Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööstusühiskond. (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Tööstusühiskond
Varaindustraalne  tootmisvi s  sündis  15.saj  Euroopas:  alguses  Itaalias  ja  levis  seejärel   Inglismaale ,  Madalmaadesse  ning 
Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse.  
Aafriklased  vahetasid kaupu   Aasia  ja Euroopaga,   portugal  ased  võtsid kasutusele India  meretee  n
  ing H
  i na k
  aupmehed reisisd 
üle  India  ookeani  ja  jõudsid  Ameerika  läänerannikule.  18.  saj  sai  Inglismaal  alguse  esimene  tööstuslik  pööre.  See  toimus 
enamalt  teksti litöööstuses,  kus  rakendati  kertusmasinaid,  kästisitöö asendus masstoodanguga ja manufaktuurid vabrikutega. 
Tööstusliku  pöörde eelduseks  oli  ni   tööjõu   vabanemine   põl umajandusest, t ehinka areng k
  ui k
  a ostuvõimelise t uru k
  ujunemine. 
Mandri­Euroopasse  ja  Põhja­Ameerikasse  jõudis  tööstuslik  pööre  19.saj.  19.saj  oli  tööstuslik  pööre  jõudnud  ni   kaudele,  et 
hakkas  mõjutama  igapäevaelu  rahke. Kujunesid  rahvusri gid, v
  almisõigust laiendati üha u
  uremale hulgale i nimestele, kehtestati 
kohustuslik  kooliharidus,  kujunesid  tööstuslinnad  ning  arenes  transpordivõrgustik.  Koos  industraliseerimisega  algas  ka 
demograafiline  üleminek  ja   linnastumine .  19.saj  lõpuks  töötas  arenenud  ri kides  tööstuses  juba  rohkem  inimesi  kui 
põl umajanduses. 19.saj  vi masel kolmandiku toimus t ehnoloogiline m
  urrang, m
  ida iseloomustas e
  lektri, telefoni, r
  aadio, auto j a 
lennuki leiutamine ning n
  afta ja m
  ineraalväetiste k
  asutuselevõtt. Esimene aurumasin­ James W
  att. Tööstusühiskonna peamised 
majandusharud   on  metal urgia,  masinatööstus,  teksti litööstus.  Töötsuslik  ​
tootmine  
tekkis  18.saj  lõpul  Hol andis  ja 
Suurbritannias  üleminekuga  masinatöle: kasutusele võeti  ketrus­, kudumis­ ja aurumasin, tekkis vabrikutööstus. Oluline oli ka 
koksi   kasutuselevõtt,  mis  pani  aluse  metal urgia  arengule.  Üleminek  käsitöölt  masinatööle   võimaldasid   suurendada  kulutusi 
tervisehoiule  ja  haridusele.  Inimeste  elujärje  paranemine  põhjustas  rahvastiku  suur  kasvu.  Tööstusettevõtted  ja   töökohad  
koondusid  linnadesse  algas  seal ki re  linnastumine. Raudteede kastuselevõtt 19.sajandil võimaldas  suuremahuli kaugvedusid 
ka   sisemaal .  See  omakoda  andis   tõuke   geograafilise  tööjaotuse  kujunemisele:  pi rkonnad  spetsialiseerusid  nende  kaupade 
tegemisele,  mil eks  neil  olid paremad eeldused. Kuna vedu oli kal is  kogunes  metal imaake ja fossi lseid kütuseid leiukohtade 
lähedusse. 19.  saj ki resti suurenenud  kaubavood  jagunesid kolme põhisuunda. Kõige akti vsem oli kaubavahetus emamaa  ja 
tema  kolooniate  vahel.  Kõige  võimsamad  tööstusri gid olid USA, Saksamaa ja   Suurbritannia , tööstus  kasvas ka Venemaal ja 
Jaapanis.   
Infoühiskond  
20.saj  teisel  poolel  toimus  uus  tehonoloogiline  murrang,  mida  iseloomustas  tuuma­  ja  kosmosetehnika  areng  ning  arvuti 
leitaumine.  IKT  leitaimine  ja  kastuselevõtt tõi kaasa 20.saj lõpus postindustraalse tootmisvi si, mida nimetati  infoühiskonnaks. 
Peamine  iseloomustus:  arvutite  kasutuselevõtt,  ülemaailmsed  sidekanalid  ja  elektroonilised  teenused.  Tööstuslik  pööre  tõi 
kaasa  inimese vabanemise  raskest  füüsilisest tööst. Hi nas j a Valgenevenes ei o
  lnud i nterneti. P
  i rkonna m
  ajandustlik v
  õimekus 
sõltub  sel e infotehnoloogilisest varustusest ja  sel e kasutamise oskusest. Indrustraalühiskond tõi kaasa rahvaste koondumise 
suurlinnadesse,  infoühiskonnas  on aga loodud eeldused vasupidiseks protsessiks. Seejuures on tähtis, et infoühiskond lubab 
kaugtööd   ja  paindlikku  tööaega.  Infoühiskonad  iseloomustab   innovatsiooni   ja  loomemajandse  tugevnev  positsioon. 
Loomemajandus  hõlmab  arhidektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, meelelahtust,  kirjastamist,  reklaami jms. Infoühiskonna 
tunnuseks  on  kõrgtehnoloogilised   tootmisharud .  Ühiskond:  Globaalne  küla..  Poli tika_  õigusri k,  demokraatia  süvenemine, 
kodanikuühiskonna kujunemine.  
 
Ettevõttes  saab  kasu  globaliseerumisest:  kasutada  vastuvõtva  välisri gi  odavamat  tööjõudu  ja  madalamaid  makse  või 
maksusoodustusi,  kasutada  välisri gi  odavamaid  ja  sageli  rikkalikumaid  loodusvarasid,  leida  toodangule  või  teenustele  uusi 
ruge,  tegutseda  leebemate  keskkonna­  ja  töökaitseseaduste  raames,  aada  juurdepääsu  välisri gi  kinnisvarale,  suurendada 
kontroli vastuvõtva välisri gi majanduses ja poli tikas.  
 
Üleilmastumine  e.  globaliseerumine  on  21.saj  maailmapoli tikas  ja  ­majanduses  üks kasutatavamaid märksõnu. Pärast II ms 
üleilmastumise t empo ki renes. Globaliseerumist on 20.sajandi t eisel poolel s
  oodustanud i nimeste, k
  aupade, t eenuste, kapitali ja 
teabe hoogsam ri kidevaheline  li kumine ning neid nähtusi soodustavate t ehnoloogiate, o
  rganisatsioonide, õigusaktide j a  taristu  
areng.  20.saj  lõpus  hõlmas  kogu  maailma  globaalühiskond.  Majanduse  üleilmastuist  nätiavad:  rahvusvahelise  kaubanduse 
liberaliseerimine, tol ipi ragnute  järk­järguline  kaotamine, rahvusvahelise k
  aubanduse käibe k
  i rem kasv v
  õrreldes k
  ogu m
  aailma 
majanduse kasvu, kapitali li kumine üle maailma, ri  kide  suveräänsuste vähenemine, võrgustikupõhise majanduse areng.  
Võrgustikupõhine majandus on ettevõtete omavaheline majanduskoostöö ning sel e kokkusulamine infotehnoloogiaga. 
Üleilmastumine on sotsiaalmajanduslike ja poli tiliste protsesside rahvusvahelistumine.  
 
Geograafiline   tööjaotus   on   tööjaotus   ​
pi rkondade  vahel,  mis  toimub  nende  pi rkondade  mingit  ​
tööstus​
­  või 
põl umajandustoodangu​
 tootmisel või​
 ​
teenuste​
 pakkumisel​
 ​
spetsialiseerumine
 ning nendega vahetus. 
Geograafiline tööjaotus võib ol a: 

kohalik geograafiline tööjaotus –​
 ​
asulate​
 vahel ühe pi rkonna ulatuses; 

pi rkondlik geograafiline tööjaotus – ühe​
 ​
ri gi​
 ​
majanduspi rkondade​
 vahel; 

rahvusvaheline geograafiline tööjaotus – ri kide vahel. 
 
Tööstusühiskond #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristipristi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

GEOGRAAFIA KORDAMISKSIMUSED
4
docx

GEOGRAAFIA KORDAMISK�SIMUSED

saj 18.saj lõpp kuni 1970a. 1972a Areng Eestis U 500 e.m.a. Kuni 18.saj lõpuni 19.saj algus kuni 1975a 1990 - 1991 (Kalevi riidetööstus) MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES Kordamine kontrolltööks, Õ LK 71-97 1. Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabelit ülevalpool!) 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives. · Hõive põllumajanduses on pidevalt vähenenud, infoühiskonnas on siin rakendatud alla 10% tööjõust. · Industriaalühiskonnas kasvas hõive tööstuses kiiresti, põllumajanduses vähenes. suurenes teeninduse osakaal (kaubandus, transport, isikuteenused).

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused
3
doc

Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused

1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) ­ naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia ­ vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted ­ väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline ­ elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne ­ tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14 ­

Geograafia
Inimühiskonna arenguetapid
6
doc

Inimühiskonna arenguetapid

Mõisted Agraarreform ­ põllumajandusliku tootmiskorralduse ümberkujundamine, mille käigus tavalisele talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisamaa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. Bränd - kaubamärk, või tootemärk(kasutusel ka väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk) Devalveerimine ­ raha (rahvusvaluuta) väärtuse, vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Devalveerimine muudab eksportimise lihtsamaks, kuna kaupade hinnad alanevad. Elatusmaailm - e. naturaalmajandus, majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel. Embargo ­ teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld. Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jms. Ettevõtluskastler - e. ­ kobar, paljude eri tüüpi kitsalt spüetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega E

Geograafia
Muutused ühiskonnas
24
ppt

Muutused ühiskonnas

MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ­ teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS ­ hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS ­ kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- ja sordiaretus Levi

Geograafia
I Muutused ühiskonnas
16
doc

I Muutused ühiskonnas

Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö

Globaliseeruv maailm
Ühiskonnageograafia I konspekt
10
doc

Ühiskonnageograafia I konspekt

ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS ­ Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia ­ sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus ­ hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid ­ majanduses tegutsejad Maailmamajandus ­ kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis ­ eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus ­ spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine ­ Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria ­ kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine ­ kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kauba

Geograafia
Muutused ühiskonnas
5
docx

Muutused ühiskonnas

Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas

Geograafia
Agraarajastust infoühiskonda
3
doc

Agraarajastust infoühiskonda

kapitalivood Kiiresti arenesid pealinnad ja Rohkem arenenud olid need kes tegelesid loodusvarade poolest rikkad maaravade hankimisega ning istanduspiirkonnad regioonid Valistses industriaalne tootmisviis Valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa. Iseseisev industrialiseerumine omal algatusel ja oma ressurssidega. Pole kellegi poolt kaasa aidatud. Sõltuv industrialiseerumine huvitatud on hoopis teised riigid mitte see riik ise mis industrialiseerub (nt USA)

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun