Vana-Rooma (0)

1. Rooma kronoloogiline ülevaade

• II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud , sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad .
  
• 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal.
  
• VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja- Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma.
  
• Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr.
  
• Varane vabariik 509-265 aastat eKr. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
  
• Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr.
  
  • Esimene Puunia sõda (aastatel 264-241 eKr)
    
  • Teine Puunia sõda (aastatel 218-201 eKr)
    
  • Kolmas Puunia sõda (aasta 146 eKr)
    
• Roomlased liidavad 146- aastal eKr peale mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka.
  
• Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.
  
• Varane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr.
  

2. Rooma riigikorraldus
Kuningate aeg Roomas (753-510 eKr) – Roomas valitsesid esialgu seitse kuningat, kolm viimast neist olid etruskid . Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Esimene kuningas pärimuse järgi oli Romulus .
Vabariik (510-30 eKr) - Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica (ld k, ’avalik asi’), sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud – magistraadid – ja vanemate nõukogu – senat . Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda.
Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega.
Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud.
Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud.
Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks:

• Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed .
  
• Preetorid (8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada . Tähtaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist.
  
• Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Nad valvasid ka kodanike elukommete järele.
  
• Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim.
  
• Rahvatribuunid (arvult 10) pidi kaitsma lihtrahva huve.
  

Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal u 300 liikmest e senaatorist. Hiljem senaatorite arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg .
Keisririik (30 eKr – 476 pKr) – Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt nim keisriks. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid.
3. Ühiskond iseseisvalt
Seisused:

• Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad.
  
• Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks.
  
• Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud.
  
• Proletaarid ehk varatud linnaelanikud. Kõik nad olid Rooma kodanikud.
  

4. Kuidas ennustati Vana-Roomas? Jumalad vihikust
Roomlaste ennustuskunst põhines peamiselt etruskide eeskujudel. Sellega tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid – augurid. Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest, nagu näiteks pikselöögist, ja paljudest juhuslikest seikadest. Vahest kõige olulisem oli siiski lindude lennu järgi ennustamine , millele augurid erilist tähelepanu pöörasid.
5. Aastaarvud :
Rooma linna asustamine – 753 aastat eKr.
Ristiusk võeti vastu -
Lääne-Rooma langemine – 476 aastat pKr.
6. Kuidas elas rikas roomlane ?
Traditsiooniline Rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes ühiskondlik ruum – aatrium . Seda piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et valgus saada, selle ava all asus vihmavee kogumiseks bassein. Aatrium oli omalaadne pere- või elutuba , varaemal ajal võõrustati seal külalisi. Hilise vabariigi ajal rajati majade taha sammaskäiguga aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtmiseks eraldi ruum.
7. Klienteelsuhe
Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla ( patroon ja klient ). Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele.