Kui
ma oleksin olnud
ratsanik Vanas Roomas.
Rooma ühiskond oli
seisuslik . Kõik inimesed kuulusid ühte või teise
seisussesse, mis
erinesid teineteisest oma jõukuse ja ühiskondliku
positsiooni poolest ning mille piirid olid osalt ka seadusega
kindlaks määratud. Kui ma oleksin elanud Vanas Roomas, oleksin ma
ratsanik ning mul oleks patriarhaarne perekond kuhu
kuuluks : naine,
kolm
poega , kaks tüdrukut ning kaks orja. Kogu võim kuuluks
minule ning minu
voli alla kuuluks lisaks naisele, alaelistele lastele ja
abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja
lastega, samuti ka
orjad . Ma saaks ka
erand juhtumitel oma peret
surma mõista.
Ma
oleksin suurmaavaldaja, tegeleksin kaubanduse ja finantsasjadega.
Seega saaks
minust rahaasjadega
tegelev ametnik . Sageli määratakse
ratsanikke ka kohtunikeks.
Keiser korraldab rahva rõõmustamiseks
vaatemänge amfiteatrites ja hipodroomil siis ma vaataksin neid. Veel
külastaksin oma vabal ajal templeid, panteone, templeid ning
teatreid .
Meie
toit ja söögitavad oleksid eri ühiskonnakihtides erinevad.
Vaesemad peaksid enamasti piirduma leiva ja leivapudruga, mida vahel
täiendaksid puu-ja köögiviljad ning kala. Rikkad kuhu kuuluksime
meie lubaksime endale hõrke ja küllaslikke lihatoite. Me
valmistaksime mitmekesiseid sea-, looma-, lamba- ja linnuliharoogi.
Päevas oleks tavaliselt kolm söögikorda.
Hommikul ja lõunal
sööksime eelmisest õhtust alles jäänud sööke. Õhtu sööki
naudiksime koos külalistega ning jookiks pakuksime veega lahjendatud
veini. Mina ja mu naine võtaksime vastu koos külalisi ja teeksime
ühiseid vastuvistiite.
Minu
kolm poega saaksid kõige parema hariduse. 7-aaastaselt peale
läheksid meie poisid kooli kirjatarkust õppima või palkaksime
koduõpetaja, kelleks võiks olla näiteks kreeka päritolu haritud
ori või vabakslastu. Meie pere eesmärk oleks poistest avaliku elu
silmapaistvad tegelased kasvatada ning seetõttu kestaks õpetamine
kauem. Seal õpitakse kreeka keelt ja kultuuri, mille tundmist
peetakse enesestmõistetavaks, samuti
rooma kirjandust ja ajalugu.
Peale kooli lõpetamist võtaksid poisid osa sõjaväe teenistusest.
Kuna
meie pere austaks religioone siis meie kodus oleks maokujuline
kaitsevaim-
geenius , kes edendaks soojätkamist ja tagaks seega
perekonna püsimuse. Me kannaksime igapäevaselt tuunikat. Pidulikel
puhkudel aga toogat. Meie
keeleks oleks ladina keel.
Ma
elaks koos oma
perega suures
majas , kus läbi
esiku ja vaheruumi
jõuaks aatriumi, mis oleks ülalt avatud ja mille keskel oleks
purskkaevuga bassein, mida varustaks
veejuhe ja kuhu koguneks ka
vihmavesi. Samuti asetseks aatriumis majajumalate
altar . Maja
teise korruse kambrid oleksid väikesed, treppe asendaksid tihti
redelid . Korstnat ei tuntud, toiduvalmistamise suits pääseks
välja läbi katuseava. Maja siseseinad kaetakse marmori ja
maalingutega, marmorpõrandat elustaks kirju
mosaiik ning
söögiruumi põrandmosaiik. Orjad kuulusid perekonna juurde ja neil
olid eramutes väikesed kambrid. Ma uhkustaksin luksuslike laudadega,
mille plaar oleks vahetatav. Majapidamisesemeid ja rõivaid
hoiaksin kirstudes, raha, väärisesemeid ja dokumente rautatud
lukustatavates laegastes. Maja uksed suleksin ainult põikpuuga.
Kõik kommentaarid