohi olla halvemad tööstusharupõhises lepingus sätestatust miinimumpalka, kollektiivseid lisasotsiaalgarantiisid ning erialalise väljaõppe
kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue samasisulise kollektiivlepingu sõlmimisel. Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks,
AKAVA. Tööandjad on Soomes hästi organiseerunud. Tööstust ja ehitustegevust esindab Tööstus ja Tööandjad TT, erasektori teenindusfirmasid Teenindustööandjad PT, munitsipaalettevõtteid Munitsipaaltööturuamet, riiki Riigitööturuamet, põllumajandust Maatööandjate Liit ja kirikut Kiriku Lepingutekomisjon. Ametiliitude ja tööandjaliitude kõige tähtsamaks ülesandeks on ette valmistada ja sõlmida vastaspoolega kollektiivlepingud. Kollektiivlepingutes on sätestatud palgad, korralised puhkused ja tööajad ning palju muud. Kollektiivlepingud hõlmavad Soomes peaaegu kõiki palgasaajaid, olenemata nende elu- või töökohast. Kollektiivlepingus ettenähtud piires võidakse mõnedes küsimustes kokku leppida ka kohalikul tasandil, aga ainult sel juhul, kui tööandja ja töötajad on jõudnud ühisele kokkuleppele, mitte näiteks palga-, puhkuse- või tööajatingimusi halvendades. Riik
10-19 9,1 20-49 5,8 50-99 1,9 100-249 1,1 250 ja enam 0,4 Tööturu osapooled Eestis · Tööandjad on Eesti tööturu tugevam pool nemad otsustavad, keda palgata, millise palga ja tingimustega · Töövõtjate organisatsioonid ametiühingud on väikesearvulised (12-13% töötajatest) · Vaid 20% ettevõtetes on sõlmitud kollektiivlepingud (fikseeritakse palgad, töötingimused, tööaeg) Meeste ja naiste tööelu Eestis · Naistel haridustee on pikem, nad sisenevad tööturule hiljem · 25-34-aastaste naiste hõivemäär on meeste omast madalam (laste kasvatamine) · Mehed sisenevad hõivesse varem ja langevad hõivest välja paremas tööeas (50-54-aastaselt) seoses terviseprobleemide ja tööõnnetustega · Üle poole naistest töötab madalapalgalises tertsiaarsektoris Populaarsemad Mehed
Töölepingu alusel teeb güüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. 2. Mis on tööõiguse allikateks? · Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid · Euroopa sotsiaalharta · Euroopa liidu töösuhteid reguleerivad aktid · Eesti vabariigi põhiseadus · Seadused · Vabariigi valitsuse ja ministrite määrused · Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid · Kollektiivlepingud 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale? · 7-12-aastane kerge kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamtegevuse töö · 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd vabariigi poolt kinnitatud nimekirjas loetud töödel · Vajalik tema seadusliku esindaja nõusolek 4. Kes võib olla tööandja? Tööandja võib olla: juriidiline isik või 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5
Töölepingu seadus (võeti vastu 17.detsember 2008.a ja jõustus 1. juulil 2009. aastal) Võlaõigusseadus Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid Kollektiivlepingud (1:300-301; 4:1) Tööõiguse printsiibid on: Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all. Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus. Töösuhete stabiilsuse põhimõte.
· riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse. Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on kehtetud. Töötajale laienevate sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. - Usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks töösuhete küsimustes tööandjaga. - Kollektiivne töötüli: vaidlused,mis tekivad kollektiivlepingu alusel töötades -> vaidlus töötajate ja tööandja vahel, problemaatika jääb tööseaduste valdkonda. 45. Individuaalsete töötülide lahendamise kord.
Kohus/haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega. Tnp õigusvormina kasutusel anglo- ameerika õiguses. · Leping kokkulepe, kohustuslik vaid osapooltele. Õigusvorm vaid siis kui ta määrab kindlaks poolte konkreetsed õigused ja kohustused ning reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Nt rahvusvahelised lepingud, millest juhinduvad ka teised subjektid. Ka tööõiguslikud kollektiivlepingud. · Normatiivakt ehk õigustloov akt levinuim, õigusvorm. Riigi poolt kehtestatud, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. · Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid: 1945 ÜRO põhikiri ja 1948 vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Aktsepteeritud kõikjal õiguse allikana.
töölepingu vormistamine on kahtlane. ,,Tööandja kohustuse kahta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhete tingimustest" (töölepingu pooled; töökoht; tehtava töö nimetus, liik, iseloom, kategooria või lühikirjeldus; tööle asumise aeg; tähtajalise töölepingu puhul selle kestus; etteteatamistähtajad töölepingu lõpetamise puhul; põhipalk, muud koostsiosad ja palga maksmise sagedus; normaaltööaeg päevas või nädalas; võimaluse korral kollektiivlepingud). 9. Töölepingu kohustuslikud andmed ning nende formuleerimine töölepingus. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine 1. poolte andmed 4 2. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3. tööülesannete kirjeldus 4. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 5
on s/(s+f) 15. Tööturumeetmeks mis tõenäoliselt suurendab friktsionaalset töötust on töötu abirahade suurendamine 16. Friktsionaalset töötust majanduses suurendavad kõik asjaolud, välja arvatud reaalpalgad muutuvad jäigemaks 17. Friktsionaalse töötuse põhjusteks on aeg, mis kulub töötajatel töö otsimiseks 18. Majandusteadlased usuvad, et palkade jäikust põhjustavad ametiühingud ja kollektiivlepingud, miinimumpalga sedus(ed), efektiivsed palgad = kõik eelpoolnimetatud 19. Efektiivse palgateooria kohaselt maksavad firmad oma töötajatele kõrgemat palka, kuna makstes kõrgemat palka väheneb tööjõu voolavus 20. Sektoraalsed nihked teevad friktsionaalse töötuse paratamatuks 21. Kui reaalpalgad on tööjõuturu tasakaalu palgast kõrgemad, siis tööjõu pakutav kogus ületab tööjõu nõutava koguse 22
seadusteks tööõiguse valdkonnas on töölepingu seadus, mis võeti vastu 17.detsembril 2008. A ning jõustus 1. Juulil 2009.a, ja võlaõigusseadus. Seadustega reguleeritakse ka töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, töövaidluste ja kollektiivsete töötülide lahendamise korda, kollektiivlepingute sõlmimise ning töötajate usaldusisikutega seonduvaid küsimusi.); 6) Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7) Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid; 8) Kollektiivlepingud. Töösuhe on oma olemuselt lepinguline ehk võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseadusliklepinguvabaduse põhimõte, st et pooled on lepingu sisu kujundamisel vabad. Töölepingule kohaldatakse kohaldatakse VÕSis käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLSis ei ole sätestatud teisiti. Tööleping ei ole töövõtuleping. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse
dokumendis sisalduv rahv.-vah. kokkulepe, mida reguleerib rahv.-vah. õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Välisleping on rahvusvaheline leping, mida vaadeldakse mingi riigi seisukohast (nt Eestit siduv leping). Osapoolte arvu järgi liigitatakse rahv.-vah. lepingud: kahepoolsed ehk bilateraalsed lepingud mõnepoolsed lepingud suletud lepingud, millel on üle kahe osapoole mitmepoolsed lepingud avatud mitmepoolsed lepingud ehk kollektiivlepingud Uute osapoolte liitumise järgi liigituvad need: suletud lepingud uusi osapooli võetakse juurde ja osapooled võivad lahkuda ainult kõigi teiste nõusolekul avatud lepingud leping on liitumiseks või sellest lahkumiseks kõigile avatud Osapoolte geograafilise paiknemise järgi liigituvad lepingud: universaalsed lepingud seovad valdavat enamust maailma riikidest partikulaarsed ehk regionaalsed lepingud Sisu järgi liigituvad lepigud:
Töösisekorraeeskirju ei nõuta tööandjalt, kellel on alla viie töötaja. Niisugune tööandja võib töösisekorra määrata iseseisvalt, arvestades töö iseärasusi ja töösisekorrale harilikult esitatavaid nõudeid. 1. Tööandja juures töösisekorda määravaks keskseks dokumendiks on üldjuhul töösisekorraeeskirjad. Kuid töösisekorda määravad ka muud õigusaktid (seadused, määrused), ettenähtud korras kehtestatud juhendid, kollektiivlepingud jne. 2. Töösisekorraeeskiri on tööandja poolt kooskõlastatult tööandja asukoha-(elukoha) tööinspektoriga organisatsioonis kehtestatud õigusakt. Ta sisaldab üldnorme, millega on hõlmatud kõik organisatsiooni või tema allüksuse või teatud kutse(eri)ala töötajad või töötajate rühmad. 3. Kooskõlastamine tööinspektoriga tähendab tööinspektori eelkontrolli töösisekorraeeskirja
3 Ülemineku toimumise alused - tavaliselt müügi-, rendi- vm leping - ülemineku reeglid on kohaldatavad ka: o juriidiliste isikute ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel o sundtäitmise korral o NB! töötajad ei ole kaitstud tööandja maksejõuetuse puhul – vastuolu direktiiviga 2001/23/EÜ - (VÕS § 180 lg 1, TLS § 112 lg-d 2 ja 4) 9.4 Õiguste ja kohustuste üleminek - ettevõtte üleminekul lähevad töö- ja kollektiivlepingud üle ettevõtte omandajale - ettevõtte üleminek toimub automaatselt ning ei sõltu lepingupoolte nõusolekust - töölepingu muutmine on reeglina võimalik poolte kokkuleppel - (TLS § 112 lg 1, KLS § 11 lg 4, VÕS § 182 lg 2 9.5 TL ÜÜ keeld ja võimalused - tööandjad ei tohi ettevõtte ülemineku tõttu töölepinguid üles öelda - (TLS 112 lg 3) - tööjõu vähendamise vajadusel on võimalik töötajaid koondada
palga eest. (mida kõrgem palk, seda rohkem inimesi tahab) Miinimumpalga seadus Valitsus põhjustab seadustega palkade jäikuse ning takistab majanduses palkade langemist tasakaalupalga tasemele. Miinimumpalga seadus toob kaasa tööpuuduse suurenemise eelkõige madala haridustasemega ja oskustega isikute hulgas ning vähese töökogemusega isikute hulgas Ametiühingud ja kollektiivlepingud Oluline roll palga kujundamisel Ametiühingud, mida tööjõuturul peetakse monopolideks, sest neil on suur mõju palgatingimuste kehtestamisel, nõuavad oma liikmetele niisugust palka, mis on oluliselt kõrgem tasakaalupalgast. Juba palgatud töötajad soovivad hoida palgataset võimalikult kõrgel Tööd soovivad isikud eelistaksid madalamat palgataset Efektiivsuspalga teooria
Töösuhte jätkamise kohta töölepingu tööandjapoolse ulesutlemise tuhisuse tuvastamisel. Töötasu väljamõistmise kohta hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjoni tulevik Vastavus PS-ile. Sõltumatuse kusimus Kiirus vs kvaliteet Administratiivne alluvus XI. Kollektiivsed töösuhted Üldine palgatöötajate arv on ca 600 000. Kollektiivlepingud kajastatakse sotsiaalministeeriumi Riiklik lepitaja: õigus- ja huvikonfliktide puhul. Kõigepealt tuleb minna riikliku lepitaja juurde ja kui seal kokkulepet ei saavutata, siis on õigus streikida. Riiklik lepitus: transpordi aladel kõige enam. Laiendatud kollektiivleping: sektori tasandil on Eestis kehtiv kollektiivleping vaid tervishoiu- ja transpordisektorites (laiendamine kitsamas tähenduses, extension). Näide: EAL (Eesti Arstide Liit) --kollektiivleping-- EHL (Eesti Haiglate Liit)
2) Lepingud õpilase ja õpetaja vahel. a) Individuaalsed lepingud õpilastega. Õpilase ja õpetaja lepingu sõlmimine algab sellest, et mõlemad osapooled täpsustavad oma kohustused. Leping võib olla ka suuline, kuid tavaliselt siiski kirjalik, sest see on õpilasele suurema mõjuga. b) Kollektiivlepingud. Kollektiivlepingu puhul seatakse kogu klassile kui õpilasrühmale antav tasustus või privileeg sõltuvusse iga üksikõpilase käitumisest. Näiteks võib õpetaja öelda, et lõunale ei lahku klassist ükski õpilane enne, kui kõik õpilased on oma lauad kraaminud ja vaikseks jäänud. 3) Arvestuspunktide süsteem. Vastavalt sellele metoodilisele süsteemile seatakse sisse kindlad õpilaste käitumise nõuded ning
dokumendis sisalduv rahv.-vah. kokkulepe, mida reguleerib rahv.-vah. õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Välisleping on rahvusvaheline leping, mida vaadeldakse mingi riigi seisukohast (nt Eestit siduv leping). Osapoolte arvu järgi liigitatakse rahv.-vah. lepingud: kahepoolsed ehk bilateraalsed lepingud mõnepoolsed lepingud – suletud lepingud, millel on üle kahe osapoole mitmepoolsed lepingud – avatud mitmepoolsed lepingud ehk kollektiivlepingud Uute osapoolte liitumise järgi liigituvad need: suletud lepingud – uusi osapooli võetakse juurde ja osapooled võivad lahkuda ainult kõigi teiste nõusolekul avatud lepingud – leping on liitumiseks või sellest lahkumiseks kõigile avatud Osapoolte geograafilise paiknemise järgi liigituvad lepingud: universaalsed lepingud – seovad valdavat enamust maailma riikidest partikulaarsed ehk regionaalsed lepingud Sisu järgi liigituvad lepigud:
arvesse parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajadusi ja huve. Avalik teenistus- töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finatseeritakse riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest. Tööõiguse allikad: -Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konvensioonid -Eurooma sotsiaalharta -EL töösuhteid reguleerivad aktid -EV põhiseadus -seadused- töölepingu seadus -Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused -Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid -Kollektiivlepingud Töösuhe on oma olemuselt lepingline ehk võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte(pooled on lepingu sisu kujundamisel vabad). Töölepingu alusel sotsiaalsed tagatised: õigus saada miinimumtöötasu, puhkust, ohutud töötingimused, tööajapiirangud jpm. Töölepingu alusel teeb töötaja teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Kasutatakse mõistlikkuse ja hea usu põhimõtet.
