Tööstusühiskond. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

GEOGRAAFIA KORDAMISK�SIMUSED

saj 18.saj lõpp kuni 1970a. 1972a Areng Eestis U 500 e.m.a. Kuni 18.saj lõpuni 19.saj algus kuni 1975a 1990 - 1991 (Kalevi riidetööstus) MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES Kordamine kontrolltööks, Õ LK 71-97 1. Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabelit ülevalpool!) 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives. · Hõive põllumajanduses on pidevalt vähenenud, infoühiskonnas on siin rakendatud alla 10% tööjõust. · Industriaalühiskonnas kasvas hõive tööstuses kiiresti, põllumajanduses vähenes. suurenes teeninduse osakaal (kaubandus, transport, isikuteenused).

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

3

doc

Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused

1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) ­ naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia ­ vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted ­ väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline ­ elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne ­ tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14 ­

Geograafia

6

doc

Inimühiskonna arenguetapid

Mõisted Agraarreform ­ põllumajandusliku tootmiskorralduse ümberkujundamine, mille käigus tavalisele talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisamaa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. Bränd - kaubamärk, või tootemärk(kasutusel ka väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk) Devalveerimine ­ raha (rahvusvaluuta) väärtuse, vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Devalveerimine muudab eksportimise lihtsamaks, kuna kaupade hinnad alanevad. Elatusmaailm - e. naturaalmajandus, majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel. Embargo ­ teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld. Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jms. Ettevõtluskastler - e. ­ kobar, paljude eri tüüpi kitsalt spüetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega E

Geograafia

24

ppt

Muutused ühiskonnas

MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010  INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ­ teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS ­ hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS ­ kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- ja sordiaretus Levi

Geograafia

16

doc

I Muutused ühiskonnas

Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö

Globaliseeruv maailm

10

doc

Ãœhiskonnageograafia I konspekt

ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS ­ Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia ­ sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus ­ hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid ­ majanduses tegutsejad Maailmamajandus ­ kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis ­ eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus ­ spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine ­ Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria ­ kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine ­ kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kauba

Geograafia

5

docx

Muutused ühiskonnas

Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas

Geograafia

3

doc

Agraarajastust infoühiskonda

kapitalivood Kiiresti arenesid pealinnad ja Rohkem arenenud olid need kes tegelesid loodusvarade poolest rikkad maaravade hankimisega ning istanduspiirkonnad regioonid Valistses industriaalne tootmisviis Valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa. Iseseisev industrialiseerumine omal algatusel ja oma ressurssidega. Pole kellegi poolt kaasa aidatud. Sõltuv industrialiseerumine huvitatud on hoopis teised riigid mitte see riik ise mis industrialiseerub (nt USA)

Geograafia

Kommentaarid (0)