a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud) d) Sparta riigi eesotsas oli korraga kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhtideks ja kohtunikeks. Lause õige e) Koos käis ka perioigide koosolek, kus hääletati tähtsamaid otsuseid Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi. f) Sparta oli riik, kus ei esinenud türanniat Lause õige g) Spartas pöörati suurt tähelepanu laste igakülgsele harmoonilisele kasvatamisele Vanas-Kreekas pöörati suurt tähelepanu laste kasvatamisele
Ühiskond jagunes kolmeks sünnipäraseks seisuseks Otsene demokraatia - Kodanikud said osa võtta rahvakoosolekust -Spartiaadid - kodanikud (30- ...) Kodanike võidi valida riigiametnikeks ning -Perioigid - Vabad mittekodanikud kohtunikeks (sõjaväe kohustus, maksud) Kodanikud olid vabad mehed. (20-...) -Heloodid Maad harivad orjad -Metoigid Vabad mittekodanikud, kes ei osalenud poliitikas 3.) Nimi Sugulus Zeusiga Loodusjõud / Tegevusala
kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, see tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks
1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused, mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said
mul oleks patriarhaarne perekond kuhu kuuluks: naine, kolm poega, kaks tüdrukut ning kaks orja. Kogu võim kuuluks minule ning minu voli alla kuuluks lisaks naisele, alaelistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti ka orjad. Ma saaks ka erand juhtumitel oma peret surma mõista. Ma oleksin suurmaavaldaja, tegeleksin kaubanduse ja finantsasjadega. Seega saaks minust rahaasjadega tegelev ametnik. Sageli määratakse ratsanikke ka kohtunikeks. Keiser korraldab rahva rõõmustamiseks vaatemänge amfiteatrites ja hipodroomil siis ma vaataksin neid. Veel külastaksin oma vabal ajal templeid, panteone, templeid ning teatreid. Meie toit ja söögitavad oleksid eri ühiskonnakihtides erinevad. Vaesemad peaksid enamasti piirduma leiva ja leivapudruga, mida vahel täiendaksid puu-ja köögiviljad ning kala. Rikkad kuhu kuuluksime meie lubaksime endale hõrke ja küllaslikke lihatoite. Me valmistaksime
Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Perekonnanimed vormistati inimestele mõisas. Kes endale ise nime ei pannud, sellele pandi nimi mõisa poolt, sellest tuli osadele eestlastele saksapärased nimed. Perekonnanimi tõstis inimeste eneseväärikust. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks
II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeerimine keeld müüa talupoegi maast lahus piirati kodukariõigust talupojal on õigus omada ja pärandada vallasvara 3)1804 Eestimaal: teorendi normeerimine Talurahva omavalitsuse kujunemise algus - Loodi talurahvakohtud, kus kohtunikeks talupojad, säilis mõisa kontroll - see esimene samm teel omavalitsusele. 3 liiget - 1 nimetas mõisnik, 1 valisid peremehed, 1 valisid sulased Järgnesid rahutused - 1805, nii Eesti- kui Liivimaal, suurimad Kose-Uuemõisas. III pärisorjuse kaotamine 1812 Napoleoni sõjakäik Venemaale -peale selle lõppu asub keskvõim (Al. I) uuesti pärisorjust kaotama. 23. mai 1816 Eestimaal 26. märts 1819 Liivimaal - talupoeg on isiklikult vaba - maa on mõisniku omand, mida talupoeg võib rentida
ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nimetati ratsanikeks lihtsalt teatud jõukuse saavutanud rooma kodanikke, paljud neist oli suurmaavaldajad. Erinevalt senaatoriitest tegelesid enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid kaubanduse või finansasjadega. Seetõttu said just neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Vabad mehed e. lihtrahva enamiku moodustastid linnade kästiöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride e. varatute linnaelanike hulk. Eriti palju oli neid keisririigi pealinnas Roomas. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Juba vabariigi lõpuperioodil hakati proletaaridele riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai selle korraldamisest Rooma linnavõimude üks tähtsaimaid ülesandeid.
Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt nim keisriks. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. 3. Ühiskond iseseisvalt Seisused: o Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. o Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. o Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. o Proletaarid ehk varatud linnaelanikud. Kõik nad olid Rooma kodanikud. 4. Kuidas ennustati VanaRoomas? Jumalad vihikust Roomlaste ennustuskunst põhines peamiselt etruskide eeskujudel. Sellega tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid augurid
Roomas olid väga arenenud linnad.Rooma ühiskond oli seisuslik.Roomas oli ka orjanduslik ühiskond. Latifundiumid suurmaavaldus Vana-Roomas. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad.Senaatroid olid ka suurmaa valdajad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljaspoole senaatori seisu. Tegelesid kaubandusega ja finansteenustega. Sageli määrati neid ka kohtunikeks. Lihtrahvas moodustasid linna käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linn kasvas suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Gladiaator elukutseline võitleja. Amfiteater monumentaalne areen .
terminoloogiast Roomas sai alguse õigusteadus. Latifundium ulatuslik,orjatööl põhinev suurmaavaldus. Seisused: 1)Senaatoriseisus Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad;senaatorid olid suurema osa ajast Roomas oma kõrgemates riigiametites; 2)Ratsanikuseisus rikkad ja mõjukad roomlased väljaspool senaatoriseisust;tegeldi kaubanduse ja finantsasjadega;sageli määrati kohtunikeks; 3)Lihtrahvas käsitöölised,põlluharijad;linnade kasvades proletaaride hulk suurenesneile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühorjatöö osatähtsus suurneid kasutati pea kõigis eluvaldkondades;orjade seas oli ka kõrgelt haritud inimesi;omanik võis orjaga teha,mida soovis;vahel võis orja positsioon olla üsna heavastutusrikkad ülesanded,peremehega sõbrunemine,omale elatise teenimine.Sageli lasti orje vabaksraha
mujal kehtis varasemalt aadlike positsiooni kärbitakse eesti asehalduskord, sest kuningavõimu asendus asehaldur, vastutas ja valitses eesti ja liivimaa eest ametlikud nimed Tallinna ja Riia kubermang võru ja paldiski maakond võru asutati katariina ajal võru ümber omaette maakond muudetakse territooriumi administratiivseid korraldusi aadli omavalitsuse ja kohtuvõimu kärpimine alam- ja ülemkorrakohtud talupojad samuti kohtunikeks (nende olukorra parandamine) linnaseadus 1785 kõigil vabadel linlastel kodanikuõigused kodanikuks said kõik, kes olid vabad raad kaotab oma senise tähtsuse (keskaja lõpu tunnus) rae roll lõplikult kaob hiljem tsunftikord likvideeritakse Mõisa ja talu suhted eesti aladel ~1000 mõisat 18. saj lõpp 300 perekonda juhtisid kõike mõis mingis kohas olnud ammu, hooned väga uhked eramõisad, kroonumõisad pastoraadid
1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühistamist. Kadus näiteks pärandusõigus. Pärisorjusest vabastati ilma maata. Kõik koormised ja teotööd säilisid, lihtsalt nüüd olid nad rendiks. Vallakogukonna kujunemine, sai alguse 19. sajandi esimestest seadustest
Nimed vormistati mõisas. Kes ise nime ei öelnud, sellele pani mõisnik nime. Sellest tuli osale eestlastele saksapärased nimed. Perekonnanimed lisasid eestlastele eneseväärikust. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. 19. sajandi algul oli eesti talupoja eluhooneks palkidest ehitatud rehielamu. Selle katuse all oli rehealune ja rehetuba. Eluruumi ülesandeid täitis rehetuba, mille suurus sõltus pere jõukusest.
justiitsministeeriumile, kes määrab sobivad kandidaadid kohtute juurde, kus nende põhiülesandeks on aidata kohtunikke kohtuasjade ettevalmistamisel. Pärast ettevalmistuse läbimist sooritatakse vastav eksam, misjärel nimetatakse eksami läbinute hulgast valitsuse poolt piirkonnakohtu kohtunikud. Apellatsioonikohtunikuks saamise võimalus avaneb tavaliselt pärast 20 aasta pikkust tööstaazi piirkonnakohtu kohtunikuna. Ülemkohtu kohtunikeks nimetatakse enamasti apellatsioonikohtute kohtunikke kuid selleks võib saada ka mõni õigusteaduse professor või silmapaistev advokaat. Eestis nimetatakse kohtunikud ametisse avaliku konkursi alusel, mille peale soovijad peavad esitama Riigikohtu esimehe nimele kandideerimisavalduse. Maa- või halduskohtunik peab läbima ettevalmistusteenistuse kui ta just sellest vabastatud pole ja sooritama kohtunikueksami. Ringkonnakohtu kohtunik
arenenud majandusega maad. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt Roomale alla Rooma ühiskonnas seisused : · Senaatorid Töötasid Rooma kõrgeimates riigiametites. · Ratsanikseisus Rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. Tegelesid kaubandusega. Nende hulgast pärinesid paljud impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud. Neid määrati sageli kohtunikeks. · Käsitöölised Tegelesid käsitööga. · Talupojad Kasvatasid vilja, karja, harisid põldu.Hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad Tegutsesid põllumajanduses, kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena. Rooma perekond : · Naised Puudusid poliitilised õigused. Nad olid meessoost isiku hoole all. Vooruseks peeti jäägitut abielutruudust
võimaldas võidelda ebatasasel alal Rooma kui seisuslik ühiskond · Jagunes alamikihiks ja ülemkihiks. · Alamkihti kuulusid orjad, vabakslastud ja vabad mehed. · Ülemkihti kuulusid ratsanikuseisuses, senaatoriseisus ja keisri seisuse inimesed. · Senaatoriseisuses olid Rooma riigi ülikud · Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, neid määrati ka kohtunikeks · Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja maal elavad põlluharijad, linnade suurenedes kasvad ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. · Orjad kuulusid omanikule ning neid tohtis osta ja müüa. Paljud orjad tegid hoolsalt tööd ning kogusid varandust, et ennast hiljem vabaks osta. Neist said vabakslastud. Enamasti mõjukad ja rikkad inimesed, mõned tõusid isegi keisrite usaldusalusteks. · Perekonnas kuulus, aga võim perepeale
strateegid, keda valiti igal aastal põlluharimise, sõjaväeteenistusega. rahvakoosolekul kodanike seast (pidid Kõige alam seisus heloodid (orjad) olid õigusteta. olema kõige auväärsemad). Sparta riiki juhtisid 2 kuningat. Nende ülesanneteks Lisaks hääletamisele rahvakoosolekul olid sõjaväe juhtimine, ohverdamine. Vanemate tegutsesid kodanikud riigiametites ja nõukogu kontrollis kuningate tegevust. olid kohtunikeks. Ametisse said Tähtsamaid riigiasju otsustasid 2 kuningat, vanemate loositõmbamise teel ja neile maksti nõukogu ja igal aastal valitud riigiametnikud. töö eest palka. Rahvakoosolekul osalesid vaid spartiaadid, kes kiitsid heaks vanemate nõukogu otsuseid. Info võetud: meie õpikust, vihiku konspektist, google.ee, miksike.ee, annaabi.ee xD. http://www.kirjandusarhiiv.net/
sest siinsete alade suhted Euroopaga olid avatumad kui vene talupoegade suhted Euroopaga, siis käivitas keiser Aleksander I reformid. 1802 võeti Eestimaal vastu seadus, mille olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine- kui talupoeg oli oma koormised mõisa ees täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ja talu jäi poegadele. See tekitas talupoegadel suuremat huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi ka vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Kuigi vallakohtud jäid mõisnike kontrolli alla, andis osalus kohtunikuna palju juurde talupoegade eneseteadvuse kasvule. 1816 kinnitas Aleksander I talurahvaseaduse, mille järgi kuulutati talupojad Eestis pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku omandiks. Et talus edasi elada, pidi maad mõisnikult rentima. See tähendas rendilepinguid, mis andsid mõisnikele vabamad käed oma nõudmisi esitada. Talupoeg pidi ju rendilepingu vastu võtma, vastasel juhul
seda võib hiljem kirja panna. Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist. Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid. Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex-sillaehitaja. Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks. Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents. Seadus saab tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks Vabariigi ajal. Seadus- lex- Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka. Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku.
vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks. Vahekohtu otsused on lõplikud ja ei kuulu edasikaebamisele. Otsuse tühistamine on võimalik riikliku kohtu poolt üksnes seaduses sätestatud erandjuhtumeil. Vahekohtu eeliseks kohtu ees on suurem konfidentsiaalsus, otsuse lõplikkus, menetluse kiirus ja asjaolu, et kohtunikeks saab valida vastava ala asjatundjaid. Ka võib vahekohtu menetlus olla odavam kui menetlus riiklikus kohtus. SPORT KUI SOTSIAALNE SÜSTEEM 1. Too välja spordisotsioloogia funktsioone. Kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad Kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade
· majanduslik kriis · 1796 Garlieb Merkel kirjeldas liivi talupoegade elu Saksamaal ilmunud raamatus suur mõju eurooplastele · 1802 Petri kritiseeris sama raamatus eestlaste kohta 1802/1804 talurahvaseadused · eestikeelse teksti algussõna ,,Iggaüks..." · talude pärandamise õigus · koormistele piirangud · talupoegade müük keelatud · kodukari piiramine · moodustati vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise · järgnesid talurahvarahutused, sest pärisorjust ei kaotatud 1816/1819 talurahvaseadused · 1812 Napoleoni sõjaretk Napoleon vabastas talupojad vallutatud aladel pärisorjusest · pärisorjusest vabastamine endiselt mõisniku käsu all · maa mõisniku ainuomand tuli rentida, teorent ja teoorjus · liikumisvabadust piirati endiselt linna, teise kubermangu minna ei võinud · priinimede panek 1849/1856 talurahvaseadused
saj eKr ja kandsid nime 12 tahvli seadused. Need põhinesid kohtu pretsentidel- see tähendab võeti arvesse, milline on karistus varasema samalaadse juhtumi puhul. 12. Seisused Roomas. TV 135 Senaatorid- Osalesid riigijuhtimises ja igapäeva elu kujundamisega. Olid suurmaavaldajad. Ratsanikuseisus- Tegelesid sõdimisega, ratsanikena sõjaväes. Enamik tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Hiljem said neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad isikud. Neid määrati ka kohtunikeks. Käsitöölised- Tegid käsitööd, müüsid käsitööd ja teenisid nii elatist. Talupojad- Harisid põlde. Pidid riigi jaoks sõjaväkke minema. Proletariaadid- Varatud linnaelanikud, kelle ainsaks rikkuseks on lapsed. Ei tegelenus millegagi, ootasid, et riik neile süüa annaks. Orjad- kõige madalam seisus. Töötasid kaevandustes, käsitööliste heaks. 13. Kirjelda perekonda ja kasvatust Vana-Roomas. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne
.." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus talurahvas sai pärisorjusest priiks ja pandi perekonnanimed (priinimed) mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja isiku üle, kuid jäi maaomanikuks ja talupoeg pidi maad rentima normeeritud koormised asendati rendilepingutega
Rohkem kui aasta hiljem andis Newton välja "Philosophiae naturalis principia mathematica", või nagu seda laiemalt teatakse: "Principia". Seda tuntakse kui suurimat teaduslikku raamatut, mis eales kirjutatud. 5 6. veebruaril 1685 sai Suurbritannia kuningaks James II. Võimule tulles oli tal nii anglikaanide kui katoliiklaste toetus. Hiljem umbusaldas ta protestante ning märas ainult katoliiklasi kohtunikeks ja riigiametnikeks. Iga kord kui Oxfordis või Cambridges koht vabanes, määras ta sinna rooma katoliiklase. Newton oli protestant ning nägi selles agressiooni Cambridge vastu. Pärast James II pagemist Prantsusmaale valiti Newton ühena kahest liikmest Parlamenti 15. jaanuar 1689. Newton oli oma kuulsuse tipul-ülikooli liider ning maailma üks suurimaid matemaatikuid. Seoses parlamenti valimisega resideerus ta peamiselt Londonis ning hakkas linnaelu vastu senisest suuremat huvi tundma.
valge tooga purpurpunase triibuga · senaatoriseisusele järgnes ratsanikuseisus o koosnes rikastest ja mõjukatest inimestest o algselt kuulusid sinna ka inimesed, kes olid piisavalt jõukad, et suutsid endale ratsahobuse soetada. o ka nende sead oli suurmaaomanike o tegelesid meeleldi ka kaubandusega o neist pärinesid impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud o tihtipeale määrati neid ka kohtunikeks · senaatoritest ja ratsanikest moodustus ühiskonnaülemkiht · neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud · linna kasvades suurenes kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk · aja jooksul kuulus neile rahvakoosoleku enamus. · hakati juba vabariigi aja lõpul tasuta vilja jagama. Keisririiga ajal kujunes sellest üks olulisemaid ülesandeid. Orjad ja vabakslastud · Rooma ühiskond oli orjanduslik
Kujunesid ulatuslikud orjatöödel põhinevad suurmaavaldused latifundiumid, mille toodang läks müügiks. Hiljem toodeti enda tarbeks. Roomas olid kõrgelt arenenud linnad ning kõik jõukad inimesed elasid seal. Linn ja maa olid tihedalt seotud. Kõik inimesed kuulusid seisustesse. Senaatoriseisus ülikud, senaatorid, leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad Ratsanikuseisus jõukad inimesed, kes tegelesid finantsidega, kaubandusega, määrati kohtunikeks Lihtrahvas käsitöölised ja põlluharijad proletaarid varatud linnaelanikud Orjad ja vabakslastud Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned peremehed lasid neil endal elatist teenida ja nõudsid selle eest raha. Mõnikord lasti orje vabaks hea teenistuse eest või heast südamest. Mõned orjad aga kogusid varanduse, ostsid end
maavaldused. Kujunesid ulatuslikud orjatöödel põhinevad suurmaavaldused latifundiumid, mille toodang läks müügiks. Hiljem toodeti enda tarbeks. Roomas olid kõrgelt arenenud linnad ning kõik jõukad inimesed elasid seal. Linn ja maa olid tihedalt seotud. Kõik inimesed kuulusid seisustesse. Senaatoriseisus ülikud, senaatorid, leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad Ratsanikuseisus jõukad inimesed, kes tegelesid finantsidega, kaubandusega, määrati kohtunikeks Lihtrahvas käsitöölised ja põlluharijad proletaarid varatud linnaelanikud Orjad ja vabakslastud Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned peremehed lasid neil endal elatist teenida ja nõudsid selle eest raha. Mõnikord lasti orje vabaks hea teenistuse eest või heast südamest
* Maakonna tasand: meeskohtud- Eestimaal ja Saaremaal, maakohtud- Liivimaal (talupoegade ja mitteaadlike kohtuasjad) * Kubermangu tasand: ülemmaakohus- E, õuekohus- L (rasked kuritööd + aadlike asjad) * Kohalik tasand (avalik kord, väiksemad ülesastumised, mõisnikud kohtunikeks): adrakohus- E ja sillakohus- L Rüütelkondade Aadlike piirkondlik org. (esimesed 13. * võim suur, kuberner peab positsioon ja saj) arvestama ülesanded * palju võimu * 1730ndatel hakati koostama erilisi * E, L, S rüütelkond aadlike nimekirju-
Algselt loeti ratsanikeks neid kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nim ratsanikeks lihtsalt teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikke,paljud neist olid suurmaavaldajad.Erinevalt senaatoritest tegeles enamik siin seisuses kaubanduse ja finantsasjadega.Just neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud.Sageli määrati ratsanikke ja kohtunikeks. Lihtrahva enamiku mood linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad:väikemaaomanikud ja rentnikud.Kui linnad kasvasid, kasvas ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Eriti palju oli neid keisririigi pealinnas Roomas.Kõik nad olid Rooma kodanikud.Juba vabariigi lõpuperioodil hakati proletaaridele riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai selle korraldamisest Rooma linnavõimude üks tähtsamaid ülesandeid. 6.Rooma armee Tegi aja jooksul läbi muutusi
○ jälgis raha liikumist kubermangus ○ kandis hoolt avaliku korra eest (et teed oleksid okikad, kõi oleks ilus, korras, kenake) Rüütelkonnad. ● Rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan ● Eestis 3 (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) ● Ülesanded: ○ kohalike aadlite õiguste kaitse ○ kohalike seaduste koostamisel osalemine ○ kandidaatide valimine (endi hulgast) ja nende esitamine kohtunikeks ja politseinikeks ● Maapäev- rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta tagant) ● Maanõunik- maapäeva vaheajal rüütelkonna asjadega tegelejad (12), see oli eluaegne amet Kohtukorraldus. ● 3-astmeline kohtukorraldus kehtestati Rootsi ajal ● Kohus oli seisuslik Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Seisus 1. aste Adrakohtunikud Sillakohus Talupoegade väikesed ja
senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid, kes jaksasid osta omale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes, kuid see tähendus kadus õige pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nimetati lihtsalt teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Erinevalt senaatoritest tegeles enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid kaubanduse ja finantsasjadega. Seetõttu said just neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametni-kud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ja rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride hulk. Eriti palju oli neid pealinna Roomas. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua. Orje kasutati peaaegu kõikides eluvaldkondades: nad töötasid latifundiumites, käsitööliste kodades ja kaevandustes
seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Nad olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionite ülemaad ja enamik provintside asevalitsejad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid ,kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevateks ametnikeks. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua ja orjatöö osatähtsus oli siin arvatavasti veelgi suurem kui Kreekas. Orjad olid pärit eri rahvusest ja
.." 2. 1804 Liivimaa talutahvaseadus 3. Põhimõtteliselt sarnased seadused 4. Talude pärandatav kasutamisõigus 5. Vaba omandiõigus nii vallas-kui kinnisvarale 6. Teokoormiste normeerimine 7. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtest(keelati müümine ja võõrandamine) 8. Taluperemejed vastastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi 9. Loodi vallakohtud, mid olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad ( edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) 10. Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek 1. 1816- Eestimaal kaotati pärisorjus ja hakati panema perekonnanimesid (priinimesid) 2. 1819 Liivimaal kaotatakse pärisorjus 1849/1856 aasta seadused 1. 1849 Liivimaa kubermangus 2. 1856 Eestimaa kubermangus 3. Seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta 4
Ent süüalused said palgata endale elukutslisi eestkõnelejaid, kes nende ees võisid vormeleid lausuda. Kui esindaja keel vääratas, võis süüalune ise uuesti vormeli ära öelda. Vaesematel isikutele see jõukohane ei olnud. Arhailise protsessi näiteid võib leida keskülemsaksa värsseeposes Reinuvader Rebasest. Ordaalid: Ehk jumalakohus, tuntud ka kui jumalaotsus. Algelemendid, õigemini neisse elementidesse kätketud võlujõud pidid saama kohtunikeks süüdistava üle. Tuli ja vesi pidid tõe taastama, tõde olema ja nõude kõrvaldama või seda kinnitama. Tunti järgnevaid ordaale: 1. Katel kätt kõrvetamata eseme väla võtmine keevast veest või õlist. 2. Adrahõlm või muu tuleproov paljajalu hõõguval raual kõndimine, kui sellest jäi must arm, oli proovitav süüdi. 3. Veeproov süüdistatav visati seotuna vette, kui ta välja ujus või vee alla ei vajunud, oli ta süütu. 4
b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu (,,tsirkust ja leiba").
a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu („tsirkust ja leiba”). Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusesse väiketalupojad ja rentnikud. d) Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või
a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu (,,tsirkust ja leiba"). Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusesse väiketalupojad ja rentnikud. d) Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või
relvajõududesse. Erinevalt kriminaalkuritegudest on nii inimsusvastased-, sõja- ja genotsiidi kuriteod vastavalt 1968. aastal vastu võetud aegumatuse konventsiooni järgi aegumatud. Samuti kehtestab rahvusvaheline õigus kriminaalvastutuse ülaltoodud kuritegude üle ka siis, kui nende kuritööde toimepaneku ajal ei rikutud antud riigi seadusi. Iga kohtuprotsessi puhul tekib aga otsekohe küsimus: kes on kohtunik ja millest tuleneb tema õigus kohut mõista. Nürnbergi tribunali kohtunikeks olid Teise maailmasõja võitjariikide - USA, N. Liidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa esindajad. Kuna Nürnbergi Rahvusvaheline Sõjatribunal koosnes vaid võitjariikide kohtunikest, polnud see õiguslikus mõttes rahvusvaheline kohus, vaid liitlaste okupatsioonikohus. Võrdluseks võib tuua praeguse Haagi rahvusvahelise kohtu, mis on moodustatud ÜRO poolt ja toetub seega laiapõhjalisele rahvusvahelisele konsensusele. Legitiimsuse tagamiseks tulnuks Nürnbergis
a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu (,,tsirkust ja leiba"). Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusesse väiketalupojad ja rentnikud. d) Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud
Põhimõtteliselt sarnased seadused: 1. Talude pärandatav kasutamisõigus 2. Vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale 3. Teokoormistele pandi piir 4. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) 5. Taluperemehed vabastati kodukaristusest, teistele ülempiir 15 hoopi 6. Loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) – hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 2) Pärisorjuse kaotamine, perekonna nimede panek 1816, 1819- Mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja üle. Perekonnanimesid hakkati panema erinevate asjade järgi- nt talude nimetuste, puude nimede jne. Oluline pöördepunkt Eesti ajaloos. 3) 1849/1856 a seadused 1849 – Liivimaa kubermangus 1856 – Eestimaa kubermangus 1
Algselt olid need lihtsalt roomlased, kes suutsid endale hobuse hankida ja sellega sõja korral appi minna. Selline eritähendus kadus, aga kiiresti ja edaspidi olid ratsanikuseisused need, kes olid saavutanud teatud rikkuse. Ka ratsanikuseisuse esindajad võisid olla suurmaaomanikud, aga senaatoritest erinevalt tegelesid nemad kaubandusega, paljud neist tegelesid ka impeeriumi rahaasjadega. Tihti määrati ka just nemad kohtunikeks. Seega ratsanikud ja senaatorid moodustasid rooma ühiskonnas ülemkihi. Neist madalamale jäid linnade käsitöölised ja maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nagu ka Kreekas oli ka Roomas orjanduslik demokraatia. Orjade hulk hakkas eelkõige vallutussõdade tulemusena kiiresti suurenema. Orje kasutati kõikideks töödeks, mida nende omanikud ei soovinud teha. Paljud peremehed arvasid, et mõtekam on lasta orjal ise endale elatist teenida ja siis nõuda talt see tasu endale
· Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias. c. Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: · Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. · Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. d. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: · Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. · Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. · Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. · Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. · Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee)
Senaatorid olid suurmaavaldajad, veetsid enamiku ajast Roomas, nad olid kõrgemates riigiametites ja nende seast määrati leegionide ülemaid ja provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Keisririigi ajal nimetati ratsanikeks neid, kes olid piisavalt jõukad, mitte neid kellel oli hobune ja kes teenisid sõjaväes. Sageli määrati ratsanikke kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Orjad olid pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest, nende seas oli haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Orjad töötasid latifundiumides, käsitööliste kodades ja kaevandustes. Omanik võis oma orjaga teha mida soovis, varasemal ajal ka tappa. Keisririigi ajal aga omavoliline tapmine keelati. Sageli lasti orje ka vabaks
Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Üldiselt olid nad need kes jõudsid endale lubada hobust ha teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna kiirelt. Hiljem nimetati neid lihtsalt mngi teatud jõukusepiirini jõudnud Rooma kodanike, paljud neist olid suurmaavaldajad. Nad tegelesid kaubanduse ning finantsasjadega, millega senaatorid ei tegelenud.seega määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enimiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elanud põlluharijad. Kui linnad kasvasid kasvasid ka proletaaride ehk varatute linnakodanike arv. Eriti oli neid Roomas. Provintsid elasid omaette, piirkondade vahelised sidemed nõrgenesid, provintsid allutati tugevamini keskvõimule. Linnade osatähtsus vähenes, sest vähenes käsitöö ja kaubanduse osatähtsus. Vähenes ka linnaelanike arv. Kaubanduse osatähtsus vähenes, iga piirkond tootis vaid enese tarbeks. Tööjõu
õpetas poisse kodus pedagoog (eraõpetaja/lapse juhendaja). Hariduses olid kesksel kohal Homerose eeposed, sest selle aristokraatlik maailmavaade kujundas noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid ka sportlikud harjutused. 12-20 aastastena olid poisid Ateena riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast seda peeti neid täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikeks sai alles 30 aastasena. Liivimaa ristisõja algus Ristisõja mõiste. Henriku Liivimaa kroonika. Liivimaa piiskopid Meinhard, Berthold ja Albert. Liivlaste ja latgalite ristimine. Eestlaste muistse vabadusvõitluse algus. Ristisõda- Laiemas tähenduses: sõjaretked, mida korraldati roomakatoliku kiriku juhtimisel, ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks Kitsamas tähenduses: 8 sõjaretke 1096-1270 a, mis korraldati roomakatoliku kiriku juhtimisel Vahemere idarannikule
haldusakt otsus maksta sotsiaaltoetust, otsus anda tegevusluba, ettekirjutus kõrvaldada puudused) või üldakt (määrus või seadus). Samas ei ole mitmepoolsed tegevusvormid võõrad ka avalikule õigusele, nt haldusleping haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avaliku õiguse eristamisest lähtub ka kohtusüsteem. Eristatakse: maakohtud (nimetatakse sageli ka üldkohtuteks) jagunevad tsiviilasju arutavateks kohtunikeks ja süüteoasju arutavateks kohtunikeks; halduskohtud arutavad vaid haldusasju. Seega on meil Eestis sisuliselt 3 liiki kohtunikke ja 3 liiki kohtumenetlusi: tsiviilkohtumenetlus, süüteokohtumenetlus (hõlmab nii kriminaalasju kui ka väärteoasju) ning halduskohtumenetlus. Nii on igas kohtumenetluses ka erinevad menetlusreeglid ja -põhimõtted, mis on omased just sellele kohtumenetlusele. Nt tsiviilkohtumenetluses kehtib nn dispositiivsuse põhimõte,
(eraõpetaja/lapse juhendaja). Hariduses olid kesksel kohal Homerose eeposed, sest selle aristokraatlik maailmavaade kujundas noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid ka sportlikud harjutused. 12-20 aastastena olid poisid Ateena riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast seda peeti neid täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikeks sai alles 30 aastasena. 2. Protestantliku kiriku kujunemine 16. sajandil M. Lutheri õpetus. Augsburgi usurahu. Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Pärtliöö. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid
Millega tegelesid: Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus sinna kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Seetõttu said neist impeeriumi rahaashadega tegelevad ametnikud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Käsitöölised tegelesid käsitööga. Talupojad tegelesid põlluharimisega. Proletaarid tegelesid juhutöödega, nad võisid olla ka palgasõjaväes. Proletaaridele jagati riigi kulul tasuta vilja Vabakslastud hakkasid ise oma elu elama, tõusid kõrgetele positsioonidele. Võisid tegeleda käsitööga, riigijuhtimisega, kaubandusega Orjad tegi tööd omanikule, pool saagist läks ka omanikule. Tegelesid põlluharimisega, käsitööga,
Ilma heal järjel kohtusüsteemita ei saa ka head majanduslikku arengut. See oli rändkohus ja nad ratsutasid ringi. Olukord muutus 19nda sajandi alguses. Tuli uus supreme coutri kohtunik John Marshall. Sellega muutus supreme court vaikseks. Esimene pealinn oli Philadelphia. Esimene president oli George Washington 2 ametiaega. Siis tuli John Adams. Tema ametiaeg sai otsa ja valimised võitis Thomas Jefferson. Esimesed erakonnad olid föderalistid ja vabariiklased. Nimetati ainult omaparteilasi kohtunikeks. Neid sai nii palju, et ei jõutud väljastada kohtunikele ametisse nimetamise dokumente. See on esimene PS järelvalve kaasus ja esimese asjana tegi seda, et ühtegi eelmise presidendi poolt nim kohtunikku, kes pole tunnistust saanud, enam seda talle ei väljastata. James Madison oli uus riigisekretär, kes keeldus neid väljastamast. 1 kohtunik ei saanud seda tunnistust William Marburg. Ta esitas hagi James Madisoni vastu ja nõudis tõendi väljastamist. Kuna John Marshall,
annaabi.ee 
