Maailma rahvaste lühikirjeldus (0)

MAAILMA RAHVAD
Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi. Alles seejärel levis edasi teistesse maailmajagudesse. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga kus ta elas ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid , mongoliidid ja europiidid . Kuna Ameerikasse ja Austraaliasse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika indiaanlased , Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja. Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud.
Negriidid
Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani , Kesk- ja Lääne-Aafrika ning bantu rahvad.
Mongoliidid
Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Nende ümarat nägu kaitseb külma eest nahaalune rasvakiht . Kitsad silma ja nahavolt silmalaugudel annavad tunnistust kohastumisest lumekiirguse ja vingete tuultega. Jaapanlased , hiinlased ja Kesk- Aasia rahvad on nende järeltulijad.
Europiidid
Europiidid pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam, kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad.
Need on kolm põhirassi, kuid lisaks on maailmas veel olemas inimesed Ameerikas ja Austraalias. Vastavalt indiaanlased ja aborigeenid.
Inimesed Ameerikas
Esimesed inimesed Ammerikas oled Ameerika indiaanlaste esivanemad . Umbes 35 000 aastat tagasi tulid nad üle Beringi väina, mis tollal oli maismaasillaks Aasia ja Ameerika vahel. Ajapikku levisid inimesed põhja poolt ka Lõuna-Ameerikasse. Ameerika indiaanlased põlvnevad Aasia rahvastest, seepärast ongi neilgi mongoliidsed näojooned.
Inimesed Austraalias
Umbes 38000 aastat tagasi ei elanud Austraalias kedagi . Siis saabusid sinna europiidid. Nad purjetasid kanuudega või suundusid Malaisiast, mis tollal oli arvatavasti maismaasillaks Aasia ja Austraalia vahel. Need inimesed olid Austraalia aborigeenide esivanemad. Uus- Meremaa maoorid põlvnevad polüneeslastest kes saabusid sinna 1200 aastat tagasi.
Lisaks sellele on veel segunenud rassid . Näiteks mulatid, kes on negriidi ja europiidi järeltulijad.
Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas rändab palju ringi ja paljud ei ela kogu oma elu ühes kohas. Nii on maailmas väga palju näiteks tumedajuukselisi europiide (algselt olid nad heledajuukselised) ja veidi mongoliidsete näojoontega mingi muu rassi esindajai
Kultuuride kokkusulamine
Inimesed maailma eri paigus erinevad üksteisest mitte ainult oma välimuse, vaid ka usundi, keele, toitumistavad ja harjumuste poolest. Neil on erinevad kombed ja oma rahvamuusika . Kõik see kokku moodustabki kultuuri. Inimesed on alti uue elupaiga otsinguil ringi rännanud. Tänapäeval elab paljudes maades mitmesuguseid rahvaid. Kultuurid segunevad, kui uusasukad toovad vanalt kodumaalt kaasa oma kombed ja võtavad omaks uue maa kultuuri.
Ohustatud rahvad
Kui inimesed asuvad elama uuele maale võivad nad häirida sealsete põliselanike elu. Kohalikud võivad kaotada maa millelt nad on elatist saanud ning on sunnitud kohanema uusasukate kultuuriga . Eskimod, Põhja- ja Lõuna-Ameerika indiaanlased ning Austraalia aborigeenid on seepärast kannatanud.