kohtuliku omavoli. · Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida. · annab nii menetluspädevuse piirid kui ka menetlusosalise õigused ja kohustused. · menetlusosalise õiguste tagamiseks: 1)selgitatakse menetlustoimingut 2) tagatakse menetlusalusele isikule võimalus end iseseisvalt kaitsta. 3) võimaldatakse osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal Tsiviilprotsessiõigus · reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel · normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused · reguleerib protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus Kriminaalprotsessi õigus · reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades · eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi
ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Siirdeperiood Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine Suured kriisid (majandus, sotsiaalne, sõda) Inimgruppide mitmete erisuste koostoime Kodused ülesanded: Heaoluriik kas kättevõideldud õnn või lääneliku demokraatia loomulik kaasnähe
Rahvasaadikute kongressi komisjon, et anda hinnang NSVL- Saksamaa kokkuleppele. Eestit esindas seal 48 saadikut. Eesti poliitikute suureks saavutuseks oli MRP salaprotokollide mille koopiad E.Lippmaa oli USA-st ära toonud, avalikustamine ja nende õigustühiseks kuulutamine. Kongressil võeti vastu otsused, mis andsid Balti riikidele, seega ka Eestile, võimaluse eralduda NSV Liidust. Taheti ka läbi viia suvenäärsusdeklaratsioon, mis tähendab, et Eestile kuulub kohtuorganite näol kõrgeim võim oma riigi territooriumil, kuid see kuulutati kehtetuks NSV Liidu Ülemnõukogu poolt. Seevastu tegid Eesti saadikud ettepaneku võtta kongressil vastu otsus Eesti NSV üleminekust majanduslikule iseseisvusele, mis mõne aja möödudes ka teoks sai, sest vastu võeti Baltikumi isemajandus, mille tulemusel taastati ka Eesti pank ja kasutusele võeti ka Eesti kroon. Rahva roll iseseisvuse taastamisel oli suur. Suur hulk toetas mõtet iseseisvusest
organisatsioon, riik) aga ka mõningaid mittevaralisi suhteid (nt. autorlust); · üks suuremaid õigusharusid; · reguleerib suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi; · üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku televise valdkonnas jms) määrab põhiseadus; · tähtsaimad õigusaktid - Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, tsiviilseadustiku ........... Tsiviilprotsessiõigus: · reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel; · määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. · siia kuuluvad ka notariõiguse............ Perekonna õigus: · reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust,
· Regulatiivsed aktid määravad inimeste õigused ja kohustused seoses nende õigupärase käitumisega; nende aktiga rakendatakse regulatiivseid norme (käskkirjad ja otsused) · Jurisdiktsioonilised aktid aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumisega 2. Akti välja andud organite järgi: · Seadusliku võimu akt (Riigikogu otsus) · Täidesaatva riigivõimu akt (Valitsuse korraldus, ministri käskkiri) · Kohtuorganite akt (kohtuotsus) · Kontroll- ja järelevalveoorganite akt (riigikontrolli kontrolliaruanne)
prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades. Kriminaalprotsessi eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi. Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite (majanduskohtud, kus lahendatakse vaid majandusvaidlusi) tegevust. (https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi/oigusest_uldis elt/millised_on_oigusharud)
b)Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. C) Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid
Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda. Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahendidest. Anglo-Ameerika süsteemis tõrjub tavaõigusel põhinev üksikjuhu õigus seadusõiguse teisejärgulisele kohale. Kontinentaal-Euroopas on kohtu tava ainult siis tavaõigus, kui kohtuniku seisukoht on õiguslikus elus üldist tunnustust leidnud ja seda kohta kinnitab ka õigusteooria.
õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted määrab põhisedus, tähtsamad TSÕ õigusaktid on EV omandireformi aluste seadus, tsiviilseadutiku üldosa seadus, võlaõigusseads, asjaõigusseadus ja äriseadustik. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute tegevust reguleerivad normid. Peamiseks õiguskatiks on
kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2. Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Õigusnormi rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, s.o. aktidega, mis sisaldavad õigusnorme, üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud kindlaksmääramata inimeste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks. Õigusnormi rakendamise akt sisaldab ettekirjutust konkreetsele isikule ja ta on ühekordse toimega. Määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused. Oma iseloomult on õiguse
mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid, kui võrdsete subjektide vahelisi. (nt: Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, äriseadustik,) Tsiviilprotsessiõigus - reguleerib kohtu organite ja protsessi osalist etegevust kodanike õiguste kaitsmisel ja kodanike vaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessi normid määravad kindlaks ka kohtuorganite õigused. Ja materjaal organite tegevust korraldavad normid jne. Perekonnaõigus – reguleerib abielu ja perekonnasuhteid. Reguleerib ka suhteid, mis tulenmevad lapsendamisest, sugulusest, vanemate kohustustest laste vastu ja vastupidi ning reguleerib ka teatavat liiki majanduslikke suhteid, kuid ainult neid, mis tulenevad abikaasade varalistest suhetest. Olulisemaid seaudsi on perekonna seadus. Tööõigus – Ta kuulub nii avaliku kui ka eraõiguse alla
Põhiseadus ja eelarveseadused, autoritaarne, avalik õigus. 4) Karistusõigus – suunatud võitlusele süütegude vastu. Näitab ära ka keelatud teod. 5) Kriminaalprotsessi õigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6) Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka näiteks autorsust. Kasutab autonoomaset meetodit. 7) Tsiviilprotsessiõigus – reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel. 8) Perekonnaõigus 9) Tööõigus 10) Rahvusvaheline õigus 23. Õigusperekonnad. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tundumad (suuremad) õigusperekonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika. Õigussüsteemid on mandri-euroopa, anglo-ameerika ja islami.
Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol. Tsiviilõiguse mõistesse kuulub ka kohtulik kaitse riigi poolt, sest õigusel, millele riik ei annaks kaitset rikkumise puhul, pole meie silmis palju väärtust. Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale kohtuorganile õhe isiku-hageja(actor)- poolt teise isiku-kostja(reus)-vastu suunatud nõue-hagi(actio) Tsiviilprotsess- normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid.Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused.
sissejuhatav osa kirjeldav osa põhjendav osa resolutiivosa Õiguse rakendamise aktide liigid: o Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: Regulatiivsed jurisdiktsioonilised o Akti välja andnud organite järgi: seadusandliku võimu aktid täidesaatva riigivõimu aktid kohtuorganite aktid kontroll- ja järelevalveorganite aktid Seadusloome protsess: o Seaduseelnõu algatamine o Seaduseelnõu arutamine o Eelnõu vastuvõtmine o Seaduse väljakuulutamine ja avaldamine Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus Käitumise koosseisu elemendid: o subjekt o subjektiivne koosseis o objekt o objektiivne koosseis Õigusrikkumise koosseid: o subjekt
· Konkurents · Hääleõigus · Kodanikuõigused Demokraatia tunnused · Mitmeparteisüsteem · Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus · Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist · Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik · Võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kontroll ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle 2 Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus · mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud ( · suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte
mil määral tohib patsiendi käest saadud infot arstile või sugulastele edastada; kui inimene soovib surra, kas on õige ta soov rahuldada raskete haiguste korral (eutanaasia probleemid); kas tulevikus on eetiline inimest ja seega ka ta individuaalset omapära kloonida; eksperimendid inimestega APA (1981) psühholoogide eetika kood väidab, et info, mis on saadud kliendilt, võib edastada ainult kliendi tahtel. Erandid: Kui klient on ohtlik iseendale ja teistele; Kohtuorganite ja erakorraliste ekspertiiside korral. DEONTOLOOGIA eetika osa, milles käsitletakse kohuse probleeme. DEONTIKA kujutab endast moraaliloogikat, teadus moraalialase mõtlemise vormidest. Nõustaja kutse-eetika (Nõustamiskunst, Kidron, A.) Nõustamine viib kliendi mõneks ajaks nõustaja meelevalda. Nõustajast sõltub kuivõrd tegusalt otsitakse lahendusi. Kliendid usaldavad nõustajale infot mida nad ei avalda isegi oma pereliikmetele. Kõik see asetab nõustajale eetilise vastutustunde:
kohta, kelle kohta akt käib, kohustuste ja õiguste iseloomu, muid andmeid, mis vajalikud, et aktis sisalduv realiseerida. Õiguse rakendamise akte liigitatakse: 1) reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi regulatiivsed (käskkirjad, otsused) ja juridiktsioonilised (kaitsvad õigusnormid) aktid 2) akti välja andnud organite järgi (seadusandliku, täitesaatva võimu, kohtuorganite, kontroll ja järelvalveorganite aktid . 41. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Inimese käitumine võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine. Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, on toime pannud deliktivõimeline isik ja on juriilidilise vastutuse aluseks. 42. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused.
4. Karistusõigus on õigusharuna suunatud võitluse süütegude vastu, rakendab karistusi süütegude toimepanijate suhtes. 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. 7. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. 8. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja peresuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu. 9. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega
nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. 6) Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusmõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. 8) Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, susulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate
See ei tähenda veel, et suveräänsus on ajale jalgu jäänud. Teatud piirangud rahvusriikide tegevusele on olnud iseloomulikud juba rahvusvaheliste süsteemide tekkimisest alates. Riikide ülimlikkus sellepärast vajabki alalist kaitsmist, toonitab Krasner, et seda pidevalt rikutakse. 6 16. novembril 1988. aastal deklareeris ülemnõukogu, et „Eesti NSV suvereniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgemate võimu-, valitsemis-, ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suvereniteet on terviklik ja jagamatu”. Selle otsusega algas Eesti suveräänsuse taastamine de facto. 1992. aastal heaks kiidetud põhiseaduse § 1 kohaselt „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu”. Selle ja mitmete teiste sätete pärast peetakse Eesti põhiseadust üheks kõige tugevamat suveräänsust taotleva
mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid, kui võrdsete subjektide vahelisi. (nt: Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, äriseadustik,) Tsiviilprotsessiõigus - reguleerib kohtu organite ja protsessi osalist etegevust kodanike õiguste kaitsmisel ja kodanike vaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessi normid määravad kindlaks ka kohtuorganite õigused. Ja materjaal organite tegevust korraldavad normid jne. Perekonnaõigus reguleerib abielu ja perekonnasuhteid. Reguleerib ka suhteid, mis tulenmevad lapsendamisest, sugulusest, vanemate kohustustest laste vastu ja vastupidi ning reguleerib ka teatavat liiki majanduslikke suhteid, kuid ainult neid, mis tulenevad abikaasade varalistest suhetest. Olulisemaid seaudsi on perekonna seadus. Tööõigus Ta kuulub nii avaliku kui ka eraõiguse alla
Amsterdami ja Lissaboni lepingud on aidanud kaasa parema koostöö tekkimisele. Amsterdami (1999) lepinguga tõsteti osa III sambast I sambasse ehk osa valdkondi läksid ühenduse meetodi peale: inimeste vaba liikumine 2004. a 1. maiks, asüüli ja immigratsiooniküsimused, politsei koostöö tsiviilasjades jms. III sambasse jäi justiits- ja politseikoostöö kriminaalasjades – eesmärgiks tihedam koostöö politsei, tolli, kohtuorganite ja Europoli vahel. III sammas jäi valitsustevaheliseks, st mittesiduv, aga samas EL õigusega kooskõlas. Amsterdami leping liitis Schengeni viisaruumi institutsionaalselt ja juriidiliselt Eliga. Eesmärgiks oli lihtsustamine, aga reaalsuses muutus koostöö JHA küsimustes veelgi keerulisemaks (Taani opt-out ning Iirimaa ja UK opt-in) Lissaboni lepinguga kaotati sammaste struktuur. Kvalifitseeritud häälteenamus, kuid liikmesriikidel on teatud juhtudel õigus sekkuda
Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. 1) Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi - regulatiivsed aktid (määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende normidega rakendatakse regulatiivseid norme) ; jurisdiktsioonilised aktid (aktid millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seonduvad õigusrikkumistega) 2) Akti välja andud organite järgi - seadusandliku võimu aktid, täidesaatva riigivõimu aktid, kohtuorganite aktid (kohtuotsus), kontroll- ja järelvalveorganite aktid (riigikontrolli aruanne) Küsimused lk 108. "Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus": 1.Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine ning õiguslikult reglementeerimata käitumine. Õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab
(http://et.wikipedia.org/wiki/Hanipäev) 16. November on Eesti Vabariigi taassünnipäev. Taassünnipäev tähistab suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt 16. novembril 1988. "Deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest" alusel kuulutati ülemnõukogu Eestis kõrgeima võimu kandjaks. Deklaratsioonis oli muu hulgas kirjas: "Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu." Iseseisvusdeklaratsiooni allakirjutamise õhtul ilmusid ajalehed Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonia deklaratsiooni tekstiga (sh Rahva Hääl ajaloolise 120 000-lise tiraaziga), sest ENSV 12 seadusandlus nõudis Ülemnõukogus vastu võetud dokumentide jõustumiseks nende
juriidilise jõu, kehtivuse kohta, kelle kohta akt käib, kohustuste ja õiguste iseloomu, muid andmeid, mis vajalikud, et aktis sisalduv realiseerida. Õiguse rakendamise akte liigitatakse: 1) reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi regulatiivsed (käskkirjad, otsused) ja juridiktsioonilised (kaitsvad õigusnormid) aktid 2) akti välja andnud organite järgi (seadusandliku, täitesaatva võimu, kohtuorganite, kontroll ja järelvalveorganite aktid . 31. Õigusloome organisatsioon, seadusandlik protsess Riigikogus. 32. Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Inimese käitumine võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine. Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, on
Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa
kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2. Jurisdiktsioonilisi akte - on sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui sablooni) kontrollimist: "millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?" Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest
t õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel: regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega jurisdiktsioonilised aktid – kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme (seonduvad õigusrikkumistega) riigi võimuorganite aktid – seadused, määrused kohtuorganite aktid – kohtumäärused, -otsused 41. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Koosseisu elemendid on: käitumise subjekt käitumise subjektiivne koosseis käitumise objekt käitumise objektiivine koosseis 42. Õigusrikkumise subjekt
mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Tsiviilõigus kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi tsiviilõiguse üldised põhimõtted määrab põhiseadus. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilõigusprotsessinormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute tegevust reguleerivad normid.
eraõigusega. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisiku vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas jm) määrab põhiseadus. Tähtsamad tsiviilõiguslikud aktid on Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, asjaõigusseadus. 7. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute (arbitraažide) tegevust reguleerivad normid. Peamiseks õigusaktiks on tsiviikohtumenetluse seadustik
nende õiguspärase käitumisega 2) Jurisdiktsioonilisi akte - on sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1) Riigi võimuorganite aktid a. Kõrgemate b. Kohalike 2) Riigi valitsemisorganite aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 15. Subsumptsioon Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?” Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on
Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandud õigusrikkumise eest. Akti välja andnud organite järgi eristatakse 1) Seadusandliku võimu akte; 2) täidesaatva riigivõimu akte; 3)kohtuorganite akte; 4) kontroll-ja järelvalveorganite akte. 42. . Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keedu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumisne on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks.
Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandud õigusrikkumise eest. Akti välja andnud organite järgi eristatakse 1) Seadusandliku võimu akte; 2) täidesaatva riigivõimu akte; 3)kohtuorganite akte; 4) kontroll-ja järelvalveorganite akte. 42. . Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keedu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumisne on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks.
inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali- tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 42. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. - Inimeste käitumine õiguslikust aspektist võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormis ettenähtud soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on juriidiline fakt, mis kujutab
jurisdiktsioonilisi akte Regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega; nendega rakendatakse regulatiivseid norme Jurisdiktsioonilised aktid – kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega Akti välja andnud organite järgi eristatakse 1) Seadusandliku võimu akte (nt riigikogu otsus) 2) Täidesaatva võinu akte (valitsuse korraldus) 3) Kohtuorganite akte (kohtuotsus) 4) Kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne) 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tehing – toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus Ühepoolsed - nt pärandamine testamendiga Mitmepoolsed – lepingud, nt ost-müük Võib teha mistahes vormis, kui seaduses pole sätestatud kohustuslikku vormi
inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali- tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 42. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. - Inimeste käitumine õiguslikust aspektist võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormis ettenähtud soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on juriidiline fakt, mis kujutab
Määrab ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb. Ühtlasi näitab, kuidas riigiorganid peavad suhtuma kuriteo toimepanijasse. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades. Tsiviilõigus on üks mahukamaid õigusharusid, reguleerib varalisi suhteid subjektist sõltumata ning autonoomse meetodi alusel. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ja reguleerib protsessist osavõtjate
Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, kohtu ja prokuratuuri tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik 6. Tsiviilõigus varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7. Tsiviilprotsessiõigus kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevuse reguleerimine füüsiliste ja jur isikute õiguste kaitsmisel ja vaidluste lahendamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Autoritaarne, avalik õigus 8. Perekonnaõigus abielu-ja perekonnasuhted. Abikaasade varalisest vahekorrast tulenevad suhted. Perekonnaseadus, autonoomia 9. Tööõigus tööandja ja töötajate vahelised suhted. Tööleping, töö- ja puhkeaeg, palk, töövaidlused, ohutus ja töökaitse
Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda. Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahendidest. Anglo-Ameerika süsteemis tõrjub tavaõigusel põhinev üksikjuhu õigus seadusõiguse teisejärgulisele kohale. Kontinentaal-Euroopas on kohtu tava ainult siis tavaõigus, kui kohtuniku seisukoht on õiguslikus elus üldist tunnustust leidnud ja seda kohta kinnitab ka õigusteooria.
õiguspärase käitumisega. 2. Juristiktsioonilised (ehk kaitsvad) aktid – seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega ja sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse (nt trahvimäärus). Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes seda kehtestavad: 1. Riigivõimu organite aktid (kõrgemate ja kohalike) 2. Riigi valitsemisorganite aktid (nt valitsuse korraldus, ministri käskkiri) 3. Kohtuorganite aktid (nt kohtuotsus) 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid (nt riigikontrolli aruanne) Õigusnormide rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, st aktidega, mis sisaldavad õigusnorme ehk üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud reeglina kindlaks määramata inimeste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks, õigusnormi rakendamise akt aga sisaldab
valitsus). Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklike suhteid (nt autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevahelisel vaidluste lahendamisel. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustusest lapse vastu, laste kohustustest vanemate vastu. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid.
indiviidide vahel. Finantsõigus-reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes Karistusõigus- võitlus süütegude vastu , rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus- reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus-reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilprotsessiõigus- reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel jaa nendevaheliste vaidluste lahendamisel Perekonnaõigus- reguleerib abielu ja perekonnasuhteid, suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest laste vastu. Tööõigus- reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja nendega seotud suhteid. Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord
kuid mees võis seda kasutada. Vara pidi tagastama, kui mees suri või lahutati mehe süü tõttu. Naine hakab juba järk-järgult muutuma sõltumatumaks. Kohus ja kohtuprotsess CIC normide järgi 1. Protsessi liigid kriminaalprotsess - avaliku võimu vastu (delicta publica) . Normide süsteem, mis määrab kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse. tsiviilprotsess - erahuvide vastu (delicta privata). Normistik, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra. 1. Legisaktsioonilised protsessid Varasem. Oli nõutav, et hageja kasutaks igas spetsiaalses vormelis vastava seaduse (lex) sõnastust. Legisaktsiooniprotsessid kvalifitseeriti menetluse üldise iseloomu alusel. Hageja pidi valima ühe vormi, mis sobis tema nõudega. 1. legis actio per sacramentum - Rakendati asjaõiguses (omandiõiguses) ja võlasumma nõudmises. 2. legis actio per manus iniectionem Rakendati teatud obligatsiooniõiguslike hagide puhul
Ülemnõukogu liiduvabariigi juhtkond nende tegevusse palju Presiidium tegeles ka kõrgema astme sekkuda ei saanud. Täitevvõimu funkt täitevkomiteede (maakond, vabariikliku sioneerimist iseloomustas eriti sõjajärgsetel alluvusega linn) moodustamise ja koosseisu aastatel bürokraatia vohamine ja sisult eluliste kinnitamise, kohtuorganite moodustamise ja toimingute (metsavarumine, kevadkülv, valimiste seadusandliku baasi loomisega. riigilaenu tellimine, loomade paaritamine jne.) Lisaks kolmele kesksele võimuinstitut läbiviimine kampaania korras. sioonile olid Nõukogude liiduvabariigid de Eesti NSV täitevvõimu eesotsas olid koreeritud veel komsomoli, ametiühingute jms.