Samuti on rahvusvahelised lepingud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide lepingud, mida reguleerib rahvusvaheline õigus. Eesti seadustes kasutatakse ka terminit välisleping, mis tähistab Eestit siduvat rahvusvahelist lepingut. Rahvusvahelisi lepinguid on võimalik liigitada osapoolte arvu järgi: kahepoolsed lepingud / mõnepooldsed lepingud suketud lepingud, millel on üle kahe osapoole / mitmepoolsed lepingud avatud mitmepoolsed lepingud e kollektiivlepingud. Eelnevast liigitusest nähtub teinegiliigituse alus uute osapoolte liitumisvõimaluse järgi: suletud lepingud uusi osapooli võetakse juurde ja osapooled võivad lahkuda ainult kõigi (teiste) osaliste nõusolekul / Avatud lepingud leping on liitumiseks või sellest lahkumisesk kõigile avatud. Osapoolte geograafilise paiknemise järgi võib lepinguid nagu rahvusvahelise õiguse allikaidki liigitada: universaalsed lepingud seovad valdavat enamust maailma riikidest /
2. Euroopa sotsiaalharta 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid 4. Eesti Vabariigi põhiseadus. 5. Seadused, tähtsamateks töölepingu seadus. Seadustega reguleeritakse töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, töövaidluste ja kollektiivsete töötülide lahendamise korda, kollektiivlepingute sõlmimise ning töötajate usaldusisikutega seonduvaid küsimusi. 6. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused. 7. KOV normatiivaktid. 8. Kollektiivlepingud. Töölepingu alusel on töötaval isikul teatavad sotsiaalsed tagatised, nt õigus saada miinimumtöötasu, puhkust, ohutud töötingimused, tööajapiirangud, tööandja töölepingu ülesütlemise piirangud jm. Töötaja ja tööandja kui tööõigusliku suhte subjektid. Töölepingu seaduse kohaselt individuaalse töösuhte subjektiks on töötaja ja tööandja. Töötaja võib üldjuhul olla 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik
Mõiste ja liigid 4: Rv leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmit, ühes või mitmes omavahel seot dok-s sidalduv rv-ne kokkulepe, mida regul rv õ. Välisleping on rv leping, mida vaadeldakse mingi riigi seisukohast; Eesti poolt vaadates – Eestit siduv leping. Liigitus osapoolte arvu järgi: Kahepoolsed e bilateraalsed lepingud Mõnepoolsed lepingud: suletud lep, millel on üle kahe osapoole. Mitmepoolsed lepingud: avatud e kollektiivlepingud Liigitus uute osapoolte liitumisvõimaluste järgi: Suletud lepingud: uusi osapooli võetakse juurde ja võivad lahkuda kõigi osaliste nõusolekul Avatud lepingud: liitumiseks või sellest lahkumiseks kõigile avatud. Osapoolte geograafilise paiknemise järgi saab liigitada: Universaalsed lepingud: seovad valdavat enamust maailma riikidest. Partikulaarsed e regionaalsed lepingud.
1.Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid. 2. Euroopa sotsiaalharta teostab või reguleerib Euroopa Liidu (EL) sotsiaalpoliitikat, sh töösuhete reguleerimise aluspõhimõtteid. Töösuhte reguleerimine EL-s on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid. 4. Eesti Vabariigi põhiseadus. 5. Töölepingu seadus ja terve rida sellest madalamal seisvaid õigusakte (valitsuse ja mministrite määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivlepingud). Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad lepingupooled end pikaajaliselt ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv. Töölepingute puhul eeldatakse, et tööd tehakse teise isiku kasuks, ja eeldatakse, et tööd tehakse isiklikult. Tööleping võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS §1 lg 1). Kui isik teeb teisele
(ILO) , Euroopa Sotsiaalharta (Torino 18.10.1961), Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid, Eesti Vabariigi Põhiseadus (§ 29), seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt), Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, kohaliku omavalitsuse õigusaktid, kollektiivlepingud. Tööõiguse rakendusala - Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Töölepingu põhitunnused: kahepoolne kokkulepe; töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd; töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile; oluline on
10.1961) · Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid · Eesti Vabariigi Põhiseadus (§ 29) · seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt) · Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused · kohaliku omavalitsuse õigusaktid · kollektiivlepingud. 2. Tööleping. Töölepingu põhitunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd , alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu põhitunnused: · kahepoolne kokkulepe; · töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd; · töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile; · oluline on tööprotsess; · tööandja maksab töötajale kokkulepitud tasu
kas kliendid on üle läinud 4. tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut Ettevõtte ülemineku alused (sh erinevused pankrotimenetluse korral) Tavaliselt müügi-, rendileping. Ülemineku reeglid on kohaldatavad ka: juriidiliste isikute ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel sundtäitmisel Töötajad ei ole kaitstud tööandja pankroti väljakuulutamisel vastuolu direktiiviga 2001/23/EÜ Töötajate õiguslik seisund Ettevõtte üleminekul lähevad töö- ja kollektiivlepingud üle ettevõtte omandajale. Ettevõtte üleminek toimub automaatselt ning ei sõltu lepingupoolte nõusolekust. Töölepingu muutmine on võimalik poolte kokkuleppel. Tööandja ei tohi ettevõtte ülemineku tõttu töölepingut üles öelda (TLS 112 lg 3). Tööjõu vähendamise vajadusel on võimalik töötajaid koondada. Tööandja võib töölepingu üles öelda ka muudel seaduses ettenähtud põhjustel. Tööandjate vastutus
aga tööjõu nõudlus, vastupidi, väheneb. Seega pakkumine ületab nõudlust ja tekib ülejääk tööturul ehk tööpuudus. Miinimumpalga seadus valitsus põhjustab seadustega palkade jäikuse ning takistab majanduses palkade langemist tasakaalupalga tasemele. Miinimumpalga seadus toob kaasa tööpuuduse suurenemise eelkõige: madala haridustasemega ja oskustega isikute hulgas vähese töökogemusega noorte hulgas. Ametiühingud ja kollektiivlepingud Palga kujundamisel on väga oluline roll ametiühingutel. Ametiühingud, mida peetakse tööturulmonopolideks, sest neil on suur mõju palgatingimuste kehtestamisel, nõuavad oma liikmetele niisugust palka, mis on oluliselt kõrgem tasakaalupalgast. Ametiühingute tegevus tekitab tööturul konfliktierinevate töötajate gruppide vahel eksisteerivad nn insiderid ja outsiderid. Juba palgatud töötajad soovivad hoida palgataset võimalikult kõrgel, tööd soovivad isikud
- Eesti Vabariigi Põhiseadus (§ 29) - seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt) - Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused - kohaliku omavalitsuse õigusaktid - kollektiivlepingud. 2. Tööleping. Töölepingu põhitunnused. Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Töölepingu põhitunnused: 1) kahepoolne kokkulepe;
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Tööõigus on eraõiguse eriharu. Allikad: 1) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid 2) Euroopa sotsiaalharta 3) Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid 4) Eesti Vabariigi põhiseadus 5) Seadused 6) Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused 7) Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid 8) kollektiivlepingud Tööõigusliku suhte spetsiifika Põhimõtteliseks töösuhete eristamise tunnuseks teistest lepingulistest suhetest on asjaolu, et töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töösuhe on oma olemuselt lepinguline ehk võlaõiguslik suhe. 47 Selle suhte subjektid : töötaja ja tööandja Töötaja võib üldjuhul olla 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik.
Mõõdukad nõudmised, mitte vägivaldsus. Valitsus pidas läbirääkimisi tööandjatega, mille tulemusena ajaloolised sotsiaalpoliitilised otsused: Matignoni kokkulepe (1936 juunis): Kõikidele töötajatele igaaastane kahenädalane palgaline puhkus ja alandatud hinnaga rongipiletid (jäi kehtima ka järgmiste valitsuste ajal). 40 tunnine töönädal (seni 48h tühistati 1938). Palgatõus (7-15%). Ametiühingute tunnustamine. Kollektiivlepingud. Koolikohustus kuni 14a'ni vabaaja veetmise ja kultuuri doteerimine. Majandusreformid: Riiklike ehitusprojektide käivitamine (nagu USA's ja Saksamaal). 1936 aasta suvel Prantsusmaa Keskpanga ja sõjatööstuse osaline natsionaliseerimine (nelja aastane relvastusprogramm). Riiklik viljaamet omamaise põllumajanduse turgutamiseks. Probleemid: Majandusprobleemid: Raha ei jätkunud, kuna majandus ei elavnenud.
Ettevõtte ülemineku hindamise kriteeriumid Kohtupraktika järgi tuleb analüüsida: · kas äriühingu kinnis- ja vallasvara on üle läinud · kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud · kas kliendid on üle läinud · tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut 42 Õiguste ja kohustuste üleminek · ettevõtte üleminekul lähevad töö- ja kollektiivlepingud üle ettevõtte omandajale · ettevõtte üleminek toimub automaatselt ning ei sõltu lepingupoolte nõusolekust · töölepingu muutmine on võimalik poolte kokkuleppel Töölepingu ülesütlemise keeld · tööandja ei tohi ettevõtte ülemineku tõttu töölepingut üles öelda · tööjõu vähendamise vajadusel on võimalik töötajaid koondada · tööandja võib töölepingu üles öelda ka muudel seaduses ettenähtud põhjustel
3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid. 4. Eesti Vabariigi põhiseadus . 5. Seadused. Tähtsamad seadused tööõiguse valdkonnas on: o Eesti Vabariigi töölepingu seadus; o Eesti Vabariigi puhkuseseadus; o töö- ja puhkeaja seadus; o palgaseadus; o töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 6. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused. Nimetatud määrused antakse välja seaduste alusel ja nende täitmiseks. 7. Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid. 8. Kollektiivlepingud. Töölepingu erinevus tsiviilõiguslikust lepingust on see, et tööleping kehtib ka siis, kui kõiki kohustuslikke tingimusi lepingusse märgitud ei ole, kuid mida reguleeritakse seaduse, muu õigusaktiga või kollektiivlepinguga (nt palk). Sel juhul loetakse tööleping defektseks, kuid ta ei ole tühine. Tsiviilõiguses kehtib põhimõte, mille kohaselt leping kehtib, kui kõigis olulistes tingimustes on saavutatud kokkulepe. Töölepingut ei tohi segi ajada töövõtulepinguga
vabaduste kaitse peab toimuma tsiviilõiguse normide kaudu". (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464) Seadus on normatiivse allikana tugevasti kohustav allikas, mis PS § 139 sätetest tulenevalt sisaldab üldkohustuslikke norme ja on allutatud põhiseaduslikkuse kontrollile. Kõik seadusest alamalseisvad õigusaktid (määrused, normatiivse sisuga põhikirjad, juhised, kollektiivlepingud jne), peavad õiguse allikana sisaldama üldnorme, mis nii üksikult kui kogumis on kooskõlas seadusega. Tuleb nõustuda tõdemusega, et kuna TLS-st tulenevalt jääb kollektiivlepingule ainult üksikutel juhtudel TLS-i täpsustamise roll, on kollektiivlepingul töösuhetes tegelikult väga marginaalne normiloov funktsioon". (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464, viitab K. Pärnits, Juridica 2009/4 lk 216 ehk K
riidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ka ettevõttega seotud le- pingud ning ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust (TLS § 112 lõiked 1 ja 2 ja VÕS § 180). Ettevõtte üleminekul peavad muutumatul kujul üle minema seega ka töölepin- gud, kollektiivlepingud ja muud töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused. Näiteks läheb uuele tööandjale automaatselt üle töötaja varalise vastutuse kokkulepe. 2. Ettevõtte üleminek tuleb kõne alla nii füüsilise kui juriidilise isiku majandusüksuse üle- minekul. Oluline on siinjuures jälgida, et see ei ole seotud üksnes ettevõtja kui füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühinguga. Ettevõte saab olla kõikidel tööandjatel, st lisaks füüsilisest
annaabi.ee 