ja rakendatava normi iseloomu järgi: · regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega · jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega Liigitamine akti välja andnud organite järgi: · seadusandliku võimu aktid (ntx Riigikogu otsus) · täidesaatva riigivõimu aktid (Vabariigi Valitsuse korraldus jne) · kohtuorganite aktid (kohtuotsused) · kontroll- ja järelevalveorganite aktid (riigikontrolli kontrolliaruanne) 8. ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav ja lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine on aga õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või
2) Jurisdiksiootnilisi akte (kaitsvaid) õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimese õigusvastase käitumisega ja sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse(trahvimäärus) Lisaks sellele võib liigitada vastavalt riigiorganitele kes neid kehtestavad 1) Riigivõimu aktid (kõrgemate ja kohalike) 2) Riigivalitsemisorganite aktid, valitsuse korraldus, ministrite käskkiri 3) Kohtuorganite aktid(kohtuotsus) 4) Kontrolli ja järelvalve organite aktid(riigikontrolli arunne) Õigusnormi rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega ehk aktidega mis sisaldavad õigusnorme ehk üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on tavaliselt kindlaks määramata inimiste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks. Õigusnormi rakendamise akt on konkreetsele isikule ettekirjutust ja ühekordse toimega. Määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused
eraõigusega. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisiku vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas jm) määrab põhiseadus. Tähtsamad tsiviilõiguslikud aktid on Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, asjaõigusseadus. 7. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute (arbitraazide) tegevust reguleerivad normid. Peamiseks õigusaktiks on tsiviikohtumenetluse seadustik. Riiklikku
Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu.
maksud, koormised, trahvide kehtestamine, riigi eelarve sihipärase kasutamise üle kontroll. Valitsuse ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. Esiteks võib olla umbusalduse avaldamine või valitsus astub ise tagasi. Valitsuse tegevuse üle kontrolli teostamine ja üldse kontrolli teostamine üldise riigi täidesaatva võimu üle. Välislepingute ratifitseerimine ja denontseerimine. (ära ütlemine) Riigipea valimine. Kõrgema kohtuorganite nimetamine. Sõja ja rahu üle lõplik otsustamine. (sanktsioneerimine) Riikliku territoriaaljaotuse kehtestamine. Oma sisemise struktuuri ja kodukorra kehtestamine. Volituste kehtivus 4 aastat, riikidel võib olla erinev koosseisu funktsioneerimine kestus. On korralised ja erakorralised valimised. Korraline ehk iga 4 aasta tagant, valitakse uus parlamendi koosseis. Erakorraline, kas parlamendi ise tagasi astumises, või presidendi poolt võimult vabastamine, sest ei saa hakkama vms
Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol. Tsiviilõiguse mõistesse kuulub ka kohtulik kaitse riigi poolt, sest õigusel, millele riik ei annaks kaitset rikkumise puhul, pole meie silmis palju väärtust. Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale kohtuorganile õhe isiku-hageja(actor)- poolt teise isiku-kostja(reus)-vastu suunatud nõue-hagi(actio) Tsiviilprotsess- normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid.Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused.
annaabi.ee 
